Minu kĂ”ige lemmik suvesoeng on selline – tavalisest heledam, pisut lohakalt pleekinud ja tekstuursete lainetega sasipea. Igal aastal tĂ”stab minus kevadilmade saabumisega seoses pead kange tahtmine juuksed heledamaks vĂ€rvida ja kuigi ma sel aastal veel juuksuri ust kraapima jĂ”udnud pole, olen ma siiski oma lemmiktoodete jĂ€rgi haaranud, et pĂ€ikese loomulikult pleegitavale mĂ”jule omalt poolt suviste lemmikutega pisut kaasa aidata. MĂ”tlesin siin, et kingin tĂ€na ka kahele teist ĂŒhe sellise suvesoengukomplekti!
Ma olen Schwarzkopfi pleegitavat spreid armastanud sellest ajast, kui ma aaaaastaid tagasi plaatinablond olin (tuletage mulle meelde, et ma ĂŒhel pĂ€eval kĂ”igist oma juuksevĂ€rvidest postituse teeksin!). Kui soovid pĂ€ikesepleekinud surfari-lookâi vĂ”i otsid lihtsalt midagi, mille abil vĂ€ljakasvanud juuksevĂ€rvi pisut vĂ€rskendada, on see toode sinu jaoks. See on jĂ€rk-jĂ€rgult helendav sprei, mis sisaldab ammoniaaki ja vesinikperoksiidi, pleegitab hĂ€sti, aga ei anna ebaloomulikku tulemust ega kuivata juukseid heinteks. Soovitan seda kĂ”igile, kes soovivad suvel pisut heledamat juuksevĂ€rvi, loomuliku tulemusega ombreât vĂ”i on blondiks vĂ€rvitud brĂŒnetid, kes peavad iga natukese tagant juuksejuuri vĂ€rskendama. Sprei blondeerib tĂ”eliselt Ă”rnalt ja sellega toimetamine on imelihtne – ebaĂŒhtlaseid laike ei teki. Olen seda spreid aastaid Rootsist kaasa ostnud, sest Eestis ma sÀÀrast mĂŒĂŒgil nĂ€inud ei ole.
Lisaks blondeerivale spreile saab kumbki vĂ”itja endale ĂŒhe Styliste Ultime sarja Sea Salt Beach Look toote – meresoolaga tekstuursprei vĂ”i -puudri, millega neid ideaalseid suvise meresoolase tekstuuriga rannalokke saavutada.
Loosis osalemiseks kirjuta selle postituse alla kommentaar: milline on Sinu elu kĂ”ige idĂŒllilisem ja maagilisem suvemĂ€lestus? MereÀÀrne lĂ”kkeĂ”htu sĂ”pradega, unustamatu teismeea suvearmastus vĂ”i seiklusterohke reis vĂ€lismaale? Jutusta mulle sellest!
VĂ”itjad loosin Ourcuckoonest.com’i Facebooki lehel vĂ€lja nĂ€dala pĂ€rast, 14. juulil. đ
KÔige maagilisemad suvemÀlestused pÀrinevad lapsepÔlvest, kus sai perega tihti mere ÀÀres pÀikseloojanguid imetletud.
Minu kĂ”ige idĂŒllilisem suvemĂ€lestus jÀÀb tĂ€pselt 10 aasta tagusesse aega, mil kohtasin oma praegust elukaaslast ja elu armastust. Olime noored ja kogenematud…. kuid silma jĂ€ime ĂŒksteisele koheselt. Tema mulle vist ennem, mĂ€letan siiani seda hetke kui teda esmakordselt nĂ€gin ja kĂ”rvuni Ă€ra armusin đ Ei lĂ€inudki kaua kui ta hakkas mul kĂŒlas kĂ€ima ja vestlused venisid tihti varajaste hommikutundideni. Sel suvel sĂ”itsime palju ringi, lĂ”ime oma traditsioone, mis toimivad veel tĂ€naseni.
Ja nĂŒĂŒd, 10 aastat hiljem, saab sellest suvest maagiline suvemĂ€lestus. Ei ole enam meie kaks, vaid kohe-kohe juba meie kolm đ Ja see on imeline!
niiii ilus! aitĂ€h, et jagasid. :’) <3 igavest armastust ja palju Ă”nne teile beebiuudiste puhul ka!
Ma lÔpuks nÀgin neid spreisid Soome kaubalettidel ka! Halleluuja!!!
Mul on igal kevadel/suvel sama asi- heledamaks ja heledamaks. Nii kahju, et enne juuksuri juurde jĂ”udsin kui poodi jĂ”udsin… :(.
ĂĂ€h, kuna see pole ikkagi see, siis proovin siin Ă”nne :).
Ma ei taha nĂŒĂŒd vĂ€ita, et ma enda tĂŒtreid ei armastaks ja nendega veedetud aeg ei oleks idĂŒlliline, aga minu jaoks kangastub silme ette kaks pilti:
1. Kui oli veel a.e.p (loe: aeg enne peret), kui sai maal lapsepÔlvesÔbrannadega öiseid telkimisi tehtud (btw, olin siis sama tehnikaga tÀitsa blondiks end saanud!). Siiani tuleb vahel hinge soe tunne, kui ninna vÀrske heina ja hommikuse kaste lÔhn tuleb. TÔeline unelm!
2. Kui veel suure kĂ”huga esiklast ootasin, veetsime mehega suvenĂ€dala Rakveres. KĂ€isime mingil suvetuuril, söömas, jalutasime teatripargis, istusime kahekesi tĂ€hisöös ja lihtsalt olime. NĂŒĂŒd, kahe lapsega, on see oleks see ĂŒks suurimaid unistusi :). Samal suvel abiellusime salaja ja kahekesi ning sĂŒgisest lĂ”ppes see kahekesi aeg Ă€ra đ
kui peikaga veel Taanis elasime, tulime igal aastal augustis kodumaale. ĂŒhel aastal sĂ”itsime otse lennujaamast muhku, lĂ€ksime mu vĂ€ikese sugulase sĂŒnnale. jĂ”udsime parajasti pĂ€ikeseloojanguks kohale, jooksime nende vĂ€iksele sadamakaile, istusime sinna mĂ”nusasse kahe-inimese-kott-tooli maha ja vaatasime merelainetesse uppuvat pĂ€ikest. vahel siiamaani mĂ”tlen sellele Ă”htule ja sellele, kui Ă”nnelik ma selle inimese kĂ”rval olen đ
Ă€h ja nĂŒĂŒd, kui ma selle jutu lĂ”petasin, siis tuli meelde see hetk, kui me veel paar nĂ€dalat tagasi bulgaarias olime, olime linna ainsas itaalia restoranis, ma tegin parasjagu oma veinipokaalist, merest ja kuukumast pilti, vaatasin tema poole ja nĂ€gin, kuidas ta mind armastust tĂ€is silmadega vaatas. armastus, noh! <3
SELLISTE LUGUDE PĂRAST MA SELLE POSTITUSE TEGINGI! #swoon :’) <3
Esimesena tuli kohe silmade ette meie selle aasta jaanipÀeva puhkus. JÀime siis perega esimest korda oma tulevasse koju ööbima. Hiline öhtu, lÔke hÔÔgus veel, niidetud muru lÔhn segunemas lÔkkest ninna hiiliva suitsulÔhnaga, suurte puude okste varjus laulvad erinevad linnud, pÔllul mökitav soku-poiss. See oli see hetk, kui ma tundsin, et oleme Ôige kodu leidnud.
Oh, kui ilus. AitĂ€h, et jagasid ja palju Ă”nne idĂŒlli puhul!
VĂ”ttis tĂ€itsa mĂ”tlema… igas suves on olnud mĂ”ni idĂŒlliline hetk. Aga meelde tuli hoopis lapsepĂ”lv maal, see kuidas suvel sai mĂ”nikord Ă”htuti saunas kĂ€idud. Sellises igivanas suitsusaunas, nĂ”gises ja hĂ€maras. Kuidas vanaema Ă”petas vihtlema ja ema pesi mu pead “lasteseebiga”. PĂ€rast oli juustes ja nahal selline seebi ja “suitsusaunalĂ”hn” juures. Ja kell oli nii-nii palju, juba ĂŒle uneaja, aga vĂ€ljas polnud ĂŒldsegi pime- saun oli majast veidi eemal ja see hiline jalutuskĂ€ik mööda pĂ”lluserva oli justkui elamus omaette.
(Sellest on vist oma 20 aastat möödas, ka vanaema ja sauna pole juba ammu, kuid mĂ€lestus on… :))
Ah, sĂ”ida seenele… mul kananahk ihul (ei tea, kas sellest, et tekst nii liigutav vĂ”i sellest tundest, mida tekitab Ă”htuhĂ€maruses sooja ja niiskena ĂŒle Ă”uemuru saunast tuppa jooksmine) ja silmad mĂ€rjad. AitĂ€h, see oli nii ilus. :’)
minu kĂ”ige idĂŒllilisem mĂ€lestus ei sisalda mitte kedagi peale iseenda đ Juba pisikese tirtsuna armastasin oma suvila lĂ€histel sillal istuda, jalad vees sulistamas ja rohutirtsud eemal kriiskamas (ei oska seda hÀÀlt teisiti seletada đ ). tol hetkel oligi minu jaoks tĂ€htis see, et oli. ĂŒksi, kuna olen oma elus niiii palju pidanud tegelema iseseisvuse ning enesekindluse kasvatamisega.
alles-alles, jaanipĂ€eva paiku, sattusin oma armsale sillale ning lihtsalt olin. vajasin enda jaoks pisikest time-out’i ning selle ma saingi. sellistel hetkedel saan aru, mis on elus hea, mille ĂŒle olla Ă”nnelik ning mida paremini teha đ
ja ma olen seda spreid niiiii kaua otsinud- eelmisest aastast, kui sellest oma blogist kirjutasid.
Minu maagilisem suvemÀlestus on meie pulmapÀev abikaasaga,kohe saab sellest 2 imelist aastat!⥠19.juuli.2014 oli see pÀev,mil toimusid pulmad, imeilus ja palav pÀev oli.
Minu ĂŒks lemmikmĂ€lestus on Ă”htusest istumisest vanaema saunatrepil ning sĂŒĂŒes leiba vĂ”i ja meega ning siis lipsata tiigi ÀÀrde suplema.
Minu kĂ”ige imelisem suvi oli 8 aastat tagasi, kui rĂ€ndasin Kreekasse tĂ€iesti piltilusasse Vahemere kuurortisse tööle, tĂ€iesti unustumatu aeg đ Tutvusin nii paljude lahedate inimestega, sain oma hingehaavad parandatud, rabasin tööd teha ning samas kĂ€isin palju ringi ja ahmisin omale sisse kĂ”iki neid ilusaid kohti, mida aint piltidelt nĂ€inud olin đ
esimene mĂ€lestus, mis meenus oli eile Ă”htu… Ă”igest bussist jĂ€in maha ja tulin nr 5ga, millelt on kĂ”ige pikem maa koju jalutada. vihma tibutas, erinevate puude ja pÔÔsaste oksad kaardusid ĂŒle aedade ning ĂŒht-teist Ă”itses ka, nii et kohati lĂ”i lisaks mĂ€nnimetsa hĂ”ngule ninna ka lillelĂ”hna. ja samal ajal mĂ”nus suvine vihm, mis pesi maha kĂ”ik tööga seotu. nagu oleks puhkusel đ
fĂ€nnan merd ja pĂ€ikeseloojanguid – ĂŒks eredamaid mĂ€lestusi on esimene lĂ”unamaareis, ehk siis nĂ”ukaaja lĂ”pus koos vanematega musta mere ÀÀrde. need mĂ€ed, mis sĂŒnnivad merest, loojuv pĂ€ike. oi, ĂŒritasin seda kordi ja kordi joonistada, aga seda Ă”iget tulemust ja fiilingut pildile ei saanud. vĂ”i siis juba ĂŒle 5 aasta tagasi toimunud reis balatoni ÀÀrde, kus loojuva pĂ€ikese taustal olid jĂ€rvel purjekad. seisin mĂ€e otsas kiriku kĂ”rval, selline rahu. ma armastan pimedaid ja sooje lĂ”unamaa öid.
aga kui ma mĂ”tlen, et mis on see kĂ”ige-kĂ”igem… siis ongi vĂ€ga raske. kas see, kui mu mees meres mu kĂ€tt palus? vĂ”i see kui olime maal pĂ€rast sugulaste kuldpulma ja vikerkaar kaardus ĂŒle taeva?
elu on maagiline ja suvel on seda imelist kergem tajuda – kĂ”ik see soojus ja puhkus teeb meeled avatumaks.
Ilusaid suvemĂ€lestusi on palju, kuid esimesena meenus ĂŒks. Eelmine suvi lĂ€ksime mu noormehega Nizzasse puhkusele, olime tol ajal veel kaugsuhtes nii et koosolemine oli juba niigi idĂŒll, aga ĂŒhel Ă”htul lĂ€ksime ujuma. Olime imesoojas Vahemeres, pĂ€ike loojus mĂ€gede taha, taustal olid kaunid linna tuled ja mu kĂ”rval kĂ”ige kallim inimene. Paremat hetke ei oska ette kujutada đ
pĂ€ris raske on valida, aga vĂ”ib-olla ĂŒks öö kuressaares, kui sooja ja sumeda laotuse all vĂ€sinult virvendas vĂ€in; ĂŒks ott ja ĂŒks mirjam laulsid ja ĂŒks kristi ja ĂŒks martin kuulasid (sest laulda ei oska) :’)
ps. sel suvel vist ennast blondiks ei spreitaks (kuigi tollal sai oldud), niisama loo jagamise mĂ”ttes (sest mitte ainult imeline Ă”htu, aga ma arvan, et ĂŒks viimastest suvedest, kus me olime young and restless, kĂ”ikide tĂ€iskasvanuelu privileegidega, aga ĂŒhegi tĂ€iskasvanuelu kohustuseta)
sa said kĂŒll mul ĂŒhel ja teisel pĂ”hjusel nutu tĂ€itsa lahti. i miss you. <3
miss you too, aga Ônneks pole tegu lahendamatu murega!
Kuna mainisid surfi look’i tuli kohe meelde mĂ”ned aastad tagasi kĂŒlastatud surfilaager. Meeleolu oli nii mĂ”nus ja tĆĄill, head sĂ”brad, surf, suvi, piip ja hea muusika. Tantsisime sĂ”pradega hommikutundideni rannaliival ja naersime sĂŒdamest. MĂ€lestus nagu filmist.
Minule seostuvad suvemĂ€lestused alati lĂ”hnadega – jasmiin, pĂ€rnaĂ”is, vĂ€rskelt niidetud muru ja öölevkoid.
KĂ”ige meeldejÀÀvam mĂ€lestus spetsiaalselt aga siiski see, kui oma praeguse elukaaslasega veel vĂ€rske paarina peale Kodubaaris kĂ€imist Tornide vĂ€ljakul puude otsa ronisime ja end seal varavalges kurjade (vĂ€ga imelike) valvuronude pilkude eest peidsime, kes neid lillefestivali vms asju seal valvasid. Siis kujutasin kĂŒll ette, et kĂ”ik on vĂ”imalik, ja meie lĂ€hemegi metsa elama ja ehitame endal maja ka puu otsa!
Minu kĂ”ige ilusamad suvemĂ€lestused jÀÀvad kĂ”ik Saaremaale. Olin kuni 33. eluaastani kĂ”ik suved just seal. Kruusateed, meres ujumised, bussipeatuses kĂŒlapoistega Ă”htused kohtumised, vĂ”rridega kimamine, raksus kĂ€imine, vĂ€hil kĂ€imine, kuivatatud tuulehaugid, heinategu, lammaste ja lehmade karjatamine, esimesed armumised ja suudlused ja alkoholi joomised, augusti pimedad ööd tĂ€histaevaga, maanteel asfaldil pigiga mĂ€ngimist, palju nalja ja muretut elu.
Ps. Olin Jaagup Kreemiga samast kandist ja tema âMuinasjutu metsasâ lugu, mille ta kirjutas meie kĂŒla mahajĂ€etud kirikus (nagu ta Laulu mu laulu saates paljastas), tĂ”i mulle nostalgia peale.
Seda maja meil enam pole aga sĂŒda on ikka nii sinna kasvanud, et raske on kuskil mujal olla veel nii Ă”nnelik kui seal.
TÀnu Saaremaale ma tean kui oluline on ikka, et oleks oma maaelu ka linnaelu kÔrval, see annab ikka nii palju juurde.
Aga ĂŒks konkreetne mĂ€lestus siis ka. LĂ€ksime sĂ”brannaga (olime siis 16 aastased) hÀÀlega Saaremaale ja Ristis saime ĂŒhe piirivalvuri auto peale. Siis tuli veel vĂ€lja, et ta töötab/laev seisab meie kĂŒla lĂ€hedal sadamas ja me kĂ€isime kĂ”ik pĂ€evad piirivalvurite laeval chillimas. Ăhel pĂ€eval nad panid meile selga miskit pÀÀstekombekad (nime tĂ€pselt ei mĂ€leta) aga ainult nĂ€gu paistis vĂ€lja ja viskasid ĂŒle parda vette. Ja siis see kombekas lĂ€ks Ă”hku tĂ€is ja me hulpisime jĂ”es nagu kaks pampu :). RÀÀkisid et nendega vĂ”ib jÀÀaugus ka olla, aga Ă€ra ei kĂŒlmu ja ei upu. vot đ
Leoola – olen oma salasĂ”na Ă€ra unustanud đ
KĂ”ige ilusam suvemĂ€lestus on vist pĂ€rit eelmisest suvest, kus mul suve peaaegu et ei olnudki (töötasin kahel töökohal, mĂ”lemal kolmveerand kohaga) ja jĂ€rsku oli mul ĂŒks terve vaba pĂ€ev. Ilm oli kĂŒll pĂ€ikseline, aga mĂ”te pĂ€evitamisest kadus kohe kui Ă”ue astuda.. VĂ”tsime siis elukaaslasega auto peale veel mu vĂ€ikevenna ja lĂ€ksime maanteemuuseumisse. Terve aja, mis me seal veetsime, oli mu nĂ€gu suure naeratusega kaetud, sest ei ole midagi paremat kui vaadata oma kallist peiksi oma kalli vĂ€ikevennaga lĂ”busat aega veetmas (noh, eks kunagi oma lastega tegelemas vaadata on vist veel parem đ
Samamoodi on lemmikud suvemĂ€lestused need, kui keegi vĂ”tab aja ja toob sulle su lemmikmarju.. Nii mĂ”nus kui ei pea ise korjama ega turule minema đ
Siiani kĂ”ige idĂŒllilisem suvemĂ€lestus on ĂŒle-eelmisest suvest, kui elukaaslasega Saaremaale puhkama sĂ”itsime. Otsustasime, et majutuse eest ei maksa, vaid leiame mĂ”ne ilusa mereÀÀrse koha. Kuna meil universaalkerega auto, siis tagumisi istmeid alla lastes ja sinna peale madrats-padjad-tekid pannes saab autost ĂŒlimĂ”nusa pesa, siis just nii me magasimegi. Leidsime ideaalse paiga SĂ”rve sÀÀre lĂ€hedal tĂ€pselt mererannas, kus ĂŒhtegi autot kuulda ega ĂŒhtegi inimest nĂ€ha ei olnud, telefonil levi puudus – tĂ€ielik vaikus, ainult merekohin ja meie kaks! Panime veinipudelid merevette kĂŒlma ja vedelesime poole ööni ninad auto tagaluugist vĂ€ljas. Hommikuseks Ă€ratuseks tegime veel kiire alasti supluse jahedad merevees đ ahhhh, peaks jĂ€lle samasuguse reisi ette vĂ”tma…
Minu kĂ”ige idĂŒllilisemad suvemĂ€lestused sisaldavad lapsi, hĂ€rra Abikaasat ja ideaaljuhul ka tema vendasid koos nende peredega. SuveĂ”htu grillimist koos mĂ€ngudega vĂ€rskes Ă”hus, jutustamist hiliste öötundideni. Telefonid on Ă€ra pandud, tĂ€helepanu on lastel ja nii see suvi möödub, imehea toiduga. Juurde vĂ”ib ilustamiseks lisada veel pĂ€ikeseloojangu ja Mari JĂŒrjensi laulud, sooja suvetuule ja ilusa linnulaulu. KĂŒll on hea, et mehevennal on pealinnalĂ€hedal asuvas vĂ€ikelinnas suure aiaga korter.
Ja siis need hommikud, vÀrske kohvi ja pannkookidega pÀikselisel terrassil, vaadates kuidas lapsed liivakastis aega veedavad ja kiige pÀrast pisut kaklevad. Oh, elu on ilus!
Ka minu idĂŒllilisemad suvemĂ€lestused on pĂ€rit lapsepĂ”lvest. Iga suve alguses sai tĂ€ditĂŒtrega mindud maale vanaema juurde ning seal mĂ”nusalt kĂ”ik need kolm palavat kuud veedetud. Tegevust oli nii palju ning mitte kunagi ei olnud hetke mil oleks olnud igav. Tegime lollusi, abistasime vanaema, mĂ€ngisime peitust ja tuki-tukit, sĂ”itsime jalgratastega mööda kĂŒla ja see oli niii vahva. KĂ”ik oli niii meeldiv ja murevaba!
LapsepĂ”lve saab vast peaaegu iga pĂ€ev meenutatud. Eriti nĂŒĂŒd, kus kasvatan ka elukaaslase vĂ€ikest poega ning oh jah kui tore oli maal teha kĂ”ike, mis sĂŒda lustis. Kuid kĂ”ige meeldejÀÀvamaks tahaks ikkagi pidada suve, mis mulle siiani liblikad kĂ”htu toob ehk siis, kui minu maailma parim sĂ”ber tegi n-ö esimese kĂ€igu, mis toimus meie jĂ€rjekordselt ringreisil pĂ€rast pĂ€ikeseloojangu imetlemist. NĂŒĂŒdseks elamegi koos vĂ€ikese perena ja iga pĂ€ev on minu oma vĂ€ike idĂŒll. đ
Minu kĂ”ige maagilisem suvemĂ€lestus oli augustis 2006 (uskumatu, et sellest on juba 10a đ ), kui me veetsime terve pĂ€eva oma praeguse elukaaslasega jalutades, seigeldes, rÀÀkides ja Ă”htul vĂ€ikeses ĂŒksikus rannasopis pĂ€ikeseloojangut vaadates. Need emotsioonid, mis tol pĂ€eval mind valdasid jÀÀvad minuga igaveseks. Eriti see romantiline robinsoni tunne seal ĂŒksikus rannas, kus olime vaid kahekesi. Tol hetkel pidasime endid sĂ”pradeks, u 2 nĂ€dalat hiljem hakkasime kĂ€ima. NĂŒĂŒd oleme sellest 10st aastast koos elanud 8 aastat ja oleme kahe imelise tirtsu vanemad. đ
Mul on neid imelisi suvemÀlestusi ikka erinevaid kogunenud, aga ette tulevad kohe mitmed lÔkkeÔhtud parimate sÔprade seltsis, rannas pÀikeseloojangute ja ka Àikesetormide nautimine ning ka langevate tÀhtede vaatamine pimedatel augustiöödel.
Minu kĂ”ige mĂ”nusam suvi oli umbes 8 aastat tagasi. Sattusin ĂŒlikooli praktikat tegema Hiiumaale ĂŒhte turismitallu. See oli selline tore aeg tĂ€is vabadust,nalja, rÔÔmu ja natuke tööd. Tollest suvest peale olen oma abikaasaga ka koos olnud. đ
Kuna ema elab Viljandis ja isa pere elab Hiiumaal, siis kĂ”ige ilusamad mĂ€lestused seostuvad suvel Viljandi folgiga, kus lava ees tantsulĂ”vi olin/olen ning Hiiumaa ja merega. Nimelt on minu isa purjetaja ja tihti vedas ta oma mereretkedele kaasa ka minu, kui pisem olin, kuid sellest veel soojema tunde tekitab see, kui mĂ”tlen sellele, kuidas KĂ€rdla vanaema maja ees trepil istudes Ă”htu pĂ€ikese kĂ€es Nussa saia sugulastega sĂ”ime. Soe pĂ€ike, Nussa sai ja Hiiumaa oli ĂŒks ideaalne suvepĂ€ev, millele eelnes ĂŒks vahva purjekaga sĂ”it.
Kui omale nĂŒĂŒd meelde hakkan tuletama, siis neid tuleb jĂ€rjest nii palju, aga ĂŒks mis on pĂ€ris vĂ€rkse mĂ€lestus ka, oli see kui eelminekuu Norrast Soome lennukiga sĂ”itsin, ilm oli mega ilus, pĂ€ike paistis ja siis ĂŒkshetk tibutas, ei kestnud kaua ja teinehetk kohe oli vikerkaar, mis tĂ€pselt lennuki akna koha juurest lĂ€ks, see vaatepilt kestis kĂŒll aind loetud sekundid, piltti ei jĂ”udnud telefoniga teha, aga see kogemus…selline vaatepilt lennukist vaadata on lihtsalt meeletult ilus. Mul on siiani nii hea meel, et midagi sellist sain kogeda.
Ăks mu idĂŒllilisem suvepĂ€ev on kindlasti pĂ€rit eelmisest suvest kui paar pĂ€eva pĂ€rast meie pulmi oma kalli kaasaga laenasime suure kastiga auto, panime autokasti madratsid ja ise ronisime magamiskottidega kasti magama. Ning augustiöö tĂ€histaevast oma kallimaga autokastist imetleda on kĂŒll eriline hetk. Ja muidugi hommikul Ă€rgata kui mĂ”nus kevadpĂ€ike paitab. Kordaks iga kell đ
MĂ”tlesin siin pikalt ja kĂ”ige rohkem tulid ikka meelde lapsepĂ”lves veedetud suved vanaema-vanaisa juures PĂ€rnu lĂ€hedal. đ Ise terve elu Tallinnas elanud, aga kĂ”ik sugulased on maal seega suved alati seal veetnud. Oh need heintekuhjas ronimised ja sinna onni ehitamised, igahommikused kanamunade otsimised, pĂ€evad lĂ€bi pĂ”ldude vahel jooksmised ja mida kĂ”ike veel me seal Ă”e, venna ja vĂ€ikeste sugulastega Ă€ra ei teinud. Tuletabki meelde, et oleks aeg maale vanaisale kĂŒlla minna đ