10 korduvkasutatava My Pouch toidutuubi, spetsiaalsete toidutuubilusikate, (võitja valikul kas sinise või roosa) vaakumiga laua külge kinnituva Unbelievabowli ja Trap-a-Snack snäkikausi võitmiseks:
Hakka Sipsti.ee Facebookisõbraks SIIN.
Hakka Our Cuckoo’s Nest’i Facebookisõbraks SIIN (võib, aga ei pea).
Kirjuta postituse alla kommentaariks, milline oli esimene maitse, mida sinu laps proovis ja kuidas ta sellele reageeris.
Kellel põnn veel liiga väike või hoopiski sündimata, võib kirjutada, mida ta esimese lisatoiduna lapsele pakkuda kavatseb.
Võitja loosime välja nädala pärast, 12. juunil!
Oliver sai kõige esimesena kõrvitsapüreed. Eks selline veidi kõhklev olek oli, aga minu mäletamist mööda tahtis ta ikka natuke rohkem saada kui alguses see soovitatav üks lusikatäis oli. Kauaks seda lusti aga ei jätkunud, sest kõrvits pani lupsti tal kõhu kinni.
Küll on mul aga hea meel, et hakkasin Ollile erinevaid maitsetaimi püreedele lisama (minu meelest sinu soovitusel ma seda tegema hakkasingi 😀 Muidu sai sellist plässi kraami lihtsalt kui ise tegin). Kuigi ta saab tänaseks päevaks ka meie taldrikust soolaga maitsestatud ampse (enamasti ikka võtan tema koguse enne välja kui lisan rohkem soola), siis nii tore on vaadata kuidas ta sööb kasvõi kausitäie ära, mis on maitsestatud kahe-kolme erineva maitsetaimega. Ja muidugi eelneb sellele maitsetaimede noppimine iseseisvalt 😀
nii tore kuulda 🙂 see on väga hea, et sa oled loonud talle selle isenoppimise võimaluse – E muutus mingi aeg kõigi roheliste lehtede suhtes skeptiliseks, aga kuna meil aknalaual kõik ürdid kasvasid, noppis ta neid sealt endale suhu ja nüüd sööb ta kõiki basiilikuid, rukolaid ja peterselle ja asju ise, sest on nendega hästi tuttav 🙂
Ma mängus osaleda ei soovi, sest laps veits liiga suur juba ja uut veel niipea ei paista 😀 Aga soola lisamise kohta püreedele tahtsin öelda, et selle “Ärge mõelge üle” jutuga käib tihti käsi-käes ka “Kas sa ise tahaks mingit maitsetut plöga süüa?” Nagu sool oleks ainus asi, mida toidu maitsestamiseks kasutada või nagu ainult soola lisamine teeks automaatselt püree kohe palju maitsvamaks beebi jaoks.
just – ja tegelikult “halvab” täiskasvanute maitsemeeli lisaks soolale endale veel näiteks suitsetamine, alkohol ja muud pahad harjumused. üdini puhta ja puutumatu beebi teravad maitsemeeled ei ole ju nende poolt rikutud, tema tunneb tugevalt nt. porgandi ja herneste imelist looduslikku magusust… miks see temalt ära võtta? beats me…
Hm, Leenu sai esimesena kas porgandit või lillkapsast, ma ausalt öeldes isegi ei mäleta enam. Reaktsioon oli selline nagu imikul ikka kui esimest korda midagi peale piima antakse “misssaasiiii seee nüüd on, omg, andke mu piiiiiim siia”.
Sel korral tuleb ilmselt ka esimesena lillkapsas. Bruno saab rõõmus olema, vihkab lillkapsalõhna :D:D
me just eile sõime lillkapsast õhtusöögiks ja kui see lõhn korterit täitis, mõtlesin, et küll on imeline aroom 😀 Bruntsile oleks pidanud siis paberkoti ulatama vist?
Loosis ei osale aga Karoliisa sai esimesena porgandit. Alguses oli sellise näoga, et missasja sa naine annad mulle? Miks? Neelas alla ja tahtis veel. Esimese kuu sõi ilusti minu tehtud püreesid aga siis tuli streik. Keeldus kõigest. Hakkasin poest ostma. Neid sõi meeleldi aga lahjendasin piimaga, sest need olid nii paksud. Õnneks on soomes mega hea valik, et päris mõnes oli lisatud soole ja igasuguseid e-aineid. Soolaga maitsestamine on minu arvates imelik. Milleks seda soola?
Üldiselt söögi teema on ulme. Just sain teada, et sugulane annab enda 8 kuusele jogurtit. Poe oma ja õhtuti. Pole minu asi aga milleks seda jama sisse juua? Seal on nii palju suhkurt ja muud sodi sees.
see endale maitseva “jama” söötmine tuleb ilmselt soovist lapsele rõõmu valmistada. nähakse, et laps läheb sellest elevile ja tahetakse seda reaktsiooni tihedamini esile kutsuda. väga loomulik, me kõik tahame, aga siin tulebki vahe sisse – mina tean, mida soola söömine lapse neerudele teeb ja kuidas suhkur organismi mõjutab. nemad ei tea ja tihtipeale ei tahagi teada…
Nii kahju, et püreede retsepte hakkad jagama alles mõne kuu pärast. Mul on 9kuune tütar ja püreemajandus täies hoos, aga mõtted täitsa otsas.
Tütre esimene toiduamps oli kõrvits ja talle meeldis väga. Üldse on ta suur söödik. Anna ainult ette, kõik läheb kaubaks.
Kas sa oled proovinud vilju (nt kõrvitsat) keetmise asemel ahjus oliivõli ja ürtidega röstida? Või juurikaid koos liha (nt kanakoibadega) ja maitsetaimedega küpsetuskotti panna? Pastinaaki või bataati kasutada, püreedele röstitud paprikat või pisinatukene tšillit ja küüslauku lisada? 🙂 praegu rohkem ideid ei tulnud paugust…
Minu tütar (hetkel 2a8k) sai esimese püree kuskil 4,5 kuuselt ja selleks oli pastinaak – hea ja kerge. Alustasime nii vara, sest mu peres on naistel ülimadal rauatase ja kuuendaks kuuks oli vaja vaikselt liha sisaldavate püreedeni jõuda. Laps eelistas soolaseid püreesid magusatele kuni aastaseni umbes. Maitsestatud toitu hakkas saama siis kui meie toidulaud ühiseks läks. Enne lisasin maitsete lisamiseks püreedele sibulat jm rohelist. Poeg (hetkel 1k) hakkab lisatoitu saama ilmselt sarnases rütmis :).
pastinaak on tõesti suurepärane esimene valik. mina muidugi olen teda harjunud piimas hautama, et püree hästi siidine ja mahe tuleks, aga proovin kindlasti veega keeta (või näiteks röstida?), kui püreevärk aktuaalseks muutub 🙂
Minu tütrekese esimene lisatoit oli kõrvits ja esialgu ilmselt harjumatu konsistents sundis teda pool põlle peale ajama. Edaspidi sai siiski kõrvits suureks lemmikuks ja on seda siiani. 🙂
ma ei kujuta ise ettegi, mis tunne võiks olla, kui mulle midagi minu jaoks TÄIESTI kardinaalselt uut suhu topitaks. ilmselt teeks midagi palju vähem viisakat, kui ajaks söögi põlle peale… 😀
Väga tore postitus. Mul jäi ka see üks soola teema silma ja nii hinge kriipima, et miks ometi keegi annab oma beebile soola…
Aga oma JJ-le enne 6. elukuu täitumist lisa ei olaani anda, aga nüüd siis juba kuu pärast arvan, et hakkame esimesena katsetama kõrvitsa või lillkapsaga (seda vist siis kergem leida). Nii palju kui võimalik püüan ise teha ja ka otsida toorainet, mis kas meil maal kasvatatud või siis kindlasti mahe ja eestimaine 🙂 Suhkurt/soola ei plaani toidule lisada pikka-pikka aega (seepärast ilmselt väldime ka poepüreesid), aga maitsetaimi/ürte hakkame mingi hetk kindlasti proovima 🙂
ps. mulle meenus ühe välismaises blogis kirjutatu, et lapsele toidu valmistamine peaks ema jaoks olema nauding, mitte suhtumine, et “ah saaks kiiruga kaelast ära ja mingi mögina kokku”. Minu meelest on see ilus mõte 🙂
Ja, et parim aeg lisatoiduga alustamiseks on siis, kui lapsel on see toidu suust välja ajamise refleks taandunud, siis peaks ka rohkem suhu sattuma ja vähem näole.
Just! Söömine peaks olema rõõm ka lapse jaoks ja minu meelest on täiesti võimalik teha suurepärase maitsega söök, mis ei sisalda soola ega suhkrut 🙂 toorainet peab austama ja selle poolfabrikaatide ja soolaga nö. “ära tapmine” ei ole kokakunst vaid… ma ei teagi, mis see on 🙂
soovitan kindlasti esimest maitsmist filmida, sest seda on hiljem lihtsalt imetore vaadata! õnneks alustate tooraine saadavuse poolest kõige soodsamal ajal 🙂
Mul Mattias sai esimest korda proovida kartulipüreed mõned päevad enne 5 kuuseks saamist. Ise eeldasin, et raudselt teeb vastiku näo pähe ja ajab toidu välja. Tegelikult läks nägu hoopis naeru täis ja haaras pärast paari ampsu ise lusikast kinni ja juhtis suu juurde. Rohkem sattus toitu muidugi igalepoole mujale kui suhu.
Kuna ta sai sel ajal ka veel gaasirohtu, siis see enam talle sisse ei läinud, oli ju paremaidki maitseid saanud (eks see gaasirohi maitseb päris halvasti ka tegelikult). Igatahes pigistas suu kriipsuks kokku ja ei lasknudki anda.
Mul poja on igatahes just selline rahmeldaja, et talle oleks iminappadega kauss ideaalne.
kui tubli laps, et ise lusika võttis! ma olen kuulnud, et kartuli puhul hoiatatakse tärklisesisalduse tõttu kõhukinnisuse eest. kas see teie puhul ei pidanud paika? niisama huvi pärast küsin. 🙂
Natuke hilja küll vastan, aga kartuliga midagi hullu õnneks ei olnud, seda sai alguses nii vähe. See- eest hiljem proovisin maguskartulit anda ning see tekkitas tohutuid gaase just tärklisesisalduse pärast. Ta ei kannata näiteks sedagi, kui ise väga palju kartulit söön, eriti friikartuleid, kohe gaasid platsis jälle.
Peangi katsetama hakkama, äkki väikeses koguses muu köögiviljaga segatuna saab ikka anda ja organism harjub ära. Vähemalt loodan, et harjub.
Meie väike härra saab 21. juunil 4 kuuseks. Isa küll mõtles, et võiks ikka jaanipäeval vorsti kätte anda, kuid sel korral siiski veel seda teed ei lähe 😀 Esimene jaan saab kõrvalt vaadata, kuidas liha säriseb ja lõke praksub. Aga maalt tagasi tulles sooviks kuu lõpus lisatoiduga alustada. Kahjuks veel värsket ilmselt enda aiamaalt kaasa ei õnnestu haarata… Tuleb seega Nõmme turule sättida end. Äkki kõrvits või lillkapsas võiks olla see, mis pisikesele esimese asjana proovida anname. Nii palju kui jaksu ja aega on proovin ikka ise teha. Selline vahva komplekt muudaks esimesed söögikorrad kindlasti toredamaks nii mulle kui vääksule. 🙂
mul tuli täiesti kontrollimatu jaanipäeva isu sinu värvika kirjeduse peale 😀 loodame, et loosiõnn naeratab sulle ja vääksule!
Oh, minu masti loosimine 😃ma pakun beebile kõrvitsat esimesena. Kelli sai lillkapsast. 😊
kas sellel on mingisugune eriline põhjus ka, miks seekord teisiti? 😀
No kõrvits tuleb sügisel ilusti oma aiast, ökomamma värk. Eelistan seda poest ostetud lillkapsale 😃
ma arvasingi, et taimingu värk 🙂 meil on sügavkülm memme-taadi eelmise aasta kõrvitsat täis ja suvel tangime juurde. meil on lisatoitumine ka seekord väga õigele ajale “sätitud” #oskanainultjaanuarilapsisünnitada 🙂
Esimese asjana proovisin pakkuda kõrvitsapüreed. Täielik ajaraiskamine. Otsustasin seejärel kohe näputoidu kaduks ja esimeseks arvestatavaks lisatoiduks olid kurgi- ja suvikõrvitsakangid. Maitses väga + isetegemise rõõm. Olen rõõmus, et seda teed läksin, sest tagasivaadates ja meie piiga isepäisust arvesse võttes oleksin vist võinud neid püreesid hullumiseni vaaritada ja seejärel sama targalt minema visata. Laps sai ise uurida ja avastada ning samas olid ka minu käed vabad, et näiteks samaaegselt ennast toita hoopiski 😀
meie plika sõi ka suurema osa ajast pigem näputoitu – sarnaselt sinu põnnile läks see kuidagi iseenesest nõnda ja püreerisin ma talle üldiselt vähe. aga valmistusmeetodid jäid muidugi samaks, ainult püreerimise etapp jäi vahele 🙂
Mina ei jõua ära oodata, et oma neiule saaks u 2 kuu pärast hakata püreesid valmistama! Ja kuna mulle igasugu juurikalised ja püreesupid ja muu kraam meeldib, siis saan kindlasti ka ise kõhu täis 🙂 Esimesena suvikõrvits, kõrvits või lillkapsas koos ürtidega – mmm, värsked ürdid… Kui minu õde veel väike oli, siis tahtsin alati ise talle püreed anda ja ema lasi – ainult, et mõtles, miks õde peale söötmist ikka nutab ja sai teada, et mina sõin enamuse ära 😀
nii toredad on need õdede-vendade lood, kui vanem masuurikas mingi naljaga hakkama saab 😀 minu ema käis oma väikevennaga uhkelt jalutamas talvel, vanker läks ümber ja teki sisse mähitud väikevend vupsas hange. mitte midagi ei juhtunud ja põnn ei ärganud isegi üles, aga emale tunnistada mu emps ka ei julgenud…
Loosis osaleda ei soovi, lapsed juba suuremad.
Tütrele pakkusime kamapalle ja vaarikaid esimeseks ampsuks. Kuna tahtsin näputoitu pakkuda, siis muud asjad tundusid kuidagi hirmsad. Ta oli nii süvenenud ja noppis kõik raasukesed kokku, lõpuks muidugi limpsis otse laualt viimaseid riismeid… Tegime sellest video ka. Tema oligi meil täielik näputoituja. Sõi peaaegu kõike ja nii hoolega. Tuubikad olid ainsad püreed, mida ta sai ja ka vahel siiamaani saab. Hea ja tervislik “maius”. Aga ta siiamaani ei salli püree tekstuuri. Smuutina küll, aga supid, püreed, pudrud üldse talle ei meeldi. Äkki sai väiksena liiga vähe?? Aga ühed lemmikud titena olid tal ahjus küpset suvikõrvitsaviilud oliiviõliga. Neid sai oma pisikese pöidla otsa torgata ja siis lutsutada nii et ainult koored jäid järgi.
Pojale pakkusime kamapalle ja mustikaid. Mustikate kest aga oli liiga kõva tema jaoks. Ta väga ei hoolinud sellest kraamist. Kui uus maitse suhu sattus, siis väristas-võdistas ennast üle keha. Seda teeb ta siiani uute maitsetega😁. Tema meil oli selline pigem mitte näputoituja. Kuidagi ei sobinud talle. Tegime enamjaolt samu toite mis endale. Kui ahjus mingit vormirooga tegime, siis tal oli oma väike vorm, kuhu panin talle sama kraami mis meile ilma soola ja muu sobivata. Titale söögi tegemine ei ole küll mingi aeganõudev tegevus! Poeg siis sai veidi peenestatud kujul pea samu sööke, mis me ise sõime. Ei olnud suured tükid, aga ka mitte püree. Kui tahtsime ise midagi sellist, mis temale sobilik ei olnud, siis sai lihtsalt rohkem rinnapiima näiteks. Mul läks see lisatoidu asi kuidagi kergelt mõlemaga:). Enne emaks saamist tundus see selline keerukam protseduur olevat…
Maria sai esimesena ahjus valmistatud kõrvitsat.
suvikõrvitsaviilude küpsetamine on väga-väga hea idee! neid on ju nõnda hea lutsutada ilma, et midagi kurku läheks. 🙂 ja sinu lähenemine lisatoidule on väga eluterve ja mõistlik ning täpselt see, mida MINA pean silmas “mitte üle mõtlemise” all. last tuleb jälgida, kõike pisitasa proovida ja leida lapsele kõige sobilikum viis lisatoidu söömiseks… sealjuures muidugi arsti nõuandeid silmas pidades. 🙂
Laps sünnib vähem kui kuu aja pärast, nii et lisatoiduni on pool aastakest aega veel. Aga hetkel arvan, et esimeseks saab olema ahjus küpsetatud kõrvits. Üldiselt sooviks näputoiduga ka katsetada, aga eks näis, kuidas minema hakkab 🙂
kõik loksub iseenesest paika, küll põnn teab ise, kuidas talle kõige paremini sobib 🙂 ja kiiret ja kerget sulle, Hanna! palju õnne juba ette ära!
Ma muidu ei osaleks, aga lugedes teisi vastuseid, siis erinen ma teistest natuke… ja lisan vastustetulvale natuke “maitset” juurde – minu kutt sai esimesena brokkolipüreed! ja ta totaalselt armastas seda!!!!! Järgmisena tuli vist lillkapsas ja siis kõik muu. Olen siiani mõelnud, et nii hea, et just brokkolit andsin esimesena, ta sõi kõiki püreesid hea meelega ja huvitav fakt-just pigem juurviljapüreesid, mitte puuviljapüreesid. Vahest praegugi (2,2a) soovib poest püreed, ja samuti just Ella´s Kitcheni omasid:)
Elli sõi ka esimese asjana brokkolit ja talle ka pigem meeldis, tekstuur ehk oli võõras aga suust välja ei ajanud 🙂 ja meie E sööb ka siiani Ellasid – nii hea tervislik ja maitsev snäkk-maiustus 🙂
Kenneth sõi esimest korda õuna-brokkoli püreed ja see reaktsioon oli priceless 😀 õnneks see meil üles filmitud. Aga eks seal midagi sellist oli, et koristage see jama ära ma tahan tissi! Aga peale paari korda üritamist hakkas isegi maitsema ja eks iga uue maitse peale tegi alguses nägusid 🙂 mul vedas et ta sõi ja sööb mõlemaid nii soolaseid kui magusaid suure isuga, sest noh isu on nii suur 😀
Ilusa ebadaamiliku kajaka tõin kuuldele praegu 😀
Heheheheh 😀
Minu 5,5 kuune poiss sai esimesena suvikõrvitsa püreed maitsta. Esimene reaktsioon oli tal veidi kõhklev, et misasi see nüüd siis on, aga nii kui “päris toidu” maitse suhu sai, läks kohe äksi täis. Nüüd nii kui lusikat näeb, on juba suu lahti nagu väiksel linnupojal ja ühtegi maitset ära pole põlganud (olen andnud ka veel lillkapsast, kartulit ja tavalist kõrvitsat). Andke ainult ette 🙂
Ja need tuubid tunduvad täiega lahedad asjad, polnud varem selliseid näinudki. Kuna enamasti olen ise kodus püreesid teinud ja poest vaid siis ostnud kui kuhugi külla/reisile minek, siis need tuubid on ju täiesti geniaalsed asjad 🙂 Kindlasti muretsen need meile.
oi, mul tuli meelde see “linnunoka-nägu” praegu ja hing heldis sees 😀 ei jõua ära oodata, et lisatoiduga katsetama saaks hakata! kaks kuud veel jäänud 🙂 ja tuubid on tõesti vinged, soovitan soojalt (kui loosiõnn ei naerata)!
Ma ka loosis ei osale, aga ma olen niii nõus su jutuga! Nii soola kui plastiku kui ka ülemõtlemise mõtlematusega asendamise osas. Ja see trap-a-snack on lahe, kassidele tehakse ka taolisi 😀
mhm, koertele ka, et nad saaksid mõistatada ja nuputada, kuidas maiustus mänguasja seest välja käib 😀
Ma ka loosis ei osale, põnn on juba pea kolme poolene, aga esimene lisatoit oli ahjukõrvitsa püree. Ja väga hea meelega sõi. Ja järgnesid minu arust lillkapsas (siiamaani väga maitseb talle), porgand jne. Mingil hetkel hakkasin erinevaid maitseid miksima talle, lisasin natuke võid ja ürte ja väga hästi läks kaubaks:)
Ja siiamaani maitseb hea meelega uusi toite ja üldiselt pirtsutamist ette ei tule. Selline head toitu hindav härra:)
Üldiselt ma nõustun ka – mis puudutab bpa ja Muu kräpi vabadust Ning võimalikult puhast ja looduslähedast suhtumist – ma kirjutan kahe käega alla:)
tubli noormees, kes häid maitseid hinnata oskab! aga see tuleb tal sellest, et ta tubli ema on neid talle pakkunud – nagu öeldud, laps oskab alguses tunda ja hinnata köögiviljade naturaalset magusust ja imelisi maitseid, mida soolaga harjunud maitsemeeled enam haarata ei suuda. kui sellele lisada veel mõni ürt ja võid… no mul hakkab endalgi suu vett jooksma. 🙂
Lenna sai vist ka esimesena kõrvitsapüreed. 🙂 Järgmine oli lillkapsas.
klassika!
Minul on see küll tulevikumuusika, aga kavatsen anda esimesena kas brokkoli- või lillkapsapüreed. Või siis kõrvitsa oma…või siis ma jõuan selle enam-vähem aasta jooksul umbes tuhat korda veel ringi mõelda 😀
annad seda, mis parajasti saada on ja mis kõige mõistlikum tundub 🙂
Minu poja sai esimesena maitsta kõrvitsapüreed ning talle väga maitses 🙂 Küllap oleks suure portsu söönud kui vaid antud oleks 😀 Kui aeg käes, siis pisikesele neiule (hetkel 3k) plaanin samuti kõrvitsat esimesena anda ja ehk läheb toiduga harjumine sama hästi kui vennal 😉
oi, teie pisipreili on meiega peaaegu ühevanune, seega alustavad nad ka lisatoiduga üheaegselt ja saame retsepte vahetada 🙂 tore!
Meie tips sai ka esimese ampsuna minu tehtud kõrvitsapüreed vanaema aia kõrvitsast. Ei olnud eriline hitt 😀 Aga siis tutvusin lähemalt näputoidu teooriaga ja kuuekuuselt läks lahti isesöömine, alguses köögiviljad kangidena. Nüüd preili kohe kümnekuune ja olen ringiga jõudnud uuesti püreedeni, õigemini toimib selline kombineeritud süsteem, lusikaga kõht täis ja näpuvahelt ka ikka midagi juurde. Tuubid on sõidus olles tõesti super lahendus, Salvesti mangopüree tõmbab meie laps pm ühe sõõmuga tühjaks 🙂 Soola ja suhkrut olen beebi toitudes siiani vältinud ja tänu sellele oleme ka ise vähem soola tarbima hakanud. Ürte, musta pipart, küüslauku ja sibulat olen kasutanud algusest peale. 🙂
nii tore on lugeda, kui paljud oma põnnide toiduga vaeva näevad ja seda korralikult maitsestavad! tublid emmed!
Meie preili esimene amps oli ka kõrvits. Ma mingit väga suurt emotsiooni ei mäleta, aga mäletan, et sõi täitsa isukalt. Üldse püüangi talle ise toidud teha, samas vahel kasutan ka poe omasid, neid mugavam kuskile kaasa võtta.
meie kasutasime ka kaasa võtmiseks neid poe tuubitoite, aga nüüd saab kasvõi sügavkülmast püree võtta, kaasa võtmiseks korduvkasutatava tuubi sisse panna ja söömise ajaks on juba sulanud ja võib soojendada 🙂 võimalusi on palju!
Minu vanem poiss sai kõige esimesena maitsta kartulit. See oli siis selline proov umbes 4 kuuselt mis nägu tehakse. Päriselt lisatoitu hakkasin andma 5 kuuselt ja siis alustasin lillkapsast. Ei maitsenud talle ei kartul ega lillkapsas. Lillkapsas ei läinud ka siis kaubaks kui lisatoiduga harjunud oli juba. Kaksikutele annan ka ilmselt alustuseks lillkapsast.
see on ikka täiesti pööraselt äge, et sul naksikud on 😀
Ma arvasin, et olen köögis päris loominguline, aga pagan-kuidas ma ei ole selle peale tulnud, et aknalaualt värskeid maitsetaimi püreedes kasutada??? 🙂 nagu see oleks mingi tuumateadus … nüüd läheb see kokkamine ikka päris põnevaks meil Loreega 🙂
Mul on hästi hea meel, et esiteks on preili hea isuga ning absoluutselt kõik uued maitsed on ta kohe omaks võtnud ega miskit imelikku nägu pole teinud. Ainult vaarikate pisut hapukat maitset tundes vaatas mulle niiiii sügavalt silma ja oiii, kuidas need silmad olid küsimusi täis 🙂 Aga õnneks maitses taaskord!
Kõige esimeseks püreeks sai Loree kõrvitsa-porgandi segu. Nagu ma ütlesin, siis maitse vastu tal miskit otseslt ei paist küll olevat, aga esimesed päevad kulusid selle neelamise õppimisele. Tal tekkis pigem selle tahke toidu saamisel küsimus, et mida paganat ma sellega küll peale peaks hakkama.
Ma olen selle püreemajandusega pisut “rebel” olnud ja juba esimesel nädalal andsin mitmeid erinevaid maitseid kohe proovida ja erinevate segude näol. Ja nii siiani. Mõnelt poolt olen kuulnud, et ikka üks uus maitse 7 päeva jooksul korraga jne. Aga kuna õnneks ei ole preilil ka minegid allergiad välja löönud, siis ma ei hakka probleemi ennetama enne, kui seda veel tekkinud ei ole.
Ja oma pika jutu lõpetuseks -loodan, et Loreest seda toidukausiga vehkijat ei saa 🙂
paluks siis blogis kajastada uusi kogemusi ürdirohkete retseptide ja maitsetega! ja nii toredasti kirjeldad neid elamusi siin – pane need kusagile enda jaoks ka kirja! need pisiasjad kipuvad kahjuks meelest minema ja hiljem on nii tore lugeda, kuidas hapu vaarikas lapse segadusse ajas. 🙂
Nii vahva loos. Käisin just mingi aeg uudistamas Sipsti lehel neid kotikesi, et ise püreed saaks lapsele teha, et külla või teepeale kaasa haarata. Adrian (2a ja 6k) sai esimese püreena kartulit (rinnapiimaga segatud), kui ta oli 6 kuune. No kohe üldse ei maitsenud see. Järgmiseks tegin kõrvitsa, mis läks väga hästi peale. Ariana hakkas just nüüd saama püreed lisaks ja alustasin kõrvitsaga. Laps oli reaalselt sellist nägu, et mmm mis see hea asi on, anna veel 🙂 Juba ootan, et ta saaks natuke vanemaks ja saaks erinevaid püreesid ja maitseid proovima hakata.
võib-olla noormees mõtles, et mis pagan tema hea rinnapiima sisse segatud on, et see nüüd sedasi paks ja teraline on? nii kihvt, kui lastele lisatoit kohe esimesest ampsust maitseb ja isukalt süüa tahavad – meie põnn oli ikka pigem kahtlev, kui entusiastlik. 😀
Püreedest tegin ma esimesena Mirdile kõrvitsat, aga kuna paras iga sattus ajale, mil kõik aiasaadused valmimas, siis veel enne seda lutsutas võrklutist kurki ja erinevaid marju. Igat maitse üle oli ta ääretult rõõmus ning pigem nõudis juurde. Ühesõnaga, isuga tal probleeme pole olnud, aga Ella’s Kitcheni lambalihapüree ei meeldinud küll kohe üldse. Aga ma soovitaks väga ka Salvesti Öko Põnni püreesid tuubis, need on maitselt veel mahedamad kui Plum ja Ella’s Kitchen ning minu meelest soodsamad ka.
oh! neid vist kroonprintsessi ajal polnud, sest ma ei teadnudki neist! aitäh nõuande eest! ja võrkluti hankimist peaks isegi kaaluma… vb loll küsimus, aga kui laps pole tavalise lutiga kohtunud, kas ta võrklutiga saab hakkama?
Ikka saab. Seda võrku saab nätsutada suus ja ma usun et ta laps saab kiirelt selgeks kuidas tal kõige parem on sealt toitu kätte saada. Meil on Brittoni võrk, ostsime Prismast. Sellele müüakse lisa võrke ka ( banaan teeb võrgu suhteliselt koledaks😛) Kasutasime võrku alguses palju, kõik läks sinna- õun, melon, banaan jne. Nüüd laps juba 9kuune, hambaid suus piisavalt ja järab juba kõike ise. Aga alguses, pabistajana et tõmbab kurku, oli see võrk küll väärt ost.
Saab kindlasti! Mul vanaisa rääkis, et tema ajal anti lastele leiba läbi marli lutsutada näiteks. See võrklutt toimib umbes samal põhimõttel, ainult on tugevamast materjalist, korkidega suletav ning seega korduvkasutatav. Meil oli sama, mida Kadi kirjeldas.
aitäh, naised, mind harimast! vaatan, kuidas tal näputoitumisega läheb ja kui ikka ei lähe, toon ka meile sellise laheda võrgu koju.
Minu piiga on veel lisatoiduks liiga väike aga ilmselt alustame vanaema aias kasvanud kõrvitsast.
Suurema lapsega sai samamoodi alustatud kõrvitsast. Ja alguses söögi peale tehtavad näod on tõesti väärt jäädvustamisest
mis võiks olla parem, kui oma vanaema armastava käega kasvatatud kõrvits?
Minu Hugo sai esimese ampsuna proovida suvikõrvitsat. Nägu oli väga kahtlustav peas 🙂
no eks see ole võrreldes vana hea piimakesega üks jõle imelik kraam kah. hugo on mõistlik poiss, ei lase ennast ninapidi vedada. 😀
Meie Paul sai esimese ampsu 6k1n vanuselt, sest ma enne poolaasta täitumist ei tahtnud lisatoiduga alustada ja vahetult 6k sünnipäeval käisime reisul.
Esimesena sai proovida suvikõrvitsat. Pigem vist ikka meeldis. Aga mida aeg edasi ja teisi maitseid, seda kehvemalt hakkas meil see lisatoiduga harjutamine ja harjumine minema. Ta vist alles u 9-10kuuselt ja palju minupoolseid trikke hiljem sai aru, et lisatoit ju päris mämmm siiski. Õnneks sealt edasi läks juba mõnusamalt. 🙂 Aga osalt lapsepoolse huvipuuduse tõttu meil näputoitumine nt välja ei tulnud – ta lihtsalt ei söandanud isegi asju suhu pistma. Mängis nendega ja kui isegi ta miskit maitsma sain, siis järgnes uiuiuikuivastik nägu.
Täna, 1a3k vanusena on Paul õnneks väga tubli sööja! 🙂 Sööb seda, mida meiegi, kus kasutame puhast toorainet ja soola/suhkrut väldime.
no peab paika, et iga asi omal ajal. ju tal polnud siis enne üheksakuuseks saamist veel lisatoiduaeg ja piim oli liiga väärtuslik, et seda mingi kabatšokiga asendada. 😀
Mul on plaanis oma põnnile esimest korda püreed pakkuda paari nädala pärast. Arst soovitas lillkapsast või kõrvitsat ja tundub, et paljud on ühe või teisega alustanud. Eks ma vaatan, kumma turult või mahepoest kätte saan.
head esimest isu põnnile!
Mõlemad lapsed said esimesena kõrvitsat proovida, ikka koduaiast, meeldis väikese kõhklusega pilgus 🙂 Hetkel 8k poisipõnn armastab köögivilju – porgand, lillkapsas ja ikka liha juurde.
Mul endal on lapsepõlvest head mälestused porgandimehust ja seniajani ostan poest tihti ilma suhkruta, kuid meega magustatud porgandimahla. Seetõttu andsin mõlemale pojale esimeseks lisatoiduks lastepüreede klassikat ehk porgandipüreed. Oi, kui pikalt see esimene amps suus ringi käis, enne, kui alla läks:) Aga, nagu siin juba varemalt öeldud, siis oli see tingitud lihtsalt oskamatusest uue tekstuuriga asja süüa.
minu jaoks on porgandimahl (ka naturaalne) kuidagi… valesti magus? raske seletada, aga minu jaoks nii läila, et lihtsalt ei lähe alla, kuigi olen nii suur köögiviljafänn, et võiksin vabalt erinevatest aurutatud-keedetud-praetud-röstitud köögiviljadest muud nõudmata toituda. 🙂
Minu poeg sai esimesena maitsta lillkapsas,6k vanuselt,praeguseks 11 k vana :),sööb ilusti kõike mis pakun. Mäletan,et alguses oli pâris kahtlane nägu,kui mingit uut asja andsin,vahel isegi öökis. Hakkasin lisama küüslauku,maitsetaimi ja ise ka imestasin,et nii hea maitsega. Mees ka yhe korra ytles,et sööks isegi seda. Praeguseks on meil nii,et see kodune toit mis talle sobib,sööb sama mis meie. Vahel kiiruga ostan mingi purgi v tuubitoidu,kui pole aega syya teha,reisil vms 🙂 ! Minu jaoks lihtsam,kui ta sööb meiega sama,kui eraldi teha toitu 🙂 ! Tänu sellele söön ise ka vb rohkem läbi mõeldud toite. Vähest soola on ka saanud toidu sees,kuid ikka minimaaalselt!!
tahaks kohe suure pika virtuaalpai saata sulle! niiii tubli ja nii õige jutt – söök võib olla fantastiline ka soola lisamata, sest maitseküllaseid koostisosi on nii tohutult ja valmistusviise miljontriljon!
Meie väike põnn saab oma esimesed maitseelamused suve lõpus 🙂 Ja kuna vanaema oma aias suurepärast istutustööd on teinud, siis valikuvõimalusi jagub, aga eks me kaldume ikka kõrvitsa, suvikõrvitsa või lillakapsa poole 🙂
on see vast üks õnnelik laps 🙂
Väga lahedad tooted! Kindlasti leiavad need tee ka meie koju. Meid ootab ka varsti lisatoiduga alustamine ees. Seetõttu ootan eriti Sinu nippe-trikke-soovitusi-retsepte. Pean lugu nendest väärtustest, millest Sa videos rääkisid ja oma pisikese nimel olen valmis kõigeks. Tahan tõestada oma tutvusringkonna “tarkadele”, et saab ka ilma soola ja suhkru ja muu saastata.
tubli! kusjuures, lapse tervislikult toitmine ei ole mingi kunst – absoluutselt kõiki roogasid on võimalik maitsestada kokkamise lõppjärgus. st. kui laps on juba lihatoidul, võib igasuguseid köögivilja-lihahautisi, suppe jms. valmistada kogu perele, lapse portsjon enne välja korjata ja siis roale soola uhada nii palju, nagu hing ihkab. lapsele soola söötmisele ei ole minu hinnangul mitte ühtegi tõsiseltvõetavat vabandust 🙂
Päris päris esimene amps oli kartuli-kõrvitsa püree. 😀 Rohelise emana arvasin, et no mis see kaks köögivilja ikka nii erinev on kui üks. Lõpuks ikka leidsin, et üks korraga ja kahega püreed saigi ta vast ainult kahel korral. Edasi läks ikka klassikaliselt kõrvitsa või lillkapsa püree. Õnneks ta väga suuri nägusid ei teinud, kuid korralikumalt sööma hakkas ta siiski suhteliselt hilja, rinnapiim oli lihtsalt liiga hea 😀
ma olen kuulnud küll, et korraga ei tohi, sest siis on raske allergiaid jm. välistada, aga kas selle taga on veel midagi, miks ei peaks lapsele nö. mitmeviljapüreed andma?
Minu poisipõnn sai esimeseks ampsuks kõrvitsat. Esialgu oli veidi hämmingus, et mis asi see nüüd siis on, aga igaljuhul hakkas see talle kohe maitsema. Siiani on lemmikuks kõrvits, kuid õnneks pole ta ka ühtegi teist pakutud toitu ära põlanud 🙂
Ergo esimeseks püreeks oli kõrvits, eks ta hämmeldunud nägu tegi aga ära ta sõi ja välja ei oksendanud. Samas ma olen nii õnnetu, et Ergoga seda isetegemist eriti ei praktiseerinud. Seekord tahaksin preilile enamuse söögist siiski ise valmistada ja otseloomulikult maitsestada just ürtidega. Esimesed minimaalse soolaga ampsud sai Ergo ikka vanemana kui aastaselt ja siiani on enamus meie söökidest minimaalse soolaga. Ka ise tunnen paremini maitset kui on vähe soola lisatud. Kes külla tuleb ja vähese soolaga toitu ei taha võib endale juurde lisada.
Väga tore loosimine! 🙂
Minu esimene beebi sünnib alles kuu aja pärast seega kõik uus, aga ilmselt läheb käiku kõrvits, mida sügisel oma aiast saab.
Kiiret ja kerget, Gerli! 🙂
Laps veel pisike, aga ilmselt mõnda mahedamaitselist köögivilja, pean sellesse teemasse veel täpsemalt süvenema enne otsuse langetamist. Ega väga palju aega polegi..paari kuu pärast tuleks juba miskit pakkuda. Ilmselt mängib rolli ka see, mis just sel hetkel looduses aktuaalne on. (:
Mõlemad lapsed said esimese ampsu kõrvitsapüreed 5,5 kuuselt. Aksel sai asjale kohe pihta ja talle maitses (raske oli kogustega tagasi hoida), aga teine tegelane Aron ei tundnud umbes 2 nädalat üldse huvi söömise vastu. Proovisin talle ikka aeg-ajalt anda, aga suu oli suht kinni. Täna sööb ilusti kõike püreesid ja ei pirtsuta üldse, suu on pidevalt lahti nagu väiksel linnupojal 🙂
Mul on üks laps 2,5aastane ja temale andsin esimesena kartuliputru, mis tehtud rinnapiimaga. Reaktsiooni sain ilusti pildile ka 🙂
Teine laps on 2kuune ja paari kuu pärast pakun talle vanaema aiasaadustest tehtud mingit püreed kindlasti.
Loodan väga võidule, jagaks heameelega komplekti ka õelapsega, kellel kohe kohe lisatoidu maitsmine käes ja just rääkisin õega kui vahvaid tooteid Sipsti pakub. Mul on hea meel ka, et selle blogi leidsin, üle pika aja midagi asjalikku 🙂
küll sa oled armas, Annika 🙂 tere tulemast!
Rõõm 🙂 🙂
Postitus on küll juba üle kuu aja vana, aga teema vast ikka aktuaalne. 🙂
Tahtsin hoopis sellist asja küsida, et millal hakkasid ise E’le soola-suhkruga maitsestatud toite pakkuma ehk siis millal ja kuidas läksite beebitoidult üle pere toidulauale? 🙂