… sul on nii ilus uus blogi. :)))
… lund tuiskab nõnda, et aknast välja vaadates on silmadel valus, sest kõik ümbritsev on suurest tuisust lumivalge. *
… sulle tuleb öösel meelde, et sa pole lastele järgmiseks päevaks lõunasööki ja endale ning peikale lunchboxe ette valmistanud, aga otsustad vaatamata hilisele kellaajale selle suhtes ikkagi midagi ette võtta ja paned (nii kiiresti kui sa vähegi köögis liigutada suudad e. umbes kümne minutiga) hakkama suure pajatäie chili con carnet. Ja tänad lõuna ajal kontoris sooja tervislikku toitu süües õnne, et sa vahel nii nutikas ja hakkaja tüdruk oled.
… käid lastega arsti juures ja nende kõrvad ei ole enam punased ega kopsud köhased.
… su lapsed on nii kihvtid pullivennad, et ajavad oma huumoriga lisaks oma vanematele itsitama ka kõik teised enda ümber. Virsik näiteks tegi täna perearstikeskuse registratuuris oma eesnime perekonnanimega koos kuuldes suured üllatunud silmad, muigas ja manas esile oma kõige hirmsama (loe: mitte kuigi hirmsa) kollihääle ning kukkus õde hirmutama: “huuuuuuuuuuuuuunt!”
… sa jõuad mitu päeva järjest koju nii, et lõuna ajal pesema pandud pesu on juba kuivama riputatud. Sest sul on maailma parim hoidjapreili, kes on nii hooliv ja abivalmis, et aitab sind ka nende ülesannetega, mis pole ilmtingimata tema töö.
… su lastel on maailma parim hoidjapreili, kellele nad saavad alati loota ning nõjatuda ja kes omakorda laste usaldust eluliselt oluliseks peab.
… jõuluvana toob sulle ja sinu peikale kahepäevase spaapaketi ja on juhtumisi sinu Maailma Parima Ämmaga kokku leppinud, et viimane hoiab sel ajal lapsi. Ühtlasi on see ka esimene kord viie aasta jooksul kui te kaks ööpäeva segamatult kahekesi saate olla.
… sulle meenub, et Rakvere Aqva spaast sisuliselt kiviviske kaugusel on tuhamäed, kus sa kaks suve tagasi juhtumisi suusakeskust silmasid. Niisiis ei saa sa te koos mitte üksnes hotellitada-restoranitada-spaatada, vaid ka kahekesi pikaajalist lumelauaigatsust leevendada.
Ükskord ennemuistsel a’al peikaga Lapimaal (tunnustatud poetess strikes again)
… su ema tuleb sulle Rootsist sinu sünnipäevaks (ja seega ka laste omadeks) külla.
… sa ei saanud maailma parimaid ja praktilisemaid kinke mitte ainult jõuluvanalt, vaid tead säärast sünnipäevaks oodata ka emmelt, kes täitis sinu sünnipäevasoovi kuuldes hetkekski kõhklemata ühe su pikaajalise unistuse.
… sa ei sobi esialgu panga silmis laenu kaastaotlejaks, sest ei oma püsivat igakuist sissetulekut (lähed seega arvesse kui oma elukaaslase ülalpeetav), aga saad hiljem teada, et panga meelest on sinu ettevõte küll väike, aga tubli, ja sind võetakse siiski kaastaotlejana arvesse.
… saad arstilt teada, et su kaheaastane 74/80 suurust kandev tütar on küll oma vanuse kohta selgelt liiga väike, aga kasvab jätkuvalt ühtlaselt omas tempos. Ja ehkki sa ikkagi muretsed all day every day, et tal on midagi väga viga, oled sa saanud kinnitust, et tema südamel pole midagi viga, tal ei ole tsöliaakiat ja ta pikkus on kaaluga proportsioonis. Niisiis on õnn see kui sinu ratsionaalsel ajul on piisavalt faktilist alust emasüdame paanika leevendamiseks.
… mõtled aknast välja vaadates kõigile neile asjadele, mille pärast sa nii väga rõõmustad, heldid pisarateni ja mõistad, kuidas sul on vedanud,et sa ei näe selsamal silmeesisel tänaval mitte ühtainsamatki tanki.
* Kirjutasin selle postituse nädal-kaks tagasi (ilmselgelt ei tuiska täna enam kuskil mitte midagi muud kui võib-olla hästi halva õnne korral autorataste alt pritsivat halli soppa vms) sellisest eriti suurest ja hingematvast argielu-õnnetundest ajendatuna, aga unustasin (küllalt kummaline kord kvartalis postitava blogija kohta…) selle avaldada. Sisuliselt kohe pärast postituse kirjutamist hakkas meie elus juhtuma igasuguseid kummalisi asju – ühest negatiivsest nutan-silmad-peast-elu-on-läbi-uudisest sai silmiavav tõdemus, mis omakorda viis seni täiesti ulmelisena tundunud unistuse muutumiseni plaaniks. Ja nüüd me siin siis… peame plaani ja minu vaene niigi ärev hing väriseb sees nagu haavaleheke. Eriti rõve on kui millegi nii suure ja imelise ja uskumatu õnnestumine ei ole absoluutselt sinu kätes ja sa pead lihtsalt julgema loota, et kõik ei lähe absoluutselt pekki. Ja looomulikult on asi raha taga nagu asjad maailmas ikka olema kipuvad.
Kuna plaan korteri remondi eel tühjaks kolimise käigus vanu asju maha müüa on niigi pikalt päevakorras olnud ja et nüüd lisandus veel nüanss nimega “kraabi maailmast kokku kõikvõimalik raha”, hakkasime H’ga eile aktiivselt tegelema üleliigsete asjade üles pildistamise ja nende müüki panemisega. *pühib otsa eest higimulli* Muidugi on see täiesti ebanormaalselt aeganõudev töö, aga samas tekitab ka hasarti, sest nii põnev on näha, kas ja kui palju meil õnnestub igaks juhuks raha koguda. Lisan sinna küll jõudumööda asju juurde, kuid meie hetkel avalikke Osta.ee oksjoneid võib soovija juba praegu näha SIIT. Mõtlesin, et viin laste ja omaenda riided kuskile kirbukale, sest nende internetis müümine tundub mõttetu. Mis te arvate? Kirbukale või Osta.ee’sse?
Kui küsida tohib, siis miks su lapsed on sinu perekonnanimega?
Kui peikaga kunagi abiellute, kas tema siis võtab sinu nime, et kõigil üks perenimi oleks 😉
kusjuures jah, sa ei pane üldse mööda – see mõte ongi täiesti aktuaalne 🙂
osta.ee müüb siis kui väikese alghinna paned. ja mina pole pihta saanud, millal ja mis müüb.
pangaga on jah keeruline, olen aru saanud, et LHV ja Nordea on paindlikumad kui need suurimad ehk Swed ja SEB. mul oleks vaja jällegi sissemakseta (lisatagatisega) elamist osta aga kuna lisatagatisest kuulub vaid mingi osa mulle, siis on sellega ka raske.
ega teie kandis 2-3-toalist korterit ei üürita? mul oleks rahumäe koolist mõistlikule kaugusele üürikat vaja (lapsed käivad seal koolis), igatahes kui on mõni info omaniku kohta, kes üürib, siis palun infot 🙂
0.10 sendi oksjonid pole enam tasuta, ma saan aru, nii et pole mõtet seda panna. mõtlesin, et panen hinna, millega oled nõus müüma ja kuskile saatma, sest tasuta ära anda ma saan (raha kogumise eksperimendi väliselt) uuskasutuskeskusesse ka 🙂
anname taotlused igalepoole sisse, et parim pakkumine välja valida. kui silma jääb, et üüritakse (või kui äkki ise üürida tahame :D), annan teada!
Ok aga nad aeg-ajalt teevad osta.ee’s mingeid sooduspakkumisi, et saab tasuta alustada vms. Vanasti tehti ka sünnipäeva puhul.
Laste kasvu kohta tahtsin seda öelda, et ma stressasin mitu aastat, et laps väike. Õnneks pärast esimest arstivahetust sattusin väga mõistlike arstide juurde – alguses tasulises (Fertilitas ja Reet Raukas) ning pärast Reet Raamatu juures meditiimis. Tegime küll mingi hetk pisut uuringuid aga väga kaugele nendega ei läinud (st lapsepiinamist ei pidanud vajalikuks – need karmimad torkimistega analüüsid jms), arstid leidsid, et laps ilusasti proportsioonis ning nüüdseks on juba 14a ning minust 5cm lühem. Ma arvan, et ta mõne cm veel kasvab, nii et kääbuseks ta ei jäänud 🙂 Väga sitke ja vinge plika sai.
Kõige sellisega on oluline mitte stressata, siis hakkavad lapsed ka kasvama 😉
Jaaa! Ma mõtlen ka, et ma ju näen üht õnnelikku ja nii lahedat, hundiisuga (pun intended) last – tal ei saa midagi viga olla. Aga see emasüda sees ikka tuikab vahepeal, sinna pole parata. 🙂
Miks 74/80 suurus kaheaastasel liiga väike tundus olevat? Mu 1a8k kannab juba üle poole aasta 74 suurust ja mõni üksik asi 80 suuruses, pikkust hetkel 82 cm. Kas Virsik on siis lühem, et murekoht sellest tekkis? Ma pole kunagi lapse pikkuse ja kaalu peale eriti mõelnudki… :/
Sa ei hakka muretsema mitte riiete, vaid keskmisest kasvukõverast kõvasti maha jäämise (allapoole normi) pärast ja sellepärast, et asi pole kindlasti väheses toitumises – ta sööb sama palju nagu meie. Samuti tekitab paratamatult muret see kui sind temaga veeniverd andma ja EKG’d tegema suunatakse, et välistada jubedaid haiguseid. 74 sai talle parajaks alles hiljuti, 80 varrukad on veel pikad ja püksid kukuvad alla. 🙂
Palju ta sul kaalub? Virsik on peaaegu 9,5 🙂
Kui pikk ta muidu ise on? Keskmisest oluliselt väiksem ei tähenda ju veel midagi, neid kõveraid on normi piires ju päris mitu. Pikaajalise blogilugejana mäletan, et sinu lapsed olid ka sündides väga pisikesed. Minul on ka pisike tütar (1a1k), kes samuti sündides oli pisike (3.trimestri olin jälgmisel, pidevalt tehti uh, kuna lapse suurus oli n-ö miinimum) ja sp arst prgu veel muretsemiseks põhjust ei leiagi (ega saada ka veel uuringutele), kuna ta on n-ö oma sünnikaalu kasvukõveras endiselt. Noh, see graafik, kus on erinevad kõverad… ta püsib seal all n-ö oma miinimumjoonel. Ma ise ikka vahepeal muretsen, aga seetõttu, et me mehega oleme ise pikad ja vanem laps (poiss) on pikkuselt üle keskmise tunduvalt. Sina ise vist ka pigem väiksem ju :).. Kas I oli alla selle miinimumkõvera kui uuringutele saadeti? Anna andeks kui liialt pärin, eks mul ikka see teema hingel…
Jaa, ta on koguaeg allpool seda pügalat, päris parasjagu, aga kuna ta tiksub seal all omas tempos edasi, siis keegi ei põe tema pärast eriti. Sa ei päri üldse liialt, ma räägin heameelega! Ma kahjuks praegu ei suuda meenutada kui pikk ta on, äkki 78-79 cm ja peaaegu 9,5 kg? Pikkusega võin mööda panna, kaal on meeles. Aasta ema. 😀
Kroonprintsess sündis veel 200g väiksemanagi kui Virsik (ta oli 2585, Virsik 2725 vms) ja kolmekordistas oma sünnikaalu halja rinnapiima peal kolmandaks-neljandaks elukuuks. Ta oli selline korralik rullike meil, noh. Aga Virsik on väike ribiorel, tilluke vibalik, kes sööb nagu metselajas, aga kaalus juurde eriti ei võta. Eks vist see vahe selle looma moodi isu ja väikese kasvu vahel oli see põhjus, miks meid igaks juhuks tsöliaakiat välistama saadeti. Aga nt hemoglobiin on tal ekstreemselt madal olnud koguaeg, selle kohta vist on isegi mingi teooria, et madala sünnikaaluga lastele peaks rinnapiimale lisaks tegema 2. elukuul või millalgi rauakuuri, et imendumisega hiljem jama poleks, aga seda teooriat ma kuulsin selgelt liiga hilja ja ega ma ei teagi, kas see paika peab. Vot. Aga seni näib, et tal on kõik ok, eks ma annan teada, kui midagi selgub. 🙂
Jaa, mul sama 🙂 et esimene laps oli samuti sündides pisike, aga võttis rinnapiimal (või -koorel?) juurde algul 1,5kg kuus, ehk esimese kolme kuuga täpselt 4,5kg .. 🙂 Aga arst just näitas, et kuigi tüdruk on pisike, siis kasvukõver on tegelt enamvähem sama kujuga, mis see miinimumgraafik, ei ole mingeid erilisi võnkeid sel joonel, aga esimesel lapsel seevastu mingi risti üle kasvukõverate lendav joon 🙂 Et see on tema jaoks loogiline, aga eks ikka… ema süda – vahel hirmutab! Ei ole ka sellest madala sünnikaalu ja rauapuudusest kuulnud. Meie lapsel oli hemogl ka normis, kuigi mitte ülemäära hea, ent tuli välja B12 puudus, mis seostatud kogu arengu sh kasvu pidurdumise jm. Samas kuur mõjus kohe ja nüüd väga ok see näit, aga mingit pikkuse või kaalutõusu üle miinimumi ei ole. Kaal pigem ei tõuse üldse viimasel ajal. Usun, et minu laps ka suht sama, 2a ca 80cm ja max 10kg kui ta oma graafikus edasi. Lepime kokku, et ilusad pisikesed tüdrukud 🙂 Kindlasti on I-l kõik ok! Meie arst on ka Fertilitases Reet Raukas ja tema ütleb ikka, et PÄRISELT haige laps ei näe 101% terve ja rõõmus ja igati rõõsa välja!
Minu meelest oligi see Raukase teooria üldsegi, aga vb ma panen puusse. Võid ju teinekord küsida! Kallistan teid kõvasti ja usun ka, et inimene, kes on tibatilluke, aga NII lõbus, lahe ja rõõsa, ei saa olla haige. 🙂
Tead, jäin just mõtlema, et see võib olla küll ka Raukase soovitus, sest kunagi kui minu sõbrannal sündis 35.näd täiesti terve 2,5kg beebi, siis tema algul küll tegi rauakuuri ja just algul ja käis ka Raukase juures… Huvitav jah, juttu mul pole sellest olnud, ise käisin tütre esimesed 6 kuud ja rohkemgi ainult perearstil mõõtmas/kaalumas/süstimas ja linnast ära kolimise tõttu ei jaksand südalinna Raukase juurde käia… Aga nüüd jälle käime linna tema juurde, sest lastearst on lastearst ja ma tunnen, et saan tema juurest abi ja südamerahu.
Mööbel ja kodusisustus on osta.ee-sse mõtekas, selline kraam läheb seal täitsa hästi, teine võimalus on fb mööbligrupid, kuhu võid ka vaipu, lampe, kardinaid jms müüki panna. Riided jms kraam pigem ostasse mitte. See lihtsalt ei lähe. Ja no enamus (nagu ma ise) ei taha 3€ pluusi eest maksta 2€ saatekulu. Ehk riided soovitan kindlasti viia kas kuskile kirbukasse müüki (mul on üks kaltsuka soovitus, kui tahad, kirjuta mulle fb) või teha blogi fb album. Osta.ee-sse riideid aga mitte, seda enam et maksad juba alustamise eest raha.
Ostas olen mina ostnud ja müüki pannud hooajalisi riideid näiteks. Talve alguses lähevad laste kombekad ja talvejalanõud, ise olen hankinud sealt trööpamiseks lasteaiakombeka, väga korralikud talvesaapad ja endale peaaegu uhiuued valged Converse ketsid (pärl!). Niisama riideid ise sealt tõepoolest ei hangiks ningise müüa on liiga suur tegemine. Olen ka mõelnud kirbukale müüma minna aga pole ette võtnud veel seda nalja (soss-soss, lähme koos). Seal müüb tõenäolisemalt rohkem asju ära, inimesed saavad ju ikkagi materjali näppida ja suurust oma silmaga vaadata. Mõnda asja ei raatsi lihtsalt kaltsukasse või taaskasutuskeskusesse viia, tahaks kindlaks teha, et jõuab headesse kätesse ja paraja tasakaalupanuse eest.
Niiii hea on niimoodi tänulik olla ja seda kõike veel kirja ka panna! See kuidagi lööb pea ja pildi selgeks ja.. ja inspireerib teisi kaa! Aitäh!
Ja nii toetav on lugeda, et mõnel on veel pisikene tütar (noh, et ongi tegelt kaa pisikene, nii et vahel on mure), kes seal kõverate all eriti vapralt muudkui edasi kasvavad. Nagu ajavad muretult oma asja. Eriti hea näide sellest, et ei pea kõik mingile standardile vastama kogu aeg. Meie oma ka siin ajab oma asja oma kasvu ja hemoglobiiniga (mida me ikka natuke püüame tõsta) 🙂