Oh jumal, kui palju on juhtunud sellest ajast, kui ma viimati kirjutasin. Kui suur mure ja kimbatus oli minu sees tehingu hetkel ja selle järgselt – kuidas me edasi läheme? Mis saab? Kas meid ootab ees kemplemine ja kohtuvaidlus või saab kõik enam-vähem rahumeelselt kulgeda? Mängisime tehingujärgselt lihtsalt ootamismängu ja saime ainult loota, et kõik kulgeb parimal ja sujuvaimal võimalikul moel. Paaril korral tuli siiski lootustandvaid raporteid väljakolimise progressi kohta, mis andsid indu ja lootust juurde.
Kui oled niisuguse intensiivse protsessi sees, kus olukord ja teise asjaosalise käitumine muutub iga päevaga käsitletamatumaks, tekib üsna ruttu tunne, et NÜÜD enam hullemaks minna ei saa. NÜÜD on põhi saavutatud. Muudkui laiutad iga uue vahejuhtumi peale käsi, endal silmad suured nagu tõllarattad, ahmid õhku, sõnad jäävad kurku kinni ja hakkad lõpuks tõsimeeli uskuma, et oledki lihtsalt halb inimene, kellele Universum on nüüd otsustanud koha kätte näidata. Ja kui siis järgneb veel üks sahmakas jääkülma vett kaela, niisugust jääkülma, mis paneb vere tarretuma ka kõigi nende soontes, kes asjaga seotud ei ole, kuid seda meie lähedalt jälginud on… siis ei jäägi midagi alles. Tekib tühjuse, ükskõiksuse ja võib-olla-ma-ei-saagi-kunagi-enam-õnnelik-olla-tunne.
Aga see tunne läheb, nagu ma nüüd omast kogemusest tean, üsna ruttu üle. Üsna ruttu saad aru, et see, et oled täiesti juhuslikult sattunud kõrvaltegelaseks kellegi teise loos, ei tähenda, et võõra inimese lugu peab seepärast saama osaks sinu loost. Sest see, mille nimel me võitlesime – ja me oleme väga palju pidanud inimestele, kes lugu kuulevad, aru andma, MIKS me ometi käega ei löönud – on meie Kodu. Ma tunnen nii tugevat tõmmet tema poole ja tema, mulle tundub, ootab ka, et temasse toodaks jälle nii palju elu ja armastust, kui selle kahesaja ruutmeetri peale mahub. Ja tühjus on asendunud ootusega – ma olen jälle nii elevil!
Ma nii õudselt igatsesin seda tunnet tagasi. 🙂
Kui krüptiline ma-ei-saa-teile-üksikasju-avada-jutt nüüd kõrvale jätta, siis progress on tegelikult olnud üle ootuste kiire. Me kartsime ikkagi palju hullemat ning teadmine, et meie remont saab otsast alata juba ÜLEHOMME, teeb mind nii hullupööra rõõmsaks! Et teha on ikkagi palju, võtab remont kuus nädalat aega, mis tähendab, et jõuluks koju saamise unistusest on saanud sünnipäevadeks koju saamise lootus, seegi natuke optimistlik.
Küsite mult pidevalt, kust me endale usaldusväärse ehitaja leidsime – niisugust, nagu me kõik hästi teame, ei ole teps mitte lihtne leida. Nagu väga paljud teised head asjad mu elus, tulid perekond Kesslerid ja nende pereisa Mulgi Ehitus minuni tänu sotsiaalmeediale. Kertu kirjutas mulle Instagrami postitatud üleskutse peale, et tema mees ehitab ja võiks meie hoolt ja armastust vajava maja üles kõpitseda. Tegelikult saime me mitmeid häid vihjeid, aga Rein oli esimene, kes tuli ja maja üle vaatas ning kellega kohe hästi jutule saime. Et nad ise endale just maja ehitasid, kutsusid nad meid endile külla vaatama, mismoodi üks nende ehitatud maja välja näeb, mispeale meie pakkisime oma laps-inimesed autosse ja sõitsime Viljandimaale. Nii juhtus, et saime endale lisaks usaldusväärsele ehitajale ka toredad sõbrad. 🙂
Möödunud neljapäeval käisid ehitajad maja viimast korda enne ehitustööde algust üle vaatamas, et saaksime kokku leppida, mida ja kuidas – kust võtta maha sein ja kuhu uus juurde ehitada, mismoodi lahendada segistite või trepivalgustite paigutus jne. Ja esmaspäeval hakkab, nagu ma aru sain, asi juba pihta! Homme tehakse maja lõplikult tühjaks ja lammutustööd võivad alata. Tegemistvajavad tööd on muuhulgas:
- Alumise korruse vannitoa ja pesuköögi plaadid tuleb eemaldada ja uued asemele panna. Lisaks tulevad ripplagede asemele tavalised värvitud laed. Saunaesise duširuumi segisti asemele tuleb kaks uut, mille liigutame teise seina. Praegu on pesuköögis (millele on ligipääs otse garaažist) vann, mis on a) hea pesuköögi raiskamine (ma ei unista millestki rohkem kui tööpinna, valamu ja mahukate kappidega pesuköögist, kuhu saavad elama kolida kõik puhastusvahendid, tolmuimejad, triikrauad, voodipesud ja rätikud) ja b) väga kummaline koht vanni jaoks.
- Alumise korruse parkett (elutoas, söögitoas ja alumise korruse trepihallis) vahetatakse tammepuidust kalasabaparketi vastu. See on TÄIESTI risti vastupidi kõigile algsetele plaanidele. Mina tegin kalasabaparketi ettepaneku (naljaga pooleks, sest see on ilgelt kallis ja meie eelarve piiratud) juba alguses, kuid H pani sellele kohe veto ning sõelale jäi mõte vana põrand lihvida-vahatada. Viimast ehitaja ei soovitanud, ütles, et see on töömahukam ja kulukam, kui uue põranda panek. Mina jällegi, tiim ei-viska-ära-kui-saab-kasutada, tahtsin taastamist. Aga siis juhtus enam-vähem parim, mis juhtuda sai – uue laminaatpõranda hinnaga saime kellelgi remondist üle jäänud kalasabaparketi, mida on (väikese varuga) täpselt nii palju, nagu meie alumisele korrusele kulub. Hind? 24€/ruutmeeter. Kui vahepeal hakkas tunduma, et maailm vihkab meid, andis see leid lootust, et Jumal on ikkagi olemas. Põrand ise meenutab toonilt meie esimese ühise kodu põrandaid – seal oli tammepuidust lipp-parkett, mis pärast taastamist sai mõnusa sooja tumepruunika varjundi. Meie tulevane kalasabapõrand on samades toonides. Selline sossu.
- Köögis ei juhtu peale põrandavahetuse eriti midagi – uued plaadid maha, seintele uus värv selga ja siis lõpuks uus köögimööbel ja tehnika paika. No ja siis see graniidist tööpind, eks… <3 Tehnika valimine kööki, muide, ei ole üldse lihtne töö. Eelmine kord tegime me need valikud üsna huupi, seekord aga tean, et tahan kindlasti samasugust ahju (teiste juures kokates ei tule asjad kuidagi üldse nii kuldsed ja krõbedad nagu meie ahjus?) ja kuna samal tootjal on ka teie poolt taevani kiidetud pliidid koos süsteemiga, mille abil pliit ja kubu omavahel asjad aetud saavad (ma unustan koguaeg kubu tööle panna ja H pragab), tulebki pea kogu tehnika (peale külmkapi) Electroluxi oma.
- Alumise korruse WC saab uue poti, valamu ja plaadid.
- Kroonprintsess saab viimase plaani kohaselt toa alumisel korrusel ning tema toas on vaja eemaldada tapeet, vahetada põrand, hankida uus aknalaud (keegi on vanast tüki hammustanud) ja paigaldada, sest lubatud sai, üks seinatäis ilusat tapeeti. E saab endale praegusest jupi võrra suurema toa, mis tähendab, et tal on lahedalt ruumi riidekapile, kirjutuslauale, voodile ja ka klaverile. Tore!
- Trepp jääb nii, nagu on – see on väga heas korras. Ainult trepipiirded on minu meelest tsiiiiiiiiiipa koledad, aga H arvab väga kirglikult teisiti, nii et las nad siis olla. Praegu on trepihall aga kangesti pime, mis ei sobi üldse ei meie suure valguse ja avaruse armastuse ega ka minu plaaniga trepihalli seintele suur meie pere ühiseid hetki kujutav galeriisein luua. Niisiis kavatseme sinna lisada neli seinavalgustit. Kui te teate, kust ilusaid, tagasihoidlikke, aga valgustavaid seinalampe saab, siis ma olen üks suur kõrv.
- Et see maja väidab end olevat kahe magamistoaga maja, on seal palju kabinette ja panipaiku, millest toad meisterdama peame. Nii on ülemisel korrusel vaja nihutada uksi (et üks magamistubadest ei oleks läbikäidav), võtta maha seinu (et panipaigast ja kabinetist saaks lapsevanematele suur magamistuba) ja ehitada seinu ka asemele, et asi õige saaks. Meie magamistuppa peaks idee poolest mahtuma ka töölaud ja garderoob, aga täiesti võimatu on ette kujutada, täpselt kuidas ja mismoodi (nt katuseviilude suhtes), enne kui seinad ei ole maha võetud ja kohapeal reaalselt näha ei ole, mis lõpuks alles jääb.
- Väikevenna tuba saab olema meie oma kõrval ja selleks, et tema tuba ei oleks läbikäidav, nihutame tema toa ust veidi ning ehitame väikese jupi seina tema ja meie toa vahele. U tuba ei ole väga suur, aga usutavasti mahub ta sinna siiski kenasti ära koos voodi, kirjutuslaua, riidekapi ja kõigi oma “mot miilsidega”. Kui see mingil põhjusel peaks siiski väikseks jääma, saab tulevikus tema toast aeda avaneva rõdu kinni ehitada ja tuba seeläbi veidi suurendada.
- Väikevennast üle koridori saab olema Virsiku (pole neist nii ammu blogi-pseudonüümidega kirjutanud, naljakas :D) tuba. Armas ja valgusküllane tuba, milles katuseviilu alla on tehtud sisseehitatud mahukas liugustega kapike. See on tumepruun ja tuleb üle värvida või teipida või ma ei teagi, kuidas mööbliplaadiga õigem käituda on? Lisaks vajab ka tema põrand uut katet.
- Ülemise korruse vannitoa põrand võetakse betoonini üles, sest ehitaja terav silm märkas köögilaes veekahjustust. Mida meie elusees näinudki poleks, sest ühtegi selget jälge (à la kollakat laiku vms) näha ei ole – kahjustusele vihjasid üksnes laes veidikene nähtavale ilmunud (natukene pundunud) kruvipead. Annab ikka näha sellist asja! Igatahes võetakse põrand üles ja vaadatakse üle, milles asi võib olla. Ülemise korruse vannituppa tulevad uus WC-pott, kahe valamuga kapp ning vann. Tahan kindlasti täiesti tavalist, mitte mullivanni. Plaadid, muide, tulevad kõigis WC’des-vannitubades hästi lihtsad – põrandal mustade rombikestega ja seina üleni valged. Tegelikult tahaks ma mustriga plaate ja värve ja värki, aga kardan väga astuda samasse ämbrisse, mida kolistasid 2000ndatel kodusid kujundanud inimesed. Ei julge mooduvärki teha, et seda 5-10 aasta pärast kibedalt kahetseda. Möllan siis pigem detailidega!
Rohkem vist nagu väga midagi ei olegi? Sisustuse osas on mul ka juba plaane üksjagu, aga selle silla ületame siis, kui selleni jõuame. Ette unistada tundub veidi ohtlik. Vaevu suutsin end köögi ära tellimiseni viia – lihtsalt hirmus, et muidu jääb köök IKEA tarneraskuste tõttu saamata. Uksi ongi tegelikult üksjagu puudu, pean neid hakkama nüüd ükshaaval juurde tellima. Aga sellega on, nagu öeldud, jaanuari lõpuni lahedalt aega.
Ma ei jõua ärrrrra oodata, et näha, missuguseks imeliseks võrratuks soojaks koduseks majaks see tare meie käe all saab. Arvasin vahepeal, et ei suuda end kunagi enam kujutleda seal elamas, aga näeh: kõik on võimalik. Ja ma ausalt öeldes ei tea, mispärast ma üldse muretsesin – ilmselgelt juhtis miski meid juba algusest peale sirgjoones selle kodu suunas, kõigile ületamatutena näivatele takistustele vaatamata. What’s meant to be will be.

Nii vinge ikka kogu see majavärk teil!! Miks just Elli magamistuba alla tuleb?
Elan teile väga kaasa! Harva kui selline kõikehaarav kuuluvustunne sisse poeb – järelikult ikka õige maja! 🙂
Loodan, et kunagi saate avada ka kōikide raskuste tagamaad – veidi nagu juba erialaselt tekkis huvi, mida need eelmised omanikud teile korraldasid
Mitte mõlemad müüjad, ainult üks neist. Ja austusest selle teise vastu (kes on väga hea ja soe inimene) ma tagamaid avalikult ei ava. Saame kõik oma hingedele rahu. 🙂
Kuna nõudepesupasinat otseselt ei mainitud siis kiidan taevani enda Electrolux Comfortlift sarja masinat. Kõige alumine riiul tuleb väljatõmmates keskmise riiuliga samale kõrgusele, kahe riiuli /sahtli asemel on 3(hoiab nugade-kahvlite korvi pealt ruumi kokku ja kui pesutsükkel lõppeb, avab ukse, et nõud saaksid loomulikult kuivada☺️
Oi, uurin! Väga äge!
Millise kahe valamuga kapi valusid? Otsin ka….
Hemnes/Odensvik IKEAst. 🙂 Meil praegu sama sarja ühe valamuga variant ja oleme rahul.
kas teil WC-desse ja vannitubadesse porandakytet ei tulegi, talvel on kylm
ikka 🙂
Lambimaailmas on suur ja täitsa mõistliku hinnaga valik valgusteid. Mulle jäi ilusa, kuid samas tagasihoidlikuna silma näiteks see: https://www.lambimaailm.ee/wall-light-ellie-1xe27-60w-230v-white/?gclid=CjwKCAiAwrf-BRA9EiwAUWwKXvRyEcV5GKTFpTgFv-eaNjPn1GsF6IVUn4LvIHhQQhxAzNborFvLXBoC5bMQAvD_BwE
Aitäh soovituse eest, see oleks voodi kõrvale “öökapilambiks” idekas. Trepihalli tahaks midagi, mis valgustab üles JA alla. 🙂 Uurin sealt veel!
Jälgin teie koduloome protsessi suure huviga.
Meie ja teie endise kodu müük langes üsna samale perioodile. Ostmise asemel peame maja ehitama, kuna sobivat kinnisvara lihtsalt ei olnud ja osta ostmise pärast, lihtsalt, et oleks MAJA, ka ei tahtnud.
Ehitusega kaasnevad ikka tagasilöögid ja ettearvamatud olukorrad, ükskõik mitu korda enne pihta hakkamist sa endale ei kinnitaks, et kindlasti tuleb tagasilööke, siis tegelikult niidavad sellised asjad ikkagi maha ja raske on tunda elevust millegi üle, mida reaalselt veel pole ja isegi vaimusilmas ettekujutada ei suuda. Lihtsalt ei tule pilti silme ette.
Iga etapiga tuleb muresid juurde, kergenendust ja elevust siiani pigem mitte üldse.
AGA, teie tänast vlogi vaadates tundsin teie üle nii suurt rõõmu ja jälle seda toredat tunnet, et tegelt ju on võimalik ja tulebki, lihtsalt aega nõuab. Aitäh!
Mul on nii hea meel. Võidelge vapralt, kui olete endale kodu välja võidelnud, on jälle NII hea! <3
Meil endal pole garaazi ja tõstukust või kuidas seda nimetatakse, igaljuhul, kas on hea idee harjutada lapsi seda avama? Tundus jube-jube ohtlik, arvestades seda lugu, mis hetkel kohtus on. Üldse mitte paha pärast.
Vahet väga ei ole, kas ma “harjutan” neid seda avama või mitte – garaaž on igaljuhul lastele ohtlik koht, mille uks peab lukus olema. Ja kui nad peaksidki sinna sattuma, siis et see nupp on niisuguse paha neile kättesaadava koha peal, on vist parem, et nad teavad, mis see on, mida tohib ja mida mitte. 🙂
Kas sa võiksid teha postituse, kuidas maja ostu puhul igasugune bürokraatia käib. Mõtlen just, mis järjekorras igasuguseid protseduure tegite? Oleme hetkel samas seisus nagu teie alguses. Meil on olemas uus huvipakkuv kinnisvara, oma praegusele korterile ostja ja ka uus laenuleping vormistamisel. Kas notaris tehakse kõik tehingud üheaegselt, st meie praeguse korteri ost-müük ja uue kodu ost-müük? Või peame enne praeguse kodu ostu-müügi notaris ära vormistama ja alles siis uue kodu tehing? Lisaks on ka ju hüpoteekide kustutamised ja uue hüpoteegi seadmine. Jube keeruline tundub, ei tea, mis järjekorras asju teha 🙁 Kelle poole sellistes küsimustes pöörduda? Notari?
Hei! Anna andeks, näen Sinu kommentaari alles nüüd!
1.) Kõigepealt on ostjal vaja hindamisakti – seda nõuab pank. Ostja poolt tellitud hindaja (peab sobima tema pangale) tuleb teie juurde, teeb majale väga põgusa tiiru peale ja annab ostjale hinnangu maja väärtuse kohta.
2.) Ostjad saavad pangalt laenuotsuse ja pank teeb ettepaneku notariaja jaoks. Notar küsib müüjalt ja ostjalt kogu vajaliku info lepingu koostamiseks. Teie koostate nimekirja võimalikest puudustest ja muust, mida tahate, et ostja teaks (mida olete nt suuliselt rääkinud ja kokku leppinud) ning edastate samuti notarile. Notar koostab lepingu projekti ja saadab teile enne tehingu toimumist notaribüroos, et saaksite kõigega tutvuda ja vajadusel üle vaadata.
3.) Kohtute kokkulepitud ajal notari juures, kus on kohal a) notar b) teie kui müüjad c) teie kui müüjate laenuandja (kelle poolt on majale seatud hüpoteek) d) ostjate laenuandja e) ostjad. Teete tehingu ära, maksate riigilõivu ja notaritasud ja lähete koju pakkima, et kuu hiljem (suht standardne aeg) välja kolida.
4.) Teete täpselt sama protsessi läbi, aga teistpidi, ostjate rollis. Ostja seisukohalt on isegi hea, kui lepingusse ei saa ülearu puudusi kirja, et kui päriselt ilmneb ostetud kinnisvaral mingeid vigu, mille puhul tekib mõistlik vajadus tehingust taganemiseks, on selleks rohkem võimalusi, kui leping ei ole väga põhjalik. Mitte, et see nüüd oleks mingi asi, mida ekstra taga ajada, aga point on, et siin ei pea muretsema, kui midagi lepingusse kirja ei saa. V.a. väljakolimistähtaeg, sisse jääv nodi jm kokkulepped. 🙂
Rasket ei ole midagi – notar ongi tehingus selleks, et olla õiglane erapooletu vahendaja ja kõige arusaamatu selgitaja. Notarilt võib alati küsida. Anna teada, kui tahad midagi veel uurida!