Kogumispäeviku esimene teemakuu on nüüd möödas ja käes on aeg kokkuvõteteks. Kui ma esimest korda Swedbankis koosolekulaua taga istusin ja selle väljakutse vastu võtsin, kõhklesin ikka hullult. Ma täpselt ei oskagi sõnastada, mida ma kartsin, aga esimest nädalamenüüd koostades oli eelarve piires püsimine tohutu paprikate ostukorvist sisse-välja klikkimine ja 50€ maksimeerimine oli hästi keeruline. Võtsin selle koostöö ja eksperimendi vastu sooviga end proovile panna, toidukuu raames midagi tõestada ja võib-olla selle kõige käigus ehk ka ise paremaks areneda. Ja tegelikult see kõik ka õnnestus. Mõtlen täna väga paljudest asjadest hoopis teisiti kui kuu alguses ja see tunne on võrratu! Proovin mõned kuu jooksul tekkinud mõtted ka kokkuvõttena kirja panna:
Kui alguses tundus, et söögist jääb puudu ja varude soetamine on võimatu, siis tegelikkuses on meil ka 50€ piires toimetades toitu üle jäänud. Iga nädalaga muutub majandamine lihtsamaks ja eelarve justkui venib. Eriti turult ja kõrvalasuvast Maximast kaupa soetades jätkus viiekümnest eurost kuidagi eriti suure hulga kauba soetamiseks, mistõttu olengi hakanud tõsiselt ümber hindama e-poest ostmise kasulikkust meie pere tarbimisharjumustele ja eelarvele. Poes käima ma regulaarselt kindlasti ei hakka, see on selge – esiteks on kord nädalas ostlemine ikkagi super hea säästulahendus ja minu kui baby mama ning väikeettevõtja (nüüd ka: aktiivse säästuentusiasti) jaoks on igasugune ajasääst väga väärtuslik. Aga siiski olen hakanud mõtlema: miks peaksin ma iga nädal ostma kolm plastikkarbitäit hakkliha hinnaga 4,48€/kg kui saaksin osta omaenda taaras (müüja lahkel loal, muidugi) 75:25 hakklihasegu kilohinnaga 3,20€? Või tellima pimesi suure kilohinna ja kehva kvaliteediga lõhet kui võiksin turu kalalettidelt valida soodsa kilohinnaga koha, turska, kasvõi angerjat? Miks mitte ka imeodavat supikogu või nahkasid, mida üle fileerides saaks naeruväärse kilohinnaga soolalõhet teha (see on ühe Kogumispäeviku liikme geniaalne nipp, ta ostab nahad Stockmannist)? Ja ühes turulkäiguga külastada ka kõrvalasuvat Maximat ning päästa sealt kukkuva päevaga kaup ning kasutada ära sealseid allahindlusi?
Toidu arvelt koonerdamisse ei uskunud ma varem ega usu ka täna, aga oma tarbimisharjumuste piiramine pakendikoguse ja äravisatava toidu hulga vähendamise eesmärgil oli minu jaoks küll vajalik ja silmiavav. Ka varem ei ostnud me üleliigset, mulle tundus (snäkke, jogurteid-kohupiimasid, hommikuhelbeid ja muud sellist), kuid ka sellele vaatamata näib, et ostsime vist liiga palju. Ja ma olin TÄIESTI kindel, et tarbisime juba varem hästi teadlikult! Praegusel hetkel on külmkapis täpselt nii mitu toorainet kui sel nädalal toidusse kulub ja nädala lõpuks saab kapp tühjaks. Kui varem ostsime asju, mis justkui “peaksid” kapis olemas olema (vahel näiteks leib ja võileivamaterjal), aga mida keegi meie peres tegelikult ei tarbi, läksid need täiesti raisku. Säästukuul olen suppide kõrvale küpsetanud plaadipirukat ja sepikut, millest jätkus täpselt nii kauaks kui vaja ja miski ei jää kilekotiga laual olevasse korvi hallitama. Nüüd jääb mul üle ainult leiba küpsetama õppida – viimati läks päris pahasti (loe: mu leib maitses nagu okse, vist pahaksläinud juuretise tõttu…). Kas mõnel mu koduküla provval on juuretist, et ma uuesti proovida võiks?
Tänu sentide veeretamisele sain selgeks ka suure hulga mind puudutavaid kilohindu, millest ma varem teadlik ei olnud ja mulle tundub, et see on seesugune teadlikkus, mis mind väga rõõmustab ja mul alateadlikult paremaid valikuid teha aitab. Ma ei ütle, et ma iga nädal Maximas pensionäridega või kilohinna üle arutlema hakkan (so that happened…), aga kogemuse eest olen tänulik ikkagi. Ka avastasin uute brändide soodsamaid tooteid ja sain nentida, et osa kaupa on soodsamalt soetades ebakvaliteetne ja maitseb ebameeldivalt. Viimaseste hulgas näiteks riis ja täisterapasta. Samas ostsin Kalewi jahu asemel sama tüübi Säästu jahu ja mitte mingisugust vahet meie harilike igapäevaste küpsetiste puhul täheldada võimalik ei olnud. Ikkagi tuleb ära proovida need sama koostisega no-name brändid – ei ole mõtet täpselt sama asja eest palju rohkem maksta!
Üks asi, mida ma väga ammu olen tahtnud korrigeerida, on maitseainemajandus. Mind on väga pikalt kohe erakordselt närvi ajanud Santa Maria pakendid ja see, kuidas nendes rõvedates plastikkottides on mingisugune äbarik, mulle ebapiisav ja nende oma brändi klaaspurgikestesse absoluutselt mittesobiv kogus maitseainet. Ma ei tea, mis müügistrateegia see selline on, aga ma lihtsalt enam ei taha. Neid pudelikesi olen üldse boikoteerinud, sest minu meelest on nad koledad ja ebapraktilised. Olengi oma maitseaineid parema lahenduse puudumisel siiani nendessamades kotikestes hoidnud ja need ühte kasti koondanud. See oli ikka hästi nõme ja kaootiline lahendus. Kui pähklite ja maitseainete lahtiselt soetamine Kogumispäevikus korra jutuks tuli, otsustasin selle asja kätte võtta ja Magazinist sobivad anumad leida. Käisimegi möödunud pühapäeval ära, suundusin sirgel sammul purkide juurde ja leidsin kohe täpselt sellised purgid nagu vaja oli.
Kitsama kaelaga pudelikesed, mis on ideaalse suurusega, imeilusad ja superpraktilised. Tegin neile Dymoga (sellist mehaanilist Dymot saab näiteks Photopointist, maksab vist veidi alla 10€ – mina sildistan sellega kõiki asju majapidamises!) sildid peale ja nüüd on igal asjal päris oma kodu, maitseained on nähtaval ja mugavalt kättesaadaval. Plaanin maitseaineid edaspidi soetada teiste brändide suuremates kottides ning kindlasti proovin ära ka maitseainete lahtisel kujul soetamise. Natuke olen skeptiline, aga kui see kuu mulle üldse midagi õpetanud on, siis seda, et kõik tuleb omal nahal ära proovida.
Tegin neile ruumi kõige alumisele riiulile, kus nad ülihästi kättesaadavad on ja kuhu ideaalselt mahuvad. Ma olen suur organiseerija ja struktureerija, nii et juuresolevast pildist tulenevat ekstaasitunnet minu sees ei ole võimalik sõnadesse panna. 😀
Kohv eelarvesse ei mahtunud, hindasime selle majapidamiskuluks ja ostsime säästukuul avastatud Kohvioutletist, kus mu lemmikkohv 10,99€/kg maksis. 🙂
Varude soetamise koha pealt taipasin piiratud eelarvega majandades, et peaksin varasemast oluliselt suurema tõsidusega suhtuma tasuta kodumaisesse toitu ja selle suvel talveks varumise võimalustesse. Kui odav oleks kevadest sügiseni omaenda aeda uuesti ja uuesti tilli külvata ja seda suuremas koguses sügavkülma varuda, selmet tilluke punt talvel poest 1€ eest osta. Ma poleks varem selle peale tulnudki, et till 1€ eest ostmata jätta, aga 50€ eelarve juures on seda ikka põhjendamatult palju, tarbetust kilepakendist selle ümber rääkimata. Sama kehtib ka kõigi muude ürtide ja kodus kasvatatavate viljade puhul (keegi õpetas Kogumispäevikus, et külmutab oma aia tomateid, what, ma tahan ka!), mistõttu võtsin endale säästupuhvri kasvatamise eesmärgile lisaks ka kasvuhoone soetamise eesmärgi. St. tegelikult oleksime me selle niikuinii ostnud, me lihtsalt ei oleks seda varem üldse planeerinud ega eelarvesse arvestanud. Sest me ei oska ju majandada! Nüüd aga teen teadliku otsuse võimalikult palju raha just selle nimel kõrvale panna, et jaguks nii kasvuhoone ostuks kui ka selleks, et puhver jõudsalt kasvaks. Ja see tähendab juba next level säästmist!
Kui võiks arvata, et suures aasta alguse tuhinas vastu võetud otsused veebruari saabudes vähemahvatlevad tunduvad, siis minu puhul on risti vastupidi. Mu hasart (ja meie Kogumispäeviku grupi kollektiivne hasart) kasvab iga päevaga ja innustab mind üha enam vanadest harjumustest loobuma ja uutele võimalusi andma. Minusuguse jaoks, kes uusi asju pigem kardab ja kelle jaoks muudatused alati selle taha jäävad, et kusagilt justkui pihta hakata ei oska, on grupi toetav seljatagune hästi tähtis. Ma tõesti tahan, et mu rahaasjad alluksid minu kontrollile ja mitte vastupidi. Ma tahan, et kui kellegagi meist midagi juhtub, ei lendaks meie maailm uppi. Ja sellise sõltumatuse saavutamise nimel on meil vaja oma tarbimisharjumuste kallal tööd teha. Mul on suur rõõm, et algus on tehtud ja täna algav majapidamiskuu on minu jaoks seda põnevam!
Võttes arvesse, et meie pere tavapärane toidueelarve viimased poolteist aastat 400€ piiresse jäänud on (vähem mitte kunagi, vahel rohkem), säästsin ma sel kuul vähemalt 200€! Kakssada eurot, sõbrad, see on ju täiesti röögatu summa, mille me muidu lihtsalt ära söönud oleksime. Jätkan hetkel eelarve piires (toidu)majandamisega ja püüan siis jooksvalt raporteerida, kuidas läheb. Plaanin edaspidi osa kokku hoitud summast investeerida parematesse-puhtamatesse-loodussõbralikematesse valikutesse, aga astun ühe sammu korraga ja võtan kõik Kogumispäevikust nopitud ökonipid ükshaaval ette. 🙂
Teie aga kirjutage mulle kommentaarides, kui suure summa teie möödunud kuu jooksul säästsite. Kui teil varemalt eelarve puudus, kirjutage, kas tunnete, et saite kulud kontrolli alla ja/või tarbisite sel kuul tavalisest vähem. Kui säästsite kasvõi üheainsa euro – pange kirja! Mu isiklik eesmärk on kõik meie ühised eesmärgid kokku liita ja vaadata, kui suure summa me sel kuul üheskoos saavutasime.
Aitäh, et sellel teekonnal minuga käite ja oma kogemusi, ideid ja õppetunde minuga jagate. Mulle on see kõik päriselt isiklikult hästi kasulikuks ja silmiavavaks osutunud ja mul on hea meel, et meid on palju. Üheskoos edasi paremate tarbimisharjumuste poole!
Kuna sa käid nagunii turul, siis soovitan sul astuda sisse lihamaja vastas olevasse köögivilja (vist oli selline nimi) majja. Seal on lihtsalt imeline maitseainete lett ja mina soetan paljud ained nüüd sealt. Kui ma nüüd ei eksi, siis saab seal samuti oma taaraga osta kui tahad 😉
Oh! Ma ei näinudki tookord. Võtan järgmine kord kohe purgid ja kilohinnad kaasa ja proovin järgi.
Siin on mingi vana pilt ühest nende seinast. https://www.facebook.com/mustamaeturg/photos/a.548507891833935.130185.485261064825285/1127056480645737/?type=3&theater
Aga seal kõike – pähklid, seemned, kuivatatud puuviljad
Ma olen ka säästurežiimil – aga pisut teistsugusel. Nimelt saan märtsis emaks ja kohe, kui see uudis mulle suvel teatavaks tehti, võtsin vastu otsuse lapseasjadele võimalikult vähe raha kulutada. See ei tähenda, et oleksin tellinud kilode viisi odavat kola Aliexpressist (või muust taolisest kohast – ega ma neid Hiina e-poode tegelikult ei tea). Lisaks sellele, et mul oli (tohutu!) privileeg saada endale (olgu, mitte endale) tasuta terve hunniku vennapoja beebiriideid ja käru (ok, privileeg on tõesti määratu suur), olen ka kogu muu kraami puhtamuidu kokku ajanud. (Muide – beebiriideid jagavad ka võõrad inimesed meelsasti ära. Muidugi ei saa kindel olla riiete kvaliteedis vms, aga kas uute poeriiete kvaliteedis saab kindel olla?) Täiesti korralik võrevoodi koos kookosmadratsiga? Sain need Taaskasutus Tartus grupist (kiidan taevani!) viie vetsupaberipaki eest endale. (ON24-st saaks kõige odavama võreka 84 euroga, beebipood.ee’st kookosmadratsi 32 euroga.) Lenne talvekombekas “maksis” kaks munakarpi ja ühe koerakonservi, lambavillane madratsikate küünlapaki. Jne jne jne. Mul on täielik hasart tekkinud! Kui saaks kelleltki tuttavalt veel vähekasutatud (ja avariivaba, mõistagi) turvahälli, siis oleks asi täiuslik. Muide, säästmise alla loen ka riidest mähkmete kasutamise (need tellisin Ebayst ja Hiinast. Aga Eesti omad on selgelt ülehinnatud, nii palju raha mul ka ei ole). Veel mõni aasta tagasi, kui mu õde esimese lapse sain, vaatasin nende peale imelikult, aga nüüd mõistan, et vähemasti minu puhul on see ainuõige valik: säästan loodust, raha ja iseenda närve (tundes ennast, võib mulle pühapäeva õhtul kell pool 11 meelde tulla, et mähkmed on otsas ja neid on kohe-praegu-nüüd vaja). Pesu peab ju nagunii peaaegu iga päev pesema. Naljakas on see, et muidu ma eriline säästja ei ole (olen proovinud kord nädalas poekraami osta, aga ma ei oska toidukordi “õigesti” planeerida ja alasti saab midagi liiga varakult otsa), aga kuivõrd asjad on minu jaoks lihtsalt… asjad, kaasa arvatud titeasjad, siis ei tunne ma, et minu lapsel peavad kindlasti tuttuuued riided seljas olema. Põhiline on ju see, et tal oleks meiega turvaline, soe ja hea. PS: Aga seda ma küll ei oska öelda, kui palju raha ma kogu kraami pealt kokku olen hoidnud. Ja kui palju üldse maksab privileeg kasutada sugulaste väga korralikult hoitud asju, k.a Emmaljunga käru?
Niiiiii tubli! Ma ka ei tea, palju see privileeg maksab, meil oli ka kõik beebikraam alguses kasutatud. V.a. riideid, neid kasutab nüüd Väikevend. 🙂
HL kirjuta mulle fb Kairi Keldrimaa 🙂 ma kingiks heameelega sulle maxi cosi pebble turvahälli. Avarii vaba! Ostetud 2014 aasta ja hâsti hoitud
Minu blogilugejad, ausõna, vaata ja imesta, mis inimesed mu ümber. :’)
Kui tomatite kasvatamise üks eesmärk on selle arvelt ka säästa, siis soovitan kindlasti juba veebruari lõpus oma taimed kasvama panna. Turult ostes on ühe taime hind 1-2€ ja mõistliku suurusega kasvuhoone puhul sööb see juba säästust suure osa ära.
Mu ainuke mure on, et pole aknalaudu, aga ma mõtlen midagi välja. Peamine eesmärk on ikkagi tomateid vohmida suvel, ma ei näe neid talveks alles jäämas. Aga kuskilt peab alustama onju. 🙂
Ja kui sa veebruaris ei jõua, siis meie oleme siiani kõik korrad alles märtsi keskel külvanud, sest siis on valgust ja soojust rohkem (isegi kui toas on soe, siis akna ääres on jahe, kui väljas on veel külmad ilmad) ja taimed on siis kasvuhoonesse jõudes tugevad ja ilusad, ei ole välja veninud. Muidugi…saaki saab ka ilmselt tiba hiljem. Aga kui külvata mõni varajasem sort ka….Igatahes on lastega see töö nii lõbus, lisaks neile nii põnev jälgida iga päev, kuidas nende taimekesed tärkavad, võtavad seda, kui vastutust, et millegi nii tähtsa eest hoolitseda 🙂
Ja kui ma juba kirjutan…siis mina kahjuks jaanuaris ei alustanud, esiteks käin nii harva FB-s, alles nüüd siis oli aega süveneda ja teiseks oli meie peres kolmel tüübil sünnipäev, mis tähendas ikkagi lisakulusid. Aga veebruaris löön küll kaasa, kuigi õnneks olen numbreid teadmata ja jälgimata ilmselt ikka iga aastaga järjest teadlikumaks muutunud. Õnneks ka meil ei kulu raha valmistoodangute ostmiseks, aga saab veel paremini ja selline üleskutse ikka täiega sunnib mul jalad sealtsamusest välja ajama ja end kätte võtma, et suvel ka hoolsamini hoidiseid teha või planeeridagi nädal ette. Ma olen küll aprilli lõpuni sidunud end ühe tervisliku toitumise programmiga (või nagu E ütleb, teate küll, tal on see dieeeeet :D), aga ma arvan, et see tuleb isegi kasuks, sest seda järgides on mul teada, mida süüa ja ma proovin siis selle ühendada säästlikumate ostlemistega. Juurviljad ja munad, mis on nii mahedad, kui minu silmis olla saavad :D, saame sõbra käest, ja kui peab ostma, siis eelistan turult. Minu eesmärk on saada pakendivaba(ma)ks, näis, kuidas see õnnestub. Igatahes on nii tore, et just sina selle asjaga seotud oled, sa nii inspireerid mind! 🙂 Mis sa arvad, mis ma peale selle Reporteri videot tegema hakkasin? Ei, mitte poe nimekirja…ma hakkasin kööki kraamima 😀 Ja nüüd tahan ma ka endale neid purgikesi maitseainete jaoks. Ja maitseaineid ostaks ka hea meelega lahtiselt. Olen latadel näinud üht Gruusia (kui õigesti mäletan) müüjat, kel alati nii head ja värsked vürtsid. Aga…nägime millalgi üht Taani saadet, kus õpetati samuti peredele paremini oma eelarvet tegema ja toime tulema (MIKS Eestis ei ole sellist saadet?? ) ja seal õpetati, et kõige soodsam ja ka kvaliteetsem tuleb ise ürte jahvatada! Ehk siis osta paljud asjad kuivatatud kujul. Ja tegelikult saab ka palju ürte ise kasvatada suvel ja siis kuivatada. Kuigi kuskilt jälle lugesin, et kõige parema maitse saab ja ka kasulikud omadused säilivad paremini, kui neid külmutada. Peab proovima. 🙂
Palun vabandust, et nii pikk jutt sai. Aga ma olen nüüd tõesti nii hoos ja alustame juba sel pühapäeval nullist! Nii põnev! 😀 Kallistused Kaldemäelt! 🙂
Niiii hea mõte, mul nõukaaegne kohviveski jahvatamiseks!!! Aitäh, su kommentaarid on alati huvitavad ja sisukad ❤️
Alustan algusest, ehk meie pere koosneb minust, elukaaslasest ja meie koerast. Kogumispäevikuga ma liitunud ei ole, aga järjest rohkem proovin rahaasjadel silma peal hoida.
Esiteks alustasin koerast, sest mulle tundus et tema söögi peale kulub pea sama summa mis ühe täiskasvanu peale (aga ta kaalub 7,5kg). Kvaliteedi osas ei olnud nõus allahindlust tegema. Varem ostsime talle kuu varu krõbinaid/konserve jne PetCityst või Hortesest, aga mõlemasse sõidan oma elukohast autoga ligi 40min (lisame siis kütusekulu veel). Nüüd aga tellin netist 15-17kg krõbinakoti sama hinnaga, mille eest poest oleks saanud umbes 6kg. See juba annab tunda meie eelarves 🙂 Põhirõhk toiduteemal on ikkagi inimestel, aga ma soovitaks vaadata üle ka oma lemmikute kulud.
Miiu eeskujul hakkasin tegema regulaarseid tellimusi coopist ja sellega vähenes kohe silmnähtavalt meie nädalane kulu söögile, sest jäid ära erinevad ahvatlused poes. Lisaks olen hakanud kodust rohkem toitu kaasa võtma lõunasöögiks, kuid selles ma olen veel algaja. Elukaaslasel on liikuv töö ja ei saa lõunat kaasa võtta.
Leian, et suur samm on tehtud, aga tegelikult olen ma ikka väga halb säästja. Usun, et aasta lõpus vaatan jaanuarile tagasi ja mõtlen, et appi kuidas ma laristasin 😀
Sellel kuul suutsime meie kõrvale panna 600 eurot. Mina olen rahul, et suur samm parema tuleviku poole on tehtud 🙂
Edu kõigile kaasvõitlejatele! 😀
Milline Dymo sul on?
Pildilt paistab. Tavaline mehaaniline. 🙂
Need purgid on nii armsad 😀
Onju! Natuke nagu mingit nõiajooki teeks iga kord kui toitu maitsestan. Hea doseerida ja korgid ilusti tihkelt kinni. 🙂
Mulle on ka see säästukuu täieliku hasardi tekitanud! Ma varasemalt väga ei vaadanud kui palju raha toidule kulus või muudele asjadele, aga nüüd kogumispäevikuga liitudes panin iga sendi kirja ja alati arutlesin kas on ikka ühte või teist asja vaja. Ja voilaa, 400€ nagu maast leitud. NELI SADA EUROT jäi tavapärasest rohkem raha kätte!! Ebanormaalne kui suur laristaja ma olin. Aga enam ei ole! Nüüd ma mõtlen ka eeskujulikult nädalamenüü välja ja käin 1 korra poes (või 2 kui midagi maha ununes). Lisaks sellele, et ma ise säästsin oli mees ka tubli. Ainuüksi sellest, et tegin meile lõunasöögid tööle kaasa, hakkas kaasa auto asemel rongiga tööl käima ja juba puhtalt selle pealt hoiab tema 160€ kuus kokku. Seega meie pere säästis jaanuaris eelnevate kuudega võrreldes 560€ rohkem ja ma ei saa öelda, et söögikvaliteet või elukvaliteet oleks langenud. Pigem just tõusis, oleme tervislikumad, liigume rohkem ja ei osta igast rämpsu koju! Veel meeldib mulle niiväga see, et enam ei lenda toitu prügikasti, sest keegi neid ei tarbi.. kõik söögimaterjalid on loetud! 🙂 Kohe hea ja uhke tunne on! Nii tore ettevõtmine see teil Swedbankiga koos! AITÄH! 🙂
ISSAND JUMAL mul on külmavärinad suurest elevusest! VAU! Aitäh! Sa oled nii tubli! Mega!
Mina enne ka püüdsin säästa ja koguda,aga kogumispävikuga koos,veel rohkem meie eelarve ongi olnud kuus 200-450€
See kuu hoidsin kokku kuskil 100€ ehk siis 250€ oli selle kuu väljaminekud.
Ma see kuu lõpp läksin laisemaks ja unustasin tihti ajada järge soodushindadel ja nädala menüü koostamisel.Aga uuest nädalast olen jälle graafikus ning püüan ree peale saada.Naljakas kuidas see kõik õpetab asju uue pilguga vaatama ning loovaks tegema,sest tuleb mitmekülgne olla ning uusi ideid luua.
Jõudu ja jaksu ka sulle!
Ootan juba uue kuu väljakutset.
Tervitades,
Meie kaheliikmeline pere säästis samuti see kuu ca 100€ puhtalt toidu pealt! Nii hea, kui suudad oma kulutusi piirata ja tulevikuks veidi kõrvale panna. Plaanin nüüd tõsiselt tulevikuks endale isiklikku “pensionifondi” ehitama hakata ja 10-15 aasta pärast finantsiliselt vaba olla.
Olen 100% taaskasutuse poolt ning ostan suurema osa enda asjadest teise või kolmanda ringi omad. Suvel on meil perre liitumas pisike tüdruk või poiss ning nüüd hakkangi vaikselt ringi vaatama, et ka talle enamus asju ikkagi kasutatud leida. Seega, kui kellelgi beebi asju üle – siis võtan hea meelega enale, sobib ka sümboolse summa eest!
Miiu! Palun palun anna mulle siseinfot, kust sa tellisid Dymo? Olen juba väga pikalt ka otsinud, kuid ükski leht ei paku transporti Eestisse ja olin juba lootuse kaotanud.
Mina olen enda isiklikku raamatupidamist üles kirjutanud juba üle aasta ning tänu sellele kulud ikka korralikult kukkunud.
Sügisel hakkas ka mees enda kulusid jälgima ning esimene kuu oli ehmatav, kahe peale kulus meil toidule ja väljas söömisele ligi 700€, kuigi väljas käisime kuus 4-6 korda. Täiesti uuuulme!
Hakkasime oste rohkem jälgima ning kord nädalas poes käima, see tõi kulud ca 400€ kanti. Kogumispäevikust innustuna hakkasin tegema e-coopi ja e-selveri lehtedel eeltööd ja käime nüüd nimekirjaga poes, samuti paneme paika nädalaks menüü.
Jaanuari kuus läks toidule 300€, jess!!!
Kogumispäevik on ka ikka väga korralikult nippe ja ideid andnud, proovisin ära ka Prisma ette-tellimise ja nii mugav on! Kui linna nädalavahetusti satume siis kasutame kindlasti seda võimalust veel.
Küll aga oleme täheldanud, et laupäeviti Tallinna Coopis käies on väga suur osa soodushinnaga tooteid juba otsas. Raplas, meie kodupoes, õnneks seda probleemi ei, ju on klientuuri lihtsalt vähem, meie rõõmuks muidugi.
Võikski jutustama jääda, kuid tahtsin soovida tegelikult vaid edu! Ning öelda aitäh, et oled jätkuvalt nii inspireeriv ja tubli!
Kui Dymo soov endiselt alles, siis vaata äkki leiad sobiva Clas Ohlsoni Norra lehelt. Ma tulen 25ndal veebruaril Norrast Tallinnasse ja saaksin sulle ära osta ning kaasa võtta 🙂
Jaaa! Aitäh, hea Marja! Minu oma on ka Clas Ohlsonist, aga Rootsist. 🙂
https://www.photopoint.ee/printerid-ja-tarvikud/205676-dymo-etiketiprinter-omega
Siit saab 🙂
Kirjutasin kogumispàeviku lehele ka, et ca 200-300 eur võis see sääst olla, aga siin julgen natuke pikemalt lobiseda ka 🙂 Meie pere koosneb minust, abikaasast ja meie kahest kullakallist kassist. Me oleme olnud tohutud laristajad. 2017 aastal olid meie sissetulekud suuremad kui kunagi varem, aga sellega kaasnesid kohe ka oluliselt suuremad väljaminekud. See aga ajas mind täiesti masendusse, et raha lihtsalt kadus kuskile musta auku ja minul ei olnud olukorra üle mingit kontrolli. Lisaks ma olen üsna fantaasiavaene kokkaja ja oi kuidas mulle ei meeldi toidupoes tiirutada peale väsitavat tööpäeva ja mis-täna-süüa-teeme arutelu pidada. Tõsine first world problem tundub see toidupoekäikude vihkamine olevat, aga mis teha.. Igaljuhul – selle aasta alguses võtsime end käsile, teeme nädalamenüüd ja tellime toidu coopist koju. Maailma parim teenus ausalt 😀 Jaanuari toidukulud olid um 380 eur, tavalise ca 700 asemel (piinlik!). Ma saan aru, et sellisest summast mõni pere hakkab alles säästma, aga meie jaoks on see ikka tohutu võit, pealegi see oli ju alles esimene kuu 🙂 Seda muutust teha ei olnud mitte mingil määral raske, sest enne me lihtsalt käisime iga päev poes ja viskasime korvi pea kõik, mida hing ihaldas. Väljas söömised kadusid nüüd ka nagu võluväel, sest toit ju kodus kapis ootamas. Kuludel hoiame silma peal Wallet appi abil, seda ma ei suudaks piisavalt ära kiita, vastab kõigile meie soovidele ja vajadustele. Iga viimne kulutatud sent läheb kohe peale ostu sinna kirja, mitte ainult toidukulud. Nii tore on lihtsalt täpselt teada, kuhu raha kulub, varem oskasin ainult suu ammuli pangaarvet tsekkida ja imestada kuhu kõik see raha ometi kadus. Kogumispäevikut ei suuda ka ära kiita, meie säästmiseplaan oli juba enne, kui sellest midagi kuulnudki olin, aga kogumispäevik on lihtsalt imeline kommuun, annab nii palju häid ideid ja motivatsiooni, hoiab õigel teel 🙂 Ma ei kavatse mitte iial selle endise elustiili juurde tagasi pöörduda, olen lihtsalt nii palju rahulolevam inimene tänu sellele mõnele väiksele muudatusele. Sulle ka, Mirjam, olen nii tänulik kogu selle inspiratsiooni eest, mida su postitused ja retseptid pakuvad. Aitäh 🙂
Meil jäi toidukaardile (ehk siis üks pangakaart, mida kasutame ainult toidu ostmiseks ja kuhu iga kuu alguses otsekorraldusega raha kanname) esimest korda ajaloos raha üle, küll ainult 30€, aga tore on see, et ma isegi konkreetselt ei alustanud veel säästmisega, vaid ainult mõtlesin selle peale, et veebruaris alustan ja lugesin teiste head nõu ja inspireerusin. Nii et oli sellestki kasu 🙂 ja sõime hirmus hästi ja mitmekesiselt. Ka ostame palju e-poest , välja arvatud liha, kala ja enamus juurvilju. Hakkliha ei saa võrrelda mu arust, mitu-mitu päeva tagasi hakitud, pakendatud, seisnud vs värske turuhakkliha, mis vaid mõni tund tagasi valmistatud. Ja maitseroheline on ka ju turul palju normaalsema kvaliteedi ja hinnaga (need poetaldriku petersellid on ebanormaalses koguses ja pakendis- nt punt peterselli ja punt koriandrit maksis 0,60€ ehk u 6€\kg.
Väga äge projekt ja ootan põnevusega uusi väljakutseid!
Juuretist võid minult saada.
Säästsime sel kuul toidult umbes 100€ aga lisaks tekkis säästu mujalt, niiet kogu summa on ligi 200€
Ma olen ikka püüdnud pikalt juba seda järge hoida, et kord nädalas teha nimekiri ja sellega poes käia või kui epoes on vabu aegu, siis tellida koju. Kahjuks peaaegu kunagi pole aegu saadaval. Ei tea kas see oleneb kohast kus elan, või millest. Lemmikpood on Prisma, sest mulle sobib sealne valik, aga 3 päeva ette teha ostukorv ja oodata, mulle ei sobi. Niisiis käin suht tihti ikka ise ka nimekirjaga poes. Aga õnneks ei teki ahvatlusi ja ostangi ainult seda mis ette nähtud. Viimane kord nimekirja siiski polnud ja kartsin, et mis arve tuleb, käru oli ikka väga asju täis. Kokku 48euri ja meie 4-liikmeline pere sõi selle raha eest lausa 1,5 nädalat väga head ja maitsvat toitu. Mees käib enamasti ka kodus lõunal eelmise päeva jääke söömas. Ma ei tea kas ja kui palju me säästnud oleme see kuu, sest meil nädala toidukorvid tavaliselt ongi ca 50€ piires, aga kindlasti on mul selles osas nüüd asi joonel, et katsun mitte laisaks minna ja ikka teha neid nimekirju, sest niiii hea on teada mida süüa teha ja, et kapis on kõik vajalik olemas. Ja ajaline sääst on ka kiire elu juures ikka üks väga väärt sääst, mis tekib sellest, et ei pea iga päe tuiama poes nagu peata kana 😀
Mina olen nii hoos selle säästu ja nädalamenüü koostamisega.
Toiduvarud nädalaks ostame ette me juba ammu(ca 6kuud) aga kaks kuud olen nüüd ka proovinud piirduda max 50 euroga kuus. Tuleb välja superedukalt ja proovin veel paremini.
Olen hetkel beebiootel ja proovin õudsalt ennast tagasi hoida isude koha pealt,just nende ebavajalike isude. Puuvilju kulub meie peres kooohhuuutaaavalt palju,mehel on kombeks poole öö pealt vahel paar banaani sisse vohmida
Ja ma püüan seda välja juurutada,sest kaks pool kilo nädalas kolme inimese peale peaks tegelikult ju ometi okei olema.Smuutit teeme ka muidugi tihti ja sinna kulub ka neid omajagu.
Püüame hetkel osta oma kodu ilma laenu võtmata ja,et sellest oleks supersuur kasu perele siis edaspidi kavatsen ka toidukulud hoida mõistlikud.
Kolime nimelt Tallinna kesklinnast ära teise Eesti otsa väiksesse külla ja jubedalt tahaks rohkem säästa edaspidi ja olla rohkem nö.ökom.
Teine asi millele raha kulub nüüd kindlasti on lapsevanker, ilmselt vajame me ka kahe lapse käru aga sinna on veel aega (eeldades,et peagi kahene preili ikka eelistab kärus tsillida ja vahel beebiga suvel uinakuid teha)
Turvahälli kinkisime me abivajajate grupis ära ja seda ei saa ka uuele ringile saata,natuke kahju ja ehk leiame uue soodsalt.
Riietega on nagu ta on,sest kui selgub,et tuleb tüdruk siis on 0 kulu. Ma olin emaga “kerges” suurusehullustuses kui meie preili sündis ja neid on omajagu varutud 😀
Noh ja kui poiss siis tuleb Paavli kaltsukas ette võtta!
See lapse tulekuga kulutuste tegemine vist tihtipeale jõuabki siis kohale kui saad järgmise lapse ja mõistad kuidas pooli asju vaja ei ole mis varusid esimesega.
Teie perenon supertubli,mehega mõlemad fänname Su blogi ja iga päev refreshime,et äkki on midagi uut ikka lugeda 🙂
Nii toredad olete, soovin teile palju edu kõigis teie ettevõtmistes 🙂
Mina olen konkreetselt säästnud kogu oma elu. Juba enne kooliminekut, kui kingiks raha sain, siis ega ma seda eriti kulutada ei raatsinud. Investeerinud olen ma 5 aastat, aga pigem niimoodi natukene, mitte tuhandete kaupa.
Toidupoes jälgin alati hindu, kuid ma ei keela endale midagi. Kui ikka krevetiisu tapab, siis ma ostan endale ja naudin täiega 🙂 sama lugu ka teenustega (kindlustused, telefon ja muud jutud). Miks valida kallim, kui saab odavamalt…?
Kogumispäeviku gruppi olen aeg-ajalt ikka jälginud, kuid ega seal minu jaoks palju huvitavat ole. Kas või eelmisel kuul. Kui küsid, et palju eelmisel kuul toidueelarvest säästsin, siis see on ümmargune null, sest minu kolmeliikmelise pere nädala toidueelarve on 40 eurot, kuigi hinnad on vist kallimaks läinud, sest viimasel ajal kerkib see sinna 50 kanti. Selle hinna sees on siis kaks hommikusööki, kaks lõunat, kolm õhtusööki ja veidi näkitsemist. Ei ütleks, et me millestki (nii toitainete kui elamuste mõttes) ilma jääme. Toidu tellin koju, sest tuleb ju tallinlase rõõme nautida. Poes ei jaksa ega viitsi käia, kuigi ma tean, et nii saaks veel rohkem säästa (need kuupäevalised kaubad). Samas tellides punnitan mõnikord, et 40 euri kokku saada, kuid poes käies 20 euri kulutada ja kodus avastada, et süüa pole ikka millestki teha pole, mingi probleem 😀
Jõudu ja jaksu sulle sellel teekonnal! Ega sellest enam ei pääse, aina huvitavamaks läheb ja hasart hakkab kasvama.
Vaatasin just mõlemad saatelõigud järgi ja sa oled imeline naine. Ma pole kõige parem sõnasepp aga see, mis sa hetkel teed ja kuidas suunad koos Swedbankiga inimesi mõtlema oma toidulauale, kulutustele jm see on imeline. Kohati kirume sotsiaalmeediat, et milline ajaraisk jne aga nagu näha siis sel on ka väga tugev mõju, kui on inimene, kellega samastud ja ta kõnetab sind. Kõik su toidu postitused on nii inspireerivad, et võtan mütsi maha su ees ja loodan, et jätkad nende postitamist.
Suur aitäh. Tagasiside neilt, kes on kaasa mõelnud, löönu dja õnnestunult sadu-sadu-SADU eurosid säästnud, kusjuures paremini, mitmekülgsemalt, läbimõeldumalt toitudes… ma olen väga õnnelik, et ma olen need väljakutsed ja eneseületused läbi teinud. Suur aitäh sulle ilusate sõnade eest! 🙂
Oh ma olen ka tegelikult juba ammuilma tahtnud kommenteerida, aga no kuidagi ei jõua selleni. Mina liitusin ka kogumispäevikuga päris kohe jaanuari alguses, aktiivselt osa grupis ei võtnud – aga päriselt võtsin küll. Nimelt ei ole me iial läbi mõelnud ega kokku arvutanud kui palju raha meil millelegi kulunud on.. ja no, seda kulunud on ikka palju. Teiste kogumispäeviku lugusid lugedes tuli ausalt öeldes ikka täiesti rumala inimese tunne peale – et appi, miks ma ometi sedasi laristan ja ÜLDSE EI MÕTLE, mida ja kui palju ma ostan. Olen nagu elanud kuskil kivi all ja mõelnud, et ah kui me ei osta poolfabrikaate, nänni jms, teeme hoidiseid ja sügavkülmutame metsaande, siis minu tarbimisharjumused juba ongi väga head ja kuskile edasi minna ei ole. Appi, kuidas ma eksisin. Ma sain Kogumispäevikust ja Sinu postitustest (nt varude soetamise omast) ikka väga väga palju häid mõtteid, mis ka minus on tekitanud tohutu suure hasardi ja tahtmise olla parem ja teadlikum. Aga mul oli küll õige mitu kordaminekut sel kuul – esiteks kirjutasin piinliku täpsusega üles kõik väljaminekud, et üldse näha, kui palju ja kuhu meie raha läheb. Ja teiseks jälgisin väga hoolega sooduspakkumisi ja kasutasin neid aktiivselt söögitegemisel ja soetasin ka sedasi varusid. Ja mul on suur ja siiras rõõm näha kui hästi see projekt läheb ja ahjaa, tahtsin veel seda ka öelda, et Kogumispäeviku FB grupp on mu meelest küll üliülimõistlik ja tore, kus teiste kritiseerimist ja arvustamist praktiliselt ei eksisteeri (vähemalt mina ei ole märganud) ning valitseb mõnus lugupidav ja toetav õhkkond. Samas vaimus edasi 🙂
Jah, tõesti, diskussioonid on asised ja enamasti täiesti hinnangutevabad. Hästi meeldiv grupp. Ja minul täiesti tõsiselt tekib üles-alla hüppamise ja “iiiiiiiiiiiiiiii” tegemise tunne kui keegi kirjutab (nagu sina) , et lõi kaasa ja lõikas kasu ja on ka elevil. Megalahe, aitäh jagamast! ❤️
Tahtsin tänada inspiratsiooni eest. Su postitustes on nii palju positiivset ja leidlikku, et tekib tõesti tahtmine ka omaenda harjumustes muudatusi teha. Just sellise tundega, et kokkuhoid ei tähenda millestki ilma jäämist, vaid see võib hoopis palju juurde anda. Keskmiselt kõhna rahakoti juures, nagu minul, on toidukulude osa päris suur ning seega on proportsionaalselt suur ka kokkuhoiuvõimalus. Aitäh innustamast!
Ma olen alati teadnud et olen laristaja ja raha tuleb ja raha läheb. On siis on pole siis pole. Ma pole ka üldse mitte hea koguja (õnneks mees seda kohusetundest natukenegi on) ja elangi päev korraga. Mõned aastad tagasi tegin endale isegi exeli tabeli kulude kontrollimiseks aga täitsin seda umbes pool nädalat!🙈
Kogumispäevikuga liitusin kohe kui seda infot jagasid ja ülepäeva ikka loen sealt uskumatult tublide majandajate nippe. Olen küll vaikne kõrvaljälgija kuid ometi praegu tsekke kokku lüües ja umbestäpselt aimates palju muidu oleme kulutanud säästsime kindlasti 250€ kui mitte rohkem! Ja siiski sai mitmel korral toitu ära visatud ja ebavajalikke snäkke ostetud. Toit seejuures oli palju kodusem ja maitsvam.. sest nii palju tegime ise. 🤗
Tõesti see nägemine, et niiii paljud saavad hakkama ja on nii tublid pani ennast ka liigutama ja natukenegi proovima. 😊
Kuna sel aastal on plaanis nii pulmapidu, beebi ja ehk ka uus kodu siis on see väga tore algus aastale. Loodetavasti aasta lõpuks ma ei mäleta enam raha tuleb raha läheb ellusuhtumist! 😉
Mina lahkusin täna Kogumispäeviku FB grupist, sest mulle hakkasid närvidele käima Swedi turundajate “turundajakeeles” postitused stiilis “Kullakallikesed, küll te olete ikka ägedad, jagage veel oma säästunippe”, mis karjuvalt eristuvad päriskasutajate postitustest. Jaanuari tulemusena lõin kokku oma toidukulud ja mõtlesin natuke teema üle järele. Kindlasti loen blogi edasi aga FB grupile enam aega ei raiska.
Swedi turundusega tegeleb meediaagentuur, kes pole gruppi sõnagi postitanud. Meie kolm, kes me gruppi veame, veame seda reaalsest huvist ja elevusest. “Turundajakeele” oled sa ise juurde mõelnud. 🙂
Päriselt on nii, et Swedbanki töötajad veavad seda reaalsest huvist ja elevusest? 😀
Kristel ju ise ütles, et “Nii mina kui ka meie Rahaasjade Teabekeskuse juht räägime mõlemad seal aktiivselt Swedbanki esindajatena kaasa.”
Nii et päris nii see ju ka ei ole, et kirjutavad oma vabast ajast gruppi teemasid ja Swedbanki seotus jääb tahaplaanile.
Jaa, muidugi, aga see, et seal oleks nii, et keegi kirjutab mingit…. turundusjuttu, sest turundusjutt, see on veits minu meelest nagu pastakast välja imetud etteheide. Selles poleks ju tegelikult ka vajadust, sest grupil läheb turundusjututagi väga hästi? Samamoodi on ju ka minu seos grupiga kinni makstud ja see on minu töö, mille eest ma saan raha, mind ka huvitab, et sõna grupist leviks, seepärast ka meedias käin sellest kaagutamas. Aga see ei tähenda, et see ei tuleks minu siirast huvist inimeste teadlikkuse tõstmise ja teemapüstituste vastu. Mõistad? Ei?
Kui inimesed tunnevad, et turundus paistab asjast läbi, siis see enamasti nii ongi ja pole mõtet öelda, et selle mõtlete ise juurde.
See, et sinul on see siiras huvi, ei tähenda, et see on kogu asjaga seotud seltskonna siiras huvi.
Kui hakkab tulema tagasisidet, et asja müümine on liiga läbipaistev, tuleks oma strateegia uuesti läbi mõelda, mitte lihtsalt eitada.
Jaa, minu meelest see on ütlematagi selge, et selle kõige eesmärk ei ole puhas heategevus. Mina kommenteerisin seda, et kui kahesajast postitusest kolm on adminide poolt tehtud (kusjuures üheski ei müüda ega turundata toodet ega teenust), on see grupist lahkumine veidi… arusaamatu. 🙂
Mis “Mõistad? Ei?” Mida ma mõistma ei peaks? Mul ei ole üldiselt loetust arusaamisega raskusi. Tundub, et sul jooksutab jätkuvalt juhtme kokku see, kui keegi very dares to arvata millestki erinevalt kui sina. Full disclosure: grupp on lahe, kasulik ja pange edasi.
Heh, ei. Minu väljendusviis nõrk ja segane, sellepärast kirjutasin lõppu nii. Ja vastasin su kommentaarile, et rõhutada: kasu ja tasu saame me Kogumispäeviku aktsioonist kõik (ka mina!) see ei tähenda, et see oleks ainus eesmärk seda kõike teha. Ja on lahe ja kasulik ja mulle tähtis, sellepärast veits leili lähengi kui keegi vihjab, et ei ole. Full disclosure. 😎
“Kohv eelarvesse ei mahtunud”
Mis siis veel peale kohvi ja argipäevade hommikusöökide eelarvesse ei mahtunud?
Mismoodi hommikusöögid ei mahtunud? Mahtusid ju? 50€ eelarves olid kõik nädala söögikorrad kogu perele.
Kohv oleks ka mahtunud, kui me peaksime olude sunnil jooma presskannukohvi – Paulig oli soodukaga 2,49€ vms. Aga me ostsime soodukaga 10€ ube. Kirjutasin seda ühes varasemas postituses ka ka, aga kui meil oleks toidule päriselt kulutada 50€, ei ostaks me kohviube. Ja tegemist oli toidueksperimendiga. 🙂
Hei, Miiu!
1) Hoolimata sellest, et Swedbank on osaline Kogumispäevikus, on see Eesti jaoks ääretult oluline ettevõtmine. Olen elanud aasta n.ö. läänes. Seal räägivad inimesed kogu aeg vabalt rahast, numbritest, kuludest. Arutlevad omavahel. Minu kogemus on see, et lääneeurooplane käib enne paljajalu, kui ostab kingad, mis tema arvates ei vääri oma hinda. Meil on paraku veel paljude jaoks rahast rääkimine tabu. Kuid tänu sinule, Jaak Roosaale, Kristi Saarele jne…julgevad inimesed hakata teistmoodi mõtlema. Aitäh, et sa seda teed!
2) Enamik blogisid, mida olen lugema hakanud, jõuavad väga ruttu kellegi avalikult tuleriidale saatmise või vandenõuteooriateni. Nii palju, kui ma sinu oma olen lugenud, ma neid suundi veel leidnud ei ole. Aitäh!
3) Ja kui Sa Kukupesasse ideid otsid ( ma ostaks esimesena selle postri) :
Keep your thoughts positive, because your thoughts become your words.
Keep your words positive because your words become your behavior.
Keep your behavior positive, because your behavior becomes your habits.
Keep your habits positive because your habits become your values. Keep your values positive because your values become your destiny.
MOHANDAS KARAMCHAND GANDHI
Indian political and spiritual leader
4) Kas sa leiva jaoks juuretise said? Ma olen siinpoolt maanteed uus ja ei tunne peaaegu kedagi. Kui sul leib õnnestub, siis ehk jagad mulle ka mänguplatsil juuretist. Ma olen üks neist emadest, kellega vahel seal small talk`i oled rääkinud 😉
Edu! Helen, peaaegu naaber
Mah god, kuule, ma olen nimedes ja nägudes MEGAkehv ja pliiii-ii-iis kui kohtume teinekord, tule ja ütle: tsau, ma olen Helen, kirjutasin sulle, et olen su peaaegu-naaber. Muidu ma ei tea ja siiis on nii tobe. Ja juuretist šeerin vabalt, üks blogilugeja lubas tuua.
Ja aitäh. Aitäh-aitäh-aitäh! <3
Väga inspireeriv – ma ka ei suudaks toidu kvaliteedis järeleandmisi teha, aga meeldib see, et toitu raisku ei lase ja kõik saab ära kasutada. Samuti pakendite vähendamine – ääretult tänuväärne tegevus.
Kolin ise kevadel uude eramajja – mu esimene päris oma kodu ja olen nii põnevil, saan hästi hakata seal majandama ja kasvuhoonet tahan ka! Eriti ürtide jaoks. Lisaks suur sügavkülmik on must have.
Üks tähelepanek 🙂 Kuna tundud hea kokk, miks sa pastat ise ei tee? Jahu ja muna on palju odavam osta kui valmis makarone. Ja värske pasta on ju alati parem ka 😉
Ikka teen ise pastat, aga igapäevaselt… ole nüüd, niigi inimesed mu eksperimendi peale ohivad, et nii pole VÕIMALIK iga päev süüa teha. 😀 Kui ma pasta ka ise teeks…
Pealegi harilik jäme täisterajahu, ma pakun, ei oleks värske pasta tegemiseks sobiv. 🙂
Tere. Meil peres 1-aastane, 3-aastane, 16-aastane ja meie kaks. Meil käivad päris tihti ka külalised. Valmistan süüa 3 korraks päevas ja lisaks vahepalad.
Me grupiga pole liitunud, aga inspireeris see meid küll. Me säästame iga kuu 500€ oma sissetulekutest, et saaksin kauem kodus olla. Kuid toidu peale kulus siiski palju – 500-600€ (seal sees siiski ka mähkmed ja mõned esmatarbekaubad).
Nüüd tegime grupist inspireerituna nädala menüü ja tellisime epoest.
Ja tahtsin tänada. Tänu sellele on 3 olulist muutust. Esiteks me ei raiska aega poes – rohkem aega lastele ja teineteisele. Teiseks toit on abikaasa sõnul veelgi maitsvam ja vaheldusrikkam. Kolmandaks, ma ei tea kuidas, aga meil tekib vähem prügi, mis teeb mind väga õnnelikuks.
Boonusena saime hakkama 400€ ehk siis säästsime ka, kuid see pole meie jaoks nii oluline. On, aga mitte nr 1.
Gruppi ma ei kuulu ja lugemas ei käi, kuna ma internetis tihti ei käi. Sellegipoolest tahtsin tänada. Siiralt suured tänud.
Olen siiralt õnnelik, et saite sama kogemuse osaliseks, mis meiegi. Mind päriselt pisarateni rõõmustab su tagasiside, sest meiegi jaoks oli see elustiilimuutus niisugune, nagu sina kirjeldad, ja ma olen täpselt samade asjade üle täpselt sama rõõmus. Kõike ilusat!
Minul tekkis küsimus, et kas oled selle suure säästmisega ka mõned firmad välja vahetanud? Nt. enne ostsid mingit kindla firma jahu, aga soodustuses oli mingi muu, siis ostsid ja kasutad seda edasi?
Tead! Minuga oled teinud imet. Ma pole elus sentigi kogunud ja alati oli õlul nagu nö kohustus viimne kui sent ära kulutada. Aga see on nüüd minevik. Panin kuu ajaga kõrvale 400eurot+sorteerisin elamisest 9! kotitäit asju-mille viisin kirbuturule ja kavatsen samuti kõrvale suunata. Toitumise kohapealt on meie perel(mina, abikaasa, tütar ja kass) alati eelarve kenasti paigas. Koos majapidamises vajalikele asjadele on nädala eelarveks max 80€. Olen 4 aastat käinud kord nädalas poes ja ostnud kõik vajaliku korraga-et vältida emotsioonioste. Aga minu jaoks on see täielil müstika mida sa minuga teinud. Nüüd mõistan miks abikaasal nii suured summad alati kontol on. Haiget hasarti tekitab lausa 😀 aitäh sulle! Ja palju armastust ja päikest teie perele💕
Ohhhh. Niii tore. 😍
Millisest Magaziinist selliseid väikseid klaaspurke saab? Käisin Raudalus, kuid seal kõige väiksemad ainult 175ml 🙁
Müüja ei osanud ka mind aidata selle küsimusega kahjuks.
Mina ostsin Raudalust… 🙁