#Kogumispäevik: Kas ja kui palju õnnestus säästa kodukuludelt?

Söögi alla ja söögi peale olen teile aasta algusest saati kirjutanud rahaasjadest ja midagi pole teha – lisaks sellele, et see on (koostöös Swedbanki Rahaasjade Teabekeskusega) minu töö, on see ka minu jaoks väga oluline elumuutev protsess. Tegelikult mitte ainult minu, vaid kogu meie pere jaoks. Enne selle aasta algust haigutas meie säästukontol suur tühjus, mille asemele oleme kahe kuuga tekitanud kahe kuu toimetulekupuhvri. See on tohutu ja natukene uskumatu saavutus! Et aasta ja ka minu eneseareng on alles alguses, on järeldusi vara teha, kuid juba täna olen hoopis teine inimene kui veel möödunud aasta lõpus. Kontroll rahaasjade üle, teadmised ja julgus ning ind neid käsnana juurde ammutada (sest ehkki ma olen nendesamade mõtetega ettevaatlikult mänginud ja püüdnud H’d aastaid endaga sama ree peale meelitada, on see kõik ikkagi tundunud kauge ja keeruline), tarbimisharjumused ja mõttemustrid, mis praeguseks muutunud on… on ühest küljest andnud aimu sellest, kui kaugel ma oma eesmärkidest tegelikult olen, ent siiski ka piisavalt julgust nende nimel töötamisega algust teha. Eesmärkidest ja rahatarkuse omandamisest räägin pikemalt märtsikuu postituses, aga võtaksin esmalt kokku veebruari.

Üks põhilisi teemasid Kogumispäeviku kodukuu aruteludes oli puhastusvahendid, millest ka blogis pikemalt juttu tegin. Tänu ostitusele reageerinud kommentaatoritele taipasin – pärast 27 aastat siin maamunal – et vetsuseep on enam-vähem kõige mõttetum kulu ever. WC-poti sisemust puhastan harja ja vahendiga niigi igapäevaselt, kord nädalas teen põhjaliku suurpuhastuse. Milleks see sorts erksinist keemiat loputusvees – puhtamaks see midagi ju ei tee? Niisiis otsustasime Duck Fresh Discs geelilärakatest (kui praegused otsa saavad) potis edaspidi loobuda. Rahaline sääst on küll vaid ca 1,30€ kuus, kuid ühes sellega jääb meist poodi ka üks värvitud keemiat täis plastmasstuub kuus.

Kloorile ma väärilist asendajat leidnud pole – võib-olla tulevikus, aga äädikas ning sooda minuga WC-poti kanti kaasa ei tule. Küll aga sain nentida, et sapiseep on suurepärane alternatiiv Vanishile ning valgetelt köögirätikutelt plekkide eemaldamiseks sobib suurepäraselt äädikas ja soodas leotamine. Isegi H nägi ja kiitis, et rätikud on märkimisväärselt valgemad! Ja see on juba midagi… Seda nippi kavatsen kindlasti edaspidi aeg-ajalt rakendada – panin rätikud kuuma vette, millesse valasin pisut äädikat ning saputasin sekka soodat. Lasin sedasi mõned tunnid seista ja pesin siis pesumasinas. Tõesti said palju valgemad! Mis köögirätikutesse puutub, on need juba aastaid mitmetel kuivatus- ja puhastustöödel abiks olnud ja majapidamispaberi kulu minimeerinud. Küll aga kulus meil varemalt köögi käsn-lappe, mida H kangesti armastab ja mida kolm korda kuus uue vastu välja vahetas, sest midagi lägasest haisvast köögilapist rõvedamat ei ole maamunal olemas. Kodukuu jooksul veensin teda mikrokiudlappidele ümber harjuma ja nüüd ongi kraanikausiäärel hoopis mikrokiudlapp, mis jäljetult puhastab ja ka ise kergesti puhastatav on. Niisiis säästame kuus ka 0,72€/tk maksvatelt käsnlappidelt kokku üle kahe euro!

Mingid extra very special mikrokiudlapid, ostsin prooviks lihtsalt sellepärast, et olid allahinnatud. Ei midagi liiga erilist – kuivavad lihtsalt kiiremini kui tavalised mikrokiudlapid.

Kui grupis oli palju juttu teenusepakkujatest ja erinevate pakettide hinnavõrdlustest, siis meie kui äsja kolinud ja enne uue kodu jaoks vajalike lepingute sõlmimist põhjalikult hindu võrrelnud pere jaoks jäid teenustelt säästmise tulemused kesiseks. Küll aga pöörasime varasemast enam tähelepanu säästlikule elektritarbimisele, mis meil ka üllatavalt kenasti õnnestus. Kustutasime tulesid, mina sulgesin külmkapiukse ega paotanud kärsitult ahjuust, fassaadi ääristavad jõulutuled panime lühemaks ajaks põlema, käivitasime kodumasinad võimalusel ööseks ning piirasime saunaskäike. Kuu lõpus, kui suured külmad meie maaküttesüsteemi elektriküttele üle minema sundisid, lasime ka toatemperatuuri 1,5C madalamaks. Peamiselt muidugi sellepärast, et päikeselised ilmad kütsid meie suurte akendega kasvuhoone maja kohutavalt palavaks – suurepärane säästutare meil! Ka lapsi treenisime hoolikamalt tulesid kustutama. Kõigi meie ühiste pingutuste tulemusena oli elektriarve veebruaris paarkümmend eurot soodsam kui jaanuaris, mis on möödunud kuu välistemperatuure arvesse võttes (käib meil ju küte ikkagi elektri toel) väga muljetavaldav tulemus. Ka oli elektri börsihind suurte külmade tõttu üle pika aja kalleim, kuid et meie paketil on fikseeritud (ja väga soodne) hind, ei mõjutanud see meid karvavõrdki. Olin kindel, et veebruari elektriarve tuleb röögatu, kuid sain hoopis meeldiva üllatuse osaliseks.

Ka ei tellinud ma kordagi telefoni internetimahtu juurde, vaid hoidsin mobiilse neti kodus olles väljas – oli see ju üks minu pillavatest harjumustest. Euro siit, euro sealt – kokku tuleb arvestatav sääst! Ja ehkki summa pole elumuutvalt suur, siis vahet tegelikult ei ole, sest kõige olulisem on uute ja targemate harjumuste kujundamine, mis pikas perspektiivis elumuutvateks osutuvad.

Harjumuste ja mõttemallide muutmisest veel – mõtlesin, et näitan teile meie külmkapi sisu toidunädala lõpus, enne uue nädala toidukulleri saabumist:

TÜHI! Mitte ühtegi asja, mis järgmisesse nädalasse “seisma” jäädes pahaks minna ja prügikasti rännata võiks. Toidu ära viskamist ja kaost külmkapis olen juba aastaid vihanud, kuid 100% ära hoida osanud? Mitte alati! Jaanuarikuu 50€ toidueksperimendi käigus – põhimõttelises kitsikuses – sai selgeks , mismoodi osta täpselt (tõesõna suisa sendipealt) nii vähe kui vaja, et nädala jagu toidukordi kaetud oleks. Nädala lõpus oli külmkapp täiesti tühi. Ja ma õppisin seda vaatepilti KIRGLIKULT armastama. Viimased toiduained lähevad viimase toidu sisse, kapi saab korralikult puhtaks küürida ja kulleri saabudes uued toiduained kappi laduda. Niisiis, tõesõna: pole midagi paremat kui tühi külmkapp!

Kuidas teil läheb? Kas olete jätkuvalt kambas, teete väljakutseid kaasa? Märts e. rahatarkuse kuu on minu jaoks eriti elevusttekitav. Ostsin endale terve posu uusi raamatuid, milles ette antud ülesandeid tubli õpilasena täidan ja… ma ei hakka liiga palju ette ära rääkima, tahan kõigest blogis põhjalikumalt pajatada.

Ja lisaks rahatarkuse teemalistele lugemissoovitustele ja muule teemaga haakuvale on meil selles kuus ka esimesed üritused toimumas! Olen küll tiimis, aga pidin ikka mitu korda üle küsima, kas mulle ikka on koht kõigile märtsis toimuvatele tasuta rahateemalistele seminaridele garanteeritud. Õnneks on. Aga kohti on veel ja kõnelejad on NII VINGED, et ma tõesti loodan teiega Kogumispäeviku rahatarkuse kuu seminaridel kohtuda. Esimene neist e. “Kuidas õpetada lapsele rahatarkust?” toimub juba 13. märtsil. Seminari ja sel kõnelejate kohta saad lähemalt lugeda SIIT. Osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud. Broneeri endale koht SIIN. 🙂