Alustuseks: PUHHHHHHHHHHHHHHHHHHH, MILLINE KUUMUS! Kuidas te vastu peate?
See troopiline juulikuu on seoses poe avamise ja muude tegemistega kahtlemata olnud mu elu üks hullumeelsemaid kuid, aga kõige selle kõrval ei saanud ma ometigi unustada ka #Kogumispäeviku käimasoleva teemakuu väljakutset, milleks oli lisaraha teenimine ja siis selle raha annetamine heategevuseks.
Aga nagu ma ka teemakuu avavideos ütlesin, ongi ju kogu mu elu üks suur “lisaraha” teenimine ja minu meelistegevustest-hobidest nagu kujundamine ja blogimine on saanud minu ametlikud sissetulekud. Need seega väljakutse raames ei lugenud. Veel meeldib mulle ju süüa teha ja kodukohvik oli meil väga-väga edukas, kuid seegi jäi väljakutsest välja – juunikuusse. Turul müümine on minu suur unistus, aga… mida? Suure põua tõttu pole ju metsastki suurt midagi võtta, aias kasvavad mul endal ainult maitse- ja teetaimed…
Kuu aega järjest olin tohutus kimbatuses, muudkui kerisin ja kerisin ja kerisin ja muretsesin, mis see ometi olla võiks, millega ma sellekuisele väljakutsele joone alla saaksin, kui möödunud nädalal lõpuks ometi idee mulle iseenesest “koju kätte” tuli. Jess!
Nimelt kirjutas üks mu armas blogilugeja mulle, et küsida hoidisena purki tehtava pastakastme retsepti. Temal ja kõigil teistel aednikel tema ümber pidi tohutu tomatiuputus olema ja nii genereerivat ta viise, kuidas neid kõiki parimal võimalikul moel ära kasutada. Sattusime pikemalt vestlema ja kui ma oma lisarahateenimiskimbatusest rääkisin, sündis plaan justkui iseenesest. Muidugi ajame me kokku kõikvõimalikud aiasaadused ja paneme need koos pastakastmeteks purki, et müügist saadud tulu heategevuseks annetada!
Plaan paigas, ajasin mina küla pealt kokku suure hunniku purke ja kompanjon kõikvõimalikud köögiviljad: 32 kilo tomateid, huuunniku suvikõrvitsat, sibulaid, küüslauke, porgandeid…
Minu peenrakastid on suutnud basiilikut, peterselli ja rukolat kuhjaga täis kasvada – sain neist terve blenderikannutäie võrratut ürdipastat tomatikastme sisse:
Tšilli, paprika ja küüslauk teel säriseva oliiviõli sisse
Pühapäeval veetsimegi põrgukuuma päeva minu köögis koorides, purustades, hakkides, praadides, kuumutades ja hoidistades. Meie lapsed (keda on meil kahepeale kokku kuus) mängisid õues veega ja meie muudkui vaaritasime, jahutasime end külma proseccoga ja rääkisime maailma asju sirgeks. Kella kaheteistkümnest õhtul kümneni välja! Vahepeal lõunatasime ja jooksime lastel sabas, siis jälle purustasime, koorisime, hakkisime, praadisime…
Minu võrratult ilus ja armas, lõbus, tomateid (jpm) ja kolme last kasvatav ja vutte ja jäneseid pidav kaasteeline! Universum ikka hoiab ja saadab õigeid inimesi mu teele. 🙂
Ja tulemus sai suurepärane! Viiskümmend üheksa purgitäit täiesti imelist pastakastet! See on tõesõna uskumatu, kui palju maitseid on peidus sooja kodumaise päikese käes küpsenud viljades… maitsesin veel täna hommikul valminud kastme üle – kas on ikka piisavalt hea, et müüa? Ma olen omaenda toidu ja selles sisalduvate maitsete tasakaalu suhtes väga kriitiline ja muretsen (võõrastele) toitu pakkudes tohutult, et äkki ikkagi ei ole kuigi hea…. aga see kaste sai NII mõnus! Samas – mis muu saakski nii suurepärasest toorainest valmida? Kastme sees on kõikvõimalikud erinevad köögiviljad, mis on purustatud või peenelt riivitud ja petavad seega kõige pirtsakamagi sööja ära, kes suvikõrvitsat-porgandit-küüslauku-sibulat-rukolat-basiilikut-peterselli-paprikat-tšillit muidu võib-olla eriti ei armasta. Pasta al denteks keeta, kastmega segada, miks mitte soovi korral ka veidi seeni või hakkliha sisse praadida? Lihtne ja kiire ja kodune toit nagu 1-2-3! Ma ütlen ausalt: mul on hästi kahju neid ära müüa, sest mulle endale kuluvad “kiirtoidud” viimasel ajal vägagi marjaks ära. 😀
Printisin neile kõige harilikuma värviprinteriga kleepsud ka peale, et asi vähe esinduslikum oleks ja müün nad nüüd maha. Esialgu oli meil plaanis seda täna turul teha, kuid mõtlesime ringi – esiteks sellepärast, et minu koduköök ei ole veterinaarametis registreeritud ja ehkki minu teada eraisikuna ühekordselt (heategevuse eesmärgil) kaubeldes ja tarbijat teavitades seda tegelikult vaja ei ole, ei tahtnud ma ka turu suhtes kuidagi eksida (ehkki see tegelikult võib-olla takistuseks saanud polekski) ja otsustasin, et pakun hääd kraami hoopis kohaliku kogukonna FB-grupis või midagi.
Nüüd on jäänud ainult lõppskoor ära oodata – kraam maha müüa, kulud kokku lüüa ja tulud heategevuseks annetada. Millisele organisatsioonile teie meie asemel teenitud lisaraha annetaksite?
Kuidas saab olla nii ettevõtlik, seda üli heas mõttes☺☺
Mul tekib lugedes alati selline tunne, et tahaks ka midagi sellist teha. Aga kohe järgneb, et ah niikuinii ei tule välja ja miks keegi peaks just mõnest minu idee järgi tehtud asjast huvitatud olema, kui valik on nii suur ja kuidas oma asja üldse teisteni viia.
Üliinspireeriv ja armas on Su blogi siiski. Ehk kunagi võtan kätte ja teen ka mõne idee ära.
Tee ikka! Kindlasti tee! See ei tähenda mitte midagi, et valik on suur või et keegi teine tegi – sinu idee on uus ja sinu ja… tee ära. 🙂
Nii äge:) Ja väga kenasti pakendatud. Kui kastmed müüdud, siis äkki jagad retsepti blogis ka…
Annetamisest- lisaks organisatsioonidele on üks võimalus ka toetada kedagi otse, ostes talle midagi vajalikku. Ehk on su (tuttava) tutvusringkonnas mõni laps, kellega enne kooli poodi minna ja koolikott, korralikud jalanõud osta. Või maatädi naabriks üksik vanainimene või erivajadusega inimene, kel hädasti külmkappi või pesumasinat tarvis, aga pole võimalust ega oskust seda järelturultki osta. Kui on võimalik niimoodi kedagi abistada, siis see võtab muidugi rohkem aega, aga annab ka suure rahulolu.
Kas ma saaks ka, palun, ütleme – neli purki? Kaua need säilida võiksid?
Ma ei julge pead anda, et suisa kuid, aga ma arvan, et ikka päris kaua. Purgid on korralikult kuumutatud, kaaned keedetud, kaste keevana purki pandud – lisaks on ta ju happeline, lisatud on soola ja suhkrut… ma arvan, et külmkapis ikka säilib 🙂
Ma arvan, et ega ta eriti kaua ikka ei säili.
4 toidukorda ja otsas ju. 😀
Olen suht kõrvalt kogukonnast, kuidas kastet osta saaks, kui veel jagub?
Ülihea idee muidu 🙂
Saab osta! Kirjuta mulle nt FB. Purgi hind on 4€.
🙂
Oii, kui vahva ettevõtmine jälle! Oled tõeline supernaine!
Mis sa küll sööd, et nii võrratud ideed tulevad!? 😍
Mina olen ka väga huvitatud sellest, et sa peagi retsepti oma blogis jagaks 😊
Üliinspireeriv jällegi. Oled ikka nii tubli ja ettevõtlik! 🙂
Sa oled ikka uskumatult andekas.. vahetpole millega seoses, võtad asja ette ja teostad selle mängleva kergusega (kuigi see ei pruugi nii olla). Kõik mida sa teed ja teistele jagad on to-hu-tult inspireeriv! Näitad, et pole olemas võimatuid asju, on vaid vaja tegutseda ja kõik on võimalik. Oled ehe näide sellest, et hirm läbikukkumise ees on kõige tobedam hirm üldse ja sellest ei tasu lasta end kõigutada, sest kõik ongi päriselt võimalik.
Aitäh sulle selle eest! 🙂
Mulle palun 10 purki! Ja ma ei tee nalja. Kuidas ma kätte saan?
Olen juba päris pikka aega Su blogi lugenud, aga kommenteerimise osas olen laisk mis laisk. Aga täna ei saanud enam vaiki olla – nii-nii tore ja inspireeriv naine oled! 🙂 Ja mina tahaks ka seda pastakastet osta, kui kastme kuidagi Tartusse saaks toimetada. Kolm purki näiteks. 🙂
Üks võimalus kogutud summa kasutamiseks oleks ehk võtta ühendust mõne loomakliinikuga ja uurida, kas keegi vajaks toetust lemmikloomale tehtud tõsisema (ja kulukama) uuringu või operatsiooni eest tasumiseks. Pärast oma isikliku lemmiku tervisemuresid ja mitme tuhande euroni küündivaid raviarveid, mida mu hea sõber tasuda aitas, sest olin tollal tudeng ja raha oli väga vähe, olen mõelnud, et tahaksin kedagi just samamoodi aidata. Minu lemmiku elu päästis see, et mul oli, kust rahalist abi paluda ja olen selle eest seni üliväga tänulik.
Palun retsepti ja kui pastakastmeid alles, siis ka neid 🙂
Esiteks – palun retsepti! Meil siin samuti tooraine uputus! Luban samuti tulu annetada 🙂
Aga kuhu annetada? Mina eelistan alati annetada organisatsioonidele, mis tegelevad lastega. Näiteks olen SOS Lasteküla ja Lastefondi püsiannetaja. Julgustaks teisigi püsiannetajaks hakkama!
Ja lisaks neile kahele suurepärasele organisatsioonile soovitan ka Eesti Skautide Ühingut, mis kasvatab vabatahtlike toel rõõmsaid, tublisid ja asjalikke tulevikutegijaid – nii poisse, kui tüdrukuid 🙂
Tõesti nii tubli! Tahaks kohe palju kiita, aga sõnadest tuleb puudu. Ma olen ka seda kogumispäeviku teemat jälginud ja jõudumööda kaasa teinud. Eesmärk on võimas – esimene päris puhkus – üksinda ja eksootikasse. Nüüd olen jõudnud nii kaugele, et tean enam vähem eelarvet ja piilun juba ka hotelle (lemmikleht on parasjagu https://www.novatours.ee/search/puhkusereisid/kreeka/rhodos) ning kujutan ette, kuidas saan aja maha võtta, hotellis puhata ja ei pea millegi ega kellegi pärast muretsema. Huvitav on mõelda, et ilma kogumispäeviku väljakutseta ei oleks vast nii kaugele jõudnud, sest mille arvelt kokku hoida, kuidas raha juurde teenida jne on alati suureks väljakutseks olnud. Kogumispäevik tegi selle aga reaalsuseks, nii et aitäh ka kajastamast seda!
Meie pole ka kunagi varem soojale maale reisile jõudnud, aga tänu Kogumispäevikule ja eelarvepidamisele ja raha kõrvale panemisele on meil oktoobriks reis broneeritud ja makstud. Olen ka väga õnnelik, et Kogumispäevikuga liitusin ja seda rõõmsam, et see sind ja teisi ka aidanud on. Aitäh kirjutamast!