#Kogumispäevikus on selles kuus vägagi populaarseks kujunenud riiete ja jalanõude teemakuu. On ju riided ning jalanõud kõigi (lastega) perede jaoks üks kopsakamaid kuluridasid ja seda eriti nüüd, kooli- ja lasteaiaasta alguses, nii et igasugused säästunipid on vägagi teretulnud ja neid grupis ka kamaluga jagatakse. See on lihtsalt ul-me-li-ne kui kiiresti väikesed kered ja eriti jalad kasvada võivad!
Igatahes mõtlesin ma, et kirjutan ka kõige selle Kogumispäevikus kihava arutelu juurde oma mõtteid lasteriietega seoses!
Kui me nüüdseks enam kui kuus aastat tagasi beebi sünniks valmistudes esimest korda elus beebiriideid ostsime, sattusid selleks juhtumisi Polarn o. Pyret toredate mustritega, erksavärvilised ja sooneutraalsed riided. Sooneutraalsuse eelistamine oli tol hetkel väga loogiline samm, sest olin otsustanud beebi soo sünnini üllatuseks jätta. Niisiis ei olnud mul võimalust ega ausalt öeldes ka kiusatust roosa ja satside poole vaadata ega neid lademetes koju tassida. Oli vaid tagasihoidlik hulk lihtsaid, lapselikke ja sooneutraalseid riideid, mis panidki aluse minu eelistustele-nõudmistele-põhimõtetele lasteriiete osas.
Kõige rohkem ongi meie lasteriiete hulgas Polarn o. Pyretit, Molo ja Mini Rodini riideid, sekka mõned peotäied teisi Skandinaavia lasteriietebrände ja korralik hulk Lindexit. Kodumaistest brändide hulgas mul väga palju kogemusi polegi – mul on vist üsna spetsiifiline maitse, millele suur osa neist ei vasta – kuid Dadamora ja Tjorven Kids on mulle hästi südamelähedased. Kõiki neid brände ühendavad ilusad sooneutraalsed disainid (aga ka nunnud kleidikesed!), kvaliteetsed kangad ja ilusad, hästi istuvad lõiked. Nende brändide riideid saavad lapsed kanda kolm ringi ja mulle tundub, et neljandagi. Hinnaklassilt Lindexiga ühte jalga astuvat H&M’i sellesse nimistusse minu hinnangul rivistada ei saa – ehkki ka neid on laste kappidesse sattunud ja pärle nendegi riiete hulgas leidub, ei ole H&M’i asju kolmandale ringile jõudnud. Lihtsalt ei pea sagedasele pesemisele niimoodi vastu. Tõele au andes on ka Polarn o. Pyreti asjade hulgas olnud pettumustvalmistavaid isendeid, kuid mitte piisavalt, et minu suhtumist neisse muuta.
Polarn o. Pyret body 2012. aastal Kroonprintsessi seljas. Sellel hiljutisel Instagramipildil kannab Väikevend täpselt sama body. Nii armas on sedasi võrrelda ja mul on nii hea meel, et ma nii palju Kroonprintsessi häid ja kvaliteetseid riideid alles hoidnud olen!
Minu kõige lemmikumad on just Polarn o. Pyreti “pikenevad” lõiked (tõepoolest – nende asju saab laps nii kaua kanda!), pidžaamad, sokid ja alt laienevad kleidid – viimastel on täiesti IMELINE lõige. Lindexi lasteriietest armastan enim beebidele mõeldud lukuga pidžaamasid, mida 2 = 3 pakkumisega soetada saab. Ma ei tea, miks ma alles kolmanda lapsega taipasin, et lukuga kombed on beebile kõige võrratum riideese – ei mingit üle pea sikutamist, siputavate jalgade pükstesse sihtimist, trukkidega pusimist, riiete omavahel sobitamist… lukk siuh! kinni ja valmis! Mini Rodinil on TÄPSELT 100% minu maitsele kangad (ja minu õnneks teeb Lindex neid üha enam “järgi”, hehe) ja minu kogemusel ka suurepärane vastupidavus. Meie peres on kaks Mini Rodini talvekombet – papagoidega tumesinine ja villane punaseruuduline, mis mõlemad on nüüdseks meiega juba kuuendat aastat ning kolmandal ringil. Ilmselt võis nende alghinnaks kunagi olla ligi sada eurot, kuid päris kindlasti said need ostetud allahindluselt ja veel kolmega jagades… see hind tuleb lõppkokkuvõttes hea asja eest põhimõtteliselt olematu!
Virsik aastal 2016 Mini Rodini talvekombes, 2013. aastal kandis Kroonprintsess seda NII. Varsti on Väikevenna kord – kombe ei ole veel valmis alla vanduma. 🙂
Miks ma neid riideid kuus aastat alles hoidnud olen?
Esiteks mõtlete te kindlasti, kus üks inimene sellist virna riideid hoiab, onju? Tegelikult ei ole virnad üüratud, sest igast suurusest on meil asju pigem vähem kui rohkem ja need, mis alles jäävad, kolivad H ema juurde pööningule uut aega ootama. Mõned asjad saavad vahepeal lähedaste lastele edasi pärandatud (tulevad sealt ka sageli ringiga tagasi), mõned kehvemad valikud väsivad ja lendavad prükki, kuid suurem osa siiski jääb ning rändab järgmisele lapsele edasi.
Alles hoian ma neid seal aga seetõttu, et ma ei raatsi uueväärseid, kalleid, kvaliteetseid, mulle ka teatava sentimentaalse väärtusega asju ära visata või kaltsukasse viia ja nende müümine lasteasjade järelturul ei ole minu teema. Mulle ei meeldi see fanaatiline tarbimine, millega erinevad müügigrupid silma paistavad ja mulle tundub neisse sukeldumine lihtsalt… kurnav. Ma ei taha ka ise olla see inimene, kes ostab ja ostab ja ostab ja siis odavalt maha müüb, et uuesti ostma ja ostma ja ostma hakata saaks. Olen paar korda Internetis müümist katsetanud, ent loobunud – väga tülikas on pildistada, üles laadida, mõõta ja siis veel hindade üle kemplemisega rinda pista (mitte ajada segamini kauplemisega – osad inimesed lähevad väga turri ja isiklikuks kui kallite brändide asju kolme euroga osta ei saa). Kirbukale kohale minnes saab kraamist kiiremini lahti ja inimestega näost-näkku suhelda. Hoopis toredam sedasi! Ja oma osa on kindlasti olnud ka teadmisel, et ma tahan veel lapsi ning tundel, et ma tahan just neidsamu kord välja valitud häid asju uuesti kasutada, mitte nullist alustada ja uusi osta. Ma tahan, et minu asjad oleks minuga võimalikult kaua.
Ühest küljest on see just tänu otsusele lastele võimalikult sooneutraalseid riideid soetada, et me Kroonprintsessi esimesi rõivaid täna, kuus aastat hiljem ka Väikevennale selga panna saame. Teisalt on minu definitsioon “sooneutraalsest” ka keskmise inimese omast veidi laiem – küll ja küll on olnud neid kordi, kui minu piltide alla on sotsiaalmeedias ilmunud kommentaare, et pojake tüdruku moodi välja näeb, sest kannab vahetevahel mustreid, milles esineb roosat ja punast. Kujutad sa pilti! Minu meelest sobib poisil kanda misiganes toone – kleiti ma talle võib-olla selga ei pane, aga kui tema body peal on roosad-sinised-punased lillepotid, on see minu jaoks täiesti okei. Nii on meil väga lihtne tüdrukute vanu riideid talle pärandada ja sääst on selle arvelt tohutu.
Kuigi ma võib-olla tahaksin oma lapsi stiliseerida nagu tõelised Instagrami-emad, ei ole see siiski midagi minu jaoks. Esiteks muudab selle ilmvõimatuks nende soov riideid iseseisvalt valida ja neisse iseseisvalt riietuda. Nende omal käel valitud rõivakomplektid ei pruugi alati kõige paremini sobitatud olla (to say the least) ja võivad ju minu silma riivata, aga… mis vahet seal lõppude lõpuks on? Need on ainult riided. Niisiis on igasugune lasteriiete ostmine meie peres rangelt vajaduspõhine. “Kas lastel on midagi vaja?” küsivad vanaemad reisilt naastes või külla tulles ning kui vaja ei ole… siis lihtsalt ei ole. Kui retuusid on kõik ootamatult auklikeks kulunud, ostame retuuse. Kui läheb jahedaks, aga pikkade varrukatega kleitide varrukad on lühikeseks jäänud, on vaja niisuguseid, et oleks a) kleit (Väga Tähtis tüdrukute jaoks, et oleks kleit) b) mugav lasteaias kanda c) soe. Ühesõnaga ei käi me kuigivõrd moega kaasas ega neile niisama kaubanduskeskuses uusi riideid šoppamas. See on minu meelest lihtsalt mõttetu liigtarbimine. Keskmine kasvab vanema riietesse sisse (suure elevusega, kusjuures, ja vahel isegi natukene enne seda kui vanem omaenda riietega lõpetanud on…) ja pesamuna omakorda keskmise omadesse. Mis komplektidest puudu jääb, tuleb jooksvalt juurde soetada, kuid alati meeles pidades, et ka järgmine seda võimalusel kanda saaks.
Millised on teie põhimõtted lasteriiete soetamisel? Kas teil on ka mingid oma kindlad brändid, mille kvaliteeti usaldate või ostate pigem seda, mida vaja on, sealt, kust selle leiate? Kas olete lasteriideid järgmistele alles hoidnud või pigem kohe platsi puhtaks teinud kui laps riietest välja kasvanud on?
Postituses nimetatud brändid on ka meie lemmikud, lisaks molo, Ralph lauren, zara. Kas hoiate riideid veel edasi? Juhuks kui veel lapsi tulema peaks? 🙂
Mina olen müünud internetis ja kirbukal, pop, kavat, molo jms lähevad nii kiiresti kaubaks, lemmikud hoian alles!
No… ütleme nii, et ma ei saa kuidagi rahu teha mõttega, et Väikevend on meie viimane. Midagi võib-olla hoian alles. Aga ma ei planeeri neljandat last. 🙂
mina ostan hetkel paris palju internetist u aasta ette.
nt suve riided lahevad nyyd allahindlusesse, ja kui lisad lapse pikkusele (nyyd 4 aastane- alla aastasele see valem vist tapselt ei sobiks) olenevalt riideesemest 4-8 cm, siis saan jargmisel hooajal ja hea onne korral ylejargmiselgi seda riideeset kasutada.
Meil on 90% riietest kolmandal ringil. Ülejäänud 10% lähevad mõne mitte-eemalduva pleki tõttu manala teed. Brändidest on valdav osa Next, sekka Lindex ja üksik H&M.
Mul on vedanud, et kõik on tüdrukud, seega saavad ka nö “linnakleidid” ja peokleidid, millega niisama liivakasti ei tihka minna, kasutust täie raha eest.
Nüüd üritangi mõelda, mis nendega peale hakata. Kui pisim neist välja hakkab kasvama, siis üritan vast kasti (vanusegrupi) kaupa müüma hakata. Kui ei tööta mu plaan, siis läheb puudust kannatavatele peredele, sest olen tegelikult maailma kehvem müügiinimene ja ma lihtsalt ei oska ja taha sellega pikalt tegeleda.
Palun avaldage mulle saladus, kuidas riided teil nii kaua vastu peavad ilusana? 🤔
Meil nagu ei jäägi midagi alles, suht ruttu on peal mõni plekk, mis välja ei tule või tuhmuvad ära riided.. ei tea kas asi pesuvahendis?? Kasutan neutral või mayer pesugeeli või puhas loodus pesupulbrit. Meie vees?! Või pesumasin kehva? Mingi odava hinnaklassi samsung meil..Kuivatit ei ole, mis rikuks..
Õmblen ka ise lastele riideid. Kangad, millest õmblen, peaks nagu kvaliteetsed olema janii, aga ikkagi pesus lähevad tuhmiks ja peamine põhjus, miks enam edasi pärandada ei saa, on ikkagi plekid, mis enam välja ei taha tulla. Ma päris õnnetu seepärast. Reaalselt u pool aastat max ja ei näe enam viisakas välja..
Meil aitab ainult sapiseep ja nii kiirelt peale kui võimalik. Mõnele asjale teen isegi 2-3 korda, kui näen et ühe korraga on suts heledamaks läinud aga päris välja pole tulnud.
Kusjuures sapiseepi kasutan ma ka. Kõikidel asjadel lihtsalt ei jõua pidevalt seebiga üle teha või ei märkagi kohe nt kleitidel.
On olemas sa sapigeel. Tunduvalt lihtsam ja mugavam iga kord suts juurde lisada masinasse😉
Olen hetkel ootamas oma esimest last ning lasteriiete soetamisel ei pea ma õnneks üldse väga pead vaevama. Tänu sellele, et mul on vanemad õed ja vennad ja neil on kamba peale palju lapsi, on aastate jooksul kogunenud tänu nendele palju riideid. Minu õde on olnud väga tragi ja kõik lasteriided alates sünnist kuni paari aastani ära sorteerinud soo ja suuruste kaupa 🙂 Minul jääb vaevaks vaid võtta õiges suuruses kast ja sealt enda soovi järgi beebile riided valida.
Olen vägagi taaskasutuse usku ning kui mul juba endale/mehele riideid ostes tilgub süda verd, sest uued riided on ajuvabalt kallid, siis lasteriiete hindu (eriti uute omi) vaadates võin infarkti saada…
Oma pika jutu lõpetuseks tahtsin öelda, et kui ma soetan mõne riideeseme väga odavalt ja teiselt ringilt, ei ole mul üldse kahju neid enda tutvusringkonnas sõbrannadele niisama ära anda. Mul on üldse väga vähe riideid ja ise ka imestan, et mul üldse midagi kanda on :D.
Lasteriiete osas on aga ju oluline, et asi oleks terve ja paraja suurusega. Elua on tähtsamaidki elemente kui riided 😉
Mul on täpselt samad põhimõtted, lihtsalt brändid on natuke erinevad: POP, Lindex, Breden Kids, Jonathani õueriided. Ja H&M’i räbalaid ei osta 😀 Kõige rohkem maailmas ärritab mind see, kui riie juba pärast esimest pesukorda lainetab ja tuhmub…
Varsti sünnib teine poeg, aga isegi, kuk oleks tüdruk tulnud, oleksin kõik need armsad loomakeste ja värvidega beebiriided saanud ka tüdrukule panna. Muide enne teise soo teada saamist ostsin Lindexist soodukaga enda meelest sooneutraalseid valgeid, halle, helerohelisi riideid ja postitasin need oma Insta-storysse, mille peale sain mitu kommentaari stiilis “Poiss!!?!” 😀
Mulle just väga meeldib, et sa ei häbene oma pojale lillelist body selga panna( ma ei saa aru, kus on tulnud teadmine, et lilled sobivad ainult tüdrukutele).
Kui minu poeg oli väike, kandis ta punast kombekat ( ka kuskilt mitmenda ringi pealt saadud)ja pea alati arvati, et on tüdruk, kui parandasin, siis pobiseti” poiss punases, nii imelik!?”
Aga nüüd on ta selline lokkav pubekas ja minu sõna eriti ei maksa riietumisel.
Mul on poiste vanusevahe 6 aastat. Muidugi hoidsin alles kõik riided, mis olid terved ja plekkideta, sest mulle need meeldisid ja poisile sobisid ja.. noh, oli isegi õnn, et teine ka poiss tuli, sest tüdrukule poleks need eriti passinud. Beebina isegi toimis see ühelt lapselt teisele pärandamine, aga kusagil peale aasta läks käest ära. Nad on mul lihtsalt nii erineva kehaehitusega, suurem oli beebina ja enne kooli selline mõnus pontsakas laps, praegu sale ja sportlik. Väiksem oli suurema sünnikaaluga, aga kasvades muutus üha kilumaks ja ei õnnestunudki väiksemale suurema asju selga panna, püksid tunduvad hiidlaiad ja särgid lohvakad, samal ajal on poed praegu slim-lõikega pükse-särke täis, nagu väiksemale loodud. Mis sa siis hädaga teed, eks, ikka sobivaid asju otsima. Nii et jah, vanema riidehunnikud on siiani alles ja on lootust, et õe laps neisse varsti passib, kui just liiga vanamoodsad ei ole selleks ajaks. Nooremast aga ei jäägi väga palju riidekraami järgi, sest ta kohe on selline trööbeldis, lasteaeda tuli iga paari kuu tagant uued püksid osta, või on asi tõesti selles, et praegused riided ei ole enam nii vastupidavad kui varem – ostsin nii siis kui praegu Lindexit, Nexti, Po.p-i enamasti.
Minu lemmikbränd lasteriietest on vaieldmatult Mini Rodini. Lihtsalt nii nii nii ägedad riided, nii lastepärased, aga samas tõelise attitude’iga. 🙂 Kvaliteet on super, hind aga üsna krõbe. Aga ostan allahindlustelt, vahel harva ka teise ringi asju, kui on hästi hoitud. Aga tunnistan, mõned lemmikud ostan ka täishinnaga. Oma lapse väikeseks jäänud asjad müün enamus maha ja lähevad väga kiiresti müügiks.
Olen seda meelt, et kui ma ostan endale uusi ja vahel mõne kallima brändi riideid, siis võin seda ka lapsele lubada. Ja kuna enamus riideid läheb edasi teisele ringile, siis peab ju olema keegi ka see, kes uusi asju ostab, et neid kunagi teisele-kolmandale ringile lasta. 🙂 🙂
H&Mi asju ostsin ka alguses, kui laps beebi oli. Aga loobusin, tõesti, väga kehvad. Lindexist fännan ka neid lukuga pidžaamasid. Talveriideid nooliks ka Gugguult, kahjuks hinnad röögatud. POPil on ka väga häid asju.
Kogu selle jutu peale mainin ära ka selle, et riideid (aluspesust mütside-sallideni välja, püksid, pluusid, dressid, särgid, kampsunid jne) on minu pisikesel poisil ainult üks keskmise suurusega kummutisahtel. Olen seda meelt, et ostan vähe, aga ülikorralikke asju. Eraldi “linna” või “liivakasti” riideid mul pole. Iga riietusega luban 100% laps olla ja koerusi teha. 🙂
Mina pean veidi ikka H&M kiitma ka. Poiste õue enamus püksid on sealt ja peavad kogu turnimusele vastu. Ei kulu värv, ei veni, ei lähe topiliseks. Aga ostan kõik netist, sest poes sellised pakkumisi ei ole. Olin kaua POPi usku, aga kvaliteet langes meeletult. Esimesed 2 aastat kuni suurema trööpamiseni on lapsed kandnud vaid meriinot ja siidi. Vaieldamatu lemmik JOHA. Ja oi kui kaua kestavad, näiteks ühte ja sama body sai aasta kanda- venivad!
Ootan kolmandat last (tüdruk, poiss, poiss). Esimese lapsega ma ei osanud väga tähelepanu pöörata riietele ja/või kvaliteedile.
Teist last oodates hakkasin rohkem vaatama kallimaid ehk ka kvaliteetsemaid (loodetavasti) riideid, just üleriideid.
Kahjuks peale teist last olin veendunud, et lisa ei tule, mistõttu 0-6k riided jõudsid sügisel kirbukale.
Nüüd kolmandat oodates olen taas siiski nillimas vanu lemmikuid.
Põhiliselt ostan ka lastele Polarno riideid, aga jälgin Soome lehte ja seal outleti ning eelistan osta -50% soodukaga. Just eile ostsin Eesti popist -70% lahedad bobmberjakid suurematele (54,5€ asemel 16,5€ 👏🏻👏🏻).
Nüüd kolmandale ostsin ka esimest korda need Lindexi lukuga tudukad, mis esimese hooga jäid minust poodi, kuid õhtul epoest avastasin neil -50% sooduka (win!).
Tihti käin ka Lastekirbukas Kadaka pst, sealt saab ka ikka häid leide.
Kombeka tüdrukule ostsime eelmine talv ka sooneutraalse Didriksoni mõeldes, et saaks poisile pärandada edasi.
Ei raatsi kunagi osta Mothercare asju täishinnaga (olematu kvaliteet).
Palju tellin George’ist. Soodne ning meil väga hästi vastu pidanud riided, erinevalt nt HMist, mis tihti kuidagi vanuvad kiirelt.
Kuna olen ka veits plekimaniakk ja kallimaid riideid kullipilguga jälgin, siis nt George riided lasteaias seljas, iga päev mingid uued plekid, mind väga ei morjenda.
Elame ka maal, siin siis hea aiamaale pärast nendega minna 😃
Aga nüüd beebile shopates olen avastanud, et olen korralikuks kooneriks hakanud (või on hinnad tõusnud nii palju), aga no poes vaatan ja ohin ja imestan, mis maksavad beebiriided. 80% kordadest jäävad asjad minust poodi, niimoodi muidugi esimsel korral mitteostes olengi hiljem samad asjad ka soodsamalt saanud 😃
Võrdluseks nt ma ei raatsi osta 10€ Lindexi bodi aga Popi bodi ostan 11,45€ (-50%) soodukaga kohe ära 😃
2,5-aastase lapsevanemaks olemise aja jooksul on selgeks saanud see, et Zara t-särke ei tasu osta (peale esimest pesu keerdus), H&M asjade kvaliteet on väga kõikuv (osad peavad kaua vastu, aga paljud lähevad kiirelt koledaks). Riideid on lapsel täpselt nii, et pesu pesema ülearu tihti ei peaks, aga kõik asjad on pidevas kasutuses. Kõik toariided mahuvad ühte kummutisahtlisse. Välimuselt meeldivad väga siin eespool nimetatud Dadamora, Tjorven Kids jne, aga ise ei ole neid raatsinud osta. Plaanime küll tulevikus veel lapsi saada, aga pole ruumi kuskil 5-6 aasta riidetagavarasid hoida senikaua kuni see aeg kätte jõuab, seega ülearuse müün maha või annan ära. Alles hoian mõned sooneutraalsemad ja välimuselt lemmikumad riided ning kõige esimesed riided jäävad mälestuseks. Next, Gap peavad hästi kuivatis kuivatamisele vastu. Po.p küll ka kõikuva kvaliteediga ning mõni asi läheb kiirelt koledaks, aga täishinnaga ma seda kunagi niikuinii ei osta. Breden väga hästi õmmeldud, aga kahjuks värvid tuhmuvad kiirelt. Lindex on ilus, vastupidav, normaalse hinnaga. George täispuuvillased beebiriided on hea hinna ja kvaliteedi suhtega, aga suuremate laste asjad pole eriti huvitava välimusega. Õueriietest siiani kõik proovitud (Lenne, Po.p, Reima) on olnud ühtemoodi vastupidavad, lihtsalt ei tasu ülearu pesta ning kindlasti spetsiaalse vahendiga tuleb pesta. Aga kui laps kasvab eks siis hakkab rohkem trööpama ning saab tunda mis firmad paremini vastu peavad. Täishinnaga tasub osta Next ja Lindex asju, sest nendel kõige parem hinna ja kvaliteedi suhe minu meelest.
Mina olen üks neist, kes ostab ja müüb hiljem lasteriiete grupis jälle edasi. Minul näiteks ei olnud ühtegi sõbrannat , kel oleks sel hetkel väikseid lapsi olnud, kui ise oma esimese lapse sain. Samuti peres oli sel hetkel noorim laps 8a, kelle beebiriided olid küll alles hoitud, aga peale nii pikka seismist ei tahtnud mõelda, et pean beebile selga panema neid karedaid bodysid.
Ja ma ei pea end fanaatiliseks tarbijaks. Kuna kuskilt niisama saada ei ole, müügigruppides müüakse ka suvalisi H&Mi kasutatud pluuse 4eur/tk, siis ma ootangi alesid ja ostan üldiselt ette. Näiteks hiljuti oligi H&M kodukal t-särgid ja lühkarid 2eur/tk. Võtsin järgmiseks suveks ära ja korras. Samuti on mu lapsel ka kvaliteetseid lasteriideid(molo, geggamoja, breden, mimi jne), mida niisama ei raatsiks ära anda. Kuna aga hoida pole hetkel kellelegi ja järelturul on nõudlus suur, siis miks ei võiks müüa? Sa said ehk mingi halva kogemuse, et nüüd nii imelik hoiak on müügigruppide suhtes. Kuigi eks ikka ette tulnud seda, et küsitakse sada mõõtu, kaubeldakse hinda alla jne, siis mõtlen ka, et kas ostjal endal piinlik pole juba.
Minu hoiak ei ole niivõrd hoiak kuivõrd on see seotud lihtsalt minu iseloomuga. Ma ei viitsi niisuguste asjadega jännata ja see ei tähenda midagi muud kui seda, et see pole minu jaoks. Ma ei ütle, et kõik inimesed, kes oma asju edasi müüvad, on hullunud liigtarbijad. Ilmselgelt ei ole. Ma lihtsalt ütlen, et niisuguseid müügigruppides kohtab ja kui niisuguseid kohata ei soovi, saab neist kohtadest edukalt eemale hoida. 😀
Minul 5 aaastane tüdruk. Olen avastanud õue riieteks didriksoni firma asju. Mina kiidaks ka H&M lasteriideid. Pooled lapse riided sealt ostetud/tellitud- retuusid, t-särgid, pesu jm. olen väga rahul olnud ja neid saavad kanda ka õelapsed. Samas ostsin Lindexilt lapsele pluused ja need venisid väga kiirelt välja ja polnud seljas enam ilusad aga olen ka sealt häid asju ostnud 🙂 Samuti meeldivad Bredeni tooted.
Tänud Lindexi lukuga pidzaamadele viitamast! Mul on kolmas laps hetkel 2-kuune ja pole neid eriti kuidagi nüüd ostnud, aga teen seda kindlasti, meil üks selline isend tegelikult esimesest lapsest ka Lindex muumi sarjast ja näeb super välja. Samuti võin öelda, et kolmadale ringile minevatest riietest, st mis vastu pidanud, on Lindex, Molo, Po.p, Next, sekka mõni Hm aga eriti muud skandinaavia brändid – nt Smafolk, Green cotton (Fred`s world) ja üks taani väiketootja idat.dk, mida enam ei eksisteeri, aga mille riided ei ole kaotanud värvitoonis ega kujus tõesti mitte üht grammi meie kõiki lapsi teenides. Po.p`iga on mul mõned päris negatiivsed kogemused, aga sama – et positiivne on need (siiani) üles kaalunud. Zara minu kogemuse järgi sobib küll ainult “peo-ja linnariieteks”, et nunnud asjad, aga igapäeva kandmist ja lõputut pesu ei kannata, pigem särgid kohe pesus keerdus.
Eesti asju võiks rohkem osta, aga pole ka parimaid kogemusi leidnud, nt kõik Dadamora asjad meil pesemisega kuju muutnud lühemaks ja laiemaks (pilt säilib samas hästi) ja pole asjad mida 3 last järjest saaks igapäevaset kanda.
Viimastel aastatel avastanud Didriksoni õueriided, eriti talvekombekad, mis väga vastupidavad ja soojad, tänu lõikele ja “extended size”ile sobivad vähemalt kaks aastat, hind 130 kandis, aga ah ajal või Didriksoni fb grupist uus 80 euri kandis ja lisaks peale kahte talve väga heas seisus ja edasi pärandatav järgmisele lapsele, kes kannab ka 2 talve. Toariiete sooneutraalsus, mis meie peres samuti oluline on olnud, et asju mitte liigselt tarbida, lõppeb minu silmis suures osas siiski tite-ea/ca esimese 1,5a-ga ära, jääb pigem 10% riietest kasutusse. Minu 2,5a tütar nõuab ka ainult ise valimist ja paraku on tema valikuks kõige-kõige tüdrukulikumad asjad kapist – kleidid, roosa (kui on valikus olemas, siis ainult see :)), lilled jne. Õueriietega natuke lihtsam, au sees on olnud meil nt kollased joped (nt po.p) või mingid värvikirevad triibulised (nt molo) asjad, kuigi need pole kõige praktilisemad lasteaias jne. Aga liiga tihti on ikkagi valikus mingid roosa-sinise vastandid, ka Po.pil viimasel ajal (juba mitu hooaega) just mingi roosa ja sinise värk, mõned hooajad tagasi olid just minu silmis sooneutraalsed kirkad värvid -kollased, oranzid, punased, rohelised. Ka Reimateci, mis meil väga hästi vastupidanud ja ikka ostan, valikus enamik selgelt eristuvad tüdruku-poisi toonid/mustrid.
Et isiklikult ka kokku hoida, ostan õueriided hooaja lõpus ette vähemalt -50%ga ja lisaks pärandan siis võimalikult palju laste vahel, aga eks selle ette ostmisega paneb ka aegaajalt puusse, mis kokkuhoiu effekti lõppkokkuvõttes vähendab ja tekitab sellist liigtarbimise tunnet. Aga kolme last omade on vähemalt kaks siiski samast soost 🙂 ja nende vahel ikka jagunevad. Kindlasti ostan kõigile eraldi uuena korralikud igapäevased jalanõud, mida toonitab nii lastearst kui ortopeed ja siinkohal ületarbimisest ei mõtle, aga nt peokingi või kummikuid saab pärandada.
Pole tänu väärt. Mul on kahju, et ma selle peale juba esimese ja teisega ei tulnud, et lukuga kombred on the shit. 😀
Meie perre sattus täpselt samasugune popibodi sügisel ühest kaltsukast 3 euri eest. Siis ootasin alles oma esimest last ja kui ta vahetult enne jõule sündis panin selle kohe sünnitusmajas selga, sest kõik mu tuttavad noored emad rääkisid, et suurus 50 asju on mõtetu osta, ei jõua üldse kanda.
No ma panin selle siis seal selga, et pärast kena asi mälestuskarpi panna et esimene bodi jms.
Nüüd 8 kuud hiljem käib rüblik endiselt iganädalaselt selle bodiga, mis ma arvasin et peab karpi minema juba jaanuaris 😀
Teemast mööda, aga lihtsalt kena näide, kui hea lõige sellel on ja kuidas see riide eluiga-kasutust pikendab 🙂
Milliseid sisejalatseid lasteaeda lastele ostad?
Geoxi sandaalid on meie lastel 🙂
ohhoo, Mirjam, pole küll väga teemasse aga olen teid pikalt pikalt lugenud ja kaasa elanud ja huvitab selline küsimus, et kas sul ja mehel on erinevad perekonnanimed (lastel sinu nimi)? Kui jah siis miks selline otsus :)? Kui ei soovi vastata, ei pea muidugi. Lihtsalt automüügi kuulutuse all on H.-l teine perekonnanimi, sellepärast jäi silma.
Me ei ole abielus. Lapsed on minu nimega, sest minu meelest on see loogilisem, et kui pere ei ole ühe nimega, siis lapsed käivad ema külge. Harvad on juhud, kui ema on see, kes pere juurest lahkub – kas pole? Mulle tundus see õigem. Täna olen ma näinud, milline isa ta on ja mul ei ole ainsamatki kahtlust, et ta nende nimel elab, aga kust ma seda varem teada võisin. 🙂