Nagu eile jutuks tuli, käisime ennelõunal minu kõige vähem lemmikus (nad on kõik mu kõige vähem lemmikud, aga no see monstrum võtab kõik auhinnad) kaubanduskeskuses – Ülemistes. Vähe sellest, et see on meie jaoks kehva asukohaga, on selle ülesehitus meeletult ärritav, aga paraku on tal üks suur eelis mulle oluliselt meelepärasema Rocca al Mare ees – seal asub Women’Secret. Ma ei teadnud Women’Secretist enne nende esimest paari aasta tagust koostööpakkumist (mida tänane ei ole, tasub rõhutada) muhvigi, aga mul on tänaseni megahea meel, et nad ühendust võtsid. Muidu ma võib-olla polekski teada saanud, milline mu maailma kõige lemmikum pesupood on! Mulle hullult meeldib nende kontseptsioon ja mulle meeldib, et ühest poest saab nii sädelevaid Star Warsi susse, maailma parimaid-mugavamaid-ilusamaid koduriideid (legede multikategelastega või ilma) kui ka võrratult kaunist ning mugavat pesu. Ühesõnaga olen ma nõus teise linna otsa sõitma ja selles õõvastavas labürindis orienteeruma, sest ma tean, et kui mul midagi vaja on, ma saan selle sealt.
Kõik ilusad pidžaamad olid allahindlusel ja just ilusat pidžaamat mul ju vaja oligi. Nagu ma juba sada korda öelnud olen, on minu jaoks tohutult oluline, et saaksin end pärast sünnitust puhtaks kasida ja hästi lõhnavana värsketesse uutesse riietesse pugeda. Preemiaks või nii. Igatahes ostsin endale ülemisel pildil oleva roosast t-särgist ja kauni pastelse mustriga pükstest koosneva ning valge puuvillase maika ja puna-valgetriibuliste pükstega komplekti. Esimese komplekti püksid on pehmed, lendlevad ja siidised, teised pisut karmima, aga ka naturaalsema ja justkui hingavama tekstuuriga kangast. Kujutate ette küll. Igatahes on nad ikka kohe VÄGA ilusad. Valik oli veel üsna lai (mul oli suisa raskusi otsustamisega, täpselt milliseid kahte ma oma ellu vajan) ja komplektid rohkem kui poole võrra alla hinnatud – 34,99€ tükihinna asemel sain pidžaamad kokku 32€ eest. Kas mul vedas või jah?! Kui teid ka raske pidžaamaarmastus tabanud on, nagu mind, minge kaege perra – äkki leiate endale ka ilusa hommikumantli, öösärgi või komplekti ülihäid koduriideid.
Imetamisrinnahoidjaid Women’Secret paraku ei pakkunud. Või noh… pakkus, aga need olid sellised puuvillased kivid-sokkides-lõikega asjad, mis minu rinda igatahes ei kaunista. Niisiis tuli šopingu lõppenuks lugemiseks käia veel kusagil. Ja teine (ainus) pood, kust ma alati endale või lastele vajaliku ja minu kriteeriumitele (materjal, lõige, värvigamma) vastava leian, on Lindex. Jällegi – mulle nii hirmsasti meeldib kui mul õigus on!
Ma ei lootnud, et neil imetamisrinnahoidjaid on, aga teadsin, et minu kõige lemmikumaid õmblusteta ja imepehmeid aluspükse on neil mustmiljon. Ja kui ma teenindajapreililt hästi ettevaatlikult (lootusi hellitada julgemata) küsisin, kas neil imetamisrinnahoidjaid on, ja ta mind HÄSTI ilusate rinnahoidjateni juhatas… see oli üks ilus-ilus hetk. Nagu teistelgi tootjatel, olid Lindexil pehmed toestuseta imetamisrinnahoidjad, mis erinevalt teistest varem nähtutest on ilusa, pisut sportlikuma (ja nooruslikuma) lõikega ja väga kenades toonides. Istuvad tänu keskosas asuvale krookele kenasti rinna ümber ja kaunistavad seda, mitte ei suru seda mingiks kummaliseks taksikõrvaks. Kahest rinnahoidjast koosnev komplekt maksis 24,99€ ja ma ei saaks selle ostuga rohkem rahul olla.
Mis mind aga eriti õnnelikuks tegi, oli selle teise, toestusega mudeli leidmine imetamisrinnahoidjate kitsast (täpselt nendest kahest koosnevast) valikust. Sedasorti rinnahoidjad on niisamagi mu kõige lemmikumad, sest see lõige lihtsalt kaunistab mu rinda ja mõeldes kõigile neile teistele rinnahoidjatele, mida mulle imetava emana müüa tahetud on… oli ikka hea meel küll neid sealt riiulist eest leida. Käisin proovikabiinis neid selga proovimas ja sattusin korraks hätta, sest rinnahoidja istus ideaalselt. Viskasin blogi Facebooki lehele üles appikarje, et teie aitaksite mul otsustada, kas rinnad kasvavad imetamisega seoses suuremaks või ei. Nagu esmarase, ausõna. 😀 Ja kui need esimesed toestuseta rinnahoidjad võtsingi kõige suuremad (sest ega ma ju tõenäoliselt ebamugava piimapaisu ajal niikuinii midagi muud kanna kui koduriideid), siis need “pärisrinnahoidjad” valisin selle järgi, et nad ka hiljem kenasti istuks. Sest need sobisid nii-nii-nii kenasti! Needki maksid 24,99€ ja ma olen üsna kindel, et kannan neid ka pärast imetamise lõppu. Sest nii ilusad! Samuti ostsin kolm paari (vt. pilti ülevalpool) iiiiiiiiimepehmeid õmblusteta aluspükse – ühed kõrge värvliga (hea väljaveninud nahk kõik värvli vahele toppida :D) hallid puuvillased ja kahed libedamast kangast mustad. Ja lisaks leidis Kroonprintsess endale vahvad ükssarvikuretuusid, ülimõnusa tumehalli pusa (olen talle head pusa nagu tikutulega taga otsinud ja H kohe leidis Lindexist ideaalse) ja Virsik sai kolmpaki Elsa aluspükse. No kõigile midagi, eksole.
Koju jõudes nentisin, et üksainus asi on veel täiuslikust haiglakotist ununenud – rinnapadjad! Õnneks on igal nurgal apteek ja saamata nad ei jää. Nendeta ma igatahes läbi ei aja, sest ma mäletan liigagi selgelt, kui räme on pidevalt olla lekkiv ja niiske ja piimahaisune. Mul olid viimati vist isegi pestavad rinnapadjad, aga need lähevad nii kohutavalt kiiresti läbimärjaks ja neid peaks alguses nii mitu paari olema, et see ei tundu kuigi praktiline. No on nendega, kuidas on, igatahes laotasin ma kõik haiglasse kaasa tulevad asjad diivanile laiali, tegin neist pilti ja pakkisin ilusti kokku. Väikevenna riided on muidugi parasjagu masinas ja lõpetasid pesu, mis tähendab, et ma igaks juhuks praegu ei hoople kui valmis me minekuks oleme. Las need kuivavad enne ära, siis hakkame sünnitama. 😀
Mähkmed, sidemed, niisukad, võrkpüksid, nibukreem, müslibatoonid, glükoositabletid ja veepudel. Võrkpüksid on mul eelmisest korrast alles, muide. Olid beebiasjade juures ja kuluvad igati marjaks ära. Niisukaid ei lähe beebil pigem kindlasti vaja, aga et ma nad koju valmis ostsin – las tulevad. Need on mu lemmikniisukad ja lemmikmähkmed, muide, ja mul on hästi hea meel, et Elite Softe neljanda suuruseni välja on. Kui ma Virsiku sünnitasin, olid need just turule tulnud ja ainult pisemates suurustes. On hästi ilusa neutraalse disainiga, pehmed ja ilma igasuguse lõhnata. Vaadake mind nüüd – ei tööta enam Emmede Klubis ja kirjutan vabatahtlikult mähkme-kiidulaulu. Haha. 😀
Kolm pidžaamat äsjasünnitanule. Keskmised püksid pidžaamavirnas sain enne Virsiku sündi Triinu Liisilt sünnipäevaks ja sisuliselt tänu tema mõnusale-ilusale kingipakile (kus oli veel terve hunnik imeilusaid asju – see inimene on võrratu kinkija) see teadmine sündiski, et ma sünnitusjärgselt tuttuutes ja imeilusates koduriietes ringi lehvida soovin. Lisaks kinkis ta mulle ka imepehmed heleroosad sädelevad sokid, mille ka pärast sünnitusjärgset pesu varba otsa tõmbasin. Nii mõnus oli uued imeilusad asjad kaasa pakkida ja end kuninga kassina tunda. Sünnituse ootusega kaasneb üsna palju ärevust ja mulle nii meeldib positiivsele keskenduda kui värin sisse tuleb – beebiga kohtumine, ilus peretuba, ilusad uued pidžaamad, esimesed külalised… nii on hoopis lihtsam endale hirmumõtete (sest ükskõik kui positiivsed on olnud sinu sünnituskogemused – ülemõtleja jääb ülemõtlejaks) radadele eksimist keelata. 🙂
Väikevenna asjad. Eile Lindexist ostetud imenunnu pidžaama (s. 50, ma ei tea, kas ta upub sellesse või on see talle paras, sest ta muudkui küpseb seal ahjus ja võib-olla tõesti saangi endale seekord kolmekilose…), õdedelt päritud nööpidega Po.P kampsik, toakombe (mõtlesin, et see võiks olla paslik body ja pükste peale tõmbamiseks kojutulekul?), kahed püksid, kaks body, õdedelt päritud sokid ja küünekäärid ning MAMi lutt (õed pole lutti tahtnud, aga vedeles teine pakendis kodus ja… tuleb kaasa). Riideid on veits liiga mitu, aga kuna ma ei tea, kas ta on õdedele sarnaselt tibatilluke või hoopis suurem, ei oska ma valida, kas võtta väiksemad ja jätta suuremad või vastupidi. Ja ah, ega nad ju kotis leiba küsi. Muidugi tulevad talle kaasa veel ka Virsiku roosa turvahäll ja selle sisse käiv soojakott. 🙂
Hügieenitarbed, dokumendid, patsikummid, juuksehari, elektroonika. Minisuuruses InSight šampoon ja palsam, mis minuga terve suve kaasa reisisid, on mõnusalt puhta koostisega, üllatavad mind iga jumala kord võrratu lõhnaga ja teevad juuksed mõnusaks. Samuti tuleb kaasa tuub Clarinsi näopesukreemi, Kaé säraandev argaaniaõli naha niisutamiseks, neli paari läätsesid ja EOS kerakujuline huulepalsam. Veel panin kotti mineraalpuudri, pintsli ja õrna sädelusega põsepuna (tegelikult NYXi lauvärvi, aga see on põsepunana niiii ilus) juhuks kui peeglist peaks vastu vaatama keegi kurnatud ja tumehall ja kui peaks tekkima tunne, et tahaks seda vaest peegelpilti pisut turgutada. Mineraalpuuder on kerge ja laseb nahal 100% hingata – sellepärast võtan kaasa ainult selle ja ei midagi muud. Vähemgi cake face on minu jaoks sünnitusjärgselt väljakannatamatu – siis on vaja puhtuse ja värskuse tunnet. Mida aitavad tagada ka piltidelt välja jäänud minisuuruses hambapasta ja hambahari, mida ma loodetavasti suures sabinas kotti visata ei unusta. Samuti on kaasas Legriake (sest ma tahan seekord nui neljaks teada, missugune see sünnitus kõrvaltvaatajale paistab), peegelkaamera ja JBL kõlarike kui ma peaks tahtma “N’anga Nalat” kuulata või midagi. 😀 #obsessed
Ja kõige olulisem – Kroonprintsessi joonistatud motivatsioonipilt. Kavatsen selle sünnitustoas nähtavale kohale panna ja seda vaadates endale rasketel hetkedel meelde tuletada, kelle ja mille nimel ma töötan. <3
Tehtud! Mida teie veel kaasa võtsite või võtnud/koju jätnud oleks? 🙂
Kuidagi palju samastumisrõõmu – tundsin ka enne sünnitust, et tahaks sünnitusjärgse perioodi veeta mugavas ja uues pidžaamas. Ja ilmatuma mõnusad ning pehmed sussid ostsin ka. Lihtsalt tuli meelde, millised külmavärinad mind mitu päeva peale eelmist sünnitust valdasid ja mõte lihtsalt sokkis ringi jalutamisest tundus ee… külm. Sel korral läks küll muidugi vastupidi ja sussid püsisid turvaliselt kotis kuniks koju sain.
Ja Leenu joonistused olid ka haiglas aukohal.
Ja Huggiese mähkusid/salvakaid niimoodi kenasti pildil nähes turtsatasin lihtsalt hetkeks naerma refleksist 😀 Minu lemmikud on nad muidu ka, lihtsalt mingi EK automaatne reaktsioon vist 😀
Teemale kahjuks kaasa ei oska rääkida, kuid nii toredasti kirjutad oma blogipostitusi! 🙂
Nii tore on alati siin lugemas käia ja end sinu pere tegemistega kursis hoida 🙂
PS: Women’s Secret poed asuvad ka Viru keskuses ja Solarises 😉
Nii armas, aitäh, Beatriss! See on motiveeriv ja südantsoojendav. 🙂
Ja tõsi ta on, aga kummaski neist pole Lindexit… 🙂
Mulle tuli meelde, kuidas ma esimest last sünnitama minnes päris hästi kursis polnud kui palju ikkagi pärast verd tuleb. Ütleme nii, et minu varutud sidemetega polnud midagi peale hakata ja mul kaasas olnud pesu ei mahtunud ümber selle esimese haiglast antud sideme mulle jalga. Niiet ma siis kandsin mehe boksereid. Aga noh, ma siis ei teadnud paljusid asju, näiteks et vastsündinu ei ärka sugugi nii kergesti ja tavaliselt peale sünnitust palju magab. Perepalati voodi oli kohutav, selles mõttes, et see krääksus. Mees läks lõpuks ise põrandale magama, sest kartis beebit äratada. Ma ei teadnud ka, et poleks sugugi vaja olnud 😀
Hallleluuja, võrkpüksid ja hiigelpampersid! <3
Minul olid kolmel korral haiglakotis ja kasutuses lisaks puuvillane mütsike beebile ja paar õhukest puuvillast beebitekki. Hirmus mugav oli beebi oma tekikese sisse mässida, kui meid juhuslikult kuskile kabinetti ülevaatusele kutsuti. Aa, ja siis veel on meie peres alates haiglakotist kasutusel olnud ka marlilapid krooksutamise puhuks.
Eh, jäi veel kirjutamata kiidulaul Lindexi imetamisrinnahoidjatele:) Imemugavad ja hoiavad sellise korraliku imetamispartii kaunis vormis. Halleluuja:)
Need viimased kannavad meie peres nime “tatulapukesed” ja tõesti, beebipere ilma korraliku sahtlitäie tatulapukesteta – see pole õige asi! Meie omad on muidugi froteest, aga idee on sama. 🙂
Sa oled nii tubli ja ilus ema. Ning mullegi meeldib kuidas sa kirjutad. Ootan juba,et teie beebit näha saaks!
Mh, aitäh! Ma ootan ka. Nii imelik, et ta veel tulnud pole. Huvitav, mida ta ootab? Ma olen täitsa ärevil. 😀
Kui sul eelmised varem tulnud, siis jah loomulik, et nii mõtled. Mul tuli 41 nädalal esilekutsumisega, ega hetkel ei oskaks varem oodata. Aga kui rase oleksin, siis kindlasti ootaks 😀
No ma pigem hoidsin hinge kinni, et kolmas VEEL varem ei tuleks, sest enneaegsega oleks puha jama majas. Ja nüüd hoopis lebotab seal rahumeeli. Ei no tegelt tubli poiss, mida kauem, seda parem. 😀
Jaaa, mul ka Lindexi rinnakad, mõtlesin küll et kannan aint toetusega rintsareid seekord, aga neid polegi väga selga pannud.. Lindexi omad mugavamad ja pressi mu tisse Pammyks😁 aga jaa väike tekike oleks. Võinud küll viimane kord kaasas olla, isegi väikse nipsu sain vastu nina, noh et “vaesekene, siin ilma tekita…” well….
Aga pidžaama peale ma ei tulnudki… Tundub lugedes juba väga mõnts! Siuke tunne nagu kui poed peale pesu puhta voodipesu vahele… 😍
Igatahes head lõppu ja kiiret sünnitust.
Ma tekikest ei plaaninud just sellepärast, et Virsik keerati kohe teki sisse ilusti pärast sündi ja sellessamas tekis me seal kõik need päevad eksisteerisime. Aga ok, teil on tegelt tuline õigus, võtan kaasa!
Ja just-just-just, haarasid mu vibe’i! Ongi täpselt see hästi lõhnav puhta voodipesu emotsioon, mida sünnituse järel vaja on! Ja haiglas ju nkn värske voodipesu ja housekeeping ja puha 😀 Luksus!
Mul üks sõbranna võtab oma voodipesu ja padja kaasa sünnitusmajja. No ta juba 3 korda seal olnud ka ja teab, mis tahta. Aga saan aru küll miks see, et oleks hea ja mõnus nii oluline on
Ma pole kunagi väga suur voodipesul ja voodipesul vahe tegija olnud, aga MAD RESPECT naisele, kes enda sünnitusjärgse heaolu nimel põhjalikult valmistuda ei häbene. Täiega õige. 🙂
Padja võtaks küll kindlasti. Käisin isegi üle ookeani reisil nii, et omad padjad olid kaasas. Need pidid viimasesse rendikorterisse manuliseks jääma, aga selgus, et mahtusid täitsa vabalt kohvritesse ära ja tulid tagasi;)
Ma mõtlen, et see imetamise algus ja magamine on niikuinii selline… noh… mis padi, niikuinii magan järgmised aasta aega käsi kuidagi üliebamugavalt pea alla kõverdatud, sest keegi ripub rinnal 😀
Äratundmisrõõm – loen just praegu (öösel kell 4) seda postitust käsi üliebamugavalt pea alla kõverdatult 😀
Aga tahtsin öelda, et kui eelmine kord Pelgus sünnitades oli beebile kohapeal palju riideid ja neid käidi muudkui juurde panemas, siis seekord ITK’s oli vaid üks komplekt, mille poisslaps muidugi suht kiirelt täis pissis. Seetõttu olin hullult tänulik, et endal terve posu beebiriideid kaasas oli 🙂 Sain seekord ka ühispalatis olemise kogemuse ja see oli tõesti kõike muud kui väike hingetõmme sünnitusest taastumiseks – kõik ööd mõni beebi ikka nuttis ja kuigi titad ise magavad selle kenasti maha, siis kõik emad ärkavad ju ikka iga viuksu peale üles ja puhkamisest ei tulnud suurt midagi välja. Rääkimata võõrastest külalistest, kes päeval ühe ja teise juures käisid. Aga kõik on tehtav ja seda suurem oli rõõm haiglast ruttu koju saada!
Haiglakoti oleksin ka tegelikult hoopis teisiti pakkinud, kui oleksin ühispalati võimalusega arvestanud, aga ma ei tahtnud sellele võimalusele eelnevalt isegi mitte mõelda 🙂
Ma ärkasin viie ajal mingite närvivalude peale ja sain su kommentaari peale itsitada. Öökullielu!
Määäuuu, ma ka ei taha mõelda ühispalatile. Aga see mu taktika kõige sünnitusega seonduvaga ongi – ignoreerida kõiki negatiivseid mõtteid ja keskenduda positiivsele 😀 Eks see kolm-neli päeva ongi ju tegelt eluaja lõikes köki-möki ja mis seal ikka kurvastada. Aga uudishimust: mida sa teisiti pakkinud oleks? Kõrvatropid? 😀
Ma oleks pakkinud koti sedasi, et kui selguks, et mees saadetakse koju, saaksin osa “mugavusasju” temaga ka koju tagasi saata. Sul vist selliseid üleliigseid asju polegi 🙂 Mul muidugi olidki mehe jaoks ka mõned asjad kotis – vahetussärk, puhtad sokid, plätud jms. Teiseks oleks ma rohkem võtnud kaasa joogivett ja mingeid snäkke, sest ühispalatisse ei hakka lähedased vast kolm korda päevas sulle asendussööki tooma.
Duši all endaga tegelemise ja mõnulemise asemel käisin seal ka kahe minutiga, sest laps oli sel ajal ju üksi. Hahaa.. ja praegu meenus, et sel ajal kui pesus olin, oli üks vanapaar juba palatis ja minu lapse sülle haaranud, sest nad arvasid, et see on nende lapselaps 😀 Eksisid lihtsalt palatiga.. 🙂
Rinnapatjade suhtes – kolmekuuse poisi lekkiva emana olen testinud viimastel kuudel. Libero ja nuk on soodsad, aga väikesed ja ajavad kergelt ebemeid, üks kinnituskoht. Avent ei meeldind, vist olid u samad pôhjused. Praegu ostan netist (4kids oli vist) babyono omasid, soovitan just nende kallimat night&day versiooni – kaks kleepsu, oluliselt parem materjal, rinna vastas ôhem ja peab paremini vastu. Oleks tahtnud Breastfeeling omasid ka proovida (ilmselt sarnased viimastele), aga selle hinnaga käsi ei tôuse ostma… esialgu läks mul 10tk päevas, praegu saan 4-6ga hakkama.
Aa ja rinnakate suhtes – relaxmom.ee vôi nende pood itk lähedal, kui peaksid tahtma veel erinevaid – seal suur valik
Aitäh väärtuslike nõuannete eest, kõik vaatan üle ja panen kõrva taha! Rinnahoidjaid võiks ju tegelikult rohkem kui üks (korralik, mida… mingisugusegi lõikega kleidi või pluusi all kanda) olla 🙂
Võrreldes sellega, et mina saabusin sünnitama pisikese kuldse ridiküliga (mistõttu sain ka prouadelt haiglatöötajatelt noomivaid pilke ja märkusi 😀 ), oled sa väga mõnusa ettevalmistuse teinud! Ilmselt oleksin ka ise natuke enam ettevalmistust soovinud, aga ei planeerinud ka kuu enne tähtaega sünnitama hakata. Ja seetõttu võin kinnitada, et ka vaid rahakoti ja isalt laenatud mobiiliga (selline nuppudega ikka) saab sünnitama minna 😀
Aga no ütleme nii, et järgmisel korral kavatsen umbes sama head ettevalmistuse haiglakotiga teha, kui sinagi! Saab selle isegi aluseks võtta, kui päris sajandi pärast see ei juhtu 🙂
Hää! Kuldne ridikül osutus vajalikuks ma eeldan? 😀 Olgem ausad – meie sünnitusmajadesse saabki käed taskus sisse astuda, sest kõik antakse ju niikuinii haigla poolt. Vähe sellest, ega nad ju ei tahagi väga lubada sul nt sünnituse ajal omi riideid kanda! Aga mõnus ja ilus peab kõige selle ebamugavuse sees olema, see on selge!
(Ma hakkasin mõtlema, et milleski muus kui selleks ettenähtud kitlis sünnitamine kõlab kohutavalt ebamugavalt, mulle see ürp nõnda meeldib. :D)
Mulle tundub ka see ürp selleks oluliseks hetkeks kõikse mugava ja mõistlikum valik (sünnitus pole tavapäraselt puhtaim töö võib-olla 😀 ). Mul ei olnud selle vastu miskit ja ei ole tulevikuski. Ja kui ma õigesti mäletan, siis minu meelest ma veetsin kõik need 3 päeva selles ürbis 😀 Üks oli kindlasti muumidega, mis mulle täitsa meeldima hakkas 😀
Kui kõik muu, beebile ja endale vajaliku, sain kellegi hiljem järgi tooma saata, siis mõnusale ja pehmele pidžaamale ma vist tõesti tol ajal ei mõelnud. Mul ei olnud muidugi kodus ka veel haiglakotti kokku pakitud. Järgmisel korral tahan kindlasti need esimesed päevad mõnes oma pehmes ja mugavas pidžaamas veeta ja iseendale natuke rohkem tähelepanu pöörata!
Kuldne ridikül oli iseenest selles situatsioonis päris humoorikas, kuna ma tavapäraselt sellisega ei käi 😀 Aga, kuna ma miskipärast otsustasin sünnitusele eelneva öö vanemate juures veeta, oli see mul vist ainus kotike, mille sain sealt rahakoti ja telefoni tarbeks kaasa haarata. Enda arust ma sünnitama veel ei hakanud ega ka plaaninud, aga haiglasse kontrolli jõudes selgus, et üksi mind koju enam ei lasta. Ja iseenesest on täitsa paslik sellist maailma oluliseimat sündmust vastu minna võtma pisikese kuldse kotikesega 😀
Oi kui hea, kui keegi meelde tuletab, mis sinna kotti käis 🙂
Rinnapatjade osas ma eelmisega proovisin vist kõiki, mis saada oli ja jäin truuks chiccodele – mõnusalt märkamatult õhukesed, püsisid hästi paigal ja hoidsid lõhna ka enda sees. Seegi kord just need kotis valmis.
Imetamisrinnakad ka relaxmom’ist, neil on Pelgus ka keldripood, kus müüjad hästi abivalmis ja oskavad soovitada. Saadaval nii toestuseta kui ka polstri ja tugikaartega variandid. Eelmise põnni ajal ajasin neid mööda linna taga, seekord on nad endale oluliselt mugavama asukohaga pesa teinud 😀 mis mulle nende juures veel meeldib – värvi ja tegumoe valik ja paljudel mudelitel komplektid koos püksikutega! Vahel lihtsalt tahaks ilusat ja ahvatlevamt tüüpi pesu ka imetamise ajal ju kanda. Imetamiseks sobilikke öökleidikesi oli ka. Viimati käisin neljapäeval, üht mudelit, mida soovisin parasjagu, neil minu suuruses polnud. Täna tuli sms, et nüüd on 🙂
Mina panin haiglakotti ka tugiisikule mõned vahetussokid ja aluspesud, t-särgi ja mugavad püksid.
Enda asjadest veel ootan paari H&M tellitud asjakest ja mõned õmblusteta aluspüksid kuluksid ka marjaks ära. Hommikumantel oli mul esimesega kaasas suur ja pehme. Seekord võtan õhukese kergema. Äkki ikka täiendan veel pidžaamakogu ka 😀
Sinu postitusi on lihtsalt nii mõnus lugeda. Tekitavad kuidagi nii sooja tunde ja konkreetselt see postitus ning sellest õhkuv ootusärevus tekitasid just uue beebi isu. Lähen üritan nüüd mõistusele tulla 😀
See pidžaamaküsimus on öösiti imetavale emale tõesti üks põletav küsimus!
Kui mu teine laps aastaseks sai, olin juba väsinud mingite lilleliste näotute nööbitavate öösärkide ja pluuside kasutamisest. Sest kes viitsib öösiti nööpidega tegeleda või mittenööbitavat pluusi lõuani üles kiskuda?! Õudus! Rääkimata sellest, et tahaks ju.. noh, ilus ka olla teki all.
Ükskord Reservedi poes sattusin aga ühe ilusa (no ikka ilusa! Helehall, hästi istuv ja isegi pitsist äärega!) öösärgi peale, mille õlapaelad ja suur dekoltee on tegelikult vist ikkagi kellelegi teisele rõõmu valmistamiseks mõeldud, aga teevad nüüd hoopis imetamise lihtsaks!
Mulle üldse ei meeldi öösärgid. Eriti kui nad on seksikad. Võeh. 😀 Ma olen selline t-särgi (sest nööbid ja imetamine ka, võeh!) ja pidžaamapükste tüdruk. Flanellist või jänestega näiteks. 😀
Nii mõnus kombo asju kokku vslitud,tahaks ise su asmel minna sünnitama(not) ,mul endal oli üsna sarnased asjad kaasas,kahek korral olen pidanud pakkima asju. Liiga palju votsin lapsele asju kaasa,sest olime teisel korral vaid pool ööpäeva sees :D. Nii ootan millal sa juba sünnitama lâhed(nagu tunneks sind ),oleks lahe juba näha postitust,et sa oled saanud haiglas oma uhked pidzaamad selga panna.
Sry kirjavigade pärast,ma pole harjunud ipadiga trükkima,siis kirjutan nii vigaselt kuidagi,telefoniga on palju mõnusam.
Sain kõigest ideaalselt aru. Aitäh, armas Marta, see on nii vahva kui keegi sedasi kaasa elab. Ise ootan ka põnevusega. Naljakas on olla selline tiksuv pomm. 😀
Ojaa tiksuva pommi saatus ,see on üks tüütu saatus. Tõesti usun,et sul tuleb üks tore kohtumine pojaga ja loodetavasti ideaalsel ajal:)
Padja-teema jätkuks – inimesed ongi erinevad. Mina suudan magada kehval madratsil, kui on hea padi. Kahene kombo – kehv madrats koos kehva padjaga – ei lähe aga teps mitte. Sama kehtib imetamise kohta, et see ei pea öösel läbi une olema sugugi ebamugav kookus ettevõtmine, käsi kuidagi pea all. Lõpetasin ise alles üsna äsja teise lapse imetamise, ja teades ette, kui tähtis on minu jaoks mugav olemine, ei jätnud ma jonni enne, kui padjakasutuse nõksud käes. Et endal oleks hea ja beebi ka kuskile padjahunnikusse ära ei kaoks.
Riietega on sama asi. Et inimesed on erinevad. Kujutasin ka ette, et hõljun pärast sünnitust palatis pitsiga kaunistatud särgikus ja pükstes ringi, aga elu oli teine. Seda komplekti jagus mingi tunnikeseks ehk. Mind tabas pärast sünnitust meeletu hormonaalne higistamine, mida aitas leevendada lisaks dušile 4-5 korda päevas riiete vahetamine. Ja küll oli hea neid haiglaürpe siis kellegi teise mureks jätta – hunniku isiklike kaunidustega koju otsejoones pesumasina juurde poleks tõesti tahtnud naasta.
Minu jaoks näiteks ei olnud ka öine imetamine mingi katsumus ja see on for sure minu jaoks mugavam kui ärkamine ja tõusmine, lapse voodisse ja ära tõstmine. See käsi pea all –
pole ka mingi probleem. Muidugi on inimesed erinevad. Ma ei saa oma isiklikus blogis kõigi eest kosta, vaid ikka enese eest ja oma eelistustest siin kirjutan. See ei tähenda, et ma hetkekski arvaks, et see on mingi ultimate truth, mille järgi kõik elama peavad. Ma kirjutan siin isiklikku päevikut, mitte universaalset eluõpikut. 🙂
Lugesin mingi aeg ühelt inglisekeelselt lehelt, mida pakkida haiglakotti ja seal oli kirjas kõrvatropid. See pani mind muigama, et kes neid küll kasutab, nii võib ju juhtuda, et ei kuule oma beebi äginat/nuttu 🙂 Aga olles ise viimasel sünnitusel 4-ses ühispalatis, siis oleksin väga tahtnud, et need kõrvatropid mul kaasas oleks. Üks palatikaaslane pidevalt pumpas piima ja kaks vene naisterahvast ajasid mõnusalt kõva häälega juttu kella poole 5-ni öösel. Lisaks põlesid palatis tuled terve öö. Sünnitasin õhtul ja hommikul esimese asjana palusin, et ma saaksin koju minna, mida mulle ka õnneks lubati. Ma ei tahtnud selle jutuga ära ehmatada, aga ma ausalt öeldes ei saa aru, miks sellised palatid äsja sünnitanud naistele üldse olemas on.
Aga üks naljakam lugu ka. Väga oluline on endale kaasa võtta mugavad riided koju tulemiseks. Haiglasse läksin niimoodi, et veed jooksid ja mu püksid said täiesti märjaks. Kuna ma järgmine päev välja nõudsin, siis tahtsin, et mulle mees kohe järgi tuleks (oli linnas tööl, elame muidu veidi linnast väljas) ja arvasin, et kuna mul on mantel (talvine aeg), siis kõige parem oleks, kui mees mulle poest haaraks sukapüksid ja niimoodi saaksin koju tulla küll. No ja mida mees mulle tõi – trimmivad sukapüksid. Küll ikka andis neid jalga sikutada, kui jalgu ei saanud eriti ülessegi tõsta 🙂
Hahahaha, see viimane lugu. Ebareaalselt lõbus. 😀 Aga tõsisemalt – ma ei kujuta esiteks ettegi endale seda, mis tunne võiks olla mitte saada perepalatit (ma pole pidanud seda kogema), aga ma ausõna eeldaks ühispalatis kaaskodanikelt vaikust, mitte poole ööni mölisemist. See on ikka suisa kummaline käitumine… 🙁
Nibupalsami asemel soovitan Multi-MAM kompresse rinanibudele:
https://apteek.apotheka.ee/product/3013/multi-mam-kompress-n12
TÕSISELT head! Palsamit pannes pead ikka rinnad ripakil ringi jooksma, muidu läheb ju kohe pesu sisse. Aga need on nagu lapikesed, millel on geel juba peale kantud ning seda on mugav rinnaka sisse panna.
Ilusa im.pesu sain mina pesupoest Change.
Mina isiklikult leian, et kyynetangid on mugavad kui käärid.
Kui laps tuleb lutimaias, siis soovitan ööseks helendavaid lutte 🙂
Jõudu! 😀
Head soovitused esmaemadele! See on hästi tore ja väärtuslik, kui kommentaariumis palju erinevaid nõuandeid on. 🙂