It’s been ridiculously long since I’ve taken the time out to press “add new post” on my browser’s favorites bar, pull myself together and put down a few words for you guys. Sorry! I’ve had my hands full doing… stuff and I’m so far behind on everything it’s crazy. There’s work, chores, little Peach, my guitar lessons, Ladybug starting kindergarten and, of course, my newest baby – my own little company. I’m trying to sort everything out, wrap my head around all the accounting details, find a print shop, calculate prices, design, plan for the website and get it all done before Sunday. Hence the crickets and the occasional tumbleweed rolling by here every once in a while. 🙂
I started writing this post at four a.m. (but couldn’t finish because Peach lured me into bed and then fell asleep on top of me – smart kid!) after a really intense and REALLY inspiring day. We started the day with two brief meetings to find the best possible printing service to fit our needs. Then I went shopping for some photo frames and headed back home to host one of the kindest people and most beautiful minds there are – Miramii! Because she is a huge inspiration and seemed to have has the same taste and eye for detail as I do, I asked for her help. She kindly agreed and so we spent a really fun and inspiring day together yesterday. There aren’t many people out there who’ll selflessly agree to help someone out the way she agreed to lend me a hand in what I’m doing (being annoyingly cryptical, I know :D) and I’m forever grateful that she did. 🙂
Before we were even finished, my wonderful Marilin and Maris came over for dinner and a chat. While me and Miramii wrapped our project up, my girls baked a yumble (a yummie crumble – just made that one up!) and cleaned my kitchen. You see what I mean when I say I’m blessed, right? Gosh. Anyway, we had dinner and a chat and laughed and I rrreally needed that. People often ask me “how I do it” meaning I always have a lot going on at once. I’ve never agreed or understood what they mean until now. I have really taken on a little too much to handle and set a deadline that really doesn’t leave me nearly enough time to get things done (and gets some sleep while I’m at it), but the weirdest thing has happened – I can’t remember the last time I felt this fulfilled and genuinely happy and excited about something. It just feels right. I really hope you guys will tag along on this journey of mine because I owe a lot of this motivation and inspiration to you. You inspire me – each and every single one of you! You’ve given me the most incredible peptalks, lifted me up when I’ve been down, told me I’m great and made me push harder… I don’t think anyone could ever realize the way I feel about you guys. Just know I’m sitting here writing this with tears in my eyes. You’ve made me a better person and I’m forever grateful. 🙂
// Hirmus palju aega on möödas hetkest, kui ma viimati oma brauseri järjehoidjaribal “add new post” vajutasin, ennast kokku võtsin ja teile paar rida kirja panin. Vabandust! Mul on käed tööd tuugalt täis olnud ja mu “vaja teha”-nimekiri on nii pikaks veninud, et see on hullumeelne. Küll töö, küll majapidamine, väike Virsik, kitarritunnid, kroonprintsessi esimesed lasteaiapäevad ja muidugi ka minu uusim beebi – OÜ Kukupesa. Ma üritan kõike joonde ajada, raamatupidamisest sotti saada, trükikoda leida, parimaid võimalikke hindu arvutada, tooteid kujundada, kodulehte kavandada ja kõik selle enne pühapäeva valmis saada. Sealt ka see haudvaikus ja ämblikuvõrgud blogis. 🙂
Alustasin selle postituse kirjutamist eile öösel (hommikul?) kell neli (aga ei saanud lõpetada, sest Virsik meelitas mu voodisse ja jäi seejärel minu otsas magama – tark laps!) pärast täiesti hullumeelselt intensiivset ja ÜLIMALT inspireerivat päeva. Kõigepealt käisime koos H ja Virsikuga kahel kärmel kohtumisel, et meie vajadustega sobiv ja parim võimalik trükiteenus leida. Siis käisime Ülemistes pildiraame ostmas ja kiirustasime koju tagasi, et ma saaksin vastu võtta väga oodatud külalise – maailma kõige armsama Miramii! Kuna ta on tohutult inspireeriv inimene ja kuna mulle tundus, et tal on detailide osas sama maitse ja sama terav silm, nagu mulgi, palusin ühe projekti osas tema abi. Ta oli lahkelt nõus ja valmis mulle nõu ja jõuga appi tõttama ning nii veetsimegi me eile koos tõeliselt lõbusa ja inspireeriva pärastlõuna. Maailmas ei ole just liiga palju inimesi, kes oleksid sedasi isetult nõus kedagi sedasi aitama, nagu Miramii mulle appi tõttas ja ma olen maailma lõpuni tänulik, et ta seda tegi. 🙂
Enne, kui me lõpetanud olime, jõudsid mulle külla kullast kallimad Maris ja Marilin, kes ei jõudnud minu järgi oodates mitte ainult ülimõnusat õuna-martsipani purukooki küpsetada vaid ka mu köögi ära koristada. Saate aru jah, milline hingeõnnistus selline sõprus on? Jestas. Igatahes sõime me koos õhtust ja naersime ja mul oli seda niii väga vaja, et korraks aeg maha võtta. Inimesed küsivad minult tihti “kuidas ma jaksan” pidades silmas, et mul on alati palju korraga teoksil. Ma ei ole kunagi sellega lõpuni nõustunud ega aru saanud, mida nad selle all mõtlevad – kuni praeguseni. Ma olen praegu pisut liiga suure tüki hammustanud ja endale seadnud deadline’i, mis kukub natukene liiga varsti, et ma jõuaksin kõik lõpuni valmis teha ja kõige selle vahepeal natukene ka välja magada. Samas on selle kõige keskel juhtunud midagi enneolematut – ma ei mäleta, millal ma viimati NII rahulolev ja südamepõhjani õnnelik ja elevil olin. See tundub lihtsalt nii õige. Ma loodan, et te jätkate sellel teekonnal koos minuga, sest suure osa sellest motivatsioonist ja inspiratsioonist võlgnen ma teile. Te inspireerite mind – iga viimane kui üks teist! Te olete mulle pikki ja südamlikke innustavaid kommentaare kirjutanud, minu kurbust leevendanud, mind kiitnud ja veel rohkem pingutama motiveerinud… Ma ei tea, kas üleüldse on võimalik ette kujutada, mida ma oma blogilugejate vastu tunnen. Teadke siis lihtsalt, et kirjutan neid ridu teile pisarsilmi. Te olete minust parema inimese teinud ja ma tahan, et te seda teaksite. 🙂
Ootasin pikisilmi millal uut postitust saan lugeda ja nii tore,et see lõpuks jälle juhtus 😜. Ma ei mõtlegi,et sul midagi ei õnnestu,sest sa saad kindlasti suurepäraselt hakkama. Agaa…. Ma ei eelda kunagi ,et keegi ongi üli-inimene… ei ole sellist inimest. 😊Igastahes ma soovin südamest ,et kõik läheks nii nagu unistad 😉 !
aitäh, Martakene! muidugi, ma ei ole sugugi mingi sinisilmne optimist ja minu ainus unistus on, et vähemalt mõnele inimesele kasvõi meeldib see, mida ma teen. mul on jalad väga tugevalt maa peal ja mingusugusest peadpööritavast edust ma isegi ei mõtle mitte 😀
Kas leidsid sobiva trükikoja?
Kuna veedan ise igapäevaselt trükikodadega koostööd tehes palju aega siis tean soovitada, et kui on ikka kärmelt ja hästi ja veel odavalt vaja midagi trükkida siis pöördu Kiirprinti Agnese poole 🙂 Siis saad kindel olla, et saab tehtud just kärmelt ja hästi ja odavalt!
suur aitäh hüva nõu eest! kui peaks juhtuma, et valitud trükikoda ei vasta millegipärast nõuetele, pean kiirprinti meeles. mulle tundub, et kiirprint ei osuta ühte mulle vajalikku trükiteenust ja kuna ma sain viimati külastatud trükikojas näidiseid katsuda, olen nendega väga rahul. sümpaatsed olid nad ka. 🙂
Ma tahtsin sulle ka edu soovida, nii tore on näha, kuidas keegi midagi nii südamega teeb nagu sina 🙂 ja asi on vist mu rasedahormoonides aga viimaste lausete lugemisel olid minul ka pisarad silmis 🙂 mõnus, kuidas sa kõike nii südamest hinnata oskad 🙂
Su blogi on da best❤️❤️❤️
no, YOU’RE fabulous! ma tahtsin täiega kommenteerida su blogis, aga ei jõudnud, et ära ISSAND JUMAL KÜLL hakka oma blogi kategoriseerima! see on super täpselt sellise hot messina nagu ta on. 🙂
If you say so :*
Ma juba mõtlesin, et oled blogimise sootuks unustanud. Käisin päevas paar korda ikka piilumas lootes näha uut postitust aga ei midagi, kuni lõpuks:) Tubli oled, öeldakse ju ikka et kes palju teeb see palju jõuab:)
Edu sulle su tegemistest ja ära meid unusta siiin:)
ei ealeski! kalli!
Jõudu ja jaksu sulle, Mirjam! Tore on lugeda, et kõik hästi on. 🙂
Sa oled niii-nii tubli, igas mõttes eeskuju, ausalt :). Teinekord kui ma olen väsinud peale tütre virilat päeva, siis ma mõtlen, et küll Sa jõuad palju ja tahaks ka pooltki nii tubli olla nagu sina 😀
Ja ma ei väsi kordamast, et ma hoian sulle täiega pöialt ja olen kindel, et su ettevõtmist saadab edu :). Ma juba ootan pühapäeva, et su uut kodulehte külastada 🙂
Oi Mirjam, küll Sina oled alles kihvt Naine! Jõudu, jaksu ning sära silmadesse!
juba homme 🙂 🙂
Pigem homme öösel 00:00 ehk esmaspäeval siiski 😊 Ma ei jõua paremini!
Sobib!
Jeee.. Tore näha, et tagasi 🙂 Tundub, et teed väga lahedaid asju, niiet olen kindlasti sinu tulevane püsiklient! 😀