Nonii! Nüüd on aeg võtta teid video vahendusel kaasa võtta ühele harilikule tööpäevale Kukupesas ja vastata teie ettevõtlusteemaga seotud küsimustele!
Video kippus hirmus pikaks venima, mistõttu vastan paljudele küsimustele siinsamas blogipostituses. Kui teil veel millegi kohta huvi tekkis või lisaküsimusi on, pange need julgelt siia kirja. Ja kui juba tegelete oma äriga või plaanite alustada, võite alati kirjutada, et küsida ja arutada. Ma pole üldse mingi asjatundja (pigem lihtsalt -armastaja), ja seda enam jagan meelsasti oma kogemusi, sest need on vaatamata minu tohutule ärevusele ja suurtele hirmudele ikkagi väga positiivsed olnud. Panen “Tööpäev minu elus” videoblogi postituse lõppu, alustuseks võite lugeda küsimusi ja vastuseid:
Kas kavatsed lapsed ka kunagi kaasata oma pisikesse ettevõtlusesse mis selleks ajaks võib olla juba üsna suur?
Kui Kroonprintsess täna juba veidi suurem oleks, käiksin temaga kindlasti kahekesi koos kontoris aega veetmas, tellimusi pakkimas ja talle Kukupesaga seonduvaid asju õpetamas. Võib-olla varsti juba käimegi. Kas sellest tulevikus mingi pereäri saab, ma ei tea, ma ei julge nii ambitsioonikaid mõtteid mõelda. Aga kui saabki, peab see ikka 100% nende oma vaba valik olema, kas ja kui palju nad tahavad panustada.
Mis on kõige ägedam poster mida loonud oled?
Mulle väga meeldivad meie köögipostrid. Nendega olen kõige rohkem rahul!
Millise omadussõna annaksid oma Kukupesale?
Võib-olla… uudishimulik? Sest see on minu lemmikasi ettevõtluse juures. Võimalus uusi asju proovida, kõikvõimalikud koostööpakkumised vastu võtta, ägedate inimeste, nende lugude ja ärimudelitega tutvuda jne jne jne.
Kui palju postreid teie kodu seinu kaunistamas on?
Laste mängutoa seinal on suur valges raamis 50 x 70 cm jääkaru (LINK), mis sobib ideaalselt nende roosa ja piparmündirohelise seinaga ja teeb tuju heaks, sest on natuke niiviisi… totralt armas. Samuti on neil seinal piparmündiroheline seinavõrk, mis hoiustab kõiki nende joonistusi, meisterdusi jms ning on osutunud oodatust PALJU kasulikumaks. Pidevalt oli häda kõigi nende tehtud kaardikeste ja pildikestega, aga nüüd on kindel koht olemas, kuhu need kinnitada. Laste magamistoas on erinevates suurustes postrid erinevate unelaulude sõnadega, aga neid pole me veel seinale riputada ega e-poodi üles panna jõudnud. Passivad põrandal raamides. Ülejäänud kodu seintele piltide-postrite riputamisega on veel keeruline, sest mul on kinnisidee, täpselt milliseid raame ma tahan, aga neid ei ole MITTE kuskil! Kööki tahan kindlasti “Köögi mõõtühikuid” (LINK) – tegingi selle postri sellepärast, et “valedes” mõõtühikutes antud koguseid on kuratlikult tüütu teisendada kui pidevalt arvuti/telefoni järgi haarama peab. 🙂
Millised on olnud kõige kummalisemad hetked, mil järsku ootamatult inspiratsioon peale tuleb (kui neid on olnud üldse, nt mul kunagi tulid alati igasugused head mõtted just hambaid pestes. :D)
Mul ei tulegi kohe niiviisi midagi head pähe, aga seda on juhtunud küll, et ma seebisena duši alt või öösel juba poolunisena voodist välja ronin, et mõni mõte kiirelt telefoni või arvutisse kirja panna.
Milline on Kukupesa kõige populaarsem toode?
Populaarsus on periooditi erinev ja jaguneb mingite kindlate toodete vahel üsna võrdselt, aga postritest näiteks “Õnnelikud tüdrukud” (LINK) ja kaartidest Hermann Hesse tsitaadiga “Kui ma tean, mis armastus on…” (LINK)
Kas mõne toote loomisel on ka teie laste ideid rakendatud või kui suurt huvi nad üldse tunnevad Kukupesa vastu?
Lastele on alati väga meeldinud minuga tööl kaasas käia ja võimalusel käed külge panna ja mulle abiks olla. Lahe on näha, kuidas see “kontoris käimine” nende mängudesse üle kandub ja kuidas nad töötegemist minu pealt imiteerivad. Mulle hirmsasti meeldib, et ma saan mõlemast maailmast osa – saan olla neile kodune pereema ja samas näidata, et töötegemine ei ole ainult isside pärusmaa. Kui kogu perega koos laatadel/festivalidel käinud oleme, on lapsed HÄSTI suures õhinas olnud ja viimati kepsles Virsik mööda laadaplatsi “Kukkuuu-peee-saaa, Kukkkuuu-pee-saaa” skandeerides ringi. 😀 Tema ei ole minu töö olemuse vastu veel sügavamat huvi tunda osanud, aga Kroonprintsess elab mulle ikka alati kaasa kui ma arvuti taga istun, küsib küsimusi, vajadusel küsin tema arvamust (näiteks ükspäev tegime ühele ärikliendile etikette ja E sai nendel olevaid tekste kokku lugeda ja loetavust hinnata) ja õpetan talle kõike, mis talle vähegi jõukohane.
Kui Kukupesa oleks loom, siis milline ja miks?
Nii hea ja mõtlemapanev küsimus! Ma ei tea, miks, aga mulle tulevad Kukupesa olemusele mõeldes esimese asjana saarmad meelde. Nad on ilusa karvaga, väikesed, töökad ja natuke tobedad. 😀
Vooluga kaasa. 😀
Kas sa näed unes ka mõnikord plakateid?
Postreid võib-olla mitte, aga mingeid kohutavalt realistlikke hirmuunenägusid röögatult hilinenud tarnetest, pahastest klientidest, pettunud pruutidest… koguaeg!
Kas Kukupesa on omamoodi armas või armsalt omamoodi? On ta julgustav inspiratsioon või inspireeriv julgus?
Kukupesa on omamoodi armas julgustav inspiratsioon. Julgusega mina hästi hiilata ei saa, aga soov endasuguseid argpükse kogemuse põhjal julgustada on suur. 🙂
Millega mõõdad ettevõtte edu – raha, tagasiside, enesetunne, kirg vms?
Minu ettevõte on edukas, sest suudab maksta palga ja muud püsikulud ning püsida pinnal (haha, sest saarmas!). Mulle piisab sellest täiesti, sest minu ainus kindel eesmärk on jätkata sellega, mida armastan, nii kaua kui vähegi võimalik. Kuni ta vee peal püsib ja töötasude maksmiseks piisavalt kasumit teenib, olen mina tänulik ja rahulolev.
Mis on su suurim inspiratsioon erinevate kujunduste jaoks?
Ma ei oska inspiratsiooniküsimustele kunagi vastata, sest inspiratsioon tuleb iseenesest. Vahel tuleb ta isiklikust vajadusest, vahel klientide palve peale midagi konkreetset luua, vahel sellest, et olen just fonte ja illustratsioone šopanud (mõni naine ostab kingi kokku, mina kilkan lähedastele, KUI ilusaid fonte ma jälle röögatu raha eest kokku kahmasin – H pööritab ainult silmi :D) ja tahan nad kohe tööle rakendada.
Mind huvitab hoopis Kukupesa tulevik. Oletame, et paari aasta pärast on postritrend hääbunud, mis edasi? Kas liigud peamiselt kaartide müümisele või mõtled tootevalikut suurendada muude asjadega, mis nii-öelda ajatud: kalendrid, märkmikud, ehk hoopis midagi muud?
See mõte tiksub mul endal ka kuklas, et mis siis saab kui see aeg mööda saab. Tegelikult olin juba aasta tagasi kindel, et pikka pidu pole, aga vastupidiselt minu ennustustele äri hoopis õitseb. Ja ma täna enam ei teagi, kas komme pilte seinale riputada hääbubki. St teatud stiili postrid kindlasti, aga näiteks lastetoa seinale riputatavad illustratsioonid? Ma ei tea. Aga teema juurde tagasi tulles: uued tooted tulevad kui tuleb inspiratsioon uusi asju proovida. Ma ise pole näiteks üldse märkmikuinimene (või noh, olen, mulle meeldivad väga ilusad märkmikud ja neid õhinaga esimesed nädal aega täita…), nii et ma ei oskaks märkmikuga turule tulla. Aga põhimõtteliselt ma lähen vooluga kaasa ja vaatan, mis tulevik toob. Kui Kukupesa ei peakski tulevikus jätkama poena, elataks ta minu väga ilusti ära ka kõigi ülejäänud tööde ja projektidega, nii et ma täna tema pärast väga ei karda. Aga küsimus on legit, ma olen ise väga palju just neidsamu mõtteid mõlgutanud. 🙂
Kas sul on olnud ka hetki, kus sa oled tahtnud alla anda ja kõik asjad nö nurka visata, mis sa oled siis teinud või muutnud?
Jah, on ikka olnud. Raseduse ajal, enne Väikevenna sündi, oli mul hästi palju selliseid hooge, kui ma tundsin, et nüüd tuleb putka kinni panna, sest kõik on kadunud. Ehk oli see rasedus minu peas, mis taeva näiliselt alla kukkuma pani, aga siis tundsin tõesti, et ei tule koormusega toime. Siis tuli Andra (kes seni oli meil vabatahtlikuna tööl käinud ja Kukupesa telgitagustega 100% kursis) ja ütles põhimõtteliselt, et I’ll take it from here, ja kõik läks vanaviisi edasi. 😀
Mis motiveerib sind alati nii rõõmus ja särav olema?
Ma ikka vahepeal olen skaala teises otsas, ebarõõmus ja ebasärav ka (haha, kas ma olen ainus, kellele need kõlavad nagu ülihead poninimed?!), aga et sa tahad otsest vastust oma küsimusele, siis… ma teen asju, mis mulle meeldivad ja peaaegu mitte ühtegi sellist asja, mis oleks tüütu kohustus. Välja arvatud pesumajandus, sest seda on palju ja meil on HÄDASTI kuivatit vaja. Ja kui selle kuivati saaks, oleks elu ikka suisa lill. 😀
Kui palju inimesi reaalselt Kukupesa taga on, kes sind abistavad ja kellel alati loota saad?
Alguses oli ainsaks selliseks inimeseks H, kuid tema enam Kukupesa asjadest eriti osa ei võta. Ta lihtsalt ei jõua omaenda tööasjade kõrvalt minu omadele pühenduda. Minu suurimateks abilisteks on minu armas lapsehoidja, tänu kellele Kukupesa üleüldse suureks ja tubliks lapseks kasvada on saanud ja Andra, kes end mulle eelmise aasta sügisel Kukupessa omavoliliselt tööle sokutas ja nüüd Väikevenna sünni järel mulle lapsehoolduspuhkust (st. väiksema mahuga töötegemist, päris eemal olla ma ikkagi ei saa) võimaldab ja Kukupesa omal käel ohjes hoiab. Lisaks on mul veel võrratult tubli ja armas raamatupidaja Käti, kes maksab palgad ja maksud ja vaatab, et meie rahaasjad jonksus oleks.
Mind huvitab see, et kas ja kui suur ette planeerija sa oled? Kas koostasid enne ettevõtlusega alustamist äriplaani, kas panid paika konkreetsed eesmärgid esimeseks, teiseks jne tegevusaastaks? Kas eesmärgistad oma päeva, nädalat, kuud – olgu selleks siis rahaline eesmärk või teenindatud klientide arv vms?
Plaanipäraselt toimetamine nõuaks hästi suurt julgust, eneseusku ja -kindlust, minule see “poe mängimise” stiil sobib paremini. Teen asju, mida tahan, nii palju kui tahan. Lähenen kõigele loominguliselt, annan gaasi siis kui inspiratsioon on peal ja tõmban pidurit siis, kui eraelu nõuab suurema osa minu energiast ja ajast. Proovin uusi asju, loobun vanadest siis, kui tunnen, et need ei tööta. Palun abi neilt, kes paremini oskavad (nt. raamatupidamise osas) ja panen ise rõhku sellisele tööle, mis minu käes lendab ja rõõmu pakub. Kui tuleb aeg 9-17 tööle pühenduda, tuleb ka selle pisiorganisatsiooni rattad kuidagi käima panna nii, et ta stabiilses kasvamises olla saaks. Hetkel on ta lihtsalt rohkem mäng ja hobi. Õnneks tulus selline. 🙂
Kas pidid enne ettevõtte loomist rinda pistma ka skeptikutega, kes kogu seda ettevõtmist sugugi heaks ideeks ei pidanud ja sinussegi kahtluseussi kasvama panid?
Enne ettevõtte loomist õnneks ei pidanud, muidu oleks ilmselt loomata jäänud! Toetajaid oli lihtsalt niii palju. Nüüd, tagantjärele, on virisejaid ja vingujaid küll, aga mul ei ole aega neile mõelda, sest tööd on liiga palju ja eks see ole neile ka parim ninanips, eksole. 🙂
Kas loed ettevõtlusega seotud raamatuid/kuulad podcaste/käid koolitustel või oled rohkem käigu pealt õppija?
Podcaste kuulan (töötegemise ajal) ja internetiartikleid loen küll, raamatuid lihtsalt praegu ei jõua, sest mul on liiga palju lapsi ja tööd, et segamatult lugemisele pühenduda. Kui on vaba hetk, tuleb see kohe aktiivsele tegevusele planeerida ja downtime‘i inspiratsiooni ammutamiseks ei jää. Kunagi ettevõtluspäeva raames paaril koolitusel käisin ja tundsin, et tahan veel ja veel ja veel, mistõttu regasin end uudiskirja saajaks, et uutest koolitustest jm. teateid saada. Pole käinud, aga uudiskirjast loobunud ka. Ootan aega kui tekib aega!
No tõesti, see, kuidas 3 lapse kõrvalt toimetad on tõesti küsimus? Kas töö võtab palju aega argielu kõrvalt? Ja muidugi – kas tasub (rahaliselt) ära?
Kolme lapse kõrvalt ettevõtte majandamine on kindlasti pisut teistlaadi elustiil kui oleks selle tegemine täiskohaga, ilma pisimutukateta, kelle elu paralleelselt tööasjadega ära korraldada tuleb. See tähendab ka seda, et kulud on ka märkimisväärselt suuremad – minu tööaeg on ju tasuline, sest maksan selle eest hoidjale (kes meid kolm päeva nädalas aitab) palga ja maksud. Ja nüüd ju ka tasu Andra teenete eest Kukupesale, eksole. Kui lapsed oleksid lasteaias ja ma saaksin iga päev hommikust õhtuni tööd teha, võiksin öelda, et oma äri pidamine on väga tulus ettevõtmine. Täna saan öelda, et tuleme ilusti ots-otsaga kokku ja jääb ülegi, lastel on maailma kõige toredam hoidja ja hästi sisukad, arendavad ja lõbusad päevad. Kukupesake kasvab üha tugevamaks ja stabiilsemaks ning endale saan vastavalt vajadusele tasu maksta. 🙂
Aitäh teile toredate ja sisukate küsimuste eest! Et voilà, siin teile video:
Veel videosid 🙂
Varsti tuleeeb! ☺️
Nii äge idee! 😍
MIIU – kuskohast on pärit Sinu imekaunis kampsun/pullover?
See hiidvarrukatega? Lindex. 🙂
Jaa, just see! Aitäh 😉 Sa kannad selle nii ilusasti välja, et kohe kutsub ka endale ostma.
Väike konstruktiivne kriitika, kui tohib.
Mina pole küll see kuri inimene laadalt, aga olen teilt tellinud kaks korda ja kummalgi korral on klienditeenindus longanud umbes pooltteist jalga 🙂
Väga keeruline oli saada infot, kuidas oma tooteid kätte saada; mis seis tellimusega on jne. Loodame, et nüüdseks on need mured teil murtud.
Hea oleks, kui lisaksite oma üldmeilile nt automaatse vastuse, et “teiega võetakse ühendust XX ajaks” (hea klienditeeninduse tava näeb ette, et hiljemalt 24 tunni pärast, aga see pole kivisse raiutud ja võib vabalt olla teie määrata); “seoses sooduskampaaniaga võib teie tellimuse täitmine viibida, vabandame” jmt. Lihtsalt et klient teaks arvestada, et tema pöördumine pole mutiauku kadunud. Ja muidugi on tarvis, et keegi siis selle meilipoolega ka tõsiselt tegeleks. Või kui on teada, et mingid tellimused viibivad kellegi kolmanda (trükikoda vmt) tõttu, võtta kliendiga ise ühendust.
Eelpool mainitule lisaks tuleb ju arvestada fakti, et kõik ei kasuta Facebooki, kust Kukupesa on märkimisväärselt paremini tabatav.
Edu!
Hei! Aitäh. Kriitika on põhjendatud, meilipoolega ongi periooditi väga-väga halvad lood ja justnimelt lisatööjõud aitaks neil akuutsemate tulekahjude eelisjärjekorras kustutamise aegadel hästi, aga see on jällegi probleem. Ja mõlemast otsast on postkastid umbes, nii Facebookis kui meilikastis, ja vahel tulevad pöördumised mõlemasse korraga. Nii osad kahe silma vahele jäävadki… Ega sellele muud head lahendust polegi kui püssi põõsasse viskamine, mida olen samal põhjusel kaalunud. 🙂
Ja kui ikka selle va klienditeenindusega kehvasti on, alati tasub öelda, me proovime siis kuidagi muudmoodi tekitatud meelehärmi heastada!
Jäi ütlemata, et automaatvastus on väga hea plaan! Ja nüüd, kui me oleme pigem kahekesi, ei ole need probleemid loodetavasti nii põletavad ka, usun, et oleme kahekesi asjalikumad kui ma üksi rööpräheldes. Aga kriitika ikkagi igati õigustatud. 🙂
Püssi põõsasse visata pole kohe kindlasti põhjust ega mõtet. Vaja on lihtsalt head ja lollikindlat (meilinduse/klienditeeninduse) süsteemi ehk oma reeglistikku, mida suudate hõlpsasti hallata. Ma ei pea siinkohal silmas mingit eraldi programmi, kuigi ka need on tõesti abiks.
Mul endal on ettevõtjana sellevõrra lihtsam, et valdkond on nišikas ja toimib stiilis “kõik tunnevad kõiki”. Kui midagi on, tuleb tagasiside otse. Anonüümsete tellimustega ongi see häda, et tagasisidet ei pruugita anda, vaid (kehv) sõna läheb omatahtsi lihtsalt liikvele.
Sa oled mulle väga suureks inspiratsiooniks!
Ma hetkel vaid unistan oma ettevõttest. Kodus 2 väikest last ja ei suuda end kuidagi nende kõrvalt piisavalt kätte võtta ja oma mõtted reaalsuseks teha. Ilmselt see esimese sammu astumine ongi kõige keerulisem. Loodan väga, et uue aasta alguses suudan ka ise selle sammu astuda.
Aga nüüd täiesti teisel teemal. Olen tähele pannud, et te mängite palju erinevaid lauamänge. Ehk kunagi kui aega on, viitsis neist ka näiteks postituse teha. Just tuua enda ja laste lemmikud välja.
Võib-olla tundub postituse mõte ainult mulle hea ideena, siis ehk oled nii hea ja kirjutad lihtsalt siia kommentaaridesse mõne oma laste lemmikmängu nime.
Mul vanem laps saab mõne nädala pärast 3aastaseks ja tahaks talle lauamänge tutvustama hakata, aga valik on nii suur.
Lubasid ka kinkekaarte välja loosida? 😀 PS: armas video ja inspireeriv lugu!!
Jaa! Loosin. Järgmises postituses juba täna õhtul. Aitäh! 🙂
Mind väga sümpatiseerivad Kukupesa tooted ja kvaliteet. Lisaks mulle tohutult meeldib, et tänu Su blogile ja video-päevikule, saan näha ka n-ö Kukupesa köögipoolt.
Ma olen nii õnnelik, et sa tunnistad, kuidas alguses polnud julgust alustada ettevõttega ning nüüd oled nõus ka olema uutele “alustajatele” nõuga abiks, see on nii inspireeriv ja kaasahaarav, et ma alustaks kohe äriplaani tegemisega, kui vaid oleks veel teada see, mis oleks see, mis minus selle mängulise poole avaks, et oleks lusti ja tahtmist tegutseda ka pärast esimese tuhina üleminekut. 🙂
Sa oled imeline naine, edu ja jõudu Sulle!
Mina ootan köögipostitust, juba sellest ajast kui Ikeas käisite. Kuna endal ka plaan köögimööblit vahetada ja just Ikea poole pöörduda, siis oleks hea inspiratsooni saada.
Meil ei ole köök veel päris valmis – tööpinda pole (nii palju on vaja olnud osta, et see pole olnud top priority) ja selle puudumisel ka plaate seinas. 🙂
Tead, Mirjam, Sa oled ikka üks vinge naine. Mul on nii hea meel, et sinusuguseid maailmas on, teeb elu kohe palju erilisemaks ja annab rasketel hetkedel jõudu ka. Suur respekt ausa äri tegemise vastu! Ma ei näe mingit põhjust, miks Kukupesa ei võiks vabalt selle 10-tuhandese laigiga ettevõtte positsioonil olla.
Ägedat jõuluaega!
lausa kakskümmend viis tuhat tegelt, aga who’s counting. pisitasa nokitsemine neile, kes hinnata oskavad, ongi rohkem minu tass teed. mis siis, et see kõlab nagu hapud viinamarjad. 😀 sulle ka ägedat jõuluaega ja kõike kõige paremat, Saara!
Väike kriitika siitpoolt ka 🙂
Vaatan seda “Köögi mõõtühikute” postrit ja hullult kriibib silma muna kaal. Sul on seal 50 gr. No sellise kaaluga munad on mingid minimunad. Ametlikult oleks nad markeeritud S suuruses (väiksemad, kui 53 gr). Meie poodides on ikka M (53-63 gr, L (63-73 gr) ja XL (suuremad, kui 73 gr) munad. Valdavalt on levinud M suurus ehk vahemik 53-63 gr. Ja neid enamasti küpsetamisel kasutataksegi ju.