Kui lapsed eile magama pannud olime, mängisime H’ga poole ööni oma uut Xboxi mängu (Lego Lord of the Rings – täääääiega lahe!) ja kui voodisse läksime, vaatas meile voodist vastu kummaline vaatepilt. Mähkmes ööunne viidud Virsik kõhutas sügavas unes keset voodit, paljas tagumik taeva poole upakil. Mida?! Otsisime tekkide vahelt mähet kuni avastasime selle aknalaualt. Ah?! Issand, kuidas ma naersin. Kummaline laps. Voodi oli muidugi märg, aga olgem ausad, kes see öösel kell kaks magavat last äratada viitsib, et voodipesu vahetada – panime froteerätikud alla ja tegime selle küllalt märja, aga hüsteeriliselt naljaka olukorraga rahu.
Ja nüüd: esmaspääääääev! Olen kontorist üle nädala (pigem peaaegu kaks) eemal olnud, sest pärast jõululaupäeva jäime ju haigeks ja alles täna tunnen, et hakkan enam-vähem terveks saama. Lapsed saavad antibiootikume, sest ehkki ma esialgu mõtlesin arsti (kes asendas puhkuse ajal meie oma perearsti) korraldust Kroonprintsessile antibiootikume sööta pigem eirata – ta ei kurtnud enam valu ega midagi, arst nägi punetust – hakkas ka väike Virsik päev hiljem südantlõhestavalt nuttes kõrvavalu üle kurtma ja ma otsustasin, et teeme selle kuuri mõlema peal ikkagi ära.
Elevil. Clearly.
Niisiis olen ma nüüd üle pika aja tööl tagasi ja sellest väga-väga elevil. Enamus tööasju muidugi ei oota minu kontorisse saabumist, mistõttu ma ju tegelikult mingisugusel puhkusel või “haiguslehel” olnud ei ole, aga mõnus on ikkagi tööasjade kallal toimetada selleks ette nähtud kohas. Kus on, muide, hästi näha, et see ligi kaks nädalat hüljatud on olnud. Lubage esitleda…
… surnud sukulent! 🙁
… “ooo, uued piparmündirohelised seinavõrgud mu töölaua kõrval, milline üllatus!” Tegelikult olin kaks nädalat tagasi nende saabumise juures, aga kes see neid vanu asju ikka meeles pidada jõuab. 😀
… pahaks läinud piim, mis oli nii punni paisunud, et ei tahtnud külmkapi ukse sees olevast riiulist enam välja mahtuda. Vist ei joo kohvi praegu. 😀
No ühesõnaga: head esmaspäeva kõigile! Kas te olete ka juba tagasi tööelu juures või laisklete veel aasta alguse puhul natuke?
Tead, ma lihtsalt tahtsin öelda kui hea meel mul on, et Käopesa postitused taaskord facebooki feedi saabuvad. Mul läheb tuju kohe paremaks kui näen, et uus postitus on üleval 🙂 Kohe päris tõsiselt!
PS! Nii kahju, et mul ei õnnestunud teid laupäeval jõuluturul näha. Ma olin oma perega samal ajal samas kohas aga ei näinudki teid. Muidu oleks kindlasti tulnud tere ütlema.
Kommentaar tuleb ilmselt Sinu jaoks täitsa võõralt inimeselt aga tuli kohe tahtmine kirjutada 🙂
Ja muidugi head uut aastat!
Mina saan veel selle nädala puhata ja siis tagasi tööle. Küll aga tekkis täna küsimus, kas karud ikka tõesti peavad tööl käima. Mul oli täna suur rõõm hakata köögis toimetama pärast pikka puudumist – ei ole kuidagi oma kodus süüa teinud 23. detsembrist alates, v.a hommikupuder. Nüüd on mul ahjus datli-kohvikeeks ja aknalaual küpsevad preserved lemonid. Fakt on aga see, et veel täna lähen spordikluppi, sest uuel aastal uue hooga.
Me avastame Ella pea igal ööl porgandpaljalt ja tagumik püsti. Ainuke vahe on selles, et ta läheb magama bodi+sukapükste+pidžaama+magamiskotiga. Absoluutselt kõigest vabaneb. Oleme pannud sukapüksid bodi alla ja pidžaama+magamiskoti tagurpidi, a ikka saab jagu. Väike Houdini. Ise lõdiseb. Nii palju riideid panemegi nüüd seetõttu, et viimasel ajal tal jõud raugeb peale pidžaamast vabanemist, et siis vähemalt midagi jääb selga 😀
😀 😀 😀 😀 😀 😀 appi see on täiesti ebanormaalselt armas!
Täna pidin juba tööl olema aga homme saan see-eest jälle päevakeseks jalad seinale visata 🙂
Väga vahva, et blogid ikka! Rõõm on oma postkastist leida teavituse, et oled postituse teinud!
Oleks mul selline nunnu kontor ja mingi sama äge töö, läheks vist ka jooksuga tööle. Või noh, minu puhul siis sõidaks enne 25+ km ja siis jookseks. Kui me kontorit just aeda ei tee, sauna näiteks 😀 Mis oleks ka lahe…ah, ma olen natuke kade 🙂 Mõnusat uut aastat sinna lahedasse kontorisse, et tuleks palju lennukaid ja veel ägedamaid ideid! 🙂
Peale 4 aastat lastega kodus olemist oli täna esimene tööpäev ja see tunne oli tegelikult niii heaaaa 🙂
Ja tõesti on tore taas teie tegemistest osa saada! 🙂