Viimane päev enne puhkust

Ma pean eelmise Stigo-postituse jätkuks lihtsalt ära mainima, et meil oli neljapäeval megatore päev. Käis Stigo-huvilisi, käis palju meie kliente, maja oli rahvast täis, banketilaud lookas ja meil NII hea meel, et just meie neid inimesi just siin võõrustada saame. Tundsime, et tahame siin kindlasti veel palju üritusi korraldada. See andis nii hea emotsiooni ja nii palju motivatsiooni edaspidiseks! Äge! Kellel Stigo-mõte kripeldama jäi, siis päris-päris viimased rattad on veel alles ja meil pühapäevani sellesama uhke soodushinnaga. Mina olen täna kaupluses ja saan põhjaliku demonstratsiooni teha. Tulge tehke proovisõitu! Elektri 1, Tallinn – nagu alati!

Istun leti taga, saal on vahvaid kliente täis (jälle – nagu alati!) ja kirjutan postitust jupphaaval, sest koguaeg tuleb uusi inimesi. Üks armsam ja kenam kui teine! Tulid just naised kolmekesi, kes sisse astudes itsitasid, et kui tore nimi poel ja ütlesid, et küll midagi osta ei plaani, aga vaatavad niisama. Nii kenad ja lõbusad inimesed olid. Ja tunnustasid ja naersid naljakaid postreid-kaarte ja ostsid lõpuks ikkagi kingituse ja kiitsid, et küll neil on hea meel, et nad tulid. KAS TE ÜLDSE AIMATE, MIS TUNNE SEE ON?! Hea, et siinsamas nutma ei hakanud. Iga kord tulevad need alustamise-ebakindluse ja kingakappi raamide ladustamise flashbackid ja hing läheb nii hellaks. Eriti kui käivad inimesed, kes esimest korda meist kuulevad ja meid näevad ning meile nii positiivse hinnangu annavad. Ohhh!

Tõin kontori-köögist just kohvimasina saali, kaevasin meile ühe armsa kliendi/jälgija/meie seiklustele kaasaelaja poolt avamise puhul kingitud serviisi välja, teen masinale katlakivipesu ja pakun kõigile külalistele täna tassikese kohvi. Ilm on nii jõle, aga mul on siin küpsist ja kohvi ja küünal põleb ja ma arvan küll, et nii võiks päris mõnus olla. Kuna meil ikkagi ei ole mingi eriline kaubamaja, kus saal pidevalt rahvast täis on, võib endale ette kujutada, et see on tohhhutult luksuslik personal shopping experience. Selle vahega, et enamus asju maksab vähem kui viis/kümme eurot. 😀

Muide: hästi paljud teist on juba endale selle tammepuidust riiuli koos raamidega koju viinud ja mul on NII hea meel, et ma sain teile inspiratsiooniks olla! Ma ise olen selle lahendusega iga päev üha enam rahul ja rõõmustan väga, et te ka oma perepildid seina saate. Kas teile meeldiks, kui ma teinekord veel oma kodust niisuguseid nurgakesi ja erinevaid sisustuslahendusi näitaksin, kus ära märgitud, millisest poest miski soetatud on?

Kui tänane tööpäev läbi saab (sulgen täna parema lahenduse puudumise tõttu tund varem e. kell 19:00), sõidame otse Vahuri ja Johanna koju järjekordsele OKR’ile. Vaatasin Johanna Instagrami story’st ükspäev, kuidas Vahur vannis tervet kaheksajalga pesi ja olen veidi hirmul, aga peamiselt põnevil.  😀 Nende juures saab alati megahästi süüa, nii et mis siin peljata. Suuremad lapsed lähevad naabrite juurde hoiule, et meil veidi kergem einestada oleks ja Väikevend tuleb kaasa. Kuidagi väga tihe graafik on praegu, sest kui kõik tööd tehtud ja käigud käidud saavad, on vaja hakata seda perekonda Küprosele pakkima.

Jälle jäi jupp aega kirjutamise vahele, sest üks megatore pere käis ja ostis mitte ühe, vaid kaks Stigot! Sest kui sa juba Stigoga sõita saanud oled, võib tekkida niisugune tunne küll, et üheainsa ratta kogu perega jagamine ei pruugi olla piisav!

Niisugused tööjutud täna. Vaadake te ka kodus kõik tühjad seinad ja kapinurgad üle ja mõelge, kas tahaksite ehk oma vihmase laupäeva veeta pesa punudes, auke puurides, kaunistades… kui nii, siis ootan teid kella 19’ni aadressil Elektri 1!

Noored Stigoomanikud brändisin Stigo nokatsitega ära ka. Niii äge pere! Minu nädala üks kõrghetki, kahtlemata. 🙂