Kolmas säästunädal läks päris mitmel viisil nässu. Ja mitte ükski neist viisidest ei tähendanud seda, et toitu oleks puudu jäänud. Vastupidi!
Nagu te teate, on jaanuarikuu meie pere jaoks üks suur pidu ja pillerkaar. Nii tuli meile ülemöödunud nädalavahetusel külla minu emme ja jäi nädalaks. Hõikasin siingi välja lubaduse ka tema selle 50€ piires ära toita ja toidetud ta sai! Aga kogu see pidutsemine ja viienda sööja lisandumine ajas mul ikka kõik puha sassi. Toimetan ja majandan ju nüüdseks puhtast harjumusest ja näib, et muudatused löövad mu planeerimise täiesti uppi. Nii valmistasin ma mitmel korral liiga palju toitu, mille lõpuks koerale söötsime või suisa ära viskasime. Nagu segadusest majandamises veel küll poleks olnud, oli mul ka suur mälukaardiikaldus, mille tõttu osad toidupildid kaardilt kadunud on. Kadunud on ka kõik pildid mu Kogumispäeviku teemadest inspireeritud kuivainekapikorrastusest, mida eraldi postituses näidata tahtsin. Ma ei tea, kas teil on kunagi mõni töö või idee sedasi ära kustunud, aga NII raske on otsast alustada, kui pool tehtud tööd kaotsi läheb. Aga vapralt edasi, eksju! Luban, et pildistan oma uue purgimajanduse teile homme uuesti üles, sest see on NII ÄGE!
Aga okei, purgifanatismi juurest tagasi teemasse: möödunud nädala ostukorvi sisu!
Möödunud nädala ostukorv tuli täies ulatuses e-Coopist, sest meil lihtsalt poleks olnud mahti poodi või turule minna. Etteruttavalt võin öelda, et käesoleva nädala toidukraam tuli ainult Maximast ja turult ning ehkki see oli üsna traumaatiline kogemus minusugusele põhimõttelisele mitte-poeskäijale, on sedasi ikka megapalju soodsam. Vähe sellest, et meil selleks toidunädalaks rikkalikult kraami sai, jääb üksjagu varuks ka. Ja on tegelikult siiani ka kogunenud. Aga selle juurde naaseme uuel nädalal, praegu võtame ette möödunud toidunädala menüü.
Plaanitud toitudest jäid valmistamata spinati-kohupiimaravioolid, kapsahautis ja maksakaste (plaanisin teha ohtra karamelliseeritud sibula, tüümiani ja vahukoorega ilusa asja, mitte mingi koolisööklalurri), sest… ma ei tea, see toidunädal lendas lihtsalt uppi. Neljapäeval oli mul sünnipäev ja sain oma armsatelt kingituseks külastuse restorani Kaks Kokka. Ideaalne kingitus minusugusele. Laupäeval viisime kõik koos (oma pere ja meie armsad emmed – saame ju nii harva kõik koos aega veeta) lapsed laulu- ja tantsutundi ning veetsime seejärel mõnusa pärastlõuna Kolmes Sibulas. Et me oleme ühed ärahellitatud jõmpsikad, tegid emmed meile selle käigu välja. Niisiis jäidki neljapäevane õhtusöök, reedene õhtusöök ja laupäevane lõunasöök tegemata. Ravioolid tulevad teinepäev, plaanitud kapsahautisega läks veidi nihu (kirjutan sellest allpool) ja maksast, mis eraldi eineks ei saanud, tegin hoopis pasteedi, mida jätkub vist igavesti. Kas pasteeti saab külmutada, olete proovinud?
Melon oli niiiii magus ja pirnid võrratud, tomatidki tomatimaitsega
Tean kindlalt, et sõime esmaspäeval kõik koos lõunasööki, aga mida – seda ei suuda meenutada. Esmaspäeva õhtul olid igatahes menüüs heeringas, muna, kodujuustu-kurgi-rohelise sibula-hapukoorekaste, porgandi-apelsinisalat ja keedukartul.
Teisipäeva lõunaks sõime minu ja emme maailma kõige lemmikumat piima-juurviljasuppi. Mu kasuisa seda ei söö (H õnneks küll), nii et emme jaoks oli see veel eriline gurmeeüritus. Seda suppi sõime muidugi peamiselt sellepärast, et uue toidunädala kuller polnud veel tulnud ja midagi oli kiirelt vaja välja mõelda ja olemasolevast kokku kraapida. Selleks tarbeks on suurepärane Härmavilja pajaroog, mida esimesel säästunädalal igaks juhuks soodukaga sügavkülma varusin. Veel lisasin supile hunniku herneid, soola ja supilusikatäie võid. Oh, küll see on hea kraam. Leiba sõime ka kõrvale. Ja magustoiduks oli puuviljasalat. Ma olen sellest nii vaimustuses, et puuviljasalat on meie toidulaual nüüd väga tihe külaline. Puuviljad on kõik eelmise nädala ostukorvi “jäägid”, granaatõuna saime aastavahetusel kingiks. Maruhästi säilib teine…
Õhtusöögiks sai koorene suitsupeekoni-spinatipasta hernestega. Praadisin sibula, peekoni ja ohtralt küüslauku, lisasin paki külmutatud spinatit ja kuubiku valget veini (ma külmutan veinijäägid kuubikuteks, nagu siin varemgi räägitud, aga veinita saab ka) ja valasin juurde vahukoore, kulbitäie pastavett ning riivjuustu. Kõige lõpus, kui täisterapasta oli ära keenud, viskasin kastmesse ka herned ning segasin kogu kupatuse pastaks kokku. Vist ei unustanud midagi? Hästi hea oli. Panime peale reedel külakostiks saadud salatilehti ka. Ja kogus muidugi tohutu – pildil on ikka hästi suur pann.
Kui meid oleks olnud neli, oleks pastast ilmselt teiseks päevaks ka jagunud. Nüüd aga valmistasime kolmapäeva lõunaks Nizza salati laadse toote. Keedukartul, jääsalat, punane sibul, mustad oliivid, keedumuna, aedoad, tomat, kurk ja tuunikala (tükid vees), mis üle valatud sinepi-majoneesikastmega. Kui tomatid oleksid olnud punased, mitte pruunid kumatod, oleks ilusam ja värvilisem, aga vahet pole – hästi maitsev oli ikka. Suur ports läks raisku, sest H unustas neljapäeval lõunaks kaasa võtta.
Kolmapäeva õhtuks valmistasin kilost hakklihast ja peetidest kotletid, kartuli-porganditambi, rohepiprakastme ja peedi-küüslaugusalati. Meie pere klassika, te olete seda päris ühe korra siit lugenud. Aga mis teha, jube maitsev on! Ainus probleem on see, et kui ma arvasin, et ma neid viiele kaheks päevaks piisavalt valmistasin…. eip. Ma valmistasin neid liiga palju. Isegi Andra käis mu sünnipäeva puhul külas ja sõi meiega koos lõunasöögiks kotlette. Ja H võttis tööle kaasa. Ja ikka jäi neid üle. Tegelikult olin plaaninud osa hakkliha kapsaga koos kapsahautiseks teha, aga kartsin, et ühe sööja lisandumise tõttu jääb niiviisi kotlettidest väheks. ÜLDSE ei jäänud! Täielik majandamise viga, olen teinekord targem ja ei mõtle üle. Magustoiduks tegin kodusest õunamahlast ja mingisugusest vanaemalt saadud ja jõuludest üle jäänud pohlamoosipõhjast mannavahu. Ülihea kraam, aga jällegi – tegin liiga palju ja osa läks raisku. Ei oska veel viiele kokata, noh!
Reede hommikul ärkasime kõik kell pool üksteist (jah, lapsed ka) ja tegin hommikusöögiks juustuga munaputru ja võis praetud suvikõrvitsaviile, mille kõrvale lõikasin värsket tomatit ja paprikat. Et hommikusöögikellaaeg rohkem brunchi moodi oli, tegin lõunasöögiks kerge eine e. suuuure portsu puuviljasalatit (kiivi, melon, pirn, apelsin ja sügavkülmast viimased vaarikad), mille kõrvale pakkusime endale kamapalle ja meega magustatud Kreeka jogurtit.
Laupäeva hommikul magasime taas kenasti sisse, pudruhelbed olid otsas, mune ainult kolm… viskasin ülehelikiirusel (et me ikka tundidesse jõuaks) valmis pannkoogid ja lõikusin kõrvale melonit, pirni ja apelsini. Kriis ära hoitud. Lõunal sõime jälle restoranis (ilus säästukuu, onju) ja õhtuks sõime kanafileest ja esimesel nädalal (?) kappi varutud Aasia segust kanawoki pruuni riisiga.
Pühapäeva hommikul sõime õhtul küpsetatud sepikut pasteediga ja samast sepikust valmistatud pannitäie ahjujuustukaid tomatiga, lisaks jälle melonit ja pirni. Lõunaks tegime Maximast ostetud (sama kuupäevaga, tuli ära teha) kana kintsuliha, millele valmistasin purustatud tomatitest, meest, soolast ja kapis leiduvatest vürtsidest (kurkum, vürtsköömen, paprikapulber) marinaadi ja küpsetasin ahjus koos porgandite ja pooliku lillkapsaga, mis ammuilma kapis seisis ja oma aega ootas. Kõrvale tegin jogurti-küüslaugukastme ja tomati-kurgi-sibula-mozzarellasalatit. Pühapäeva õhtuks valmistasin ahjus röstitud peetidest, küüslaugust, sibulast, paarist detsiliitrist puljongist, kuivatatud rosmariinist ning poolest pakist koorest imeilusat erkroosat peedi-püreesuppi kitsejuustukreemi (lõunast üle jäänud jogurtikaste + basiilikuga kitsejuust) ja ülejäänud koduse sepikuga. Pildid nädalavahetuse rooogadest on muidugi kadunud, olekski võib-olla liiga ilus toidupostitus tulnud… 🙁
Kokkuvõtteks: oli küll kaootiline ja… restoranine, aga siiski tõestab, et oleme suutelised 50€ eest nädalas hakkama saama. Kappi jäi taas hulk asju, mis uude nädalasse rändasid ja nii on piiratud eelarvele vaatamata ikkagi ka varud ülejääkide võrra täienenud. Mis on muidugi oluline osa toidult säästmise juures – et toit valmib toorainest, mille jääkidest saab uued road kombineerida. Nüüd on mul uueks nädalaks varuks terve kapsas, kaks pakki kohupiima, spinat, hunnik porgandeid ning muidugi pool kausitäit pasteeti, terve hulk külmutatud köögivilju (tegelikult isegi pakk seahakkliha) ja kuivaineid, mis kuu jooksul üle jäänud on. Nagu postituse alguses mainisin, oli eile alanud toidunädala ostukorv niivõrd edukas, et ilmselt saab järgmisel nädalal osa toidueelarvest näiteks pähklite-seemnete varumisse investeerida. Ka oliiviõli, või, täistera-kuivained, roosa soola ja ürte olen suutnud eelarve piires kappi juurde varuda, mis on minu jaoks üllatav. Mida rohkem harjutan, seda paremini välja tuleb. Mõtlesime H’ga (kes eile õhtul hoolega meie majapidamiskulusid Excelisse ladus, sest veebruaris alustame ju Kogumispäevikus kodukulude teemaga), et proovime piiratud eelarvega ka edaspidi jätkata. Sest kui H siin ettevaatlikult analüüsis, et ehkki mul võib olla keerulisem (tegelikult eriti ei ole), siis on menüü ju ikkagi pigem endine ja mitmekesine ja miks mitte proovida edaspidigi vähem osta ja targemalt tarbida. Otsustasime, et paneme oma 400€ toidueelarvest üle jäänud raha kõrvale ja ostame endale kevadel vinge kasvuhoone. Mina olen selle mõttega igati päri ja elevil kõigest, mida sel kuul kogenud ja õppinud olen. Plaanin püüda osta rohkem korraga ja lahtiselt, käia nädalas korra turult lihakraami ning kala soetamas ja sellega seoses ehk ka kõrvalasuvast Maximast kukkuva kuupäevaga kaupa “päästmas”. Üks säästu-toidunädala postitus tuleb kindlasti veel, kui huvi on, võin ka hiljem pisteliselt jätkata. Veidi aeganõudev on, aga kui see kellelegi abiks on – by all means, laseme aga edasi.
Kas teil on ka Kogumispäevikuga seoses mõni uus mõttelõng hargnema hakanud? Olete saanud inspiratsiooni säästmiseks, leidnud mõne uue retsepti või juurutanud mõne hea harjumuse, mille peale varem tulnud polnud?
Pasteeti saab suurepäraselt külmutada. Minu vanaema on jõulude ajal suur pasteedi tegija ja muud moodi see meil vastu ei peaks.
Hiljem tuleb lihtsalt vaikselt üles sulatada ja läbi segada korra uuesti. Soovi korral võid ka läbi kuumutada uuesti (aga see pole tingimata vajali).
PS! Kadestamist väärt kokk oled! 🙂
Minul tuleb alati pasteeti tehes seda liiga palju. Raisku pole läinud, panen väikeste karpidega sügavkülma. Ülessulanuna ei ole kunagi pasteeti läbi seganud.
Ma tean, et see pole asi mida üldse mainida aga… Sul on ikka teisepoolega nii vedanud, et ta kõiki selliseid vahvaid toite sööb! Meie peres ongi kõige raskem söögitegemise juures see, et isegi issi ei taha pooli toite, mida hea meelega teeksin. Ja mitte, et ta pirts oleks, lihtsalt ütleb, et need ei täida ta kõhtu piisavalt ja/või ei saa mao pärast süüa (kui teen veidi vürtsikama toidu). Eestlasele omaselt tahab tema ikka kartulit ja liha, mingist taimetoidust võin ise toituda nii palju kui süda lustib – keegi ei pretendeeri sellele. Kui herned või oad toidu sisse panen, siis praagitakse enamus toitudest välja. Oleks siis sellel mingi põhjus… aga lapsed sõid väiksena (nagu ka praegu 2 a pesamuna) kõike. Lasteaias ja koolis tekkisid eelistused, mis ajaga küll muutunud aga ikka on toite, mida keegi üldse ei taha. Näiteks 2 4st ei taha üldse makarone/pastat.
Maal ei saa e-poest toidukaupa osta. Oleks küll tore, sest poes käimine ajab mind karvaseks ja ikka rändab korvi mõtetult palju snäkke või kiireid näljakustutajaid. Aga tihti jätangi õhtusöögi või järgmise päeva menüü poe otsustada ehk teen süüa -50% kraamist (tänase kuupäevaga). Sellele vaatamata kulub toidule meeletu summa. Meie probleem on muidugi ka võileivad – kuna lapsed suuremad (vanim 12 a) ja söögiajad erinevad (söön ise mehega koos lõunat ning siis 15-17ni laekuvad koolilapsed, kes kõik KOHE süüa tahavad). Küllap peaksin olema kindlasõnalisem, mida külmkapist võtta tohib…
Igatahes, väga maitsvad toiduideed, väa minu maitse järgi 🙂 Edu!
+1 esimesele kommentaari poolele. Tõesti respekt H’le, et ta sööb selliseid toite. Minu mees on ka selline, kelle arust peaaegu, et peale kartuli ja liha, muud toitu polegi. Sooviksin ka vahel teha midagi mõnusat, kerget, vahel koorepastat, aga ei.. kõik peab olema lihtne ja kodune a la “koolitoit”.
Mul on tõesti vedanud. Ega ma ei viitsiks ka süüa teha niiviisi kellelegi, kes ei hinda ega tunnusta. 🙂
On ikka asi, mida mainida. Mul on H’ga väga vedanud, sest kui ta ei sööks ja kiidaks, poleks mu söögitegemisoskus aastatega sedasi arenenud ja ilmselt ei viitsiks ma iga päev sedasi süüa teha. 🙂
Ma ostsin ka eelmisel nädalal Maximast -50% kraami, see on megahea säästunipp!
Issver, su mees on mu mehe kadunud kaksik vist😁
Meil sobib ka vaid kartul ja soust, mul nii kopp ees. Teengi juba kaks erinevat sööki, endale üldiselt mitmeks päevaks.
Panin pühapäeval menüü ülesse ja ütlesin, et kui ei sobi, siis mõelgu asemele ja tehku ise 😄
Minu maailmas on menüüs igatahes ainult kaks valikut: söö või nälgi. Õnneks see vist mõjub piisavalt hirmutavalt, keegi pikema kui järgmise söögikorrani kestva näljastreigiga pole lagedale tulnud. 😀
Mul juba ammu selline tunne, et tahan puhkusele menüü välja mõtlemise osas. Lisaks sellele, et iga toiduga nõus ei olda pean mõtlema veel välja toidud, mis seisaksid termoses poole päevani. Nimelt võtab mees toidu tööle kaasa- st kõik piimatooteid sisaldavad asjad ja supid jäävad mängust välja.
Lapsest ei hakka ma parem vist rääkimagi- kartul, makaron, ahjuliha, ühepajatoit ja frikadelli/kanasupp on ainukesed, mis süüa kõlbavad. Ta võibki olla päevi söömata. Kohupiimasi, pähkleid ja seemneid, puuvilju ja juurvilu(toorelt) sööb ka.
Selle pärast mulle meeldivad ka erinevad postitused, kus pajatad toidutegemisest.
Mnjah… mul lastega sama lugu. On teatud toite, mida virisemata kõik söövad (nt klassikaline seapraad kartulitega, kanasupp, guljašs kartulitega) aga enamjaolt ei kõlba ühele üks ja teisele teine. Kõige hullem on see, et süüakse teatud kombinatsioone. Nt riisile peab alati tegema peale kanakastme (vanem poiss kirtsutab riisi peale ikka nina kuid sööb veidi), kanakastet kartulitega ei sööks jälle vanem tütar. Tatart niisama ei taheta, ainult punase sealihakastmega. Vanem tütar ei söö näiteks ka üldse hakkliha (konsistents ei meeldi) ega vorsti/singitooteid. Nagu juba mainisin siis 4st lapsest 2 ei võta enam pool aastat makarone suu sissegi, va üks, kes sööb seda ainult makaronisalatina. Praemuna ja/või omlett tekitas vahepeal ka protesti, nüüd vanem poiss sööb aga tüdrukud keelduvad. Kuna päris söömata neid ei taha ka jätta, siis meil reegel et võivad midagi kerget ise endale teha või siis võileiba süüa. Jah, parim variant pole aga muidu süüakse hommikusöögihelbed kapist pihuga ära vms.
Nojah. Meil muidugi jääkski toidust keelduvad inimesed nälga, sest meil pole ei võileivamaterjali ega ainsamatki hommikuhelvest. Ja kui olekski ja algaks toiduga pirtsutamine, lõppeks igasuguste alternatiivide soetamine. Aga meil algusest peale selline kord kehtinud ja sellepärast ilmselt mu jaoks muu olukord mõeldamatu. Pealegi ei ole sellest ka lõppude lõpuks ju väga midagi kui nad võileibadest elada otsustavad… sinust kui söögivalmistajast lihtsalt kahju. 🙂
Aitäh 😀 Mul endal on ka endast vahel kahju… Aga siis löön käega ja teen endale just seda, mis mulle maitseb ja üldse ei pirtsuta 😀
Tubli!
Ei tea kas sellest nüüd rõõmu tunda või mitte, et ka teistel sellised mehed, kes taimetoitudest või kergetest õhtueinetest ei vaimustu 😀 Vähemalt saan lohutada ennast, et küllap ikka pole asi ainult minu kokkamisoskuses! 😀 PS: Minu mees on oma söömisharjumused saanud küll lapsepõlvest – neil olid väga lihtsad toidud. Ämm ei küpseta kunagi ja ahjus pole ma ka tal peale ahjukotis ostetud kana midagi näinud.
Ma ka usun, et enim mõjutab kodune kasvatus 🙂
Olen Kogumispäevikule (ja tegelikult eelkõige Sulle, Mirjam, sest oled minu jaoks niiii inspireeriv) tohutult tänulik, tänu sellele aktsioonile hakkasin ka oma peres nädalamenüüd koostama ja korra nädalas toidupoodi külastama. Esimesed kahe nâdala menüü koostamised olid väga keerukad ja isegi pisut stressirohked. Selle nädala menüü ja ostukorvi kirjapanek käis juba lendleva kergusega. Ma tegelikult ei teagi, kas olen tänulikum sellise “elustiili” puhul säästetud aja või säästetud raha eest – vahet polegi, mõlemad on täielik jackpot! Jätkan ka edaspidi tänaseks neli nädalat käidud rada! Aitäh Sulle!
Ahhhhhhh ma olen nii õnnelik su kommentaari üle. Mul samad emotsioonid seoses korra nädalas ostlemisele üleminekuga – see on nagu täielik valgustatus, aja- ja rahasäästust rääkimata. Ja mul on nii hea meel, et ma olen saanud kasulik olla! Aitäh sulle!
Minu eesmärk 200 eurot toidule ( + kodukeemia) kulutada sai enam vähem täidetud. Ehk siis 50 eurot nädalas on meie kolmeliikmelisele (üks on rinnapiimal) perele täiesti normaalne. Meeldis see, et mõtlesime pühapäeval nädala menüü läbi ja toitu me selle kuu jooksul ära ei visanud. Kadus ka arutelu “Mis me homme sööme?”.
Tänu jaanuarikuu eesmärgile leidsin mitu uut retsepti ja toidulaud rikastus selle arvelt.
Kindlasti mina jätkan – eesmärk on mitte üle 200 euro toidule kulutada.
PS! Miiu, sinu toidupostitusi ootan endiselt, sest siit olen ma kõige rohkem nippe ja ideid saanud.
Aitäh sulle, et võtad vaevaks neid sisukaid postitusi ( + pildid muidugi)teha, sest nendest on paljudele abi!
Hullult ilus tagasiside mu jaoks, mind kohe tõesti rõõmustavad teie edusammud. 🙂
Ma ei ole 100% su tänuväärt toiduposte jälginud ja seda on ilmselt küsitud ja see ei ole üldse mõeldud pahaga, aga miks kaasavõetav toit maha jäädes raisku läheb? Kas põhimõtteliselt ei söö (üle) eelmise päeva toite?
Sööme muidugi, teemegi kõiki toite kaheks, vahel kolmeks päevaks, aga kuna sellel päeval tuleb õhtul uus toit kogu perele, millest samuti lõunaks varu jääb, siis see ülejääk jääb ka teisel päeval üle. Ehkki vahel tõesti H võtab hoopis ülejärgmisel päeval selle toidu kaasa. Üldiselt ma oskan seda niiviisi planeerida, et siis uuel päeval lõunavaru ei tee, aga sel nädalal ei saanud ma kuidagi üldse aru, mida ma teen ja mida ei. 😀
Ma olen ka pasteeti külmutanud ja ülessulatades sama maitsega nagu värske.
Kas lapsed söövad ka heeringat? Lihtsalt uudishimulik küsimus, sest paljud lapsed ei söö kahjuks.
Tegelikult on väga imetlusväärne, et sellise suure asja oled ettevõtnud ja menüü nii mitmekesise hoidnud.
Kaua Sul õhtusöögivalmistamiseks aega tavaliselt on arvestatud? Ma saan aru küll, et see oleneb kindlasti toidust, mu küsimus tekkis tegelikult sellest, et näiteks spinati-kohupiimaravioolid tunduvad nii suure ettevõtmisena, et seda proovima hakata üldse tööpäeva õhtul, kui koju jõudes on kõht juba nii tühi ja mõtled ainult, et tahaks midagi kiiret süüa.
Kuidas sul see nädalamenüü valmib, kas siis kui poenimekirja teed ja vaatad, mis sooduses on, siis hakkab kohe mõte lendama, et sellest saaks seda ja siis jääkidest veel seda või uurid vahel retsepte ka?
Igal juhul oled väga inspireeriv 🙂
Ravioole ma tööpäeval kindlasti ei teeks, sellised asjad planeerin ikkagi nädalavahetusele. Esimesel nädalal olin plaaninud pelmeene teha, aga ilmselgelt see liha on tänaseni sügavkülmas, sest ma laisk. 😀
Õhtul kulub ettevalmistusele üldiselt kuni pool tundi, ma rohkem ei viitsi ega jaksa pärast tööpäeva või päeva lastega üksi kodus. 🙂
Mina ja Kroonprintsess ei armasta kala ja sööme viisakusest natuke, Virsik ja H (ja minu emme, kes külas oli) pistavad kahe suupoolega. Mulle ja KP piisab hästi kartulist, kodujuustukastmest ja porgandisalatist.
Menüüd ma tegelikult konkreetselt ei koosta, võtan soodukad ette ja tunde järgi laon korvi nii palju, et nädalaks jaguks ja oleks erinevate roogade jaoks komponendid. See “tunne” tekib umbes kolmanda nädala ostukorvi koostades, esimesed on keerulisemad ja tahavad planeerimist. Esimesi 50€ korve ma timmisin peensusteni ja nii raske oli, nüüd on juba suffel, saab vabalt hakkama. 🙂
Meil on 7 liikmeline pere, emme-issi, 3 poissi( kohe 5a, kohe 2a ja 5k, koer ja kass) + meie jänesed(11tk) 🤣🤣( jänesed söövad kõik meie porgandi,kartuli, puuviljade jms koored)Mina alustasin eelmisel nädalal. Ma ei kujuta ette kui palju me eelnevalt toidupoodi raha jätsime aga kindlasti palju, väga palju!! Väga palju oli kindlasti emotsioonioste. Palju oli selliseid päevi kus nt eelnevast päevast oli veel palju toitu alles aga meil tekkis “uus isu”. Nii tegingi uue toodu valmis, mõtlemata sellele,et eelneval päeval tehtud toidu viskan ma ju siis ära. Mina ei võtnud kohe eesmärgiks 50eur nädalas. Esimene eesmärk oli teha nädala menüü, mõelda oste rohkem läbi, kasutada seda mis juba kodus olemas on jne. Kõik õnnestus, olen rahul! Sellel nädalal on eesmärk jätta toidupoodi 20.- vähem. See kindlasti õnnestub kuna eelmisest nädalast on üsna palju alles ja sügavkülmas on ka head paremat. + me elame maal, mul on palju oma kasvatatud toitu ja me oleme totaalsed korilased. Jumal kuidas me armastame metsas käimist jne. Jah noh, ma panen selle õnnestuma!!
😉 #kogumispäevik annab palju motivatsiooni juurde aga kui tegelikult aus olla, siis sina annad palju rohkem 🤗 See kuidas sa majandad, sinu retseptid, sinu pildid jms annab kõvasti hoogu! 🙏Ausalt, ma olen nii hasartis juba kogu sellest säästu teemast. Mees on ka nii toetav ja tubli ja läheb alati minu ettevõtmistega kaasa.
Menüü on vahelduv, rikkalik ja säästukast kannatada kindlasti ei ole saanud, vastupidi!
Aga kurivaim.. mul said just kohvioad otsa 😩 Sõber lubas tuua meile häid kvaliteetseid kohviube suuremas koguses, ma südamest looda ,et ta jõuab varsti 🙃
Aitäh sulle armas Mirjam, oled nii inspireeriv 🙏😊
Oh, kullake, see on nii ilus kommentaar, ma lähen päriselt täitsa härdaks. NII äge, et sa mu hasarti jagad – vist on näha, et ma ise olen sama elevil?
Mu lemmikud Lavazzad on praegu Kohvioutletis 10,99€. Äkki on abiks? 🙂
On näha 👏🙃
Ohh, aitäh!! Need on minu lemmikud ka ja Pärnus saab käest kätte osta kaa, jeii 😊
Wiiiii!
Aa ja, kasvuhoone on ostmine/ehitamine on super mõte! Mul üks aasta ei olnud ja nii kurb oli ikka, oma saadused on ikka best ever!
Eelmise aasta kevadel ehitasime uue kasvuhoone ja no, rohkem pole õnneks vaja.. Kui siis seemneid 🙃
Meil on plaanis kõrvale pandud raha eest osta lastele suur mänguväljak, mootivatsiooni on 😊
Aga kuidas käib see rohepiprakaste, millest sa nii palju rääkinud oled? 🙁 Ma ei suuda retsepti leida!
Niiviisi, et võtad vahukoore (no kolmele sööjale umbes 3-4 dl), paar sl veisefondi (klaaspudelis) või kolmandiku kuni pool veise bouillonette’i (knorri puljongikontsentraaditopsikesed, ei sisalda maitsetugevdajaid, ainus kahtlane asi sipa palmirasva, aga selle elab mugavuse ja maitseelamuse nimel üle) ja lisad supilusikatäie purustatud rohelist pipart. Keedad tasasel tulel kuni on paraja paksusega kaste. Easy-peasy ja kotlettide jm lihatoitude kõrvale meeeeeeeeegaaaaaa. 🙂
Ma mõtlesin millegi pärast, et Sul on plaanis absoluutselt iga kuu ja nädal ainult üks 50 euroga ära toituda, aga nüüd selgub, et mitte. Miks Sa näiteks suveni ei proovi? Ma ise mõtlesin kogu aeg, et ma ei suudaks pikas perspektiivis, tahaks ju vahel näkse või Selveri Cesari salatit või kohukesi vms. Nii läheks ikka 70-80 eur nädalas ära. Kuu aega peaks kah vast 40-50 euroga vastu, aga minu jaoks poleks see jätkusuutlik.
Ma ei saa su küsimusest aru, aga jah, me oleme terve jaanuari vältel iga nädal ainult 50€ kulutanud, sest Kogumispäeviku projektis kaasa lüües (saan selle eest palka) pidi see olema selline huvitav eksperiment. Tegelikult selgus, et see on jumala tehtav värk, ja proovime edaspidi ka sama joont hoida, sest kuna selle summa sisse mahuvad varud ka kenasti (ei tee kapis olemasolevast süüa illusiooniga, et see eelarvesse ei lähe), ei tohiks sellega erilist probleemi olla. Selveri valmistoitu ega kohukesi jms me ei osta niikuinii, magusaisu leevendame puuviljade ja koduste küpsetistega, mis on veits soodsamad ja tegemise rõõm jääb ka lastele. Nii et eks ma siin raporteerin, kuidas edasi! 🙂
Ma ei ole Tallinnas ei tea, mis aegadest saadik turul käinud, aga Tartus on siseturus küll nt nõo, maks ja moorits jmt esindatud, kus müüakse samamoodi pakendatud hakkliha jmt tooteid soodsama hinnaga kui tihti ka poe soodukate ajal leida võib.
Poe soodushindadest on turu tavahinnad ikka metsikult soodsamad. Hakkliha tavahind on 2,90€, poe soodushind on 3.90€. Mina ostan turult hakkliha, mis on 75:25 veiseliha kasuks, see maksab tavahinnaga 3,20€. Hautamiseks mõeldud veiselihad on ka ülisoodsad, värskest kalast rääkimata. Nii et sellist kraami on kindlasti mõtet turult tuua. 🙂
Ma ei tea, kus turul käid, aga keskturul on sea hakkliha 1,8 veise oma 2,5 🙂 lisaks saab oma soovil segada ja pakendavad soovitud kogused. Ma enamasti võtan 3-5 kilo korraga ja lasen 05-1 kg pakkida, mugav sügavkülma panna ja siis jaokaupa teha.
Ka liha on tunduvalt soodsam ja kaup värske (lisaks kui hommikul vara minna näeb nii mõnegi tuntud söögikoha kokka sealt ka kraami ostmas 😀 )
Mhmh, mulle ka Keskturg istuks paremini, aga see on meie jaoks veidi keerulise asukohaga, Mustamäe turule + kõrvalasuvasse Mahhimasse on kuidagi lihtsam minna. 🙂
Kogu planeerimise ja organiseerimise juures ongi algus kõige keerulisem, edasi tundub, et miks koguaeg nii teinud ei ole- on ju palju kergem ja vahvam! Ja mõne aja pärast enam üldse ei märka, et kuidagi teistmoodi toimetaks, sest harjumused on kinnistunud 🙂
Ja kui nn ”üle jäänud” raha eest saate kasvuhoone, mis annab nii head ja värsket saaki, siis see on ainult rõõm!
Hästi vahva perekond olete ja Kogumispäeviku tõttu ma sattusin üldse sinu blogi lugema ning seda otsust ei kahetse üldse.
Päikest teie perele
Dagne
Dagne, sa oled kuldne! Sa võiks ka oma toidublogi pidada, ausõna, ma oleks kohe fangirlina esireas. 🙂
Ma armastan su menüüde postitusi! Mega suure energia laksu saan kohe, et ma saan ka ikka hakkama.
Ja mees läheb ka sellega kaasa, kogub tšekke kenasti. Muidu pani kassast kiirelt jooksu.
Meil see kuu küll 100% ei õnnestunud, alles tutvume oma laristamis “oskusega”. Kuid järgmine kuu tõotab palju parem tulla.
Aitäh, et teed selliseid postitusi.
Ma oleks maru õnnelik, kui mu lapsed sööks veeranditki sellest, mida te sööte. Lapsed 7 ja 9. Et nad midagigi peale palja leiva sööks, tuleb ikka väga lihtsaid ja silmaga sisu eristavaid toite teha ehk siis võimalikult vähe komponente ja suured tükid 😀
Meie lastel on ka selliseid perioode olnud, siis nt olen salati lihtsalt kokkusegamise asemel taldrikule rivvi ladunud. Muidu lapsed on kõiki neid toite ise oma käega valmistanud, ise koostisosi sisse loopinud, nad saavad protsessist osa ja on harjunud, et toit käib just selline. Nad pole muusugust toitu saanud ja ükski elusolend ei jäta ju end nälga kui alternatiivi pole. 🙂
Minu omad on oma juurikad isegi ise külvanud või istutanud ja suvel kastnud või peenralt võtnud, aga ei midagi. Ja siis järavadki õhtul toorest porgandit, sest soe toit ei kõlba.
Loen mõnuga, nii head ideed. Kuna mul on sama suur pere, 9-aastane poeg, 5-aastane poeg ja 5 kuune poja, siis hea võrrelda. Ma ei söö ise paljusid neid toiduaineid, sest toidan beebit rinnapiimaga ja kardan, et nt herned, küüslauk, kapsas, õunad jma teevad talle gaase. Kuidas sinu beebi toime tuleb?
Väga suures koguses kapsas tekitab küll (ükspäev olid nii boršis kapsas kui kõrval kapsapirukas, see oli viga), aga küüslauk toidus pole kindlasti probleem, herned samuti mitte. Õunu ma ei söö, sest allergia, mahla ei joo beebi gaaside pärast, aga paar ampsu puuviljasalatis oleks kindlasti ok. 🙂
Nii huvitav ja inspireeriv lugemine!
Ma olen tüdinud nendest “säästu päevikutest” või toitumiskavadest, kus on asjad koos mida näinudki pole või siis… täitsa igavad söögid. Või siis liiga keerulised…
Lugesin seda postitust vist kolmel erineval korral ja täna võtsin uuesti ette. Ma ei läinud Kogumispäeviku aktsiooniga otseselt kaasa, aga hakkasin oma tarbimist kuu algusest rohkem jälgima ja juba säästsin 200 eurot!!!
Ja TÄNA oli postitus pool päeva ees, sest kokkasin selle järgi! Tegin endale spinati pastat (ilma herneta,sest hernes on hirmus:D) ja õhtuks Nizza salatit. NIII hea tuli!
Aitäh nende eluliste postituste eest, mis on nii inspireerivad, et käivitavad “ma suudan ka” tunde!
PS.
“Virsiku garantii” nägu seal alguses on lihtsalt nii vahva 😀
Sa oled nii inspireeriv! Aitäh!
Ja pasteeti saab väga edukalt sügavkülmutada 😉
Tõesti loen ja imetlen et inimestel on aega ja jaksu nii elada! Esiteks see planeerimine ,pildistamine ja kirjutamine sellest on ju mega aega ja tahtmist nõudev tegevus ! Nii et tõesti tubli!
Mina ei tea kas asi on mu laste vanuses või lihtsalt olen liiga järeleandlik inimene või lihtsalt otsin põhjuseid 😃
Igastahes meie elu näeb välja selline et me mehega töötame erinevatel aegadel ja alati on vaid üks vanem lastega kodus . Põhimõtteliselt nagu üksikvanem aga tegelikult oleme abielus ja õnnelikud 😃 Täiesti ebareaalne aga meil on olenemata segasest töögraafikust iga päev vähemalt kolm tundi vaid meie kahe jaoks nii et jah ,abielu töötab paremini kui kunagi varem 👍🏼
Küll aga söögi ja majanduse poole pealt olen dumba jumba. Esiteks ei möödu päevagi kui ühel lastest oleks trenn ,kellegi sünnipäev , õppimine jne jne. Kohutavalt aktiivsed lapsed ja veel hullem emme neil,kes ei suudaks elus nii kaugele jõuda et ühte roogagi üles kirjutada . Olgugi et poes käies on lapsed kuulekad ja ei ole enam sellises vanuses et vinguks ja pinniks mind kommileti ääres siis poeskäik on tüütumaid asju mu elus ! Sinult inspiratsiooni saades vaatasin üle ka selle koju tellimisvõimaluse Ja rootsis ka inimesed tunduvad seda kasutama aga kuna meil selline segasumma graafik tööl jne siis sain aru et oleks móistlikum lihtsalt kord nädalas poes käia ise . Nii mõeldud tehtud . Siis juba esimene päev lõi mu kena ”õhtusöök neljale pluss homne lõuna kahele” sassi .Esiteks nägin kalendrist et ühel lapsel oli trennis ”tüdrukuteõhtu” mis eeldas kaasa võetud õhtueinet ja õhtuks mingit snäkki. Siis sama päev helistas lapse sõbra ema ja küsis kas me võtaks poja sõbra õhtuni meile ,neil hüppas lapsehoidja alt.Loomulikult võtan. Sama hetk kui me siis sõime (meid oli neli poja sõbraga ,tütar oli ju ära) kopitas tädi uksele (elab kõrval majas) ja küsis mis me teeme . Loogiline et me pakume talle süüa .
Anyways läheb pikaks ja igavaks ,lihtsalt peale teist päwva juba sain aru et igasugu toidu planeerimine meie elus ei ole mõeldav variant .
Mina tahaks ka peale sinu enda ka su meest ja lapsi kiita . Mina ei suuda kedagi utsitada sööma asju mis neile vastu käivad .Ma ei tea kas põhjuseks mu enda mälestused lapsepõlvest (siiani ei suuda lumepallisuppe ,ahjukiluvõileibu ja muid sunniviisil söödud hõrgutiste peale mõeldagi) .Minul näiteks peres pastatoidud on big no no .Miskipärast lastele ja mehele ei meeldi pasta (ainult carbonaraga ja bologneisiga ja pastasalati näol sobib). Sama võikudega .Heal juhul korra nädalas aga better not at all. Koolis söövad ikka aga kodus ei taha. Munapuder ,keedetud muna,herkulapuder ja müsli on meie pere hommikusöök.
Samuti õhtusöögi kõrvale värske salat on must have ja puuviljad vaagnal,mida hea kooli,trenni kaasa haarata.
Ühesõnaga jah,arvan et laste vanus võibolla on määrav ja kindlasti töögraafik ja trennid jne .
Aga kõigile õnnestujatele soovid edu ja jätkake samas vaimus , ma võibolla ”vanaduspõlves” loen uuesti neid kommentaare(kui kõik pirtsutajad ja sportlased oma elu peale üle läinud😃) ,saan jälle inspiratsiooni ja võtan end kokku 😂
Ja minusugused ”spenders” tüübid elame ka edasi oma segasummasuvilates ja viskame raha tuulde ja siis mõtiskleme et kuhu kõik pennid kaovad 👍🏼