Miiu blogi

Hüvasti, kodu!

February 26, 2017~ pesapunumine


Mõnusa vaate jätame maha ja asendame uue, vähemalt sama mõnusa või mõnusamagagi. Voodi ja voodipesu tulevad õnneks kaasa. 

Teisipäeva ööl vastu kolmapäeva pakkisime kogu oma elu Astri tänaval kokku ja saabusime viimase kaubikutäie asjadega H emme juurde kell neli öösel. Ehkki meil suurem osa asju juba ammuilma kokku pakitud oli, võttis viimane pakkimine ja koristamine ikkagi rohkem kui 14 tundi – kustkohast need asjad kõik ilmusid, ma ei tea. H emme teooria oli, et imbuvad seinakontaktidest välja ja ausalt öeldes hakkas lõpuks nõnda tunduma tõesti. Kuigi ma enne viimast pakkimist iga päev vahelduva eduga leinapisaraid valanud olin, ei olnud viimasel õhtul üldse mitte mingisugust tunnet. Muudkui pakkisin ja koristasin, ise päriselt aru saamata, mistarvis ma seda kõike teen. Tühjad toad kajasid kummaliselt ja elutuba täitis maast laeni kõrguv kastivirn, kuid lahkumise tunnet ei olnud.


Vana kodu hommikusööke vist õnneks taga nutma ei pea – vanad meie (olen ka H koolitanud suurepäraseid hommikusööke valmistama), uus köök, uus hommikupäikesega terrass…

Kui ma kell pool neli lõpuks surmani väsinuna kaubikusse kooserdasin (samal ajal kui H veel viimaseid asju autosse tassis), vaatasin meie akende poole ja tundsin ennast nagu… võõras. Nagu keegi, kes ei ole sinna enam teretulnud. Ja see oli hästi kummaline, raputav ja valus tunne. Kui nägin, et H viimase laelambi viimast korda kustutas, nutsin kõva häälega, samas ise päriselt aru saamata, mille pärast ma nutan. See päris kaotusvalu jäigi justkui tulemata… ja see oleks põhimõtteliselt ju loogiline – minu praegune imeilus elu tuleb ju sealt minuga kaasa ning jätkub kuskil, kus meie kõigi elukvaliteet on sada korda parem. Samuti ei ole mul kodust, mida nimetan oma lapsepõlvekoduks, tegelikult pea ainsamatki õnnelikku lapsepõlvemälestust. Ainult kurvastus, äng ja üksildus – minu ja teiste seal elanute oma – on minu sisse kogunenud ja meenub mulle, kui seal lapsena veedetud aastatele tagasi mõtlen. Aga kui sul ongi ainult see üks ja ainus kodu, on ta ju ikkagi tähtis just sellisena nagu ta oli, mistõttu oli kolmapäevane notari juures käik siiski ootuspäraselt raske. Juba büroosse sisse astudes tekkis mul kurku raske ja rõhuv klomp, mida ma kutsikatele ja vikerkaartele mõeldes alla suruda püüdsin, aga mis terve sealveedetud aja pisaratena välja pressis. Püüdsin professionaalseks jääda ja suutsin siiski pisaraid piisavalt tagasi hoida, et mitte lausa nutma puhkeda. See oleks ilmselt päris kummaline ja teiste jaoks äärmiselt ebamugav olnud. Igatahes on see viimane nädal olnud üks suur ja keeruline tunnete virr-varr, mille sees ma ei ole suutnud ei põhjalikult kurvastada ega eesootava üle karvavõrdki rõõmustada.

Küllap nullivad need suured tunded teineteist ära ja alles jääb see kummaline inimene, kes teile seda postitust trükib… 😀

Ma tegin selle postituse juurde pilte ka. Kastivirnadest ja sellest roosi ja printsessiga pildist, mille Kroonprintsess enne oma toast viimast korda lahkumist selle tulevasele elanikule tahvliseinale jätta soovis. Uued elanikud, muide, teevad juba pisiremonti ja kolivad seejärel sisse. Kui eile keldrit tühjendamas käisime, magas nende tibuke köögiakna all vankris und. Nagu mina ja minugi tibukesed beebidena! Teadmine, et nad kolivad väikesest üürikorterist päris oma kolmetoalisse teeb mulle täna vaat, et sama palju rõõmu nagu meie oma kolimine suuremale ja paremale pinnale. Ja see, et meie kodust saab kellegi uue tähtis kodu. See on mõnus tunne. Igatahes mina ei tea, kuhu need viimased pildid said, aga võib-olla kadus mälukaart koos piltidega ära mingi kindla põhjusega. Ma ei tea küll, mis see olla võiks, aga mulle tundub, et kõik asjad juhtuvad viimasel ajal nii, justkui tõmbaks keegi kuskil kõiki õigeid niite…

Edit: Astri palee uus perenaine saatis pildi. Nii-nii armas temast!

Share this:

  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Facebook (Opens in new window)

Related

15 Comments

Kuidas me terrassiga korterist ilma jäime »
« Uueks koduks valmistumine: Ostunimekiri

About miiu

Comments

  1. BR says

    February 26, 2017 at 6:43 pm

    Oi kui hästi kirjutatud ja tõesti kurb oli lugeda. Kuigi tegelikult ju üks väga tore aeg ees ootamas 🙂 Aga ei mõista kuidas saad öelda “Samuti ei ole mul kodust, mida nimetan oma lapsepõlvekoduks, tegelikult pea ainsamatki õnnelikku mälestust.” Te olete ju oma armsa perega seal aastaid elanud, jõulupidusid korraldanud ja õnnelikke mälestusi tekitanud 🙂

    Reply
    • miiu says

      February 26, 2017 at 6:49 pm

      Lapsepõlvekodust selles mõttes, et lapsepõlvest. MUIDUGI on meie elu seal olnud vaimustav, minu elu konkurentsitult pa-ri-mad aastad, aga see elu ja need peod tulevad sealt meiega kaasa. 🙂

      Reply
      • miiu says

        February 26, 2017 at 6:55 pm

        Parandasin seda lauset, et oleks kirjas “ühtegi lapsepõlvemälestust” 🙂 Muidu võis tõesti kõlama jääda, justkui ma oma väikese pere ühiste aastate üle nuriseks. Nende hulgas pole minutitki, mille üle nuriseda!

        Reply
  2. P says

    February 26, 2017 at 6:47 pm

    Nii hingekriipiv lugeda 🙁 Mul endal on millegipärast mõlemal kolimiskorral olnud hinges vaid elevus ja ootusärevus. Pole üldse kurvastanud – kolimine ju selleks ette võetud saigi, et uues kohas on parem. See mõte ei lase nostalgialainetel üle pea kokku lüüa.

    Reply
    • miiu says

      February 26, 2017 at 6:51 pm

      Jaa, sul on õigus. Eks mul selle elevusega on praegu veel natuke raske, sest ma ei luba ju endal enne rõõmustada kui kõik on kivisse raiutud ja kuni pole, aga samas oleme ikkagi kodutud (praktikas pigem kodude vahel :D), olen selline… imelik pundar. 🙂

      Reply
  3. E. says

    February 26, 2017 at 7:13 pm

    Ma saadan Sulle niii palju kallistusi! Ja mul tuli juba seda postitust lugedes klomp kurku. Aga tean, et varsti-varsti kui tuleb uus postitus uue koduga, siis rõõmustan koos teiste lugejatege teie üle! 😉

    Reply
  4. K says

    February 26, 2017 at 7:40 pm

    Kõigepealt palju õnne!
    Me kolisime ka veidi enne jõule lõpuks oma uude koju. Olime aastaid sellest unistanud ja seda üritanud, aga teatud põhjustel lükkus see aina edasi. Nii et mul oli lõpuks sellest korterist (õigemini sellest, et see nii väike oli) nii kõrini, et ei tundnud üldse kurvastust. Läks veel nii, et pakkisime asju kokku ja mõtlesin järgmise autolaadungiga ära sõites, et tulen sinna veel homme tagasi, aga juhtus nii, et ei läinudki. Nii et nagu ei saanudki head aega öelda… mis oli väga imelik alguses ja tegi isegi minu üllatuseks natuke nukraks.
    Aga see on nüüdseks üle läinud ja iga päev tunnen nüüd tõelist rõõmu, kui meie uues kodus ringi vaatan. Lõpuks me selle saime, olin juba ammu alla andmas, kui aina uued takistused teele tulid ja seda 5 a järjest… Aga no igatahes nüüd on sisustamine täies hoos, kõik hakkab täitsa valmis ja meie nägu saama ja ma ei suuda suve ära oodata, et me lastega oma aias peesitada ja mängida saaks.
    Nii et see kurbus läheb varsti üle, kui ära kolite ja kõik see sama sind ümbritseb, mis mind praegu 🙂

    Reply
    • miiu says

      February 26, 2017 at 7:42 pm

      Palju-palju õnne sulle ka! Tunnen end isegi natuke ära selles, kuidas kirjeldad, et nii kaua on olnud see ootuse tunne (meie puhul küll remondiootuse), et olukord hakkab närviliseks tegema ja kodus ei ole enam hea. Võib-olla sellepärast tuli see ka otsus müüa kergemini kui ma oleksin osanud arvata. Ma usun ka, et meie uus kodu teeb meid sama õnnelikuks, nagu teie oma sind. 🙂

      Reply
  5. Pille says

    February 26, 2017 at 8:18 pm

    Lausa veider, kui nauditav oli seda nukrat postitust lugeda. Nii hästi kirjutatud, et ainult hästi napilt pääsesin pisaratest.
    Muidugi on kõik teid eesootav ilus ja hea, aga täiesti arusaadav ja loogiline, miks need tunded sul just nii kibemagusad on nagu nad on.
    Kiiret jõudmist Oma Koju!

    Reply
  6. Ketu says

    February 26, 2017 at 8:41 pm

    Tõeliselt südant liigutav postitus. Ja tean seda segadusse ajavat tunnet nii väga. Kui me lõpuks oma elukaaslasega kokku kolisime ja ma oma lapsepõlvekodus asju pakkisin, siis olin rõõmus, et lõpuks saan 5 aastat koos ooldud peikaga nautida kooselu ja privaatsust ning samal ajal nutsin, kuna oli tunne nagu sõidaksin igaveseks ära kuskile kaugele kaugele :/ Sellised väääga kahetised tunded valdasid.
    Aga teile soovin peatset koju maandumist ja kuna kõik kõige olulisem on perekonna näol kaasas, siis saab lõpuks see virr-varr läbi ning meeldivad emotsioonid pääsevad võidule 😊

    Reply
  7. Sigrid says

    February 26, 2017 at 10:59 pm

    Mul tulid enda emotsioonid kohe meelde, kui viimane kord kolisime. Kui alguses oli veidi elevustki sees, siis reaalselt kolimise ajal nutsin samamoodi. Eks omamoodi tegi asja hullemaks ka see, et olin viimast lõppu rase ja kolisime linnast välja sellisesse kohta, kus ma reaalselt mitte kedagi ei tundnud ega teadnud. Praeguseks hetkeks arvan muidugi seda, et see oli vaieldamatult parim otsus meie elus.

    Reply
  8. K says

    February 27, 2017 at 10:56 am

    Jah.. nii tuttavad emotsioonid, kuid mul oli vastupidine olukord lõpuks. Lapsepõlvekodu oli müügis tükk aega, et ema saaks endale tema jaoks üksi liiga suure renoveerimist vajava 3-toalise väikese renoveeritud korteri vastu vahetada.. Oli korter müügis 2,5 aastat. Küll taheti liiga vähe raha anda ja küll öeldi päev enne notarisse minekut ära.. Kui olin juba 2 korda korterit täiesti tühjaks pakkimas käinud ja siis jälle sisse tagasi kolinud(pidin kõigega ise tegelema, kuna ema elas Soomes veel), oli armas kodu juba suureks tüütuseks muutunud. Nüüd aga ema tuleb Eestisse tagasi, võttis universumi märgi vastu ja eemaldas korteri müügist, tegeleb hoopis ise remondiga 🙂 Ju ta hoidis sellest kohast hingega nii kinni, et pidi hoopis nii minema. Ja tunne on hea ka niipidi.

    Mul Sinu pere üle nii hea meel! Olete seda väärt. Saadan head soovid teele 🙂

    Reply
  9. relika says

    February 27, 2017 at 6:14 pm

    Pisara kiskuja…

    Reply
    • miiu says

      February 27, 2017 at 6:19 pm

      Vabandust <3

      Reply
  10. Regiina says

    February 28, 2017 at 1:44 pm

    Ehhe ma hakkasin ka nutma 😀 Tulid oma tunded meelde. Armastasin meie pisikest pesakest nii väga aga jäi teine väikeseks meie kasvavale perele ja mina olin seitsmendat kuud rase takka otsa, et neid tundeid oli palju. Seoses minu suure kõhuga tellisime koristuse firma poolt ja pärast läksin üle vaatama nn viimast korda, kui olime juba uues kodus paar ööd olnud ja seisin seal tühjas korteris ja mõtlesin, et kas see oligi minu kodu? Polnud enam järsku seda kodu tunnet üldse, olid vaid seinad ja laed ja põrandad. Tulin ära ja mõtlesin, et oot kuhu kodus kadus? Tulin uute koju ja mõtlesin, et hmm siin ka pole kodu tunnet… ja siis olin jälle kurb 😀 Uues kohas tekkis kodutunne alles tüki aja pärast ja vahepeal oligi selline natuke lost olla, nagu polekski kuskil kodu aga nüüd on uus kodu nii kodu, kui olla saab 🙂 Meie kolmas põnn sündis siin ja lapsed said oma toa ja terassi peal saab kohvi juua ja õhtust süüa….. Ühesõnaga nii ilusti kirjutatud postitus Sul ja kiiret sisseelamist uues suures kodus 🙂

    Reply

Leave a Reply to miiu Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Mina olen Mirjam (30), sõpradele ja blogilugejatele Miiu. Olen kolme lapse ema, Kukupesa nime kandva sisustuskaupluse omanik ja suur kokandusentusiast. Loodan, et leiad siit blogist midagi enda jaoks paeluvat, lahkud siit positiivse laenguga ja tuled peagi uuesti tagasi! Kontakt ja koostööpakkumised: blogi[ät]kukupesa.ee

Meie Käopesa Facebookis:

Meie Käopesa Facebookis:

ELU HETKED

Meie elu vahetu reportaaž Instagramis

JUTUSTAVAD KAASA

  • Lonas on Kroonprintsessi JUUBEL
  • pelle secca piedi on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • https://www.migliormicroonde.it/ on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • J on Kroonprintsessi JUUBEL

OTSING

KATEGOORIAD

ARHIIV

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy

POPULAARSEMAD

  • Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
    Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
  • Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
    Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
  • Ise tegid selle saia või?
    Ise tegid selle saia või?
  • Värvisin hennaga juukseid...
    Värvisin hennaga juukseid...
  • Kogumispäevik: Kodukeemia minu (loe: kloorisõltlase) majapidamises
    Kogumispäevik: Kodukeemia minu (loe: kloorisõltlase) majapidamises
  • Meie suvepuhkus, osa 2: Riia loomaaed
    Meie suvepuhkus, osa 2: Riia loomaaed
  • Haavatavus
    Haavatavus
  • Kuidas (ühe käega) katta kolmapäevaõhtust teelauda?
    Kuidas (ühe käega) katta kolmapäevaõhtust teelauda?
  • Suurem kangelane kui sina!
    Suurem kangelane kui sina!
  • Meie suvepuhkus, osa 3: Vinge vaade, basseinid ja roomservice
    Meie suvepuhkus, osa 3: Vinge vaade, basseinid ja roomservice

Recent Posts

  • Kroonprintsessi JUUBEL
  • Mõttesõel, mu vana sõber
  • Meie igavesti-kodu: Söögituba
  • Ise tegid selle saia või?
  • Remont: Ülemise korruse vannituba

Recent Comments

  • Lonas on Kroonprintsessi JUUBEL
  • pelle secca piedi on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • https://www.migliormicroonde.it/ on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • J on Kroonprintsessi JUUBEL
  • Piret on Kroonprintsessi JUUBEL

Archives

  • February 2022
  • October 2021
  • April 2021
  • March 2021
  • February 2021
  • January 2021
  • December 2020
  • November 2020
  • October 2020
  • September 2020
  • May 2020
  • November 2019
  • August 2019
  • July 2019
  • May 2019
  • April 2019
  • March 2019
  • February 2019
  • January 2019
  • December 2018
  • November 2018
  • October 2018
  • September 2018
  • August 2018
  • July 2018
  • June 2018
  • May 2018
  • April 2018
  • March 2018
  • February 2018
  • January 2018
  • December 2017
  • November 2017
  • October 2017
  • September 2017
  • August 2017
  • July 2017
  • June 2017
  • May 2017
  • April 2017
  • March 2017
  • February 2017
  • January 2017
  • December 2016
  • November 2016
  • October 2016
  • September 2016
  • August 2016
  • July 2016
  • June 2016
  • May 2016
  • April 2016
  • March 2016
  • February 2016
  • January 2016
  • December 2015
  • November 2015
  • October 2015
  • September 2015
  • August 2015
  • July 2015
  • June 2015
  • May 2015
  • April 2015
  • March 2015
  • February 2015
  • January 2015
  • December 2014
  • November 2014
  • October 2014
  • September 2014
  • August 2014
  • July 2014
  • June 2014
  • May 2014
  • April 2014
  • March 2014
  • February 2014
  • January 2014
  • December 2013
  • November 2013
  • October 2013
  • September 2013
  • August 2013
  • July 2013
  • June 2013
  • May 2013
  • April 2013
  • March 2013
  • February 2013
  • January 2013
  • December 2012
  • November 2012
  • October 2012
  • September 2012
  • August 2012
  • July 2012
  • June 2012
  • May 2012
  • April 2012
  • March 2012

Categories

  • adventures
  • aiapidamine
  • art
  • arvan
  • arvustus
  • baby food
  • blog sale
  • bump
  • chit-chat
  • christmas
  • daddy's little girl
  • DIY
  • edevus
  • emadus
  • extreme home makeover
  • family
  • friends of ours
  • giveaway
  • green thumbs
  • H nipinurk
  • il faut cultiver…
  • ilusad asjad
  • issi väike kullake
  • jõulud
  • jutupostitus
  • juuksed
  • kodu
  • kodukohvik raju hunt
  • koerapreili loore
  • kogumispäevik
  • kõhuke
  • kokkuvõte: 2012
  • kokkuvõte: 30
  • kolmas rasedus
  • kreeka 2019
  • kroonprintsess
  • kroonprintsess: areng
  • kroonprintsess: kasvamine
  • kroonprintsess: pildid
  • kroonprintsess: sünd
  • kroonprintsess: tsitaadid
  • kroonprintsessi fotokast
  • küpros 2018
  • küsimused & vastused
  • küüned
  • legokool
  • literature
  • love story
  • me avame poe
  • meik & nahahooldus
  • meisterdused väikelapsele
  • minu väike ettevõte
  • mis mu taldrikul on?
  • mis seal grillil küpseb?
  • mis täna hommikusöögiks on?
  • mis täna lõunaks on?
  • mis täna magustoiduks on?
  • mis täna õhtusöögiks on?
  • mis täna…?
  • mobile blog
  • mood
  • motherhood
  • mõtisklused & arutelu
  • music
  • nädalamenüü
  • new year's eve
  • õdedevaheline armastus
  • oravdamine
  • ostlemine
  • our kitchens rule
  • outfit of the day
  • outfit of the day: baby
  • outfit of the day: toddler
  • outfit of the day: väikelaps
  • paradiisisaar
  • parfüümid
  • pere
  • pesapunumine
  • photography
  • poor man's instagram
  • printsess virsik
  • printsess virsik: areng
  • printsess virsik: kasvamine
  • printsess virsik: pildid
  • printsess virsik: sünd
  • projektid
  • raha & majandamine
  • raju hunt
  • reklaam
  • remont
  • restoraniarvustus
  • retseptid
  • rotike
  • seiklused
  • sildita
  • snapshots (pildipostitus)
  • sõbrad-seltsimehed
  • spaakülastus
  • sponsoreeritud
  • sünnipäev
  • teater
  • the cuckoo shop
  • tips & tricks
  • toddler crafts
  • toidujutte
  • toitumine
  • tunnen
  • väikevend
  • väikevend: areng
  • väikevend: kasvamine
  • väikevend: pildid
  • väikevend: sünd
  • video
  • videoblogi
  • vlog
  • vlogmas

Meta

  • Log in
  • Entries feed
  • Comments feed
  • WordPress.org
Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
 

Loading Comments...