Ma olen blogisse tulemist tükk aega vältinud, sest ma teadsin, et kui ma siia tulen, pean ma tõele näkku vaatama ja endale tunnistama: me ei osta seda maja. See majateema on ju siin blogis nagu üks hiigelsuur elevant keset tuba ja nii olen ma siia kirjutamist edasi lükanud, et see tõsiasi veel tegelikkuseks ei saaks.
Mul oli kogu selle teema kajastamisega kindel plaan lihtsalt kaalutletult argumenteerida ja mitte emotsionaalseks minna, aga tutkit, brat – täitsa ära kiindusin. Kui see teadaanne tuli, et kinnisvara kaasomanikud müügi osas kokkuleppele ei saa, et müük ära jääb, olin ikkagi nagu puuga pähe saanud. Tühi. Õnnetu. Vihane. Me olime nii palju rabelenud, mingeid kuradi motivatsioonikirju kirjutanud, panku mööda jooksnud, jaatavad vastused saanud ja siis nädalate viisi oodanud, et maja müüja “järgmisel nädalal oma otsusest teataks”. Muudkui lükkas ja lükkas seda edasi, lasi meie ootustel ja lootustel kasvada ja siis saatis teise osapoole kaudu sõna, et tehing jääb ära. Nukker, to say the least.
Või noh… on ja ei ole ka. Mul tegelikult ju ei olnudki eriti isu siit ära kolida. Sai ju räägitud, et tegemist on ideaalse koduga meie jaoks ja mõte siit ära kolimisest enne, kui tärkavad mu sada värvikirevat tulpi ja imeilusat kollast nartsissi… enne, kui meie metsatukas hakkab laulma meie päris oma kägu ja aias ringi paterdama jões elavad pardid… no ja oma peenrakasti, mille suve lõpus sain, tahaks ka nüüd kasutada ja… kurb oleks olnud lahkuda. #bipolaarne
Tegelt on kõik hästi. Mul on nüüd suurem pettumus hajunud ka ja küllap avaneb meil uus võimalus selle maja ostmiseks, kui nad selle kunagi lõpuks ikkagi müüki panevad. Me kõik, k.a. lapsed, tegelikult väga ootasime sinna elama asumist. Kodune ja hea oli meie jaoks. Aga siin ja praegu on meil ka kodune ja hea.
Praegu oleme oma pettumuse ja rahutuse praeguse kodu parendamisse suunanud. Kuna meie uusarenduse-pesal saab kohe kaheaastane garantiiperiood läbi, kutsusime home inspectioni garantiiülevaatust teostama (kirjutan teile sellest eraldi postituses, väga kihvt kogemus oli), et olla veendunud, et ehitaja perioodi lõppedes tõepoolest kõik korda teeb. Veel käisime H’ga kahekesi väikesel IKEA tripil ja ostsime koju üht-teist, et siinset elu mõnusamaks muuta. Sh. Väikevennale Suure Poisi Voodi, kus ta juba eile öösel ja täna lõunal NII tublisti magas ja meile hakkas kohe tunduma, et tegelikult mahuvad nad kahte tuppa väga kenasti ära. Samuti sai mängutuppa soetatud pikk kirjutuslaud, kus peagi kooliteed alustav (oleme kahes koolis katsetel käinud, ootame hinge kinni hoides vastust, mis homme jõudma peaks…) Kroonprintsess koolitükke teha ja väike õde joonistada-meisterdada saab. No ja köögi tööpinna, mida ma siiani välja valida suutnud polnud (veidi pikka vinnaga – ainult kaks aastat läks aega!), tõime ka ära, et selle köögi lõpuks valmis saaks. Tegime meie Riia-reisist vlogi, kus varsti kõiki soetatud mööblitükke lähemalt näitan, ja kui me tööpinna paika ja töötasapinna taguse seina plaaditud saame, filmin lõpuks majatuuri ka. 🙂
Ühesõnaga: elu läheb edasi. Ükski kogemus pole ilmaasjata, ka mitte seekordne kodusaaga. Oleme kinnisvaraportaalid läbi vaadanud ja mitte miski muu ei kõneta ka, mistõttu oleme igasugused koduotsingud praegu pausile pannud. Omamoodi võlu on praegu ka teadmisel, et pangalaen on piisavalt madal, et korralikult sääste varuda. Stabiilsus. Ja no see mets, mis hommikul ärgates aknast paistab ja naabrid ja… kodu. Siin on tegelikult nii hea ja et lumi sulama hakkab ja kevade lõhna juba peaaegu tunda on, kui väga hoolega nuusutada, tundub kõik juba poole helgem ja rõõmsam.
Mina usun ka, et ju see kogemus oli millekski vajalik. Meie oleme oma ehitatud kodus elanud pea 3 aastat ja võin täna öelda, et meie jaoks on tegemist unelmate koduga ja kõik vastab just meie pere soovide ja vajadustele ( kaalusime pikalt erinevaid planeeringu variante). Siit ka minu küsimus, kas te pole kaalunud varianti oma projekti järgi maja ehitada, siis tuleks kõik just selline nagu teie pere soovib ja pole kellegi teise asjade ümber tegemist.
Palju edu ja usun, et varem või hiljem te kolite ikka, omast kogemusest võin öelda, et kui see kipitus on hinges, siis ega ta sealt välja ei lähe.
Ei, me ei taha ise ehitada 🙂
Minule tundus algusest peale natuke veider, et tundusite algusest peale nii kindlad, et just TEIL on see valik kumb maja võtta. Uusarendus, mis on müügiks tehtud, see muidugi, aga kodu, kus elavad inimesed sees..siinkohal jääb alati müüjal õigus kas ja kellele müüa 🙂
vaatasin just youtubest ühte vlogi väga eduka naise elust, kus rääkis, et neil oli võimalus osta ideaalsemast ideaalsem maja, juba planeeriti sisustust, shopping haulid jne, kui selgus, et omanikud ei soovigi müüa. Naine oli muidugi tohutult löödud, kuid selle asemel, et nukrutseda ja uut maja otsida, hakati hoopis oma olemasolevat kodu pooleliolevate projektidega lõpetama ja enda jaoks ideaalsemaks muutma..tundub et teete sama 🙂 igaljuhul edu teile, teie praegune tareke tundub teile nii ideaalne, et nautidege seda mis on, mitte seda mis oleks võinud olla! 🙂
Sulle tundus see veider, et just meil on see valik, sest… sa teadsid, mis juttu meile sealtpoolt räägitakse? Also “nii kindlad” ei ole võib-olla päris adekvaatne hinnang kui ma igas postituses kirjutasin, et ma ei saa milleski kindel olla 😀
Ikka ja alati on kõigel põhjus. Kyll see õige kodu Teieni tuleb 🙂 pai!
Ps! Ikea on minu silmis maailma jubedaim pood! Kasutan aga kullerit edasi, kes minu asemel seal viitsivad orienteeruda 😝
Hoian kõvasti kõvasti pöidlaid, et E saaks sinna kooli, kuhu ta ise väga soovib minna!!!!!!!!!!!
Aitäh Sirleeeee! Nii asjakohane soov tänaseks, täna tulevad vastused Lütseumist, kus ta säras nagu päike!
Sa kuskilgi mainisid, et nad müüksid teile selle maja 60 000 eurot (äkki mul on valesti meeles) soodsama hinnaga kui maja turuväärtus? (hindamisakt?) on? Kui te oleks valmis maksma turuhinda, kas nad siis müüksid?
Ei, päris nii hästi ikka ei saa. Ta on müügis olnud 60k kallimalt kui meie hinnapiir oli, aga me veits saaksime juurde panna ja ta päris 60k rohkem ei ole turu keskmise järgi vist ikkagi väärt ka 🙂 Aga ma ei tahaks väga avalikult teise pere siseasju sedasi arutada, seda enam, et ma neist ju tegelikult midagi ei tea.
Mulle ka Ikea meeldib, tüüpiline skandinaaviaste maitse ja selline mõnus kodune, moderne, lihtne ja odav kah. Püüan ikka aeg-ajalt sinna ühe tuuri teha ja just ise meeldib otsida:)
Pole hullu selle majaga, ju siis ikka polnud see õige. Otsisime oma maja 2 aastat, ise ehitada ei tahtnud ( mees on jube nõudlik ehitajate suhtes , liiga palju pinget oleks) ja lõpuks ikka leidsime, ju siis oli õige aeg. Küll leiate ja veel siis, kui kõige vähem otsite.
Kas tütreke sai kooli?
Sai ❤️