Täiesti bipolaarne tunne on, te lihtsalt ei kujuta ette. Ma ei suuda otsustada, kas mul on NII HEA MEEL, et meie kodu müügikuulutus üleval on või NII PAGANA KURB, sest keegi ostab minu ema, minu ja mu laste lapsepõlvekodu ära ja ma ei saa siia enam kunagi tulla.
Me oleme siia jäämiseks kaalunud kõiki variante. Kõigepealt tahtsime muuta planeeringut ja teha elutoast suure-suure lastetoa. Siis arutasime oma maailma kõige lemmikumate ja armsamate naabritega, et ehk oleksid nemad nõus oma viimase korruse neljatoalise meie esimese kolmetoalise vastu vahetama – neil oleks vähem trepist käimist, suviti mõnusam elada (üleval on suvel palav, meil alati mõnusalt kuiv ja jahe), vähem kommunaale maksta ja meil rohkem ruumi elada. Aga nad ei taha oma kodust täna enam kolida – nad on harjunud vaatega kogu Nõmmele ja Pääsküla rabale ja see oleks neile emotsionaalselt liiga raske. Arusaadav. Mul on ju ka emotsionaalselt hästi raske.
Naljatledes kaalusime isegi kõrvalnaabrite äraoleku ajal meie ja nende korterit eraldava seina sisse ukse lõhkuda, ühe toa endale võtta ja nende poolt ukse kinni müürida. See poleks vist ka kuigi hea lahendus olnud…
Ja nüüd on ainus võimalik lahendus ära mahtumiseks müümine ja kolimine. Ja selle kõige potentsiaalne tulem võib olla parasjagu ruumi meie suurele pesakonnale ja võib-olla isegi oma aiake ja see kõik teeb selle minu jaoks pisut lihtsamaks. Pisut.
Krt, et me oma “päris” diivani ja tugitoolid enne Marisele ja Igorile andsime kui teada saime, et müümiseks ja müügipiltide tegemiseks läheb. 😀
Meie kodu müügikuulutus on igatahes üleval ja teda on võimalik näha sellelt lingilt SIIN.
Ma õudselt palun teid, et te kõik võtaksite ja jagaksite seda postitust või müügikuulutuse linki oma sotsiaalmeedia kanalites. Sest mulle tundub see kõik veel nii ulmeline ja ületamatu ja ma arvan, et me vajame teie abi. Ehkki meie korterit müüb maailma ajaloo kõige toredam maakler Kaspar, kes teab meie maja projektist ja hoone omadustest kõike, kellel on suurepärane sisekujunduslik vaist ja kes oskab huvilistele rääkida absoluutselt kõigest, mida meie kodu ostuga seoses teada tahta võiks. Meie kodu on heades kätes.
Ja no kõige rohkem ma tahaksin, et üks teist ostaks meie tare ära ja et me võiksime saada suurteks sõpradeks ja et ma võiksin teil külas käia, teid maailma kõige mõnusamate naabritega tuttavaks teha (ehkki see juhtub ilmselt niigi – ma tahaks näha kui kaua on siin võimalik elada ilma, et viimase korruse naabrid poleks teis tekitanud tunnet, et te elate siin juba aastaid) ja teile kõik meie kodukandi kõige toredamad kohad, ümbritsevad triljon mänguväljakut, parimad piibelehtede ja tammetõrude korjamise kohad ja kelgunõlvad ette näidata. Meie tareke on küll siit-sealt päris väsinud ja vajab hädasti, et tema kallal kõpitsetaks, aga siin on tõesti hea elada. Muuhulgas on siin nii vaikne, et esimest korda Piritalt siia kolinud H oli pealaest jalatallani creeped out, sest siia lihtsalt ei kostu öösiti ainsamatki heli. Ma ei tea, miks see tema jaoks nii suur šokk oli, minu meelest on tavaline ja hea. 😀
Nuuks. Ja jeeeeee!
Virsik vaatas siin kõrvalt neid pilte ja teatas järjest suure äratundmisrõõmuga “meie omaaaa!”, “emme-issi tubaaa”, “õe tubaaaa” jne. Not for long, kullake. Not for long. :’)
Armas kodu. Usun, et ostja leiate lihtsa vaevaga :).
Ühel pildil on nii armas kuidas Virsik õe toas asjatab :).
Me just otsime mõnusat kolmetoalist korterit. See ileks imeline!! Peab härrale Nõmme-idee maha müüma, teda tõmbab ikka kesklinna poole kahjuks. Imeline kodu kindlasti nii Teile kui tulevastele elanikele 🙂
Ja kiidan maakleri valikut, ainult head kokkupuuted temaga!
Kui meie pere (ma olin siis 9) kolis lapsepõlvekodust mõnekümne km kaugusele oma majja, siis kurb tunne oli ikka mitu mitu aastat. Käisin isegi avalikust telefoniaparaadist sinna helistamas ja kui vastu võeti panin toru ära ja hakkasin nutma. Tegelikult käin seal siiani teinekord meenutamas ja jalutamas ning trepikoja lõhna nuusutamas 🙂 Elan nüüdseks küll juba pikalt omaette, kuid see koht on mu südames siiani. Emotsionaalselt on selline protsess ikka väga väga raske, aga aeg on selle vastuseks…
Et ma vaid 55000 laenu saan ning sissemakseks pole veel üle 1000 jõudnud kõrvale panna 🙁
Kõik lootused tänaõhtusel Viking Lotol!
Kuidas tead, kui palju laenu saad? Käisid pangas küsimas? Millest see täpsemalt sõltub? 🙂
Sorri, ma amatöör :S
Võib arvata, et andis panka taotluse ja sai vastuse. See sõltub sissetulekutest peamiselt, aga ka sellest, kui kaua sa oled järjest teeninud ja millisest ettevõttest – näiteks Kukupesa-palga eest eluasemelaenu ei anta, ettevõte liiga noor. 🙂
Kirjutasin Teie maaklerile 😉
Väga ilus kodu ja väga palju edu Teile – kindlasti jagan postitust ka! =)
Aitäh, armas!
Meie otsime uut kodu! Kirjutame maaklerile, et vaatama tulla 😊
Kust on magamistoa laelamp pärit? Mul täpselt sellist vaja:)
IKEA 🙂
Nii armas kodu on/oli? (kuidas praegu peaks kirjutama 😀 ) teil! Pildid on väga ilusad aga miks pole majast väljast ühtegi pilti? Majast, aiast…? 🙂
Naljakas jah, et Kaspar ei teinud, ise mõtlesime sama…
Ja muuseas – on ikka! Kuni meil uut pole, ei kavatse ma kùll kodutu olla! 😀
Armas koduke! Aga jah, müügikuulutuses kirjas, et saab koheselt sisse kolida…
Kuidas on sisustusega, palju sellest sisse jääb?
Hei! Vastasin siin ühele samateemalisele kommentaarile 🙂
Vaatan müügikuulutuse pilte ja preili hiilib ligi: “Vaata, kui ilus tuba!”, kui Kroonprintsessi toa pilt ette tuli. 🙂
Ilus on teie koduke tõesti, loodetavasti saab uued toredad omanikud. Ja teile hoian sõrmed-varbad pihus.
Meie oleme oma kodu otsingul ja plaanime see nv Tallinnasse tulla ja hommepäev helistan maaklerile,et vaatama tulla ka 🙂
Ma olen koguaeg mõelnud,et nii tore oleks oma perega teie pere sõbrad olla,kui hästi läheb ja keegi kiirem pole siis äkki saabki teoks? 🙂
Juba piltidelt on kodu tunne ja oleksid sa ainult mu ärevust näinud kui kuulutust nägin.
Jaa, miks mitte, see oleks väga vahva. Homme tuleb viis inimest vaatama juba, aga see ju ei tähenda mitte midagi. Muidugi tulge vaatama! 🙂
Nii armas kodu! Kas mingi mööbel jääb sisse ka? 🙂
Me ei osanud aimata, et keegi meie mööblit tahta võiks, nii et elutoamööbli müüsime maha, esikusse kapi, kööki laua ja toolid ja lastetoa mööbli saame jätta 🙂
Nii ei ole küll ilus öelda aga..
Hea on näha-teada, et oma imemaitsvad ja isuäratavad toidud oled kõik valmistanud väga lihtsas ja “tavalises” köögis. Ei ole mingi super-hüper filmist nähtud köök. Järelikult pean ikka ise oma laiskuse kontidest välja raputama ja kokkama hakkama 😉
Loodan, et saate oma praeguse korteri müüdud ja uus kodu ootab teid ära. Sa ju tead, et “home is not a place, it’s a feeling.” Ei ole vahet, kus te elate, oluline on vaid see, et te koos elate.
On küll ilus öelda! Ma teen kõik oma toidud kahe rauaga pliidil, kitsas ahjus, 20 a vanas köögis kus on ikkagi üsna vähe kapiruumi nt erividinate jaoks. Ise kodus kokkamine ei ole mingi kunst, vaid rõõm ja elustiil, mida saab harrastada kusiganes. Ja aitäh selle viimase osa eest, ma usun ka 🙂