Miiu blogi

Uut IKEAst, täitunud unistus ja väikesed aiapidajad

July 4, 2017~ aiapidamine, pesapunumine


Kui emme end puhkusele ja ühtlasi ka meile külla sättimas oli, palusin tal endale IKEAst mõned vajalikud (ja vähemvajalikud…) asjad tuua. Näiteks komplekti OUMBÄRLIG pottide ja panniga, sest meid oli üllatuslikult tabanud suur potiikaldus. H viskas meid aastaid igal hommikul truult teeninud pudrupoti minema – vana kodu iidne pliidiplaat oli selle kõveraks muutnud ja peremees arvas, et säärane ebaühtlane pind teeb meie uuele pliidile liiga. Päris pikalt oli üsna keeruline üheainsa potiga läbi ajada, aga nüüd on mul kolm suurepärast uut paksu põhjaga kastrulit. Uskumatu on see õnn, mis peitub argielu hõlbustavates ja praktilistes asjades! Päev enne emme saabumist kurtsin H’le, et oleksin pidanud ka uue panni tellima – meie üksainus vana hakkab väsimuse märke ilmutama ja uus kuluks ära. Muidugi olin ma unustanud, et potikomplektis on pann ka. Rõõm-rõõm-rõõõõõm!

Lisaks sai meie köök endale uue mõnusa sõela (sest ka säärane puudus meil sootuks), veekannu ja kaks komplekti nuge-kahvleid. Viimaseid pidi tulema tegelikult üks karp, aga tegin nimekirja koostades kogemata ühe liigse kliki. Hullu pole sest muidugi midagi, sest jõulupidudel kipubki meil alati pisut “liiga” palju rahvast käima ja iga nuga-kahvel on alati arvel. Kas ma oma koorimisnoaneedusest olen teile juba rääkinud? Ei? No igatahes algas see kõik sellest, et meil oli täiesti *otsin pikalt sobivat ülivõrret* ebamaiselt hea Bodumi köögiviljakoorija, mille ma ühel õnnetul päeval tõenäoliselt ühes kartulikoortega välja viskasin. Haihtunud ta igatahes oli. Et me poest ühtegi samasugust leidnud pole ja ma suvalist ostmast keeldusin, ajasime me üle poole aasta läbi ilma koorimisnoata. Elu ilma koorimisnoata ei ole üldse kerge elu, muide. Kui me Leetu IKEAsse sõitsime, saime sealt kätte meie kadunud Bodumile pea identse noa ja rõõmustasime väga, et elu taas endistviisi edasi minna saab. Ainult et… koju jõudes oli nuga ainus asi, mida poekottides ei olnud. Saaga jätkus paar kuud hiljem kui ema meile esimest uude koju korda külla tuli ja ma palusin, et ta meile IKEAst paar asja – sh. selle koorimisnoa tooks. Otseloomulikult oli just nuga see üks asi, mis tal minu loetelu lugedes kahe silma vahele jäi. Ja seekord? Seda lihtsalt polnud IKEAs. Riiul oli tühi. Saime küll teistsuguse koorija, aga see pole ikka üldse see… õnneks käisin reedel Gemossis ja sain sealt lõpuks-lõpuks-lõpuks ideaalse Victorinoxi plastikust käepideme ja pöörleva sakilise teraga koorimisnoa, mis on isegi parem kui meie vana Bodum. Oleme needusest priid!

Vannituppa saime seekord veel ühe puidust trepp-pingi (sest Virsik ei ulata selleta mitte mingi nipiga käsi pesema, pluss meil on saunalava eest ka pink puudu ja see passib sinna ideaalselt), GODMORGON sarja karbikesed ja veel ühe maailma pehmeima vannitoamati. Karbikesi on vaja sellepärast, et vannituppa on vaja paigaldada uus valamu. Ma ei tea, kas te mäletate, aga majaga kaasa tulnud valamu ei olnud mu kõige lemmikum. Samas tundsin ma, et nõme oleks tutikas asi lihtsalt niisama välja vahetada. Kahjuks (või õnneks, ma nüüd ei teagi) tuli Universum mulle ses osas vastu ja kui ma kuukene tagasi valamu kohal oleva kapi ukse lahti tegin, sadas sealt alla tilluke klaaspurgike sheavõiga ning lõi kraanikausist killu välja. Perkele! Õnneks sõitis üks maailmaarmas blogilugeja Leetu ostlema ja tõi mulle IKEAst uue valamu koos kapiga (mis, muide, maksid 80€ vähem kui Rootsis), mistõttu nüüd karbikesi vajasingi – et kõik võiks ohutult valamu alla mahtuda…

Lapsed said hiljuti peretuttavate poolt edasi pärandatud raudteekomplektile täiendust – IKEA rongide tootmine lõpetatakse varsti ära ja igaks juhuks tuli võimalust kasutada. Rongimäng on suur hitt – seda enam, et juppe on nüüd piisavalt, et terve mängutuba rööpaid, sildu ja tunneleid täis ehitada. Samuti said preilid endale kaks piparmündirohelise mustriga voodipesukomplekti. Nad magavad nüüd ju täissuuruses voodis, aga sellesse sobivaid voodipesukomplekte on neil seni ainult üks olnud. Nüüd on üks veel. Ja õue skoorisime neile…

… RESÖ piknikulaua! See on nii-nii-nii armas ja ilus ja hädavajalik – varem polnud preilidel mitte kusagilt liivakooke serveerida või kohta, kus mugavalt suviseid hommikusööke nautida. Nüüd on neil päris oma lastelaud, mis sarnaselt kõigile teistele pindadele meie majapidamises kohe ka kimbukese kaunistuseks sai. See meeldib mulle lihtsalt nii-nii-nii-nii väga!

Uhke aiapidaja oma tuttuue laua taga

Läksin ükspäev lõpuks ometi ehituspoodi kindla plaaniga oma pikaaegne unistus täita ja ehkki ma tegelikult olen sada protsenti kindel otsuses aiapidamisega mitte arutult kiirustada (sest tahan rahus planeerida, mis kuhu sobib, mitte taimi ja põõsaid hiljem üles kaevata ja ümber istutada), ostsin ikkagi mõned maasikataimed selleks suveks ka. Veidi on hilja ja potis on neil ilmselt pisut kitsas ka, aga suva – suurtel oranžidel savipottidel on niikuinii koht minu unistuste aias ja proovimisest ju kahju tõusta ei saa. Oluline on, et preilid saaksid oma (vanaema ostetud uhketes aiatöökinnastes) näpud mulda pista ja proovida, mis tunne on midagi ise kasvatada. Tunne on muidugi hea – terve istutamise aja mõtiskles Kroonprintsess valjult kui suur õnn see ikka on, et me korteris ei ela. Saab igasuguseid asju istutada ja kasvatada ja… Talle see aiapidamise värk õudselt hästi sobib ja ta meeletult naudib sellist iseseisvalt nokitsemist.

Virsik muidugi ka. Need väikesed äkased küünealused mullas on vist mu maailma kõige lemmikum vaatepilt:

Mis see suur unistus on, millest ma siin muudkui vatran? Kompostikast, muidugi. Esimene asi, millest ma majaostu protsessi käigus muudkui vatrasin ja unistasin, oli võimalus biojäätmeid kompostiks muuta ja pärast pikka vaagimist käisin ja tõingi kasti ära. Kõige odavama ja harilikuma plastmasskasti. Ei ole tal vingeid kellasid ega vilesid ja ei ole ta ka uhkelt kiviks kamofleerunud – sellised on, muide, ka olemas ja maksavad pea viissada eurot. Samas ei paista ta kauges aianurgas ka vähimalgi määral silma ja teeb mulle rohkem rõõmu kui ükski harilik kast mulle elus rõõmu teinud on. Kööki kujundades tegin meile kraanikausi alla 80 cm laia prügisahtli, kus on viis erinevat ämbrit. Üks põhjast aukudega, kuhu koguda paberit ja pappi; kaks suuremat pakendite ja olmejäätmete jaoks; üks tillukene patareidele ja lambipirnidele ja üks väiksem kaanega – vana hea solgiämber. Kui me veel vanas kodus elasime, ei tegelenud me vähimalgi määral prügi sorteerimisega ja see tegelikult õudselt kurvastas mind. Tundsin end nagu ühiskonna arengule täielikult jalgu jäänud koopainimene, kes muudkui sitta toodab ja looduse hoidmisele vähimatki panust ei anna. Samas, olgem ausad, oleks prügi sorteerimine sellises köögis üks jõle prügihunnikute otsas elamine olnud – igasugused eeldused selleks lihtsalt puudusid täielikult – tikutoosidki on meie vanast köögist suuremad. Nüüd on mul ruumi, mul on päris oma kompostikast, koht, kus hoida kollast pakendikotti… ma olen kohe siiralt õnnelik, et ma saan ka normaalse inimese moodi mingisugusegi panuse anda ja, veel enam – oma bioprügi prügilasse saatmise asemel sellest hoopiski maailma parimat väetist teha. Et meil on lootus järgmisel aastal ka söödavaid vilju kasvatada, me troopiliste viljade koori pestitsiidide tõttu komposti ei pane.

Lisaks maasikataimele tõime veel Hortesest koju rohe- ja piparmünti. Aiast nopitud piparmündist tehtud värske tee lõhn on üks minu kõige armsamaid lapsepõlvelõhnu ja selle maitse on taevalik. Rääkimata sellest, et rohemündi peenrast suhu noppimine on iiimeline! Panin needki potti, sest ma polnud kindel, et ma olen valmis selleks, et need mööda aeda laiali paljunevad ja kõik muu enda alla matavad. Ses osas mõtlesin järgmisel päeval ümber ja ostsin ühe rohemündi juurde ning istutasin aia tagumisse nurka kasepuu varju – las vohab seal, kui tahab! Kogus, mille me peaksime suvel talviseks teetarbimiseks ära kuivatama, on täiesti mee-le-tu – seni pole mul igatahes õnnestunud piisavat piparmünditeevaru talveks kõrvale panna. Isegi kui lahked sõbrad ja sugulased pakuvad, et korjaku ma nende aiast, palju tahan…

Koduaiast pikemalt juttu tehes (mida ma küll ei plaaninud, aga tuli meelde, et mul on tegelikult veel postitamata pilte ja uudiseid) võib nentida, et muruke vohab kenasti ja saab just parajasti korralikult kastetud – õues sõidab metsikut (äikese)padukat. Seeme läks üle ootuste kiiresti idanema ja juba viis päeva pärast külvi olid esimesed libled ninad mullast välja pistnud. See pilt on tehtud kaheksa päeva pärast külvi:

 Ehkki meie muruvaip pole veel ühtlane ja kohati on ikkagi “augukesi”, kus seeme veel idanema läinud pole, on pilt tänaseks ikkagi ühtlaselt roheline. Ootame nüüd, et libled piisavalt pikaks kasvaksid, et esimese niitmise teha saaks. Sellel on põhjus ka, miks me niitmist nii kärsitult ootame – H isa käis meil esimest korda külas ja tõi kõigile värsketele aiapidajatele kingitusi. Üheks neist oli meie pere teine (juba praegu palavalt armastatud) robotliige – Worx Landroid niidukipoiss! Hirmus lahke ja hirmus vajalik kingitus! Meil H’ga olid robotniiduki teemal üsna erinevad arvamused – ehkki me mõlemad olime nõus, et see pole üldse mingi prioriteet (sest nimekiri asjadest, millesse kodus veel investeerida vaja on, on hirmuäratavalt pikk), vaid pigem lihtsalt helesinine unistus, arvas H, et seda pole meile kindlasti vaja – tema tahab kindlasti ikkagi ise niita. Sest talle meeldib. Mina jällegi leidsin, et see esialgne aiapidamisõhin on vahva küll, aga kui muru niitmisest saab lihtsalt üks lisakohustustest, mida kolme lapse vanemad teistele maja- ja aiapidamistöödele, laste huviringidesse tassimisele ja muule lisaks pidevalt tegema peavad, ei ole see enam lõbus ja lõõgastav, vaid järjekordne tüütu kohustus. Meie aed ei ole küll teab mis Saja Aakri Mets, aga igatahes on sellest minu meelest tohutult abi kui üks väike robotpojake selle ise regulaarselt niidetuna hoiab. See on ju muruvaibale ka hea!

Väikesed aiatöölised said endale päris oma aiatööriistade komplektid – pildilt on puudu veel labidad, sest need lasti samal õhtul viivitamatult käiku:

H tõi Männiku karjäärist kärutäie liiva (millest kulus meie sügavasse kopaga kaevatud liivakasti ainult pool – ülejäänu andsime naabrilastele) ja tüdrukud kühveldasid selle ise aiakärru ja käru pealt kasti. Harva jätkub neil tööindu piisavalt kauaks, et töö lõpule viidud saaks, aga seekord mitte – iga viimne kui liivatera sai kasti tüdrukute endi käe läbi (no issi abiga, muidugi, vastasel korral oleksid nad öö otsa kühveldama pidanud…).

Vot sellised on lood siin maarajoonides! Nüüd kui me end Tallinnast välja kirjutanud oleme, meeldib meile mõelda, et elame maal. Natuke kahju on küll, et Väikevend endale õdede omadega sarnast nimetunnistust ei saa (mulle nii meeldivad need kaaned ja see luuletus nende siseküljel…) ja linna sünnitoetusest jäime kah seega ilma. Viimane ei ole muidugi mingisugune eriline kaotus, sest kohalik lasteaiakoht ja uuest aastast kehtima hakkav soodustus lasteaia kohatasule on meile ikka oluliselt väärtuslikumad. Ja muidugi oma koju kuulumine – hindamatu. 🙂

Share this:

  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Facebook (Opens in new window)

Related

24 Comments

Väikevenna esimesed rõivad »
« 30+5 ja mul on iseendast siiber

About miiu

Comments

  1. E says

    July 4, 2017 at 11:34 am

    Hei,
    komposti kogumise osas. Lugesin nullkulu blogist (http://www.nullkulu.ee/2017/06/kui-biokonteinerit-ei-ole.html) ja olen ka ise katsetamisel selleni jõudnud, et kaanega anumates kipub kompostitav kraam kiiresti haisema minema. Kaaneta anumas aga püsib kogu kompott kauem talutav (et ei pea kohe söögi valmistamist õue tühjendama tormama, vaid kannatab ka järgmise hommiku piparmünditee rootsud ära oodata)? Ise panen biolagunevad jäätmed köögi tasapinna peal olevasse plekist kaussi (saab edukalt pärast nõudekas puhtaks pesta), mida tühjendan siis kui kauss täis saab. Ei haise, ei ole rõve ja kui härima hakkab siis riivab enne ninna tungimist pigem silma 🙂

    Reply
    • miiu says

      July 4, 2017 at 11:38 am

      Kuna enamus kompostitavat kraami on ju pigem täiesti kuiv, ei ole meil igatahes haisema läinud. Ei pea kohe tühjendama. Aga eks me katsetame ja vaatame. 🙂

      Reply
    • miiu says

      July 8, 2017 at 10:35 am

      Ma lugesin nüüd postitust ka ja tegelikult probleemi, mille tema tõstatab, meil ei ole. Kui kompostiämbris on märjem riknev kraam, läheb see kiirelt õue kasti, kui rohkem majapidamispaberit ja kohvipaksu, siis las seisab kuni täis saab. Meil pole ju raske üle õue sibada – ei pea linna pealt sobivat konteinerit otsima või prügi põõsa alla loopima (linnaelu kontekstis: eww, mumst nii ikka ei sobi käituda). Mingi eraldiseisev kott kuskil pinnal on minu perfektsionistisüdamele liig – igal asjal peab ikka oma koht olema. 🙂

      Reply
  2. Hetu says

    July 4, 2017 at 11:54 am

    Oi, te olete nii tublid! Tahtsin lihtsalt lisada, et prügimäele ei ladestata Eestis peaaegu midagi enam. Sorteeritud mant läheb ümbertöötlemisse, millest tehakse prügikütust, kompostiväljakutele mullatootmiseks jne. Sorteerimata mant läheb otsejoones Iru elektrijaama põletamisele, sh ka kõik kilekotid jms jama, mille pärast inimesed südant valutavad. Ma soovitan südant valutada pigem selle pärast, et keegi sodi maha viskab ja midagi põõsa all vedeleb. Toimub hulgaliselt ka prügimaffiat, ehk need ajalehekuulutajad, kes lubavad prügi ära viia naeruväärse summa eest viivadki kõik metsaalla ja rumal klient võib pärast trahvi saada. Kodudes tekkiv jäätmekäitlus ja majandus on vägagi kontrolli all ja kenasti reguleeritud. Komposti osas soovitan keskenduda hoopis tulemusele – ehk, et saaks oma aia tarbeks rammusat mulda ja vastavalt selle jaoks ka toimida. Nt puulehtede kompostimine on omaette teadus, kust ei puudu kompostikasti kastmine ja kuhu peab korjama ka vihmausse. 😉

    Reply
    • miiu says

      July 4, 2017 at 11:59 am

      Jaa, ma seda ei arvagi, et kõik kuskile mäele ladestub, pigem seisnebki minu suur kompostiõnn selles kasuteguris – prügist saab asja. Ja maast-loodusest ikka ka korjame koos lastega alati prügi ära. Rehve muidugi metsa alt jäätmejaama ei veereta, nende tõbraste vastu mina võidelda ei oska ja aru ka ei saa, missugustes kodudes sellised kasvavad…

      Reply
  3. Age says

    July 4, 2017 at 1:25 pm

    Muljeta kindlasti robotniidukist, kui ta on juba mõned nädalad oma tööd teinud. Meil oli ka plaan osta robot, naabrid jõudsid ette ja ostsid välimuselt samanagu teil. Hetkel naabrite muru vaadates ei tahama seda elukat oma aeda, ma tõesti loodan, et see on neil mingi seadistuse viga ja kunagi saab kõik korda, aga hetkel on aed nagu suvaliselt ära näritud, mõnes kohas on muru kuivanud, sest liiga tihti niidetud, teises kohas on pikad tutid püsti. Ühesõnaga kole 🙁
    Ma nii loodan, et keegi kuskil kiidab ja veenab mind, et saab robotiga ka ilusa ühtlase muru. Tõesti tahaks sellest tüütust niitmisest lahti saada.

    Reply
    • miiu says

      July 4, 2017 at 1:30 pm

      Mu isal on sama masin, mis meil, ja temal on küll üsna kena ja ühtlane. Näis, kas meil ka nõnda minna saab. Annan teada. 🙂

      Reply
      • Kristiin says

        July 4, 2017 at 2:10 pm

        Meil on alates eelmisest suvest Gardena robotniiduk ja ta on nii tore! Niidab ilusti ühtlaselt, ühel pool maja käib hästi pisut vähem, aga plaanis on lasta üks lisakaabel paigutada, mis ta sinna tihedamini saadaks. Samas ei ole see üldse suur probleem, sest muru on ikkagi kaunis ja üldse mitte liiga pikk. Naerame, et ju ta tahab inimeste lähedust, sest ta tuleb hästi sageli sinna, kuhu mõni pereliige läheb. Umbes korra nädala-kahe jooksul niidame/trimmerdame muruääri, kust robot nii edukalt lõigatud ei saa. Supersuur abi on temast tegelikult küll, sest niitmise peale kulub nüüd palju vähem aega (meil on üks plats, kuhu robotit, ei lase, vaid niidame n-ö pärisniidukiga) ja vahva on vaadata, kuidas masin rõõmsalt ukerdab, muru krõbistab (sööb tõesti jube isukalt) ja vastu kaablit sõites tagurdab 😀
        Muru muutus peale robotniiduki tulekut tihedamaks ja lopsakamaks kuskil paari nädalaga vist, kui õigesti mäletan. Kuivanud laike ei ole, pikki tutte ka mitte. Kindlalt soovitan, kui on võimalik lubada. Meie robot on praegu seadistatud nii, et ta niidaks iga päev kella üheksast hommikul õhtul üheksani (seal vahel on ikka laadimispausid ka), kui kõvasti vihma sajab, siis saadame ta pessa, aga see pole tingimata vajalik, vesi teda ei sega.
        Teeb oma tööd piinlikult korralikult ja on hästi armas ka. Ainuke asi, mis mulle natuke pettumust valmistab, on see, et robotniidukitele ei tehta erinevaid kostüüme, mida neile selga saaks panna! Noh, et oleks ikka kõrvad ja saba ja väike robot näeks välja nagu koer või ahvipärdik 😀

        Reply
    • P says

      July 5, 2017 at 8:26 am

      Ise kasutan ka – paigaldades rikkusin kõiki reegleid ja lasin ta joonelt tublisti ülekasvamud muru kallale. Esimese paari päeva tulemus oli sarnane eelkirjeldatule – nagu sigalakkutäis (aia)päkapikk oleks oma autoga ringi kihutanud. Aga igapäevase 09-21 rahmeldamisega sai muru täitsa kaunis. Kes ei viitsi servi trimmerdada, võib äärtesse paigutada kunstmuru ribad, et “Pontu” saaks ühe rattaga seal peal sõita. Kunstmuru ei kasva ja eemalt ei saa arugi 🙂

      Reply
    • Svea says

      July 6, 2017 at 8:45 am

      Meil STIGA Autoclip 225S ja see on kolm aastat väga head tööd teinud 🙂 meil ta niidab 10-18 vahemikus nädala sees ainult. Päris mõnus tegelane ikka:)

      Reply
  4. L says

    July 4, 2017 at 6:18 pm

    Sul oli vist gaasigrill? Tahtsin küsida, et kuidas sellega toidud on? Mõte on osta, aga mõni jälle ütleb, et pole päris seesama ja “õige” maitse, kui sütel grillida.

    Reply
    • miiu says

      July 4, 2017 at 6:19 pm

      Ei ole gaasigrill, ei ostaks eluski – olen samal seisukohal. 🙂

      Reply
    • Svea says

      July 6, 2017 at 8:43 am

      Gaasigrill on üks parimad asju meie elus, haha 😀

      Reply
      • miiu says

        July 6, 2017 at 9:57 am

        Hehe, eks ta ju on puhas maitse ja harjumuse asi, igale oma! Mina lihtsalt naudin süte peal grillimise omadusi ja protsessi. Kui sütega mässata juhuslikult ei viitsiks, on mul selleks elektripliit + grillpann 🙂

        Reply
      • Kah gaas says

        July 7, 2017 at 10:54 am

        Sama:)

        Lihtsalt need , kes ei raatsi 1000EUR osta, siis teevad maha:D

        Reply
        • miiu says

          July 7, 2017 at 12:50 pm

          Oi, ma ei usu, et asi ainult selles on 🙂 Ikka on ju inimestel oma maitse-eelistused, see ei tähenda, et asi on rahapuuduses või kadeduses!

          Reply
          • Kah gaas says

            July 7, 2017 at 2:57 pm

            Muidugi-muidugi:D

            Reply
            • miiu says

              July 7, 2017 at 3:06 pm

              Mul pole muidugi kunagi gaasi olnud, ma ei tea, kas selle kasutusmugavus kaalub söegrilli eelised (need, mida mina eelisteks pean) üles – võib-olla. 🙂

              Reply
  5. Katre says

    July 5, 2017 at 3:33 pm

    Me oma majas 8a olnud ja sarnane kompostikast. Peab ütlema et mul pole ta veel kordagi täis saanud. Mulda ma ka sealt võtnud pole, aga kuhugi see vaikselt ikkagi haihtub.
    Talvel ta muidugi ei tööta.

    Reply
  6. Gerli says

    July 8, 2017 at 10:28 am

    kas sealt Männikult saab niisama liiva võtta või peab maksma ka?

    Reply
    • miiu says

      July 8, 2017 at 10:29 am

      Maksma pead, aga liivakastitäis liiva maksab 3€ 🙂

      Reply
  7. Greetel says

    July 8, 2017 at 11:44 am

    Ikea potipanni komplekt, kas enne ka kasutand? Kuidas vastu peavad?

    Reply
    • miiu says

      July 8, 2017 at 11:51 am

      Olen kasutanud, väga hästi peavad. Nt IKEA 365+ sari ja kõik selle tooted on superhead ja vastupidavad. Oumbärlig ja kallimad samuti. Kavalkad jt kõige odavamad sarjad on enamasti esimesse tudengikoju mõeldud saast, mis on habras ja laguneb (maksab ka nii vähe, et halb hakkab), aga see 50€ kmpl, mille meie ostsime praegu, on paksu põhjaga ja igati super. Meil kaks sama sarja potti olnud varem ka – väiksem suri vist eelmise kodu 20 a vana pliidi ebaühtlasel kuumusel st põhi läks natuke kõveraks ja H’le see ei sobinud. Ta oli viis aastat vana ja mina oleks temaga edasi küpsetanud rahumeeli. 😀

      Reply
    • K says

      July 10, 2017 at 9:14 am

      Minul ka sama komplekti suur pott ja kastrul. On küll vastupidavad ja mõnusalt paksu põhjaga, vastupidav ka gaasipliidil. Ma üldse fännan seda roostevaba terast köögis- mugav puhastada. Nädalavahetusel plaan IKEAsse minna ja kogu komplekt osta, kuna tunnen vaikselt, et mu ülisuper hea Jamie Oliveri pann vajab kõrvale veel kedagi, et liiga kiirelt läbi ei läheks 😀 Ja ikka mitut toitu korraga tehes kulub ära 🙂

      Reply

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Mina olen Mirjam (30), sõpradele ja blogilugejatele Miiu. Olen kolme lapse ema, Kukupesa nime kandva sisustuskaupluse omanik ja suur kokandusentusiast. Loodan, et leiad siit blogist midagi enda jaoks paeluvat, lahkud siit positiivse laenguga ja tuled peagi uuesti tagasi! Kontakt ja koostööpakkumised: blogi[ät]kukupesa.ee

Meie Käopesa Facebookis:

Meie Käopesa Facebookis:

ELU HETKED

Meie elu vahetu reportaaž Instagramis

JUTUSTAVAD KAASA

  • Lonas on Kroonprintsessi JUUBEL
  • pelle secca piedi on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • https://www.migliormicroonde.it/ on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • J on Kroonprintsessi JUUBEL

OTSING

KATEGOORIAD

ARHIIV

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy

POPULAARSEMAD

  • Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
    Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
  • What's on the grill? Chicken and potato skewers in a zingy yogurt marinade
    What's on the grill? Chicken and potato skewers in a zingy yogurt marinade
  • Ise tegid selle saia või?
    Ise tegid selle saia või?
  • Väikevenna rinnast võõrutamine
    Väikevenna rinnast võõrutamine
  • Haavatavus
    Haavatavus
  • DIY õuemäng: Looduslapse bingo (prinditavate failidega)
    DIY õuemäng: Looduslapse bingo (prinditavate failidega)
  • Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
    Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
  • Retsept: Teriyakised tofu-köögivilja grillvardad
    Retsept: Teriyakised tofu-köögivilja grillvardad
  • Õhtusöögiidee: Sööme kätega
    Õhtusöögiidee: Sööme kätega
  • Imetamisest, otsusest loobuda ja võõrutamisprotsessist
    Imetamisest, otsusest loobuda ja võõrutamisprotsessist

Recent Posts

  • Kroonprintsessi JUUBEL
  • Mõttesõel, mu vana sõber
  • Meie igavesti-kodu: Söögituba
  • Ise tegid selle saia või?
  • Remont: Ülemise korruse vannituba

Recent Comments

  • Lonas on Kroonprintsessi JUUBEL
  • pelle secca piedi on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • https://www.migliormicroonde.it/ on Time to be curious: Ask us questions! (Sticky post)
  • J on Kroonprintsessi JUUBEL
  • Piret on Kroonprintsessi JUUBEL

Archives

  • February 2022
  • October 2021
  • April 2021
  • March 2021
  • February 2021
  • January 2021
  • December 2020
  • November 2020
  • October 2020
  • September 2020
  • May 2020
  • November 2019
  • August 2019
  • July 2019
  • May 2019
  • April 2019
  • March 2019
  • February 2019
  • January 2019
  • December 2018
  • November 2018
  • October 2018
  • September 2018
  • August 2018
  • July 2018
  • June 2018
  • May 2018
  • April 2018
  • March 2018
  • February 2018
  • January 2018
  • December 2017
  • November 2017
  • October 2017
  • September 2017
  • August 2017
  • July 2017
  • June 2017
  • May 2017
  • April 2017
  • March 2017
  • February 2017
  • January 2017
  • December 2016
  • November 2016
  • October 2016
  • September 2016
  • August 2016
  • July 2016
  • June 2016
  • May 2016
  • April 2016
  • March 2016
  • February 2016
  • January 2016
  • December 2015
  • November 2015
  • October 2015
  • September 2015
  • August 2015
  • July 2015
  • June 2015
  • May 2015
  • April 2015
  • March 2015
  • February 2015
  • January 2015
  • December 2014
  • November 2014
  • October 2014
  • September 2014
  • August 2014
  • July 2014
  • June 2014
  • May 2014
  • April 2014
  • March 2014
  • February 2014
  • January 2014
  • December 2013
  • November 2013
  • October 2013
  • September 2013
  • August 2013
  • July 2013
  • June 2013
  • May 2013
  • April 2013
  • March 2013
  • February 2013
  • January 2013
  • December 2012
  • November 2012
  • October 2012
  • September 2012
  • August 2012
  • July 2012
  • June 2012
  • May 2012
  • April 2012
  • March 2012

Categories

  • adventures
  • aiapidamine
  • art
  • arvan
  • arvustus
  • baby food
  • blog sale
  • bump
  • chit-chat
  • christmas
  • daddy's little girl
  • DIY
  • edevus
  • emadus
  • extreme home makeover
  • family
  • friends of ours
  • giveaway
  • green thumbs
  • H nipinurk
  • il faut cultiver…
  • ilusad asjad
  • issi väike kullake
  • jõulud
  • jutupostitus
  • juuksed
  • kodu
  • kodukohvik raju hunt
  • koerapreili loore
  • kogumispäevik
  • kõhuke
  • kokkuvõte: 2012
  • kokkuvõte: 30
  • kolmas rasedus
  • kreeka 2019
  • kroonprintsess
  • kroonprintsess: areng
  • kroonprintsess: kasvamine
  • kroonprintsess: pildid
  • kroonprintsess: sünd
  • kroonprintsess: tsitaadid
  • kroonprintsessi fotokast
  • küpros 2018
  • küsimused & vastused
  • küüned
  • legokool
  • literature
  • love story
  • me avame poe
  • meik & nahahooldus
  • meisterdused väikelapsele
  • minu väike ettevõte
  • mis mu taldrikul on?
  • mis seal grillil küpseb?
  • mis täna hommikusöögiks on?
  • mis täna lõunaks on?
  • mis täna magustoiduks on?
  • mis täna õhtusöögiks on?
  • mis täna…?
  • mobile blog
  • mood
  • motherhood
  • mõtisklused & arutelu
  • music
  • nädalamenüü
  • new year's eve
  • õdedevaheline armastus
  • oravdamine
  • ostlemine
  • our kitchens rule
  • outfit of the day
  • outfit of the day: baby
  • outfit of the day: toddler
  • outfit of the day: väikelaps
  • paradiisisaar
  • parfüümid
  • pere
  • pesapunumine
  • photography
  • poor man's instagram
  • printsess virsik
  • printsess virsik: areng
  • printsess virsik: kasvamine
  • printsess virsik: pildid
  • printsess virsik: sünd
  • projektid
  • raha & majandamine
  • raju hunt
  • reklaam
  • remont
  • restoraniarvustus
  • retseptid
  • rotike
  • seiklused
  • sildita
  • snapshots (pildipostitus)
  • sõbrad-seltsimehed
  • spaakülastus
  • sponsoreeritud
  • sünnipäev
  • teater
  • the cuckoo shop
  • tips & tricks
  • toddler crafts
  • toidujutte
  • toitumine
  • tunnen
  • väikevend
  • väikevend: areng
  • väikevend: kasvamine
  • väikevend: pildid
  • väikevend: sünd
  • video
  • videoblogi
  • vlog
  • vlogmas

Meta

  • Log in
  • Entries feed
  • Comments feed
  • WordPress.org
Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
 

Loading Comments...