Siiri is the shy one of the two and moving was a little stressful for her – did you know rats cry tears of blood (it’s not actually blood-blood, it’s something called porphyrin) when they’re stressed? Guess if I felt awful… Viivi, on the other hand, is a brave little girl. Still a tiny bit cautious, but very curious and social. From what I heard they haven’t really been socializing a lot outside of their cage in their previous home so they’re not used to all the attention they’re getting. They look like they could get used to it, though! They’re typical sisters – they take comfort in each others’ company and like to sleep all cuddled up close to one another, but they’ll fight over the same slice of peach (they LOVE peaches more than anything!) even if there are five more to choose from.
Their apartment is a large bird cage. M bought them swings and ladders because their empty cage wasn’t exactly an amusement park. We got them a new house to hide in – the one they had before was made of wood and if you know what rat pee smells like, you can imagine the sensation of a house that’s soaked in it and never been cleaned. These photos are taken today – I was cleaning their accommodations and H and kiddo kept them entertained with slices of peach and a house of Legos. Needless to say I think they’ll be happy with us. 😀 Cleaning the cage (including washing and drying their hammock, washing all the parts and replacing the pee pellets) takes about an hours (tops) and I plan on doing it twice a week or as often as the cage starts smelling the least bit icky. Doesn’t really seem like much of an effort or trouble to go through for two awesome little friends. 🙂
// Kas teadsite, et maailmas on olemas inimesi, kes paluvad kellelgi natukene aega (täpsemalt kaks nädalat) oma loomi hoida ja haihtuvad siis planeedilt? Mariann nõustus Siirit ja Viivit mõnda aega hoidma ja… noh, lõpuks nad lihtsalt elasidki seal. Omanik ei tulnudki neile järgi. Vähe sellest, et Mallul on viis kassi, tita ja siga, nüüd oli tal veel kaks rotti, kelle eest hoolitsemiseks tal sugugi aega polnud. Kui meie neiu esimest korda rotte (esmakohtumisel kõlas see umbes nii: “ei ole lotid! loti moodi ‘amstelid on!”) nägi, meeldisid need talle väga ja mina mängisin mõttega neile kodu pakkuda. Miks mitte? Päev pärast nende siiakolimist viisin nad loomaarstile, sest suurem asi rotiekspert ma igatahes ei ole ja ma tahtsin lihtsalt olla veendunud, et nendega on kõik korras. Nad on alla aasta vanused ilusad ja terved rotitüdrukud. Arstil ei olnud neile mingeid etteheiteid.
Siiri on neist kahest häbelikum ning kolimine oli tema jaoks stressirohke – kas te teadsite, et rotid võivad stressi korral verd (ok, see ei ole päris veri-veri, vaid porfüriin) nutta? Arvake, kui halvasti ma ennast seda nähes tundsin… Viivi on seevastu hoopis vapper (Vapper Viivi, nii ma neil vahet teengi) väike tüdruk. Esialgu veel ettevaatlik, aga siiski uudishimulik suhtleja. Ma sain aru, et nende eelmises kodus ei olnud neil väljaspool puuri väga mingit elu, nii et nad ei ole sotsialiseerumisega harjunud. Aga mulle küll tundub, et nad võivad sellega vabalt juba üsna varsti ära harjuda. Siiri ja Viivi on tüüpilised õed – nad armastavad teineteise lähedust ja magavad alati kaisus, aga samas pole nende jaoks mingi probleem ühe ja sama virsikutüki (ja oh sa juudas, kuidas nad armastavad virsikut!) pärast kaklema minna, isegi kui valida on veel viie viilu vahel.
Nende koduks on suur ja uhke linnupuur. M ostis neile kiiged ja redelid, sest nende tühi puur polnud suurem asi lõbustuspark. Me ostsime neile uue majakese, kuhu nad soovi korral peitu saavad minna. Eelmine maja oli tehtud puust ja kui te teate, mismoodi lõhnab rotipiss, võite umbes ette kujutada, milline sensatsioon on puust majake, mida pole kunagi puhastatud. Postituse juures olevad pildid on tehtud täna – mina puhastasin rotude puuri ja E ning H lõbustasid neil samal ajal Legodest ehitatud majakese ja virsikuviiludega. Ma olen kohe päris-päris kindel, et neil saab meiega väga tore olema. 😀 Puuri puhastamine (riidest kiige pesemise ja kuivatamise, kõigi juppide puhastamise ja aluspanu vahetamisega) võtab kokku maksimaalselt tunni ja seda plaanin ma hakata tegema kaks korda nädalas või niipea, kui puur haisema hakkab. Ei tundu nagu tohutu vaev, mida kahe laheda sõbrakese nimel näha. 🙂
Have you ever had pet rats? What did they love to eat? Did they ever get sick? Like I said – I’m no rat expert so if you’ve got any advice or cool stories, I’m all ears!
// Kas teil on kunagi kodus rotid olnud? Mida nad süüa armastasid? Kas nad jäid kunagi haigeks ka? Nagu öeldud – ma pole mingi rotiekspert, nii et kui teil on nõuandeid või lahediad lugusid, kuulan teid suuure huviga!
Tead, mul oli kunagi rott. Ta oli nii lahe! Elas meil vabalt, puuris käis söömas ja pissil-kakal. See ei tähenda, et ta mujale oma hädasid ei teinud. Tegi küll aga vahest läks puuri ka tegema.
Ta tudus minu padja peal ja kui ma koolist tulin, jooksis ukse vastu. Jubedalt meeldis talle lähedus. Ja jubedalt meeldis talle meie toitu varastada 😀 torti sünnipäevalaualt või nii…
Aga üks hetk jäi ta haigeks, hakkas hingates vilistama, läksin arstile ja arst ütles, et trauma, kukkunud kuskilt. No kuna ta oli loid ja kurb ka, siis vb nii oligi. Lugesin raamatust, et vilistamine tähendab kopsupõletiku, läksin arstile ja ladusin oma teadmised ette, ning siis ta nõustus minuga, sain oma rotile rohtu. Kahjuks oli see juba liiga hilja, sest järgmisel hommikul ärgates leidsin ta surnult.
Peale seda pole mul enam ühtegi lemmiklooma olnud 🙁
See on niiiii tore ja samas nii kurb lugu. Minu meelest on nii tore, et sul selline (padja peal magav!) väike sõber oli ja mu meelest on ülilahe, et rotid on nii intelligentsed ja lahedad loomad. Aga mõte sellest, et nad nii lühikest aega elavad ja et neid nii paljud haigused ohustavad, hirmutab mind tohutult…
Äkki sa peaksid nüüd uuesti endale ühe rotipoja koju tooma? 🙂
No eks ta oli vana ka mul juba sel ajal kui haigeks jäi aga trauma oli mulle ikkagi.
Praegu ma veel ei taha ühtegi looma, just sp, et nad surevad ära ja siis on liiga kurb olla. Kunagi, kui Gete nõudma hakkab 😀
see on jah maru nigel, et haigeks jäävad, ma olen selle pärast ikka väga mures. aga ega nad siis sellepärast hoidmata ja armastamata saa jääda, et mina haigusi ja surma pelgan… 🙂
Minul on ka kodus kaks rotti, kunagi oli veel kaks. Väga sõbralikud ja lahedad tegelased, nagu väikesed koerad, jooksevad kogu aeg sabas. Aga enamlevinud haigused rottidel on erinevad kasvajad ja põletikud. Otsene tuul on neile päris ohtlik ning kõrvapõletik kerge tulema. Minu omad armastavad süüa kõike peale oma toidu 😀 Puuviljad, juurikad, pähklid, toored makaronid jne, kõik läheb peale. Ainult gaase tekitavaid asju (nt herned) ei tohiks neile anda, nende keha ei oska gaase väljastada ja see võib neile ohtlik olla.
Muide, kuidas sul õnnestus neist nii head pildid saada? Minu omad sibavad pidevalt ringi, nii et pildile jääb heal juhul kellegi sabaots 😀
nad on ju niiii ettevaatlikud ja häbelikud veel. siiri polegi kordagi põrandal uudistamas käinud, vapper viivi käib küll, aga ka vääääga aeglase sammuga. nad ei usalda meid piisavalt, et ringi sibada 😀
tooreid makarone ma pole veel pakkunud (kohe pakun!), pähklid ja rosinad ei meeldinud, virsikutest nad võiks endid… noh… virsikuteks süüa ja lihatükid kadusid ülehelikiirusel eri puuri otstesse, et jumala eest keegi ära ei võtaks 😀
Kui millegagi väga hätta jääd, siis tasub vaadata siia: http://www.pisi.ee/viewforum.php?f=111&sid=fdbc6e2ae8742027430104f8063d5c47 foorumisse, seal palju rotisõpru, kes alati aitavad nõu ja jõuga 🙂
Armsad preilid!
Üks tundub olevat rex, kas teine ka?:)
ma ausõna ei tea, mida sa just küsisid 🙂
Rex on karvatüüp, selline kergelt lokkis, vurrud peaksid ka rexidel kergelt krussis olema..
Viimasel pildil tundub olevat üks rex ja teine tagapool standard ehk siledakarvaline. Mõlemad tunduvad olevat ka PEW’d ehk Pink-eyed-white rotid. 🙂
ma loodan, et mina ka ühel päeval rottide kohta nõnda palju tean ja rääkida oskan. seni on rõõm, et keegi õpetab… aga mulle tundub küll, et nad on ühe pere lapsed, sest nad on ikka täitsa ühesugused. v.a. see, et siiril on heledamad silmad. aga nagu öeldud, ega ma ei tea ka. 😀
Minu roti puur asus köögis, nii et kui ema hommikuti võileiba sõi siis “kõige näljasem” logistas puuri kallal kuni talle ka võileiba anti. Kui tal lahtiselt laual (kirjutuslaual millel asus arvuti) käia lubati, siis ta lohistas kõik mis kanda jaksas puuri, puhastades tuli sealt välja teelusikaid ja pastakaid ja klambreid ja kõike mis talle meeldinud oli.
oi kui lahe! täpselt nagu rott Templeton 😀 meie omad on veel hästi häbelikud, pastakavargustega ei pea siin lähimal ajal kindlasti tegelema hakkama…
Kaks valget rotti värvilises legomajas – no nii super pilt 🙂
nad olid vist ise ka päris rahul oma legomajaga 😀
Minul on kaks rotineiut, praeguseks peaksid olema umbes kahesed, minuga elanud sellest aasta ja mõned kuud peale. Poest ei osatud muidugi ööd ega mütsi öelda sellest kunas nad sündisid ja kas kõik korras ikka on, aga jubedalt traumeeritud pisikesed olid. Kuu aega kartsid kätt ja harjumine võttis kohutavalt kaua aega. Omaette seiklema nad siiani ei julge minna, kui inimhing juures ei ole et neid päästa.
Igatahes! Rotid on väga temperatuuritundlikud, liiga jahedas jäävad haigeks ja on väga vastuvõtlikud hingamisteede haigustele-aevastavad ja tatistavad. Aga tatistamisest pole hullu, kui tatt ei ole rohekas/imelikku värvi. Kuuma kätte ei tohiks ka neid jätta (aknalauale või üldse kohta kus päike peale paistma hakkab) ja palava ilmaga nt külmutatud herneid anda. Kui nad veega sõbrad on, siis nt plastkarbi põhja lasta parasjagu nii palju vett, et neile poole jalani on. Talvel, kui peaks kodus kippuma külmaks minema, võib loomapoest pesavatti osta.
Minu pisikestele meeldib veel väga, kui puuris on hunnik heina või kihtideks tehtud salvrätte, millest pesa ehitada.
Ja okaspuudest võib ka neil hingamisel probleeme tekkida. Ehk siis maja/allapanu/närimiseks oksad ei tohiks olla kuusest, männist jms 🙂
Aga rotid on mõnusad, lastele ka kindlasti hea viis loomadega ümber käimist õpetada.
aitäh sulle nõuannete eest! ma olen aru saanud, et nad on temperatuuritundlikud ja samas tundlikud ka tuuletõmbuse suhtes. mul olid nad pidevalt lahtise akna all (praegu, suvel) ja mul tekkisid lõpuks parakad ja tõstsin hoopis mujale. kas toimetasin õigesti? seda plastkarbi-basseini peaks küll proovima!
http://Www.pisi.ee sealt saab palju infot rotude kohta 🙂
läheb favorites’i, aitäh 🙂
Väga armas lugu! Mul läheb alati süda heldeks, kui näen neid pisikesi piltidel. Endal oli mul kunagi tipphetkel neid 4. Alguses 2 ning pärast võtsin 2 titte juurde.. ilmselt põhjuseks see, et rott on ikkagi kariloom ning üksinda muutuvad nad kurvaks. Seega, mida rohkem suhtlemist, seda parem ja väga tore on, et nad on kahekesi! Kõigepealt soovitangi läbi uurida ja puurida pisi.ee foorumi. See ongi vist kõige põhjalikum eestikeelne materjal, mida üldse pisiloomade kohta uurida saab, alates toitumisest ja lõpetades mängudega. Mõned peamised näpunäited, mis endal kohe pähe tulevad, panen sulle siia kirja ka.
Mis mind juba Marianni blogi lugedes hämmastas, on see, et puur haiseb/haises. Rotid tavaliselt ei haise! Nad on nagu kassid, pesevad ennast pidevalt.. See, kui puur on lastud haisema, tähendab, et seda ei ole ikka väääga kaua korralikult puhastatud. Korra nädalas puuris suurpuhastust teha on üldiselt täiesti OK, vajadusel võib lisaks nipet-näpet nädala sees paar minutit lapiga üle tõmmata. Puuri sisustamiseks ei pea ostma loomapoest kalleid vidinaid, piisab täiesti kodustest vahenditest. Pappkarbid (puurist väljas mängimiseks) ja nendest tehtud labürindid; puuris mängimiseks tühjad wc-paberi rullid ja nööri otsa riputatud pallikesed (need saab ka riidest kokku mätsida); suur riidetükkidest punutud “pats”, mis on silla eest kas siis korruste vahel või ühest seinast teise.. munakarbid (papist) läksid mänguks hästi peale. Laske aga fantaasial lennata! Ainukesed asjad, mis minul poest asendamatud olid, olid rippkiiged. Neid on hea mugav näiteks puurilakke kinnitada ja siis seest veel omakorda kaltsudega ära vooderdada. Suurpuhastuse aja pesin neidki korralikult.
Rotid pidavat üldiselt väga targad loomad olema ning youtubest ja mujalt internetiavarustest saab väga palju nippe igasugu erinevate “trikkide” õpetamiseks. Kuna nad on teil veel alla aastased, siis usun, et õigete võtete korral on võimalik neile küll miskit põnevat selgeks teha. Ainult ärge siis unustage neid maiusega premeerimast 😉
Puhtuse hoidmisest veel nii palju, et kui lasete rottidel puurist väljas joosta, näiteks diivanitel vm pehmel mööblil, siis soovitan alla panna mõne lina või teki.. rotid küll kakamiseks valivad endale teatud nurga (nii puuris kui puurist väljas olles), aga piss tuleb tavaliselt sinna kus juhtub.. seega hoiab see aluslina ära mööbli määrdumise.
Kui puuris on mitu korrust (vahekorrused) ja need on samamoodi võrest, siis soovitan sinna peale panna mingi sileda aluse. Ma täpset põhjust ei mäleta, kuid tegu oli ilmselt varvaste ja jalgade vigastuste või väärarengu tekke võimalusega.. Mina kasutasin plastikust köögis/söögilaual kasutatavaid kohakatteid, neid on imekerge puhastada.
Söögiks oli neil koguaeg ees näriliste kuivtoit, mida moe pärast näksiti. Igapäevaselt andsin kord päevas põhimõtteliselt sama toitu, mida isegi sõin, küll aga maitsestamata kujul. Pisi foorumis on ka eraldi teema, mis toiduaineid võib rottidele anda, mida mitte. Soovitan selle kindlasti läbi uurida-puurida. Kindlasti ärge andke töötlemata kujul liha.. esiteks seal levida võivate bakterite tõttu, teiseks aga selletõttu, et sealt võivad saada suhu toore liha maitse ning võib juhtuda, et hakkavad ka inimesi näksama.
Rotte endid tihedalt kraani all pesta ei tasu. Nad pesevad end niigi ise ning pideva inimese-poolt-pesu-tõttu võivad nad laisaks muutuda ja selle kombe ära kaotada. Vahel võib mängu mõttes neid muidugi vette kasta, aga kui on näha, et ei meeldi, siis ei tasu väga piinata. Peale pesu kindlasti kohe rätiku sisse ja ära kuivatada, sest nagu eelpool mainitud, ei sobi neile tõmbetuul.
Poest ostetud rottide keskmine eluiga on u. 2 aastat.. vahel rohkem, vahel vähem. Kui isendid pole spetsiaalse rotikasvataja käest ostetud, siis paraku on haigused kerged tulema, sest poodides võib juhtuda, et ei jälgita nende paaritumisi ja võidakse hiljaks jääda sama perekonna järglaste paaritumisel.. ja nii on igasugu geenimutatsioonid kerged tulema. Sellest tulenevalt on rottidel väga levinud kasvajad ning ka hingamisteede haigused. Minu 4st rotist 3 maadlesid kasvajatega.. Rotil n.1 lõigati välja emakas, toibus sellest ilusti ja elas oma vanaduspõlve lõpuni. Lõpus kaotas põletikule ühe silma, aga elas ikka võidukalt lõpuni. Rott n.2 läks ootamatult tekkinud kasvajaga opile, kuid kahjuks sealt opilt välja enam ei tulnud. Rotil n.3 tekkis põsele mädapaise, mis läks katki ja elas viimase kuu suur auk peas. Kahjuks see ei paranenud ning lõpuks tekkis kõrvale ka kasvajalaadne moodustis. Lõpuks tuli ta lihtsalt magama panna.. Neljas rott aga elas täesti haigustevabalt ja läks vikerkaare taha 2 aastaselt ja natuke peale. Nii et ootamatusteks tuleb nende pisikestega kahjuks valmis olla. Väga väga soovitan Tatari loomakliinikut ning Valdeku kliinikut. Samuti tegeles minu rotipidamise ajal pisikestega ka Billy loomakliinik. Ravimine on küll ulmeliselt kallis selliste väikeste loomakeste kohta, kuid usun, et terveks ravitud loom on seda kõike väärt!
Jutt sai küll nüüd pikk, aga loodan, et miskit saate siit kõrvataha pandud ning loodan, et uute lemmikloomade kasvatamine kulgeb sujuvalt ja vahvalt!
olen sulle väga tänulik, et võtsid vaevaks nii põhjaliku vastuse kirjutada. sinu nõuannetest on kindlasti väga palju abi. natukene oleme neile (mahe)veiseliha andnud ja see meeldis neile pööraselt – hammustama pole hakanud (pigem just hoiavad minu poole, hihi), nii et ma eriti tehtut ei kahetse. aga mõtlen selle peale edaspidi kindlasti. ja ma niiiiiiii loodan, et neil ikka seda va tervist jaguks, sest see oleks küll südantlõhestav, kui rotud haigeks jääksid. 🙁
ja üks asi veel – ma ei tea, kas asi on minu ninas (ja vabalt võib olla), aga natukene ikkagi haisevad küll – mitte nemad ise, vaid ilmselt koduke. neil on muidugi puust redelid-kiiged ja riidest kiik-pesa, mis ilmselt seda võimendavad, aga mina teen küll suurpuhastust 2x nädalas. see pole muidugi suurem asi probleem. 🙂
Mul oli ka kunagi rotipoiss. Armastas väga käes olemist ning silitamist. Alguses oli ka natuke arg(pabuldas kui kätte võtsime) 😀 aga see läks vast nädalaga üle ja siis ta usaldas mind. Poes müüakse rottide toidusegu, osta seda. Kuigi minu oma oleks võinud end pähklitest pähkliks süüa, siis seda tegelikult palju anda ei tohi, teeb paksuks. Suvel võid neid ka natukeseks ajaks õue jalutama viia, aga kindlasti hoia pilk peal! Puuri puhastasin ka korra nädalas ja haisema ei läinud. Kahjuks tekkis mul roti vastu allergia ja pidin ta ära andma endal süda verd tilkumas. Aga sul ma soovitan osta puuri plasttunneli, sellise suurema, see oli mu roti lemmikpaik. Ja siis mina panin veel salfakapaki(selle suure topsi) kui see tühjaks sai(ennem lõikasin muidugi karbilt ülemise osa ära) talle ka puuri ja see meeldis talle ka. Aga jah, nad on targad loomad ja edu teile uute lemmikutega 🙂
rottide toidusegu on neil jah ees ja vaatamata nende palavale virsikuarmastusele on nad seda siiski päris tublisti söönud. minul, muuseas, on nende vastu ka allergia, aga ma mõtlen, et ega see nende süü pole ja äkki organism harjub ära 😀 aitäh julgustavate sõnade eest!
Oii, kui armsad, kohe tuli tahtmine endale ka võtta 🙂
Mul kunagi oli ka üks rotike. Kõige rohkem armastas ta jogurtit… ma isegi ei tea, kas seda võis anda, aga ta muudkui limpsis seda ja oli nii armas…
Pesas meeldis talle ülekõige tualettpaberi tühjad rullid – neid ta veeretas mõnda aega ja siis tükeldas juppideks ja kasutas oma pesa jaoks. Minu oma jooksis ka toas vabalt ringi, kui kodus olin, nii terroriseeris ta meie kassi, kellele ei meeldinud nii iseseisev rotipoiss.
Edu nende pisikestega ja rõõmusta meid nendega jälle 🙂
võta! nad ajavad mind nii hullult naerma ja on lihtsalt imearmsad. 😀 panin täna puuri puhastades neile tühje paberirulle (ma kogun neid DIY’de jaoks) puuri põrandale, parem oleks, et tüdrukud nüüd rebimistehnikat harjutama hakkaks. 😀 meie kutsule ka ei meeldi, kui nad vabalt toas ringi jalutavad, ilmselt tunduvad kahtlased…