OOTD: Lendama!

Veel selle aasta alguses oli meil kindel plaan suvel lastega soojale maale reisile sõita. Samas ei teadnud me ka veel selle aasta alguses, et ma suve lõpus sünnitan või et H’le mais uus veel ägedam töökoht “sülle kukub”, mistõttu meil sel aastal jälle suvepuhkus ära jääb. Sellest on muidugi õudselt kahju, sest nii vahva oleks olnud veel viimast (ja tegelikult isegi esimest) korda neljakesi koos seiklemas käia. Tüdrukud on juba piisavalt suured, et suudaksid soojema kliimaga kiirelt harjuda ja reisi täiel rinnal nautida. Beebiga, ma kardan, see nii lihtne ja nauditav ei oleks. No igatahes peab pikema lennureisi plaan vist sel aastal ära jääma ja kaugemasse tulevikku edasi lükkuma, kui viieliikmelisusega harjunud oleme ja kui Väikevend piisavalt suur on, et lennureis edukalt üle elada. Parema puudumisel tuleb siis kodumaistest suveseiklustest viimast võtta! Kui me möödunud nädalal otsustasime, et mina nädalavahetuse pikendamiseks lastega üksi Hiiumaale lähen (kus H emme koos tädi L ja M’ga meid juba ees ootas), sai üsna ruttu selgeks, et kõige mõistlikum on seda teha lennates. Mulle kohe üldse ei tundunud, et ma jaksaksin kahe lapse, turvatooli ja pagasiga neli tundi bussis-praamis tiksuda – ma ei ole neil päevil paigal istumises eriti tugev ja ega see ka Virsiku lemmiktegevuste hulka kuulu, olgem ausad.

Mina polnud Hiiumaale varem lennanud ja tõesti üllatusin kui kiirelt ja mugavalt lennukiga paradiisisaarele reisimine käib. Et meie lapsed, eriti Virsik, on suured lennumasinafännid, oli see nende jaoks ka päris korralik elamus. 27€ (21€ laste eest) piletihind on ka veidi soodsam kui Vanamõisa laadal nende rõõmuks tehtud viieminutine helikopterisõit…  Pakkisime kõik nende riided seljakottidesse ja vapralt-vapralt tassisid nad need ise check-ini pagasilindile ja hiljem kohale jõudes autosse. Virsik on nii pisike, et pidi suure seljakoti raskuse tõttu mitu korda pikali kukkuma, aga rühkis vapralt edasi ja keeldus kotti ära andmast. Igatahes olid nad super-super-supertublid väikesed lendajad ja nendega koos on igasugused säärased ettevõtmised puhas lust. Mul oli neist niii kahju kui lennukile astudes selgus, et Virsikul kaasas olnud kaisuponi oli värava juurde ununenud. Mis ei olnud ka üldsegi tema süü – meil läks lihtsalt jäätise söömisega kiireks ja et õigeks ajaks lennule jõuda, pidime ootamatult püsti hüppama ja sinna see Videvikusära jäi. Kroonprintsess, kelle oma poni päriselt on, võitles pea terve lennureisi pisaratega ja Virsikuke tundis end maksimaalselt süüdi.  Lubasin lastele, et poni tuleb koju tagasi – ta harjutab lihtsalt lennujaamas toredate turistidega oma saksa ja prantsuse keele oskusi, kinnitasin. Videvik on ju tark poni! Ja õnneks saime me töötajaid poni kadumisest kohe teavitada ja sama tegi ka lennujaama helistanud H, nii et juba järgmisel päeval sain lastele näidata pilti issi autos reisivast (turvaliselt turvatooli kinnitatud) Videvikusärast. Lõpp hea, kõik hea. 🙂

PROMOD maksikleit
CONVERSE tennised
MICHAEL KORS käekott
RAY-BAN päikseprillid

Selle raseduse vist esimesed ja ainsad kõhupildid? Nädalaid siin 31+0. 🙂

POLARN O. PYRET kleidid ja sukkpüksid
SAMSONITE seljakott (lepatriinu)
TESCO seljakott (poni)
CONVERSE tennised