Et me terve eelmise nädala ja ka kogu nädalavahetuse lakkamatult hommikust õhtuni tööd teha vehkisime (ma teen teile kohe-varsti video ja postituse meie laadakogemusest, mis oli etteruttavalt kokku võttes üks väga õnnestunud ja meeliülendav projekt), oli ainus loogiline otsus eile lihtsalt aju terveks päevaks kodulainele lülitada. No peaaegu… sest emadepäev on pühapäeval, e-poes meie emadepäevakingituste tellimusi sel nädalal meeletult ja küsimusi, millele kliendid vastuseid saada tahavad, laekub tunnis umbes viis. Mis on hästi tore ja vahva ja elevusttekitav, muidugi, sest nii tore on oma tööd vilja kandmas näha. Nii et päris offline ma olla ei saa, aga nii palju kui võimalik ikka üritasin. 🙂
Läksin jälle töölobale üle, jah? No mul ikka juhtub. Igatahes ei teinud me Virsikuga eile muud midagi kui korrastasime laste mängutuba, võtsime vastu sellenädalase toidukulleri, tegime endale lõunasöögiks kanapalle (RETSEPT) ja einestasime koos koju lõunale tulnud H’ga, jalutasime õues lõunaund ja vaatasime multikaid.
Ma vist olen blogis maininud, eks, et me ei käi juba pea aasta aega enam toidupoes? Kord nädala-pooleteise jooksul tellin poest toidukraami ette ära ja nii hoiame me kokku väga palju aega, vaeva ja tüütuid olukordi, kus H on teel töölt koju ja mina pean talle telefoni teel hoo pealt välja mõtlema poenimekirja, sest kodus on kapp tühi. Võeh, ma vihkasin neid õhtuid.
Nüüd olen ma isiklikult meie külmkapi sisu ja toidulaua eest vastutav ning minu jaoks on e-poe variant kõige mugavam. Alustan oma ringi alati sooduspakkumiste nimekirjast, sest nii on mul hoopis lihtsam nädalaks ette osteldes inspiratsiooni koguda – menüü saab paika peamiselt selle järgi, mis poes parajasti allahindlusel on! Iga mu poekorvi kogusumma juures on seega alati märgitud vähemalt kümne- kuni kahekümneeurone soodustus. Pole paha, eks?
Peamine miinus Ecoopi juures on muidugi pakendamine – mõnikord saan oma viljad ilusti lahtiselt ilma kilekottideta, teinekord on enam-vähem iga asi eraldi kilekotikeses. Püüan neid küll viisaka inimese kombel (näiteks sügavkülma tarvis) taaskasutada, aga vahel teeb meele päris mõruks ka. Näiteks ülemisel pildil: tellisin spetsiaalselt kilohinnaga kirsstomateid, sest jä-les-tan neid väikesi plastmasskarbikesi. Ja mis ma kilo tomatikeste asemel saan? Neli karpi. Krt, noh! Samas ei kaalu see pakendamise teema muidugi kasutegureid üles, sest sedasi talitades on meie toidujäätmete kogus ja liigtarbimise määr praktiliselt olematuks kahanenud. Ma unustan väga tihti õigel ajal tellimuse teha ja nii tuleb viimsedki toiduraasud hakkama panna.
Olen sellise elukorraldusega väga rahul ja on ka meie rahakott! Kui varem olid meie kodupoodideks Selver ja Maxima, millest emmas-kummas ikkagi igapäevaselt käisime, oli meie igakuine toidupoe-eelarve 400€, millest alati natukene puudu jäi. See oli kusjuures veel siis kui Virsik oli beebi, kes veel pärisinimeste päristoitu ei söönud – täna sööb ta ikkagi enam-vähem täiskasvanu jagu. Täna kulub mul igale toidukorvile iga nädala-pooleteise tagant 80€-100€, mis tähendab, et kokkuhoid on meeletu. Kindlasti on asi ka selles, et Coop on Selverist lihtsalt nii tohutult palju odavam pood ning samuti on kauba kvaliteet Selveri omast oluliselt parem. Ehkki ma alati suur Selveri austaja olen olnud, pean nentima, et selle poeketi puu- ja köögiviljavalik on minu meelest täiesti häbiväärne. Näiteks: kui Männiku Maximas on alati värsked, küpsed ja ülisoodsad puuviljad, müüakse Selveris kaupa, mis on vähemalt poole kallim ja kas täiesti toores või lootusetult riknenud-hallitanud. Naersime alati, et kaup, mis meie kodu-Maximasse enam ei kõlba, viiakse mõni kilomeeter edasi Selkusse müüki. Samuti näivad hallitanud küüslaugud olevat Selveri nišitoode. 😀
Eile sain oma aastase Ecoopi-staaži jooksul esimese tillukese plekiga paprika. Seni on absoluutselt kõik kraam olnud värske, küps ja viisakas. Sel nädalal on meil menüüs näiteks minu lemmik kana-klimbisupp ja lihata borš (tuleb tihe töönädal, nii et ostsin Kadarbiku aurutatud peete ja Foodstudio imemaitsvat ja puhta koostisega valmispuljongit); koorene sea sisefilee, sibula ja paprikaga hautis ahjukartulitega; Lindströmi kotletid kartulipüree ja rohepiprakastmega; arbuusi ja fetaga kanasalat; tomati-köögiviljakastme ja mozzarellaga pasta ja näiteks teriyakimarinaadis forellivardad. Ostsime mõni nädal tagasi ühelt Nõmmekate Facebookigrupis kalaga kaubitsevalt naiselt viis kilo naha ja luudeta forellifileesid (osa väiksemad tükid, osa korralikud prisked fileed), mille sügavkülma portsjoniteks jagasin ja kust nüüd hea vahetevahel kala noppida on. Kilohind oli 9€, mis võrreldes näiteks Ecoopi roogitud terve (2-3kg) vikerforelli 11,99€ kilohinnaga on täiesti bang for the buck, eriti arvestades, et a) üldse ei pea vaeva nägema b) midagi ei lähe kaduma. Väiksemad tükid jaotasin supi- ja pastakotikesteks, suured fileed panin neljakaupa valmis ahjus küpsetamiseks, pannil praadimiseks või marineerimiseks ja grillimiseks.
Minu kõige suurem laadasaak – kipslilleamplid meie terrassikatuse nurkadesse. Ma õudselt tahtsin sinna midagi riputada, aga sarvkannikesed ja petuuniad pole minu maitse (also ma võib-olla praegu unustaks nende eest hoolitseda…) ja mulle meeldivadki sellised armsad puhmad rohkem kui suured õied, sirelihekid rohkem kui elupuud, muru seest ootamatult tärkavad kevadlilled rohkem kui klanitud peenrad jne. Minu meelest on nad nii-nii nunnud. Ja maksid 15€/tk. See pole vist suurem asi soodushind, aga ma olen nendega ikkagi hirmus rahul. Pealegi ei ole see summa niikuinii võrreldav hulga rahaga, mille me nädalavahetusel värskete soolakurkide, suitsujuustupatside, maasikate ja muu säärase alla magama panime. 😀
Eilne õhtusöök e. kapsahautis keedukartuliga. Lihtne, kodune ja hästi maitsev. Kapis istus hulk hiljutisest ragùst järgi jäänud veisehakkliha ja kaks nukrat noort kapsast. Ei olnud minul südant neil seal kauem passida lasta. Eriti olulised konstruktsioonielemendid ühe kapsahautise juures on sibul, sips jahvatatud muskaatpähklit ja palju-palju värsket tilli. Ja meie pere vaieldamatu lemmik-kartul on, muide, Laura. Pole siin ilmas paremat, ma ütlen!
Magustoiduks panin ahju ühe Gino. Gino on klassikaline Rootsi magustoit ja pole tegelikult muud midagi kui valge šokolaadiga gratineeritud värsked puuviljad. Originaalis vist käivad seal kiivi, maasikad ja banaan, minul juhtusid kapis olema kaks unarusse jäänud kiivit ja üks veriapelsin, millele lisaks heitsin vormi värskeid vaarikaid ja viilutasin kaks banaani. Kui maasikahooaeg tuleb, teeme seda kindlasti tihedamini ja apelsini jätan teinekord panemata – sellega läheb kogu lugu natuke liiga märjaks. Idee on selles, et hästi kõrgel temperatuuril grillrežiimil küpsetades jäävad puuviljad veel pisut värskeks ja krõmpsuvaks, aga saavad endale katteks krõbeda ja karamellise šokolaadikihi. Ja see on võrratu!
Kui me oma kõhud õhtusöögist punni olime söönud, tõmbasime joped-kummikud selga-jalga ja suundusime väikesele esmaspäevaõhtusele matkale. Meie uus kodukant on õudselt kaunis ja siitsamast saab alguse lastele täpselt paraja pikkuse ja ägeda sihtkohaga laudtee.
Seiklusjuht kindlal sammul kõige ees
:’D
Tähelepanu, valmis olla…
… läks!
Issand, kuidas me naersime. 😀
Tagasiteel ikka läks vahepeal “sülle!” kiunumiseks ka. Kukil ta eriti olla ei taha, eelistab süleskandmist. Mina teatasin, et mina teda sülle ei jaksa, mispeale Virsik omakorda “jaksad küll!” argumenteeris. Ma siis pakkusin, et ta võiks mind hoopis sülle võtta, jaksab ju küll. Proovis, ei jaksanud, teatas: “nähhh, ma ei saa, ma olen veel liiga väikenene!” Ei jäänud tal muud üle kui lõpuks ise edasi kooserdada. 😀
Vaatamata mõlema põnni (ja nende ema…) kõrvulukustavale pissihädale, leidus siiski aega ka peotäie kevadlillede kaasa noppimiseks ja mänguväljakul kiikumiseks. Viimased sammud koduni olid muidugi maru kiired. 😀
Selline oli meie esmaspäevaõhtu – üldse-mitte-sinine. Mida teie eile tegite?
Assa nuga kui palju häid retseptimõtteid! Nüüd kui minulgi rasedusiiveldused möödanikud, loeksin hea meelega retsepte siit isegi tihemini. Saabki midagi uut ja põnevat üle mitme setme nädala katsetada 🙂 Kuidas Foodstudio puljongid muidu on, annavad õige meki välja?
Aitäh, Liisa! Saab! Ja kuule… ma pole sind taibanud lapseootuse puhul õnnitleda. Rõõmustan teiega tõesti kaasa, nii tore!
Puljonksidest – need on ikka nagu täitsa päris. Restorani-päris. Hästi kuldsed ja maitseküllased. 🙂
selle nädala menüü peale tahaks olla su laps 😀
Nädala menüü võiks olla tihedam külaline su blogis- mul alati pea ideedest tühi.
Ja esmaspäeva õhtu veetsin perega loomaaias linnaorienteerumise üritusel – tuli meelde kui väga mulle orienteeruda meeldib. Peab vist tihedamalt käima hakkama. Vankriga oli muidugi natuke keeruline kivikülvis ukerdada (ja mul on maastikuvõimeline hiigelsuurte rehvidega thule jooksukäru).
Teie uus kodukant tundub väga mõnus!
Mul nüüd on töökorraldus veidi rutiinsem ja rahulikum, saan ehk taas blogi jaoks aega võtta ja uuesti retseptipostitusi looma hakata. Ja ma polnud kuulnudki sellisest üritusest, see kõlab üliägedalt! Sa muidugi tõeline ürgnaine, vankriga kivikülvis ja puha. 😀
Kogupereyritus – mees lykkas 😁
E-poest tellimise ja promomise osas kiidan Sind väga, teistele suurepäraseks eeskujuks:) See on tõesti hästi rahakoti- ja keskkonnasõbralik tarbimine.
Olen kõikide Eesti e-poodide tellimisvõimalust kasutanud ja jäänud truuks siiski Prismale. Kuigi nende väikseks (või päris suureks) miinuseks on, et pakitud kraamile peab ise järgi minema ja kojuvedu veel ei teostata. Prisma väga suureks plussiks on, et nad pakivad alati mu toidukaubad pappkastidesse ja üleliigseid kilekotte ei kasuta. Isegi kartulid on kasti sisse pandud, kui olen seda eraldi palunud. Ja veel suureks plussiks on see, et tellimust saab kuni viimase hetkeni(tellimuse päeval kuni 12.00) muuta, juhul kui mõni asi on meelest ära läinud või ootamatult otsa saanud. Ja teenindaja helistab alati üle, kui mõni toode on otsas või ei ole saabunud.
Maximas oli toredaks üllatuseks, et iga tellimusega saadeti kaasa mõni uudistoode proovimiseks. Ecoopi puhul oli natuke ebameeldiv kogemus, kuna ühel korral saadeti sõnum ette, et saabume poole tunni pärast. Eeldasin, et see ongi nende toimiv süsteem ja järgmisel korral sain kõne juba siis, kui kuller oli ukse taga (ja pidi kahjuks 15 minutit ootama, et ma koju jõuaksin). Selveri e-pood on tegelikult veel proovimata, kuid Selveri hinna ja kvaliteedi suhe ei ole minu jaoks paigas.
Sinu laadakogemuse postitust ootan ka väga, te olete ikka üks armas ja vahva perekond:)
Ecoop saadab sõnumi automaatselt tund aega enne sinu poolt valitud ajavahemiku algust. St, et sa saad kulleri tuleku tellida näiteks 10.00-12.00 või 14.00-16.00 ja tund enne seda saadetakse sõnum. Me üldiselt oleme püüdnud selleks ajaks kodus olla.
Pakendamise osas: just helistasin Ecoopi ja küsisin, mis pull selle muidu suurepärase teenusega on. Tädi kinnitas, et täna just parajasti pidi kamp otsustajaid kokku tulema seda teemat arutama, sest seesugust tagasisidet on palju. Ma sain aru, et eesmärk on, et saaks valida tellimust vormistades, kas soovid tooteid paber- või kilekotti. Tädi ütles ka, et täna võib panna tellimuse lisainfosse kirja, et palun andke mulle vähem kilekotte, pange mu porgand ja õun ühte kotti kokku – see info jõudvat igaljuhul pakendajani. Proovin järgmine kord kohe järgi. Nemad ka helistavad kui midagi puudu on ja küsivad, kas võib asendada. Mõned asjad nagu nt aurutatud peet vs. teise brändi keedetud peet asendavad nad ilma küsimata. Prisma mulle ei sobi, sest ma tellin kokku kuus kotitäit sööki korraga ega sõida autoga, samuti pole mul kodu lähedal ühtki Prismat – minu jaoks on just see kulleri ukseni tulemine suur boonus. 🙂
Aitäh kaasa mõtlemast, tänu sulle jõudsin viimaks selleni, et helistasin ecoopi ja uurisin järgi, mis peli on. Ja laadavlogiga hakkan esimesel võimalusel pihta!
Ooojaaaa, tõesti, palun veel neid nädalamenüüpostitusi! Mul ka alati pea tühi, et mida kodus teha.
Aga seda pean küll mainima, et kahjuks see teie kodulähedane paraja pikkuse ja toreda sihtpunktiga laudtee on suvel täiesti rohtukasvanud ja väga keeruline läbida… Aga siis vikat kaasa 🙂
A kas postitusest sel praegusel kujul (kus lihtsalt mainin, mida valmistan) on ka nädalamenüüna tolku? Või peaks olema toidupiltidega ja (lühi)retseptidega?
Laudteest: hea teada, ostame (või laseme kellelgi soolaleivaks tuua) vikati 😀
Kusjuures jah, praegusel kujul aitab ka kaasa, paneb omal fantaasia tööle 😀 Loomulikult ei ole piltidega lühiretseptide vastu ka mitte midagi, aga siis läheb nii kaua aega, et erinevate toitude kohta inspiratsiooni saada (kui sa just kõiki toite ühe päevaga ära ei tee 😀 )
Ma lihtsalt pean mainima, et minu jaoks on kõik lapsed alati väga armsad, aga no Sinu tüdrukud on võrratult armsad. Ma ei ole vist nii ilusate ja nunnude näojoontega lapsi veel näinud, täielikud nukukesed. 🙂
Kui kena sinust, aitäh. Mulle nad ka õudselt meeldivad. Olen avastanud, et minu jaoks on eriti nunnud need võõrad lapsed, kes minu omade nägu ja tegu on. Ma ei tea, kas sul on lapsi, aga kui, siis äkki neis on midagi sinu omade sarnast? (:
Mina tellin ka hästi tihti asjad kulleriga. Teinekord on täitsa hea ise poes käia, aga iganädalaste leib-kartul-piim sorti (suht ühetaoliste ja rutiinsete) ostude tegemisega tahaks küll võimalikult märkamatult ühele poole saada. Ise olen vist Maximast kõige rohkem kulleriga tellinud viimasel ajal, aga seda sellepärast, et neil on tavaliselt kõige rutem vaba aeg olemas. Novot, igal juhul su see postitus praegu meenutas, et eile pidingi e-toidupoest tellimuse tegema, aga läks meelest ja teen hoopis nüüd.
Aa ja kuigi Prisma on meie kodupood, siis vot nii ma küll ei viitsiks, et tellin ära ja siis lähen järgi. Sel juhul ma parem juba lähen teen ise poes vajalikud tiirud ära. Tundub kuidagi mõttetu teenuse poolitamine mu jaoks, kes ma kulleritega juba ära olen hellitatud nähtavasti 😀
PS! Käisime oma kambaga samuti nädalvahetusel seal laadal, kus Kukupesagi kuuldavasti esindatud oli, aga minu silm küll välja ei zoominud teie telki. No lihtsalt SELLINE märul – suht tornaado, mustmiljon huvilist ja laps kes tahtis õhupalli-poni-maiustusi-kõike-nüüd-ja-kohe 😀
OMG WHAT nii kahju, et ma ei näinud sind! meil oli kuuemeetrine telk ja suured roll-up reklaamid käsitööalal, ma ausalt ei saa aru, kuidas see võimalik on 😀
Jaa ma nägin neid pilte, milline teil see kõik välja nägi, aga mulle tundub, et meil jäi üldse vist pool laata läbi käimata. Sest ma nägin enamjaolt poola koonus-rinnahoidjaid ja siis hästi palju söögikraami. See ei tundu õige 😀
😀 😀 😀 😀 😀 ma koonusrinnahoidjaid ei näinud, küll aga palju kurki ja maasikaid ja juustupatse ja vahvlihaldjaid, aga ma sammusin sirge sammuga muidugi toidu poole ka, tunnel vision to the max 😀
Ma olen korduvalt proovinud nädala menüü ette mõelda ja siis üks kord nädalas poes käia. No ei õnnestu. Pole sellist viitsimist lihtsalt maha istuda ja toidunimekirja teha.
Lisaks see väike pisiasi, et ma ei naudi söögi tegemist. Kergelt öeldes isegi vihkan seda kui tüütut kohustust 😀 Paraku hästi süüa mulle meeldib ning pean ikkagi iga päev mingi õhtusöögi kokku keerama 😀
Kindlasti hoiaks kord nädalas poes käimisega raha kokku, sest ei teki selliseid kiusatusoste (krõpsud, koogid ja šokolaad :D). Oleks mu kodukohas kulleriga tellimise võimalus, siis kindlasti kasutaksin seda ka.
Viimastel kuudel olen proovinud kõik kulud kirja panna ja toidupoodi jätame 400-450 euri (kolmeliikmeline pere), mis on natuke liiga palju kui tahaksin. Selle sees on ka mehe õlled ja lapse mähkmed jne.
Pean ikka ennast kokku võtma ja tegelema hakkama selle nädalamenüüga 🙂
Mina ka ei oska üldddddddddse planeerida, maha istuda, nimekirju teha. See on kohutav. 😀 Nii et isegi kellelegi, kes süüa teha armastab, võib see olla kohutavalt jõle tegevus. Sellepärast ma ecoopi kasutangi – hakkan soodukatest pihta ja siis kütan asju korvi, samal ajal on paremal koguaeg ostude nimekiri lahti ja saan vaadata jooksvalt, mis millest puudu on. See teeb planeerimise naeruväärselt lihtsaks. Aga muidugi hirmus kahju, et seda teenust ainult meil siin Harjumaal pakutakse… 🙁
No asi on siin ilmselt ikka loomingulisuses ja sinu armastuses kokkamise vastu, Mirjam. 🙂
Lihtne inimene, kes söögitegemist väga ei naudi, ei oska sellist menüüd kokku panna ilmselt. 😀
Mina pole seni e-poest tellinud, sest a) ei oska planeerida toidukoguseid, kogu nädalamenüüd; b) tavapoes on laiem valik kaupa, sh soodukateks tellitakse sortimendiväliseid asju tihti, mis e-poodi ei jõua, c) mulle meeldib ise kohapeal valikuga tutvuda – jah, muidugi mitte igapäevaselt poes käies, kõige vähem tipptunnil.
Kui ma oskaks paremini planeerida menüüd, siis tuleks ikka ära proovida see e-poe asi. Praegu käin poes ikka suhteliselt ülepäeviti. Seda enam, et Tallinnas müüjatest puudus ning kassades pole inimesi, tekivad järjekorrad, iseteendiduses ka alati kõik ei lähe nii valutult ja kiirelt, lööb erroreid ette. Või siis lihtsalt on tegu müüjatega, kes riigikeelt ei valda ja siis läheb päris keeruliseks taaskord suhtlusega kui mingi error peaks olema mõne tootega. 🙂
Ahjaa, väga vahva ja tore postitus oli muidu!
Ja kindlasti võiks teha nädalamenüü postitusi koos piltide ja lühiretseptidega. Meiesugused vaimuvaesed inimesed vajavad natukene juhendamist sel teemal! 😀 😀
Kuidas sa seda rohepiprakastet teed?
Samal ajal kui kartulid keema või esimesed kotletid pannile (ma praen need ainult kärmelt pruuniks ja viskan siis ahju läbi küpsema, nii on praadimise kärsakat vähem ja saab mugavamalt-kiiremini), valan potti vahukoore (4 dl neljale ja jääb järgmiseks päevaks ka kastet), supilusikatäie värskelt purustatud rohelist terapipart ja supilusikatäie-kaks veiselihafondi (see on kokku keedetud puljong, nt on klaaspudelis Touch of Taste nime kandvad fondid, mis on koostiselt puhtad ja samuti kõlbab hästi kasutada nt 1/3 Knorri Bouillonette’i). Vajadusel maitsen ja timmin asju juurde. Siis lasen madalal tulel paksemaks keeda – paksendajaid (tärklis või jahu) vaja pole, vahukoor keeb ise paksuks. Hästi lihtne ja väga maitsev. 🙂
Mul oli täpselt sama küsimus. Kui sul üks hetk aega tekib, ma oleksin tänulik kui sa teeksid postituse või lisaks retseptivihikusse mõnede kastmete retseptid koos väikeste juhistega:)
Su retseptid on arusaadavad ja ei hirmuta mind ära, mida juhtub päris tihti (ei meeldi tunde köögis veeta)
Aitähh! Proovin järele
Sellised argielu postitused on minu lemmikud. Nädalamenüü andis ka mulle inspiratsiooni (talitan söögi tegemisega/poes käimisega samamoodi), kuid väga väga kift oleks kui teeksid toitudest ka veidi täpsemalt juttu (miniretseptikesed).
Ja sinu lapsed on lihtsalt niiii armsad, kusjuures olen nõus su eelneva kommentaariga, et võõraste laste puhul meeldivad need, kes mingit moodi oma lapse tegu-nägu on ja mulle tundub, et sinu Virsik on küll veidi minu preili sarnane 😊 Või noh pigem vastupidi vist, sest minu laps on aasta ja paar kuud vana.
Ja sinu koduteemad on samamoodi nii meelt mööda, sest oleme ka just parasjagu oma aiaga koju kolimise lävel…veidike veel oodata ja siis kõik amplililled, kardinad, detailid, saun jms…huhh tunnen alati neist asjadest lugedes end nii puudutatuna ja mõte läheb kohe unistama… aga natuke veel pean kannatama 😊
Igaljuhul aitäh sulle, et oled nii super inspireeriv-motiveeriv ning jaksu tihedamaks postitamiseks 😉
Nõustun siin eespool kommenteerija Liinaga, et söögitegemine on ka minu jaoks tüütu kohustus, aga samas jällegi ainus töö, mis toidab… Seega sööma peab. Aga tunnistan piinlikkusega, et ei viitsi iga päev jälle midagi uut välja mõelda ja seega on päevi, kus toiduks lähevad hoopis kiired võikud. 🙁
Palun, palun, palun – nädalamenüü toidupiltide ja retseptidega oleks väga imeline! Mina jään igatahes ootama.
Ma olen kunagi vist teinud ka? https://www.xn--meiekopesa-u5a.ee/whats-for/our-weekly-menu-what-did-we-eat-last-week/ 🙂 Aga proovin teinekord veel!
Väga mõnus postitus tõepoolest! See on uskumatu, et töö, laste, kodu kõrvalt on Sul aega ka igapäevaselt kokata (mis on minule isiklikult stressi leevendav tegevus). Ja veel tõsiselt hästi kokata! Super naine oled 🙂 Ja retseptipostitused on väga mõnusad ja annavad ideid ja motivatsiooni ka ise lõikelaud ette võtta. Mis täna menüüs on?
PS: Aitäh, Sinu kukupesa poster on mul seina peal ja iga päev annab mulle väikese motivatsiooni boosti.
Täna sõime Virsikuga lõunaks leftover kanapalle-maapähklikastet-riisi ja õhtuks vist teen seda koorest sealiha-sibula-paprikavärki. NÄE! Retsept ka olemas: https://www.meiekäopesa.ee/recipes/whats-for-dinner-pork-tenderloin-in-cream-sauce-with-thyme-bell-peppers-and-onion/ 🙂
ahsoo, jah, aitäh ka kiidusõnade eest! mulle mõjub ka söögitegemine pigem rahustavalt ja lõõgastavalt, selles mõttes ma ordenit jaksamise eest vastu ei võta. enamus asjad valmivad ka nii kiirelt, et kiidelda pole millegagi. pigem tahakski vähem kuulda siit-sealt, kuidas söögitegemine on raske ja tülikas – tegelt saab väga hästi süüa ka vähese vaevaga. 🙂
Tere Miiu ja su armas pere!
Olen juba mõnda aega su blogi jälgimas käinud. Oled väga inspireeriv ja armas inimene. Olen oma elus sinuga sarnaseid samme astumas ja ilmselt seetõttu ka su blogi mind puudutab. Minu lapsed on peaaegu sama vanad, kui sinul, samuti tüdrukud. Nüüd ootan oma kolmandat septembribeebit, kelle sugu selgub loodetavasti juba nädala pärast, see ootus on nii põnev 🙂 Olen samuti väikeettevõtja ja vihun laste kõrvalt muudkui tööd teha. Söögitegemine ja kogu toidumaailm on ka meie pere suur armastus! Pean Tartus pisikest koogipoodi ja nii on toiduvalmistamine ka minu igapäevaseks tööks. Õnneks ettevõtjana on mul võimalik ka Tartus kõik toidukaubad kaupmehe hulgilaost koju tellida, enne seda olin hirmus kade Tallinna inimeste peale 🙂 Nädalamenüü postitused meeldiksid mullegi. Palju naeru ja päikest ja armastust sinu ellu ja suur aitäh, et enda elu jagad!
Nii tore, tõesti elad minuga sarnast elu ja unistusi. Soovin sulle kõike sedasama ja tuhat korda enamgi!
Kust see laudtee täpsemalt pihta hakkab? Ma ise ka siit kandist 🙂
Sealtsamast sillakese kõrvalt, Pärnu mnt. poolt jõge 🙂
See downward facing dog on küll over the top :’D
A kuidas sa hoiad tasakaalu kui ümber lähed ja uuesti püsti saada üritad? Ikka võtad pea ka appi ju 😀
Mirjam, ausalt sa oled the shit!
Ma koguaeg sirvin su blogi (ja juutuubi) ja no mis asi see on? Idüll on vist täpselt õige sõna.
Ma olen sinust napilt aasta noorem ja oleks mu shit pooltki nii together, kui sinul…
Kindlalt tahan suureks saades Mirjamiks saada.. 😀
Hahahaha Karu you meelitaja you 😀 Mul ka vahel shit lendab siia-sinna, ventikasse ja mujale, see on norm!
Mul on kolme koduse kuuga tekkinud sama rituaal – epood, soodukate lappamine ja siis vaatab, mis ülejäänud menüü tuleb. Tõsi, olen täiesssssti omast rumalast harjumusest tellinud alati Selverist (ja jätkanud isegi pärast teist laari mädanenud avokaadosid). Kahe peale – sest olgem ausad, kolmas veel rahalist kulu ei tekita – kulub meil rohkem, kui teil neljale. Piinlik piinlik.. Võtan end nüüd kokku, teen Säästukaardi ja proovin ka ecoopi järele!
Proovi ja anna kindlasti teada, kas säästsid arvestatava summa 🙂