Mind on tabanud kohutav surmatõbi (ilmselt gripp), tänu millele on mul kohutav mõrvar-kurguvalu (nagu oleks hapet neelanud), nohu, palavik, nõrkus, nagu-oleks-teerulli-alla-jäänud-tunne… olen esimest korda pea ööpäeva jooksul istukil ja mõtlesin kasutada võimalust (kuni rohud mõjuvad ja enesetunne enam-vähem on) ja teiega jagada midagi, mis mu kohutavat enesetunnet ja niru meeleolu vähemalt korrakski parandas. Umbes nädal tagasi saabus Smartposti salapärane pakk, mille H automaadist ära tõi ja töö juurde unustas. Ja parem vist oligi, sest sain selle avada eile õhtul – just siis, kui mu enesetunne kõige halvem ja tuju kõige kurvem oli.
Kes? Mis? Kuidas? Terve kastitäis Joiki lõhnaküünlaid (mainisin ju neid oma wishlistis…), lihtsalt niisama, mulle, sünnipäevaks? Kastist eraldus imelist lõhna ja lisaks oli juurde pandud kaardike:
Ainus mõte, mis mul peas vasardas, oli: kuidas sa oled selline inimene? Kuidas on võimalik, et ühes inimeses on nii palju isetut headust ja südamlikkust, tahet teisele rõõmu valmistada? Inimesele, keda ta ju tegelikult isegi ei tunne? Oeh. Ma olen varbaotsteni liigutatud. Ja sillas! Ülilahe kingitus ju. 🙂
Aitäh, kallis Teresa! Hoopis sina oled imeline. 🙂
Kirsiõie mesi 🙁 i need one.
Eriti super ajastus H poolt 🙂
Nii tore, et kätte said. Ma juba leppisin sellega, et kirjutasin vale numbri ja keegi teine sai õnnelikuks.
Ja head paranemist! Ikka ingverit, sidrunit, mett ja palju häid mõtteid!
aitäh sulle veelkord, mu armas 🙂 ma olen niii õnnelik!
Miiukas, aga Sa oled täiega kõike seda väärt ka, nii lahe kingitus! 🙂
Ja ma loodan, et tänaseks on surmatõbi juba vaikselt allaandmise märke näidanud, saadan Sulle paid!
alla ta veel ei anna 🙁 aitäh, kullake, paid kuluvad täiega ära!
okei tegelt praegu hakkasin järgi mõtlema, et ära mulle pai küll taha teha – ma pole rohkem kui nädal aega saanud pead pesta, sest mõlemad kõrvad valutavad 🙁