My tiny little princess. All she does is eat, sleep and observe her surroundings with an admirable focus for a newborn. She hasn’t cried. At all.
// Minu tibatillukene printsess. Ta ei tee midagi muud kui sööb, magab ja jälgib ümbritsevat maailma vastsündinu kohta muljetavaldavalt keskendunult. Nutnud ta ei ole. Üldse.
When we finally got to our family room at around 1:30 p.m., the sun was shining outside and the room looked so incredibly cozy. I gave birth to my firstborn at a private hospital and I couldn’t believe my eyes when I stepped foot in our room (at a public hospital) this time – it was huge, looked super fresh and was super-comfortable. 🙂
// Kui me kella 13:30 paiku lõpuks oma perepalatisse jõudsime, paistis õues päike ja tuba nägi täiesti uskumatult hubane välja. Kroonprintsess sündis Fertilitases ja ma pean tunnistama, et Pelgulinna perepalat oli sellest kümme korda uhkem. Suur nagu ballisaal, värskelt remonditud, ilus, hubane ja kõigi mugavustega. Ma ei suuda uskuda, et meie riigis peredele SELLISEID tingimusi pakutakse – olen siiamaani pealaest varbaotsteni lummatud. Kirjutan Pelgulinna sünnitusmajast ja oma kogemustest esimesel võimalusel pika ja põhjaliku postituse!
Our guests brought us beautiful flowers. The bouquets in the photo below are connected with a pink ribbon and the larger one has a pair of tiny woolen booties attached to it. 🙂
// Meie kallid külalised tõid meile imeilusaid lilli. Alumisel pildil on maailma kõige vahvamad kaksik-kimbud – väiksem on tütrekesele, teine mulle. Kimbud on omavahel roosa paelaga kokku seotud ning suurema kimbu sees on tillukesed roosad kootud papud. 🙂
Princess Peaches – pretty, soft, fuzzy and smells divine!
// Printsess Virsik – ilusake, üleni imepehmete udemetega kaetud ja lõhnab lihtsalt fantastiliselt!
My delicious chicken-feta-mozzarella-cucumber-tomato salad with a yummie curry dressing. To be perfectly honest, I find hospital food inedible and not nearly nutritious enough for someone who has recently given birth. I also happen to think of giving birth as the only chance one gets to ask their partner to bring them food from a café on the other side of town. 😀 It’s exactly what I ate when I gave birth to Ladybug and it was what I craved right after baby sis’ came into this world.
// Mu imemaitsev kana-feta-mozzarella-kurgi-tomatisalat imelise karrikastmega Olümpia hotelli kohvikust. Kui ma päris kristalselt aus olen, ei ole haiglatoit minu meelest ei söödav ega värskelt sünnitanud naisele piisavalt toitainerikas. Lisaks leian ma, et sünnitusjärgne aeg on napilt ainus võimalus nõuda, et peika teisest linna otsast süüa tooks. 😀 Sedasama nõudsin ja sõin ma nimelt ka kolm aastat tagasi Viimsis sünnitades…
Let’s just say it’s not exactly easy to handle 2725g and 48 cm with confidence during the first couple of days. After all, it has been a while since we last held someone this tiny…
// No ütleme nii, et julgust 2725 g ja 48 cm jagu inimest väntsutada jääb esimesel paaril päeval pisut vajaka. Arusaadav ka – viimati hoidsime kedagi nii tillukest ju tervelt kolm pikka aastat tagasi…
Okei, hormoonid..ma hakkasin viimast kahte pilti vaadates nutma. Lihtsalt konkreetselt nutma..
Ja Pelgulinna peretuba tundub tõesti väga suur ja ruumikas, olen isegi üllatunud. Siin pidi perepalat olema ühekohaline voodi ja hambaarstitooli meenutav õhuke tugitool lapse isale magamiseks 😀
oh, pai – nii armas… 🙂 varsti-varsti!!!
ära pahanda, ma kavatsen pelgulinnast kirjutada põhjaliku ülistuse – ära seda siis nina alla hõõrumisena võta… ma tahan lihtsalt, et kõik teaksid, kui hea seal on ja eelarvamusi kummutada 🙂
Võrratult armas vastsündinud lapsuke on teil ja pisikesest pilte vaadates tuli nii tahtmine aega juulisse keerata, et ka ise saaks oma teist ilmaimet samamoodi hoida nagu sina oma terakest 🙂
vaatasin ka teda just ja mõtlesin, et kui saaks need hetked igaveseks kuidagi salvestada 🙂 lõhnad, pehmuse, selle, kui pisi ta on… õõõh. hakkan pillima…
Ära pilli, läbi pisarate on pilt udune 😀
just – ratsionaalselt mõtlemine aitab ju üliemotsionaalset hullu hästi. 😀
😀
Ma algul jäin pikemalt vaatama, et ooot, kas see on tõesti haiglapalat?! 😀
eksole – kolmekümne euro eest saad sellise palee, täisteeninduse, hommikumantlid, lisatekid, maailma mugavaima suure voodi, külmkapi (jogurtitega) ja nii edasi 😀 kui keegi kuskil veel kurdab, et riik seda ja riik teist ja lapsi ei toetata ja bla bla bla… ma annan suure haisva tuunikalaga üle tahi 😀
Appi, kui pisikene tõepoolest 🙂 Mina kardaks puutuda :)! Imeilusa tööga saite hakkama :)!
nu mis sul varsti üle jääb 🙂 aitäh!
Kui arvesse võta, et esimene oli mul pikk ja raske ja ÄE ka seekord juba(!!) ennustas UHs, et seegi õele alla ei jää, siis nii pisi minu käed vist ei puutu 🙂
Nii tore lugemine jälle 🙂 Kirjuta siis ka kuidas perepalati said ja kas ämmaemand oli juba varem valmis valitud jne jne 🙂 Palju ônne veelkord.
ma igaks juhuks vastan siin ka kohe ära enne sünniloo kirjapanekut (äkki jätan kogemata välja): kuna ma eelnevalt kartsin Pelgulinna sünnitusmaja paaniliselt, plaanisin ka tasulise ämmaemanda teenust. kui ma siis esimest korda “harjutamas” käies avastasin, et seal tegelikult päris hea on, otsustasin asja saatuse hooleks jätta.
ämmaemandaid oli mul sünnituse ajal kokku kaks ja ämmaemand Karin Klein, kes kella kaheksast kuni 8:43ni meiega oli ja lapsukese ilmale aitas – ta oli imeline, kuldne, suurepärane, hoolitsev, armas, vaimukas… internetis pole kõigi nende ülivõrrete jaoks ruumi, mille vääriline see ämmaemand on. tema arvas, et me võime vabalt sünnitustoas aega veeta seni, kuni perepalat vabaneb. ja lõpuks vabaneski poole kahe ajal. 🙂
appi, kui tilluke. üldse ei mäleta, et omal oleks laps nii pisike olnud (okei, tehnomõõdud olidki pisut suuremad, aga siiski!) 🙂
Imearmas beebitüdruk ( vaatasin neid pilte praegu sellllllise heldimusega!) ! Sünnitasin aasta tagasi samuti Pelgulinnas ja ainult kiidusõnad, minu meelest oli ka kõik ülimugavaks ja ilusaks tehtud 🙂
aitäh sulle, pai! 🙂
Sinu imearmsad postitused ajavad ka mitte-rasedal pisarad silma.. lihtsalt NIIIII armas! (PS! Mina sünnitasin Põlvas ja ka seal olid perepalatid üliüliülimõnusad-mugavad, seega kuulun ka nende hulka, kes riigi tuge ja panust hindavad ja väärtustavad!)
Palju õnne ja väga armas. Tekitab tõesti tunde, et tahaks ka ühte sellist pisikest ludubeebit varsti jälle kätel hoida. 🙂
Palju õnne teile. Ta on nii tibatilluke. Nii armas..ja õrn..väike inglike. Mu mees tahab kindlasti kolmandat last. Ma siin olen kahe vahel. mõni päev kaks kraaget panevad mind kahe lapsega piirduma. aga kui tulevad musid ja kallid ja nunnud hetked, siis mõtlen, et oi kui tore oleks ju kolme lapsega seda kõige kogeda. Ja nüüd sinu pisikest vaadates – tuligi beebi isu. olen hull eks? 😀 (mu õde arvab et natuke hull olen, et kolme kraaget tahan 🙂
Beebi on niii nunnu ja tuba tõesti nagu hotellis, vauu ma ei usu oma silmi! 🙂
So tiny and pretty. 😍 can’t wait to august now
Jess, pilte mida ma pole veel näinud! Kallis väike tita 🙂 aga nuttu ta tegi ikka omajagu haiglas ju? Vb tahtis koju 😀
sisuliselt ainult nii palju kui sulle demonstreeris, aga mulle tundub, et võrreldes nt kõrvalpalatist pidevalt kostunud helidega on (nutvate beebide vanemate suhtes) ebaõiglane seda paariminutist rahulolematut vääksu NUTMISEKS nimetada. 😀