Ladybug wants to be as close to little Peach as she possibly can – even if it means crawling under her little play gym. She gives baby tons of cuddles, kisses, cute (weird?) nicknames and plans ahead for their future adventures together. Kiddo doesn’t like waking up from her afternoon nap alone, but she takes a lot of comfort in Peach being there with her. This sisterly bond of theirs is growing stronger and stronger by the day – even little princess Peaches lights up when she hears the sound of Ladybug’s voice and gets to look at her sister’s toys. As for Peach and for personal development, the play gym is a bit frustrating for her at the moment. She has started turning from her back to stomach to get a better look at all the dangling toys, but her arm gets in the way so she ends up in a weird semi-comfortable position every time she tries to turn over. She still turns from her stomach to back and that isn’t always as successful as she’d like – she keeps rolling off her little play mat and that, if anything, ticks her off…
// Kroonprintsess tahab väikesele Virsikule nii lähedal olla, kui vähegi võimalik – isegi kui see tähendab tillukese tegelusteki mängukaare alla ronimist. Vanem õde kingib pisemale hulgaliselt õrnust, musisid ja armsaid (veidraid?) hüüdnimesid ja teeb nende ühiseks tulevikuks ja tulevasteks seiklusteks ohtralt plaane. Kroonprintsessile näiteks ei meeldi üldse lõunauinakust üksi ärgata, aga kui Virsik on tema lähedal, on see tema jaoks piisav lohutus ja kingib talle vajaliku turvatunde. Nende õdedevaheline side kasvab iga päevaga ja muutub üha tugevamaks – ka beebi nägu läheb särama, kui ta oma õe häält kuuleb või viimase mänguasju vaadata saab. Mis Virsiku isiklikku arengusse puutub, on tegelustekk tema jaoks käesoleval hetkel pisut ärritav. Ta on hakanud seljalt kõhule keerama (pigem jõuga vinnama), et rippuvaid mänguasju paremini näha, aga ta käsi jääb keeramisel ette. Seega jääb ta iga kord keerata püüdes enda jaoks pisut ebasoodsasse ja -mugavasse asendisse toppama. Kõhult seljale keerab ta jätkuvalt (arstitädi kiitis keeramise heaks) ja seegi lõppeb tihtipeale pisut närvesöövalt – neiu keerab sellise hooga, et veereb tegelustekilt maha ja satub hätta…
“Well, hello there!”
// “Nu šau!”
Muide, ma huvi pärast küsin – millal sa vanema lasteaeda kavatsed panna? 🙂
sügisest! oleks juba varem pannud, aga a) emasüda tilkus verd b) pärast beebi sündi ei julgenud enam saata teda haigusi koju tooma. 🙂
Ikka ja jälle vaatan su lapsi. Nad on lihtsalt imearmsad. Eriti armas on see, kuidas vanem õde noormale oma hellust jagab. Selliseid postitused teevad alati südame soojaks. Sina oled muidugi imeline ema 🙂
suur-suur aitäh 🙂 sellistele ei ole raske hea ema olla, sest nad on nii meeletult tublid ja head, et oehhh…
Ma ei oska seda kommentaari ühegi konkreetse postituse alla jätta, aga tahtsin öelda, et sa oled lihtsalt IMEarmas, nii armas, et tahaks Su lausa ära süüa (ok, kõlan juba nagu weirdo :D)!
Avastasin selle blogi hiljuti ning olles lasteta noor naine, kes ei plaani lapsi niipea, pole ma vist eriti sihtgrupp (kokata ei oska samuti!), aga sinu karisma ja meeldivus sunnib mul blogil silma peal hoidma. Keep up the good work 🙂
pole sa mingi weirdo, hoopis nunnupirukas oled 😀 aitäh sulle! ja ei ole olemas sellist asja, et ei oska kokata – ma olen nagu katkine grammofon, aga ausõna, see on nii lihtne ja loominguline tegevus, et kui see rõõm endast üles leida ja sellele pisut aega pühendada, võib sellest leida midagi äärmiselt lõõgastavat, mõnusat ja tulemus tuleb kindla peale ootuspärane! kalli!
Ma roomaks sinna veel kolmandaks, kui sellised juntsud kodus oleks 😀
Oh, ma ei jõua ära oodata millal endal ka neid tegelasi kaks, et siis nende vahelisi mõnusaid hetki kõrvalt vaadat 🙂
kas on lootust, et varsti? 🙂
Noh, ütleme nii, et plaan on valmis 🙂
kas me nüüd hoiame pöidlaid, et tuleks triibud? 🙂
Meil on veel mõnest sündmusest vaja mööda saada, siis küll 😛
Nad on niiiiiiiiiiiiiiiii armsad. 🙂
aitäh, armas 🙂
Nii armas on lugeda sellest, kuidas suurem õde tahab ja talle meeldib oma pisiõega palju aega koos veeta ja temale olla lähedal. Viimasest videost neid koos vaadates voodipeal oli ülinummi vaadata. Nii siiras ja armas. Nende kahe imearmsa printsessi jaoks ei jaguks vist piisavalt ilusaid sõnu, mida tahaks neile öelda. Suured kallid neile.
me kiidame vanemat õde iga päev, sest ta on fantastiline väike inimene ja suurepärane õde. räägime talle koguaeg, kuidas soovime, et meilgi oleks kasvades selline vanem õde olnud, sest, tõesti – missugune väärtus ühe väikese Virsiku jaoks, et tal on alati keegi, kes teda sedasi hoiab. suured kallid sulle ka!
Armsad nööbikesed 🙂
nööbikeste ema tänab kiituse eest 🙂
Nad on niii armsad! See on uskumatu kui väga E oma pisiõde hoiab. 🙂 Sa oled kasvatustöös ikka väga-väga palju õigeid asju teinud!
ma tahaks ka loota, et mingi osa sellest on minu töö, aga samas võib vabalt olla, et see hiigelsuur süda, mis mu vanemal tütrel sees on, on tal lihtsalt loomu poolest, kaasa sündinud 🙂
Iga kord kui loen/vaatan neid poste, siis hakkab natukene E’st kahju ka…ta ju niii väga tahaks, et õeke juba kiiremini kasvaks :). Ja siis mõtlen, et olen ise ikka olnud õnnega koos, et üks õeke kasvas minuga juba kõhus koos ja teine tuli juba aasta pärast. Ja siis mõtlen õudusega, milline hullumajapuhvet see mu ema jaoks oli..ja ei tea, kas ise jaksaks nii järjest:)
iga kord kui me Virsiku kohta ahhetame, et isssand kui suureks ta juba kasvanud on, tuleb õhinal E joostes ja küsib: “kas ta oskab juba mängida???” 😀 aga ta naudib tegelikult ka beebi ninnunännutamist täiel rinnal, nii et all in all on kõik jonksus. see on ikka nii lahe, kui on selliseid nö. “kaasasündinud” südamesõbrannasid. hirmus kadedaks teeb. 🙂