Meie Käopesa

pere- ja elustiiliblogi

  • KES ME OLEME?
  • KONTAKT
  • KÜSIMUSED & VASTUSED

Questions and answers: Pregnancy edition (part one)

September 18, 2014~ küsimused & vastused, videoblogi

Here’s a vlog that’s in both Estonian and English and with subtitles, so everything should be perfectly understandable for all international readers. Part two is coming up soon, but until then I hope you enjoy this one in 1080p HD and let me know what you thought in the comments below 🙂

// Siin on kaualubatud vastused kõigile teie rasedusega seotud küsimustele. Video, nagu minu blogigi, on kakskeelne ja varustatud subtiitritega, et jutt kõigile arusaadav oleks. Varsti valmib ka teine osa, seni nautige aga esimesi vastuseid 1080p HD kvaliteediga ning andke kommentaarides märku, kuidas meeldis 🙂

Share this:

  • Click to share on Twitter (Opens in new window)
  • Click to share on Facebook (Opens in new window)

Related

36 Comments

OOTD: Nature walk »
« This is how happy we are!

Comments

  1. Kätlin says

    September 18, 2014 at 1:38 am

    No muidugi meeldis! Sa tundud väga armas ja soe inimene, hea on kuulata sind rääkimas 🙂
    Ja muidugi teema millest vlog oli, on ka huvitav 😀

    Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 1:39 am

      aitäh, igasugune julgustus kulub marjaks ära 🙂 nõnda enda internetis avamine on alati pisut hirmuäratav. pai!

      Reply
  2. Triin says

    September 18, 2014 at 7:50 am

    Sa oled ikka eriline nunnu mul ju!

    Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 9:27 am

      pai 🙂

      Reply
  3. Anonymous says

    September 18, 2014 at 9:09 am

    Väga šeff vlog. Ma väga harva viitsin neid vaadata ja kuulata, seda jäin täiega kuulama, nii et unustasin Dr. Martini vaatamise ka ära:)

    Reply
    • Eveliis says

      September 18, 2014 at 9:10 am

      Ma tglt ei tahtnud üldse anonüümne olla

      Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 9:26 am

      aitäh ja palun õpeta rumalale, mis on dr. martin? 😀

      Reply
  4. Eveliis says

    September 18, 2014 at 9:28 am

    ETV pealt jookseb hommikul üks päris ok inglise sari – Dr. Martin:)

    Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 9:31 am

      ma ei ärka piisavalt vara, i’m afraid 🙁 kuigi üks väike sari kuluks marjaks ära küll…

      Reply
      • Elen. says

        September 18, 2014 at 11:52 am

        See on tegelikult õhtuti ka enne kella 6-te (ise küll väga ei vaata, aga jõuan täpselt selle ajaks koju :D)

        Reply
        • miiu says

          September 18, 2014 at 11:53 am

          kui see tõesti hea on, võiks ka kaaluda selle internetist ebaseaduslikul teel hankimist… 😀

          Reply
  5. kaheliisuga says

    September 18, 2014 at 10:45 am

    Mulle väga meeldis 🙂 Lenna oli u 1,5 aastane kui teada saime, et nööpi ootan ja me rääkisime kohe alguses mõlemale präänikule sellest. Tean juhuseid, kus vanem laps on hakanud beebit lausa vihkama, sest tal pole olnud aega selle mõttega harjuda, et tuleb keegi teine, kes röövib tähelepanu ja keda kõik muudkui ninnunännutavad. Praegu on nii, et mõlemad präänikud lausa jumaldavad nööpi, nad tahavad tema juures olla, teda musitada, kallistada, temalt naeratusi välja võluda, temaga jutustada ja lihtsalt teda vaadata 🙂

    Sulle soovin ma mõnusat, muretut ja kerget rasedust 🙂

    Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 11:02 am

      no “vihkama” on ikka päris kole sõna selles kontekstis… ja ausalt öeldes mulle tänasel päeval päris hirmutav. 🙂

      mul ei ole kõiki õigeid vastuseid, aga ma saan lähtuda oma lapsest ja teadmisest, et mul on temaga väga hea suhe ja avatud dialoog. ma tunnen tema hingeelu ja tean, mis temale täna kõige parem on.

      samamoodi olen ma nõus, et sellist “vihkamist” põhjustab tõenäoliselt puudulik ettevalmistus, aga ma kahtlen, et asi on selleks kulunud AJAS. 🙂

      Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 11:06 am

      aa ja oih, pool jäi lõpust ära. 😀 tahtsin ikka aitäh ka öelda ilusate soovide eest!

      Reply
      • kaheliisuga says

        September 18, 2014 at 11:13 am

        Minu lähedasel inimesel on 2 poega, neil on täpselt 2 aastat vanusevahe ja no see on täiesti ebareaalne kuidas nad algusest peale kakelnud on. Noh, alguses küll ühepoolselt aga siiski, kannaga vastu pead, tahtlikult haigettegemine, meeletud jonnihood jne jne. Mind hirmutas see nii ära ja ma ei tahtnud, et meil sama rada läheks. Kuigi eks see siiski oleneb palju ka sellest, kuidas üldiselt lapsega/lastega läbisaamine on, kas ja kui palju nendega tegeletakse, millist tähelepanu pööratakse ja kuidas armastust välja näidatakse 🙂 Sina oled küll üks superemme minu meelest ja õnnelikud on need teie pere lapsed 🙂

        Reply
        • miiu says

          September 18, 2014 at 11:21 am

          nagu öeldud: ma tõesti loodan. E on hästi hoolitseva ja armastava loomuga, hoiab meeletult oma mänguasju (räägib neile, et armastab neid ja kui armsad nad on) jne. äkki siis beebiga ka? ma vähemalt püüan suunata teda selliselt, et temal on ka beebi eest hoolitsemises oluline roll ja et ma ilma tema abita toime ei tule. kui ennast vajalikuna tunneb, ei tule äkki kurjust ka? mine sa tea.

          ma tean ka olukorda, kus väiksem on sündinud ja kasvanud kiusajaks – vanem laps ei saa üldse asu, kõik ta joonistused soditakse ja legomajad lõhutakse, lüüakse, kiusatakse ja vanem laps on hästi õnnetu… hirmulugusid on igasuguseid ja mulle, kellel mul õde ega venda pole, mõjuvad need võimalikud stsenaariumid nii hirmutavatena. 🙁

          ma muidu pole suurem asi soostereotüüpide õhutaja, aga kahtlemata on tüdrukud… “emmelikumad”, kui poisid. nii et ma loodan, et see ka pisut päästab. 🙂

          aitäh, et viitsid minuga siin aru pidada ja et oled nii toetav ja armas. pai 🙂

          Reply
  6. Britt says

    September 18, 2014 at 11:49 am

    Mina arvan ka, et mis puutub vanema lapse harjumisse, siis siin ajaga suurt seost vast otsida ei saa ja pigem oleneb see lapsevanema(te) endi lähenemisest asjale ja lapse temperamendist ka ( no ja lisaks siis mängib vanus ka tõenäoliselt rolli). Põhipoint ongi ilmselt see, et vanemad peaksid ise asja tšillilt võtma ja oma last usaldama 🙂

    Ja nagu sa ütlesid ise ka, siis tulebki lihtsalt vanem laps ka beebiga tegelemisesse kaasata ja lasta tal tunda, et ta on tähtis, sest tema on ju suur õde ometigi 🙂

    Kui ma liiga surkiv pole, siis ma uuriks hoopis, et kas on mõni arst öelnud ka millest selline vahe tähtaegades? Noh, et arvutuste järgi peaks olema 20, aga rasedus vastab vähemale?

    Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 11:51 am

      ma täiega loodan, et sul on õigus. teil on vist ka seesama tee plaanis millalgi ette võtta? eks ma hoian siis kursis, kas läks õnneks või kapitaalselt pekki… 😀

      no ITK’s sain ämmaemandalt oma küsimuste peale pahandada, et ärgu ma vaielgu (no OV ometi peaks olema küllaltki täpne näitaja või ei?) ja pelgus nüüd looteanatoomias käies öeldi, et vaatame kuu aja pärast uuesti, kuidas kasvab. võimalik, et on lihtsalt väike, E sündis ju ka üsna pisikese inimesena. eks paistab, kuu aja pärast saame jälle targemaks 🙂

      Reply
      • Britt says

        September 18, 2014 at 11:55 am

        Me tüürime jah sinnapoole tasa ja targu 🙂 Eileen praegu oma beebinukke söödab puulusikaga ja annab serviisist juua, nii et suure õe materjali õnneks on 😀

        Ja su vastus vastas VIST mu sellele küsimusele ka, et kus sa sünnitad 🙂 ( mis saab tulevikus olema ka minu jaoks üks paras dilemma)

        Reply
        • miiu says

          September 18, 2014 at 11:55 am

          aa jah krt, nii palju siis cliffhangerist järgmise osani 😀 perkele!

          ja et teil see asi siis kärmelt käiks… ma ütleks, kaua meil läks, aga SEE on küll järgmises osas!

          Reply
          • Britt says

            September 18, 2014 at 12:02 pm

            Haha, juba selles ütlesid : aasta 😀 ( naerunägu pole selle pihta, et nii kaua läks mõistagi vaid selle üle, et sa ei mäleta, mis videos on, aga ma tean seda rasedamälu küll :D)

            Reply
            • miiu says

              September 18, 2014 at 12:03 pm

              pagan 😀 ma olen jah enam kui tainas… ma lähen olen kuskil nurgas omaette nüüd, sau! 😀

              Reply
  7. Elen. says

    September 18, 2014 at 12:01 pm

    Sa oled üks väheseid blogijaid, kelle videosid ma nn. viitsin(viitsimine on nii halb sõna) vaadata, sest sa lihtsalt tundud niii üliarmas inimene 🙂 Mulle väga meeldib kuidas sa räägid oma lapsest, sellise soojuse ja armastusega.. Samuti on sinu puhul nii tore tõdeda, et sa räägid rasedusest, pere planeerimisest, otsuste vastu võtmisest “meie” vormis.. Et ei ole ainult sina, vaid on ka sinu kallis mees, kellega sa arvestad ja asju läbi arutad… Nu super 🙂 Ma soovin sulle tõesti ainult kõike kõige paremat!!! 🙂

    Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 12:08 pm

      mu laps ongi mu elu armastus ja soojus – ta on mulle palju õpetanud ja sajal erineval moel mu… elu päästnud ja mind paremaks inimeseks muutnud.

      meie-vormis rääkimisest… muidugi, sest risti vastupidiselt eelmisele rasedusele, kui mina olin väga elevil ja H hirmunud, on nüüd tema entusiast ja mina argpüks. ta hoiab mind pinnal, julgustab, tassib mind vastuvõttudele, lohutab, kui ma mõttetute asjade pärast nutan, andestab, kui ma tema peal oma hüsteeriaid välja elan ja mudib mind õhtuti, kuni magama jään. ilma temata oleksin ma praegu ikka täitsa lost. 🙂

      ma tänan sind, armas Elen, kõigi su ilusate sõnade eest – oskus toetust avaldada ja heatahtlikke, tunnustavaid sõnu lausuda on minu meelest inimeste juures üks ilusamaid voorusi. anonüümselt sappi oksendada oskab ju igaüks 🙂

      Reply
  8. madiken says

    September 18, 2014 at 1:35 pm

    oo jee ma ka videos 😛 a tahtsin veel lisada, et jutt jumala õige, kõhusuurus oleneb minumeelest enam kui poolel määral kellaajast jne. kasvõi siis paarinädalase vahega tehtud pildid: http://madiken.files.wordpress.com/2014/05/9kuu1.jpg ja http://madiken.files.wordpress.com/2014/08/enne.jpg. sul on jumala armas pisike kõhupups praegu ja selles avaldamisesissekandes tundub tõesti isegi veitsa suurem kui tegelikult.

    Reply
  9. katlinplanken says

    September 18, 2014 at 2:19 pm

    Lapse suuruse probleem on ka minul isegi nüüd, kaks aastat hiljem, liiga hästi meeles. See on ka üks hirmudest, mis takistab järgmise lapse peale mõtlemist. Lili oli koguaeg arengust maas. Ma käisin pea iga nädal ultrahelis kontrollimas, kas laps ikka kasvab normaalselt, saab korralikult toitaineid kätte. Pidevad uuringud ja analüüsid ning palju pisaraid. Lõpuks, õnneks, nädal enne sündi tegi ta korraliku kasvuspurdi ja temast sai täpselt parajas suuruses 2,5 kilone põnn. Kuna ta oli nii pisike ja kasvas “oma tempos”, siis oli ka minul tähtaegu jaanuari algusest kuni veebruarini välja. Aga no vot, tuli hoopis detsembris.
    Aga Sulle vaprat meelt ja usun, et Su beebi on lihtsalt parajalt pisike ja varsti jooksevad nädalad paika 🙂

    Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 6:35 pm

      issand kui tore kommentaar! keegi pole veel siiani osanud mu murega relate’ida – iseenesest ma mõtlen küll, et kõik ei saagi ju olla ühesuurused ja et ju ta ongi lihtsalt väike. E ju sündis ka 2585g… aga ikka on veidi imelik, kuidas ITK’s raiuti, et ei SAA olla OV ajal eostatud ja peab olema väiksem. kuidas ei saa?

      Reply
  10. Our Life In 3D says

    September 18, 2014 at 3:08 pm

    What a treat to view and Hear your vblog! Great idea. Your accent sounds like you grew up in Atlanta or something. Your English is very very good! Good luck with everything Ms.Miiu!

    Reply
  11. karinlappo says

    September 18, 2014 at 8:11 pm

    Sul on nii nii ilus hääl ja rääkimata sellest kui armas Sa oled, kui Sa sellest räägid!
    Ole vapper edasi!

    Reply
    • miiu says

      September 18, 2014 at 8:14 pm

      te olete kõik liiga head mu vastu 🙂 ole siiralt hea ja armas inimene edasi!

      Reply
  12. cucara says

    September 19, 2014 at 5:07 pm

    Mina ikka jätkan kiidulauluga ja ütlen ka, et Sul on mõnus hääl ja Sind on hea kuulata ja üleüldse tundud nii nii armas 🙂 Ei jõua teist osa ära oodata!
    Mind pani imestama, et umbes aastake võttis aega rasedaks jäämine. Kuna ma ise pole rase olnud ega plaani veel niipea rasedust, siis tundub kuidagi nii ulmeline see aasta aega 😀

    Reply
    • miiu says

      September 19, 2014 at 5:11 pm

      Tsiteerides Homer Simpsonit: who puts this much thought into having a baby? 😀 Olen nõus, aga noh, eks see “auk” kus sa ühe kuu jooksul rasestuda saad on küllaltki väike nii et tegelikult suht loogiline, eriti, et ma kuni selle viimase korrani kordagi OV teste polnud teinud. Ja kohe joppas. 🙂

      Ilusate sõnade eest tänan sügava kummardusega 🙂 teen teise osa asap valmis!

      Reply
  13. Ethel says

    September 19, 2014 at 9:17 pm

    Mulle nii meeldis vaadata seda, nüüd kui ise ka sünnitanud, siis hoopis teine lugu su rasedusele kaasa elada..

    Reply
  14. Payosa says

    September 19, 2014 at 10:48 pm

    Mul on õega päris suur vanusevahe – seitse aastat. Ja kaklesime noorena päris palju – mitte vihaga, vaid lihtsalt.. huvid olid liiga erinevad. Samas pole kunagi, isegi mitte lapsena, tulnud mõtet, et parem oleks, kui õde poleks – on mis on, kuid noh.. helgeid hetki oli rohkem kui mitte nii toredaid. Nüüd, vanusega 23 ja 15, saame väga-väga hästi läbi 🙂

    Eks see mitme lapse kooskasvamine on omamoodi. ettearvamatu – iga laps erinev ning nii nagu ka loomadega, kunagi ei tea, kuidas üks võib teisele mõjuda (ma ise lastetu, selle pärast toon näiteid sealt, kus endal rohkem kokkupuuteid, nt. kahe kassi erineval ajal koju toomine). Enamasti aga öeldakse, et väiksema vanusevahega lapsed saavad omavahel paremini läbi ja klapivad paremini. Eks neid kakluseid-jagelemisi ja tähelepanu eest võitlemist kindlasti tuleb tulevikus ette, kuid usun, et pisikesest preilist saab väga tore suurem õde 🙂

    Rahulikku ja mõnusat ooteaega! 🙂

    Reply
    • miiu says

      September 23, 2014 at 11:15 am

      ma olen ka leppinud sellega, et kiskumiseks läheb ikka – kui siin juba loomadega võrdlemiseks läks, siis isegi meie koeraga käib vahepeal selline võimuvõitlus ja tülitsemine, et karju appi. mis siis veel õest-vennast rääkida? 😀

      aga ma tahaks loota, et suunamise ja kasvatamise ja ohtra armastusega on võimalik kodune olukord harmooniliseks muuta. enam-vähem… 😀

      Reply
  15. Kristiina says

    September 21, 2014 at 10:28 pm

    Väga mõnus vaatamine/kuulamine oli, aitäh, et oma ootusaega jagad. Nii paljudes kohtades tundsin ennast ära. Näiteks see osa, kus sa rääkisid sellest, et pole veel endale suutnud teadvustada, et tuleb keegi veel, juba nii kalli ja armsa lapse kõrvale. Mul oli see tunne ikka päris pikalt. Muidugi võis see olla ka sellest, et H oli ju alles 1,5 aastane ja minu jaoks veel nii beebi…kuidagi harjumatu oli mõte, et ta ei olegi varsti minu ainus beebi. Aga E sünniga loksus kõik ise paika.
    Sellest, et tita on kõhus hakkasime rääkima vist millalgi siis, kui kõht ikka juba suur oli, tundus, et tal tekkis sellest mingi ettekujutus, käis ja paitas mu kõhtu. Paar korda küll näitas enda kõhu peale ka ja teatas, et tal ka tita seal…aga hiljem, peale E sündi sai ka aru, et nüüd enam minu kõhus titat pole.
    See, et sinu preili on sinuga kodus, on ka väga hea otsus. Sa oled super lahe ema ja E-l on sinuga tohutult vedanud. Väga armas perekond! 🙂 ah, üleüldse on kõik juba ära öeldud aga tõesti, väga vahva oli sind kuulata ja ootan ka juba järgmist osa 😉 Paid sulle!

    Reply

Leave a Reply to miiu Cancel reply

Your email address will not be published.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

TERE TULEMAST MEIE KÄOPESSA!

Mina olen Mirjam (29), sõpradele ja blogilugejatele Miiu. Olen kolme lapse ema, väikeettevõtja ja suur kokandusentusiast.

Loodan, et leiad siit blogist midagi enda jaoks paeluvat, lahkud siit positiivse laenguga ja tuled peagi uuesti tagasi!

Kontakt ja koostööpakkumised: blogi[ät]kukupesa.ee

Meie Käopesa Facebookis:

Meie Käopesa Facebookis:

ELU HETKED

Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
This error message is only visible to WordPress admins

Error: No posts found.

Make sure this account has posts available on instagram.com.

JÄLGI KÄOPESA BLOGLOVINIS!

Follow

JUTUSTAVAD KAASA

  • Katri on Kolmkümmend retrospektiivis
  • Piret on Kolmkümmend retrospektiivis
  • Elis on Kolmkümmend retrospektiivis
  • Kairit on Hull sürr jabur meeletu

OTSING

KATEGOORIAD

ARHIIV

Telli värsked postitused e-mailile

Sisesta meiliaadress, et saada teavitus kõigist uutest Käopesa-blogi postitusest!

Privacy & Cookies: This site uses cookies. By continuing to use this website, you agree to their use.
To find out more, including how to control cookies, see here: Cookie Policy

POPULAARSEMAD

  • Kolmkümmend retrospektiivis
    Kolmkümmend retrospektiivis
  • Hull sürr jabur meeletu
    Hull sürr jabur meeletu
  • Remontika
    Remontika
  • Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
    Retsept: Rootslaste oivaline (ja naeruväärselt lihtne) "kladdkaka"
  • Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega
    Pidupäevaretsept: Rikkalik ja mahlane võileivatort külmsuitsulõhega
  • Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
    Retsept: Kogu pere lemmik chili con carne
  • Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
    Retsept: Võrratult särtsakas guacamole
  • Säästunädala ostukorv ja menüü
    Säästunädala ostukorv ja menüü
  • Koduteest, kodutundest ja köögi kujundamisest
    Koduteest, kodutundest ja köögi kujundamisest
  • Halvemini ja siis jälle paremini kui oleks oodata osanud
    Halvemini ja siis jälle paremini kui oleks oodata osanud
Meie elu vahetu reportaaž Instagramis
This error message is only visible to WordPress admins

Error: No posts found.

Make sure this account has posts available on instagram.com.