Finally! All questions done! Don’t forget to watch the video in 1080p HD. To watch part one, click HERE.
// Viimaks! Kõik küssad tehtud! Ärge unustage videot 1080p HD’s vaadata. Esimese osa vaatamiseks kliki SIIN.
pere- ja elustiiliblogi
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
jaaa! õed on kõige vahvamad üldse. ma tahaks, et mul oleks minu ühe asemel hoopis mitu veel! õele saab kõikidest asjadest rääkida ja temaga on lihtne koos kasvada. Ja näiteks mina õppisin eriti kiirelt lugema ja läksin varem kooli, sest õe kõrvalt oli kõikide tarkuste omandamine palju lihtsam. ja kuna me nüüd enam koos ei ela, siis helistame nädalas ikka mitu korda ja kõned kestavad üle 20min. vahel nagu polegi midagi suurt öelda, aga jääme ikka toru külge rippuma. eks nooruspõlves oli ikka omajagu madistamist ka, aga 2min pärast olime sõbrad edasi, sest kuidas sa ikka õe peale pahane oled.
seega, mina usun, et õde-vend on üks väga tähtis osa kasvamise juures. mängukaaslane on alati kohe olemas.. ja on keegi kellega rumalusi teha ja elu kibedaid õppetunde koos läbi elada.
ma tean jah, et sinu ja sinu õe suhe on hästi lahe ja kadestamisväärne – millestki sellisest ma unistangi. ma loodan ka, et E saab endale õe, aga see alles selgub. 😀
Sa oled ikka reaalselt väga sümpaatne inimene 🙂
ma oskan selle peale ainult punastada ja tänada :’)
Paide koha pealt on Sul täitsa õigus. Meil on perekonnas üks seal töötav arst ja tema ütles, et üle piiri venelased käivad seal massiliselt sünnitamas, sest nii hea koht on 🙂
huvitav, kuidas mu ämmaemand sellesse suhtuks, kui ma teataks, et sõidame paidesse? 😛
Mu meelest küsiti sult lapse sugu ka! 😀 Kuigi sa vist ei tea veel 🙂
Ma ei tea jah veel 🙁
Aa ja rääkides nimedest. Mulle sümpatiseerib endale üks nimi, mis on E omaga väga sarnane, ehk me ei mõtle sama 🙂
Me Brunoga vahel naljaviluks arutame, et kui kunagi oleks vaja, siis mis nimevariante kaaluks, aga siiani me vihkame üksteise variante. Paneb imestama, et Eileen nimetuks ei jäänud 😀
võidab see, kellel pole häbi perekonnaseisuameti ametnike ees kakelda 😀
Väga armas 🙂 Mina tahtsin küsida kuidas E’l lasteaias läheb? Mäletan, et kirjutasid mõni aeg tagasi, et saite kodu lähedale koha 🙂
ma kogun alles julgust 🙁 ta tundub mulle veel nii tilluke, ei taha teda enda juurest ära viia… samas tegelt täiega tahan, sest tean, kui imetore on lasteaiaperiood. mul on raske siseheitlus endaga, ühesõnaga. 😀
Minul oli 4 õde, kellega koos kasvasin. Praeguseks on neid 3:(. Mul on kaksikõde ja noorem õde, kes sündis aasta peale meid. Teised õed olid 7 ja 10 aastat vanemad. Ma võin öelda, et mul oli tänu õdedele unistuste lapsepõlv. Meie ema oli meiega kaua kodus, lasteaias käisime vaid aasta. Me mängisime ema eestvedamisel päevad läbi ring – ja fantaasiamänge, lugesime palju raamatuid. Me kõik oleme äärmiselt erinevad inimesed, aga suhtleme igapäevaselt. Ka 10 aastat vanema õega oleme pidevalt hästi tihedalt suhelnud. Usun, et tänu õdedele, olen just see, kes ma olen. Hooliv, armastav, arvestav. Meie pere hoiab väga kokku ja kõik pühad ja pereüritused on suures peres lihtsalt niiiinii toredad. Kuigi emal oli 3 pisikest ja kaks suuremat last, jagus meie peres hoolt ja armastust kõigile, mingit armukadedust ei olnud. Kõigil meil oma tuba ei olnud, elasime 4toalises korteris.. Aga isegi kui tekkis võimalus, siis elasime 3kesi ikja kõik ühes toas, sest tahtsime nii:). Oma toa sain alles gümnaasiumis. Ma lihtsalt armastan oma suurt peret, kõiki selle liikmeid oma väikeste kiiksudega. Minu õed on vaieldamatult minu parimad sõbrad!
sinu lugu kõlab mulle kui hea näide imetabastest vanematest, kes saavad palju lapsi ja kasvatavad neid ohtra armastuse sees. kuidas nii saakski sündida midagi muud, kui armastus, austus ja teineteisemõistmine? mul on sinu üle südamest hea meel – ma arvan, et kui kõik lapsed kasvaksid sellises keskkonnas, sellistes perekondades, oleks see maailm üks väga ilus koht. aitäh, et oma lugu jagasid – mul hakkas kohe palju kergem. 🙂
Ma vist ei ole taibanud veel öelda, kui väga mulle meeldib see, et sa paned oma lastele lühikesi ilusa kõlaga nimesid.
Ja siis veel, et ma kasvasin oma 4 aastat vanema vennaga ühes toas kuni puberteetikumini, (siis kolisime maale oma majja ja ma sain oma toa ja vend läks siis üldse juba ülikooli), aga see oli väga lahe. Me saime omavahel väga hästi läbi ja ma arvan, et see, et me oma tuba jagasime, aitas tegelikult kaasa hea õe-venna suhte tekkimisele, mis siiani kestab. 🙂 Lisaks jagasime ja jagame siiani ka mitmeid sõpru, kes ju külas käies suhtlesid meie mõlemaga ja mitte ainult ühega meist (noh et uks kinni ja igaüks tegeles oma asjadega). Ma ei oska muidugi öelda, kas see oli pigem erandlik, aga ma arvan, et see õdede-vendade toa jagamine ei pruugi olla üldse nii kehva variant. 🙂
aitäh! minu ema ja tema ema (puhaku ta rahus) on mõlemad väga ilusate kolmetäheliste nimedega, ma ei saa aru, miks mind vahelt ära jäeti, aga ise kavatsen samas vaimus jätkata. 😀
tundub, et küsimus on siis vanusevahes – et esimene ei ole “liiga suur”, et olla teise kasvataja, hoidja ja vastutav isik ja et lapsed saavad kasvada koos nagu võrdsed. sinu ja teiste sarnaseid lugusid lugedes tunnen hingematvat kadedust (the good kind), et MINUL ei ole kedagi sellist. ja siis ma tunnen, et hea, et minu lapsel varsti on. 🙂
Mina sain omale õe 9 aastaselt. Beebi aegu ma eriti üldse ei mäleta. Isegi mähkme vahetust ei mäleta. Ja kuna meil nii suur vanusevahe, siis pubeka eas kirjutasin oma päevikusse kui loll mu väike õde on….koguaeg segab mu elu jne :D. Aga selle eest nüüd kui tema on 18 ja mina 27 – oleme parimad sõbrannad :). Sõprus hakkas arenema kuskil 5 aastat tagasi. Kahjuks elame erinevates riikides, aga ta tuleb mulle jõuluks külla – jeee!!! :). Nii et väike vanusevahe on parem, siis saab sõbrannadeks hakata varem 🙂
Minu elli tahtis ka sülle et su videot vaadata ja siis ütles äkki ” vaatame lotega tantsima” . 🙂
Edu rasedusega. Mul oli täpselt sama mis sul. esimene sünnitus polnud üldse hull. kohe oli hea tunne jne. ja siis hakkasin enne teist sünnitust kartma kui valus on :D. Mul teine laps pool kilo raskem ja suure peaga. Sellest vist olemeb 😀
jah, üheksa aastat vana laps on ju sisuliselt juba “valmis inimene”. siis on raskem hakata ennast kellegi uue järgi kujundama ja leppima sellega, et keegi teine saab ema-isa armastusest pool endale. aga vahet ei ole, kas varem või hiljem – nii tore on lugeda, kui väärtuslik on sinu jaoks su õde ja ma arvan, et tal on ka suure õega tohutult vedanud!
lugesin sinu E kommentaari H’le ette, itsitasime koos, et nii tore. “lottega tantsima” on meie E isiklik lemmik ka. 😀
kuidas sinu lapsed teineteisega läbi saavad, kas juba mängivad ka koos ja annavad sulle puhkehetki?
Mul ei ole selle video põhjal muud öelda, kui et SA OLED NII LAHE! Mitu korda turtsatasin naerda, sõnakasutus on äge ja oeh, lausa imelik hakkab, aga oled tõesti väga väga lahe! 🙂
no ma ei oska jälle mitte midagi kosta muud, kui et suur aitäh, ma olen varvasteni meelitatud. :’) iga kord teevad sellised ilusad sõnad nii südamepõhjani rõõmsaks!
mu mitte-küll-raseda-aga-niisama-katkine aju ei mäleta, kas me rääkisime sellest või üldse ei rääkinud, aga kui ma mõtlen praegu sama nimevarianti, mis sa, siis kiidan heaks 😀
ja sellest, kuidas ühel peab olema õde või vend me kindlasti rääkisime. eks ühel või teisel ajal elus kaasneb sellega kindlasti natuke kodusõda (fun fact: et mu isa ja tema vend lubasid oma lahus elava isaga puhates omavahel mitte kakelda, pidas mu isa kaustikus nimekirja asjadest, mille eest tagasi kodus ema juures kolki anda 😀 not so fun fact: mu vend oli umbes samasugune :D), aga see on seda väärt. ma ei suhtle oma vennaga igapäevaselt üldse palju ega ole mingi… megalähedane, aga nõnda hea on teada, et on üks inimene, kes tuleb minuga täpselt samast kohast, kellele ma võin a l a t i helistada, ükskõik mida küsida ja kes minu abipalvetele ei tohi kunagi ei öelda.
vot sellise kaustikuga ma annaks ise vastu pead, kui leiaks 😀
minul on vend, kes 1a10k vanem. kui ma sündisin, siis olevat ta mul tahtnud silmi välja torgata ja lükkas mitu korda vankrit ümber, kui ma seal rahulikult magasin 😀 emal oli palju tegemist, et teda ohjes hoida. enne, kui meie pere oma majja kolis (ma olin 5a ja tema 7, vist) elasime samas toas ja meil oli ülilõbus! üldiselt oleme alati fabuloosselt läbi saanud, v.a. tiinekaperiood, kus ta oma toast väljas ei käind 😀
ema pani meid samasse kooli ja isegi samasse klassi ja nüüd, kui ma 22 ja tema kohe 24, on meil endiselt täpselt sama sõprusringkond 😀 ta pole küll kunagi olnud see ülihoidev ja protecting suur vend, pigem valutan mida vahel tema pärast südant ja mõtlen, mis lollustega ta Eestis hakkama saab. sellegipoolest on ta mulle vaieldamatult üks kõige lähedastemast inimestest ja ainus, kes pmst 100% jagab mu väärtushinnanguid ja saab kõigest samamoodi aru. kuna me nii kokku kasvand (sama kool, sama klass, samad sõbrad), siis ongi meil rohkem sõbrasuhe kui selline hoidev õe-venna suhe. samas on ta ka no1 inimene, kelle poole ma pöördun kui mul millegagi abi vaja ja mida aeg edasi, seda rohkem ta ka minult nõu küsib erinevais asjus. mida vanemaks, seda lähedasemaks me saame, mulle tundub. võtame üksteist nüüd kui päris inimesi, arutame tihti maailmaasju ja käime kahekesi reisidel, roadtrippimas jm.
kuigi mu vend 2-aastasena tundus arvavat, et ma ta elu ära rikun, oli tegelt meie lapsepõlv ikka ülilahe just seetõttu, et koos kasvasime. ei vahetaks teda kindlasti üksiklaps olemise vastu 😀
no 1 a 10 k on täitsa ettearvamatu tita ka veel, seda vist ei saa kuidagi kasvatuse vmsga ka vältida, vaid pigem lihtsalt hambad ristis üle elada ja loota, et noorem laps ka ellu jääb 😀 aga niiiiii tore on lugeda sellistest õe-venna suhetest ja ausalt mu meelest kõik siin kommenteerinud peaks nüüd copy+paste tegema oma õdedele-vendadele, et nad ka saaks lugeda. 😀 kui juba minu süda heldib…
Sa oled nii nii armas 🙂 Ja need klipid seal lõpus, need olid vahvad 😉
Hoia End ja olge koos vaprad!
aitäh, armas Karin, ilusate sõnade eest. 🙂 ja kes see muu ikka videolindil imelikke asju teeb, kui ise ei tee? 😀
Sa sobid kaamera ette, hästi loomulik oled.
Ma muidugi lugesin siin vahepeal kõik postitused järgi, mis lugemata olid, hea, et laupäev on, muidu jääks tööpäeval töö tegemata.
Mulle meeldivad ka eestipärased ja kõlavad nimed. Kuigi mul endal on mingi kriteerium, et peab R-tähte sisaldama, kuigi olen mõelnud ka Ally-Ly nime ( see on mul mingi teismeea nimi ), kui ma üldse kunagi lapse peaksin saama.
aitäh! mul on vastupidine mure – tahaks praegu töötegemisest viilida, aga kõik blogid on järgi loetud… 🙁 peab vist ikka pihta hakkama!
mul tuli kohe hästi mitu ilusat r-tähte sisaldavat nime pähe, nii et see on hea kriteerium. kuigi ilmselgelt mulle Ally-Ly ka väga meeldib, sest kõlab minu tite oma sarnaselt 🙂
“Do you want a second child too? Would it be rather sooner than later?
Yes, a little brother preferably 🙂 Rather sooner, but not too soon. I’d like for the ladybug to grow a bit older so I can explain to her that I love her just as much, even though my attention is focused on a newborn.”
heh, lugesin vanu postituse ja leidsin sellise asja, tundub, et oled vahepeal meelt muutnud. 😉
issand, täiega veider – ma ei mäleta, et ma oleksin iialgi väikevenda soovinud. NII lahe, aitäh, et meelde tuletasid 😀
See polnud isegi, et ainukene koht, kus seda mainisid. Lisaks lugesin ühest Q&A postitusest, kuidas sa sooviksid olla Justin Bieberile emaks, sest ta on nii tore poiss. Kas endiselt arvad nii? 😀
PS: miks ma üldse neid vanu postitusi loen, on see, et lugesin Sinu blogi ka enne, kui selle vahepeal privaatseks tegid ja mul oli nii hea meel, et Sa n-ö tagasi tulid. Otsustasin rohkem välja uurida teie kohta ning sirvisin ka vanemaid postitusi, sh lugesin kõik Q&A postitused läbi. 😀
Igatahes super tore ja jälgin suure põnevusega blogi edasi!
ma oleks justin bieberi emana väga uhke oma poja jumaliku musikaalsuse üle (ta ei ole aint beibebeibebeibeuuuuuu, vaid mängib paljusid instrumente nagu geenius), aga arvestades tema tänast kuulsust ja et selle pahupool mõjutab teda tugevalt, muretseksin ma ennast seaeevaldiks 😀 seega kindel ei, mul enda oma pärast muretsemisega juba tükk tegemist…
mul on hea meel, et sa meiega oled, oleks võinud vahepeal ka olla – ma ei teadnud lihtsalt kutset saata 🙂 ja superaitäh, kirjutan suure rõõmuga edasi, kui te siin nii toredad olete!