(Postitus sündis koostöös LEGOga)
Meil oli suurejooneline plaan jaanipäeva-nädalavahetuseks Hiiumaale sõita. Lapsed nii ootasid, meie ootasime, Kroonprintsess oli parima sõbrannaga taaskohtumisest ülielevil… aga muidugi tabas meid hoopis tõbi ja sõit pidi üldse ära jääma. Meie kodukohvikute päeva seltskonnast jäi kolm komplekti lapsi silmapõletikku ja kui mulle esialgu tundus, et meie pääseme üksnes Kroonprintsessi vesiste silmadega, siis neljapäeva õhtul hakkasid Virsiku silmad nii jõledalt kollast läga eritama, et Hiiumaa-reisi ärajäämine oli üsna ilmselge. Sellele järgneval päeval oli nakatunud ka Väikevend. Nende suveparadiis, nende mererand, nende kiiged, nende sõbrad… laste alahuuled vajusid põrandani ja pettumus oli tohutu.
Aga! Meile oli siginenud terve hulk uusi LEGO komplekte, millega me seni tegeleda jõudnud polnud. Meil nimelt on niisugune komme, et uus komplekt võetakse lahti – nagu kord ja kohus – laua taga, õiges järjekorras, juhendi järgi kokku pannes. Väga kaua need kokkupandud komplektid siin majas kokkupanduna ei püsi (sest väike Virsik ei ole quite there yet), aga kuna see on lastele tohutult-tohutult-TOHUTULT arendav ja huvitav, siis enne me komplekte lahti ei rebi, kui koos rahulikult köögilaua taha istuda ja uued uhked komplektid ilusti lõpuni kokku panna saab. Nii me siis oma Hiiumaa-kaotusvalu leevendasimegi. Tõmbasime köögilaua pikaks ja katsime selle ühtlase LEGO-kultuurikihiga:
Uued komplektid ja sorteerimiskastid kõik laual reas. Videot meie LEGOndusest vaata SIIT.
Need väikesed härrasmehed, kellele pisikesed LEGOd veel eluohtlikud on, said ka endale päris esimese päris oma komplekti. Niisuguse, millest kõiksugu lahedaid sõidukeid ehitada saab. Teate, ma olen siin mõelnud oma poega võimalikult sooneutraalselt kasvatada, st. mitte talle mänguasju ise pihku suruda stiilis “näe, sul on noku, mängi kraanaga”, aga pagan võtaks – ta haarab ise just sõidukite järgi! Veeretab autosid põrandal edasi-tagasi ja teeb bbbdrrrllllll! Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on. Kas te olete ka täheldanud, et poisid ka igasuguse suunamise või mõjutamiseta just autosid ja muid masinaid eelistavad?
No talle veits meeldivad LEGOd, eks. Nagu juuresolevalt pildilt näha. Kroonprintsessist ja Virsikust on ju järgi kaks hiiiiiiiigelsuurt kastitäit Duplosid ja neid ta võib tükk aega ennastunustavalt sakutada, vastu maad kolkida, suhu toppida ja plärinal mööda maad veeretada. Beebieast täiskasvanueani välja – teate te mõnd teist mänguasja, mis inimesele sõna otseses mõttes terveks eluks nii palju rõõmu pakub?
Kroonprintsess on ehe näide sellest, et harjutamine teeb meistriks. Kuna ta on juba nii palju komplekte otsast lõpuni kokku pannud ja seda kunsti harjutada saanud, on ta nüüd suuteline neid 6-12 komplekte iseseisvalt kokku panema ja seda on nii lahe pealt vaadata! Iga veidi keerulisema leheküljega toime tulemine annab uue eduelamuse ja muidu sageli kannatamatul lapsel jagub indu raske komplekt lõpuni valmis püsida. #heldin
H võttis koos Virsikuga suure veepargikomplekti ette eeldades, et küllap on ta selle jaoks ikka selgelt liiga väike, kuid meie mõlema suureks üllatuseks oli Virsik issi abiga igati suuteline komplekti kokku panema. Ja oh sa POISS, kuidas ma ootan, et ta oleks juba nii suur, et kõik kokku pandud komplektid võiksid püsida koos, et nendega saaks mängida, mitte ei peaks neid tema eest peitma, sest muidu on Kroonprintsess kurb, et tema loodu lahti lammutatakse. 😀
Minu lemmikmäng on ei-viitsi-sorteerida-kast! Kui ma selle sorteerimiskarbimajanduse lõin, oli ju kohe selge, et lastelt sellise korra hoidmist nõuda oleks liig ja loota ausalt öeldes suisa loll. Niisiis tegin ühe niisuguse kasti, kuhu võib põrandalt peoga loopida absoluutselt kõik LEGO klotsid-mehikesed-jubinad ja mida siis jõudumööda vaikselt karpidesse tagasi sorteerida saab. Viimasest korrast oli päris tükk aega möödas ja tükk tegemist oli, et sellest kuhjast end läbi närida. Aga ausalt öeldes on minu sisemine Anthea Turner alati ilgelt õnnelik ka, sest sorteerimine on mu LEMMIKtegevus maailmas!
Laste lemmiktegevus maailmas on LEGOmehikestega rollimängude mängimine. Friendsid on nende kõige lemmikumad mänguasjad in the history of ever ja nüüd kui Virsik on (äsja, mulle tundub) kuidagi eriti asjalikuks rollimängijaks saanud, saavad nad koos kordagi kraaklemata pikki ja sisukaid mänge maha pidada. See roosade juustega piff ülemisel pildil on korralik tüliõun, muidugi – Livi on meil ainus omasugune ja tema roosad popstaarijuuksed on väga populaarsed, mistõttu tema pärast sageli rebimiseks läheb. 😀
Ilusad ja kvaliteetsed, arendavad nii beebi peenmotoorikat kui ka eelkooliealise lapse loogilist mõtlemist, pakuvad lõputult võimalusi erinevateks rollimängudeks ja annavad lapse (ja lapse ema…) loomingulisusele nii toreda väljundi. Ma tõesti südamest armastan LEGOsid ja sellepärast on mul ka ekstra hea meel, et saan ühe toreda komplekti teie kõigi vahel välja loosida! Auhinnaks on komplekt nr 10865 e. “Lustakas looming”, mille kohta Klotsipood.ee kirjutab:
“See hea väärtusega värviliste klotside komplekt laseb fantaasial lennata! Innusta piirideta loovust koos erksavärviliste LEGO® DUPLO® klotside komplektiga! Ehita erinevaid mudeleid: näiteks vaal, pingviin, väike paat või lennuk. Selle paindliku komplektiga saab palju teha ja see aitab arendada nii motoorseid kui ka ehitamisoskusi. Mängige oma lapse kokkupanduga läbi lugusid ja seiklusi: koolieelikutele meeldib mängimise ajal värvidest ja kujunditest rääkida.”
Loosis osaleda saad Facebookis (LINK). 🙂
Jah! Poistel on hoopis teine tunnetus kui tüdrukutel 😊 minul samuti kaks suuremat tüdrukut (10 ja 8) ja pesamuna poja (1,7k) nii kui tema hakkas midagi asjadest aru saama, nii haaras tema käekene autode järele. Ja mina imestasin, et kuskohast tema teab, et auto sõidab just sedapidi-see ots ees ja rattad allapoole? Esimene sõna ei olnud mitte emmeee vaid autoooo 😊 õue minnakse auto käes, vanni minnakse auto käes, tuttu minnakse auto käes 😊 See ei tähenda, et ta teiste asjadega ei mängiks. Ikka mängib!
Aga minu kui seni tüdrukute emana, oli poja autoteadlikus suureks üllatuseks! Geenid! 😀
Legod on meie kodus au sees olnud alati. Alates Duplodest kuni praegu Lego Friendside ja Elvesteni välja. 20 aastat tagasi kui ma ise veel laps olin (aga kelle vanemad ei saanud Legosid võimaldada), mängisin ma võimalusel alati sõbrannade Legodega ning nüüd kui meil endal need majas, siis käin salaja ise ka ehitamas 🤫 Facebooki pole, seega loosis osaleda ei saa 😭
No ma võtan sind loosis arvesse ikka ju kui sa nii toredasti kommenteerid 🙂
Poisid on sünnist saadik poisid 😊 Minu pea kahene mehehakatis päevad läbi muud ei taha, kui autode/traktorite/ekskavaatoritega mängida ja nii kui õue saab, nii on vaja keldrisse issi tööriistade kallale minna. Praegugi istub batuudi all, vuristab akutrelliga ja räägib “Gego teeb töööööd!” 🤗🤗🤗
meil on kaks poega ja pole kummalegi ainult poiste mänguasju ostnud. Meil on nii autosid, klotse kui ka nukke, nukukäru ja nõusid kodu mängimiseks. Kui vanem poiss oli mängueas hakkas ta suvalisi mänguasju veeretama nagu autosid ja ise juurde põristama ehkki keegi talle seda ei olnud näidanud. Nii saigi talle esimene auto ostetud.
No seda minagi – uskumatu! Meil pole ka “spetsiaalseid” poiste asju, mängib sellega, mis tüdrukutest olemas on. 😀
Ma olen ise kasvanud koos kahe õega ja väikestest poistest suurt midagi ei teadnud. Aga oma nüüd juba 5a poisi pealt näen, et on tõesti kohe algusest peale “väike mees”, ei ole minagi “ekstra poiste asjade” juurde teda suunanud, kõik tuleb looduse poolt kaasa.
Mu aju lihtsalt ei haara, kuidas see võimalik on! 😀
Tundub, et see on sisse kodeeritud poistele, kuidas autodega mängida, millist häält teha jne.
Aga meie poiss armastab ka legosid, neid on kogunenud kastide viisi. Kahjuks meilgi nad koos ei püsi, ainult emme unistab sellest, et ükskord vōiks kōik komplektid olla kokkupandud ja siis saaks nendega ilusasti mängida. 🙂 Ōnneks poiss aretab ise nendest midagi muud, nii et kasulik aju arengule igatepidi- nii juhendi järgi toimetamine kui ka ise mōtlemine 🙂
Meil on sama süsteem, et kõigepealt pannakse kokku õpetuse järgi, siis mängitakse ja täiustatakse kuni kogu kupatus lagunema hakkab. Sest majad, hotellid jms tuleb võimalikult suureks laiendada, aga tugisüsteemide väljatöötamine pole 4a ja 9a arhitektide tugevaim külg. Minu privileeg on lõpuks lagunenud ehitused karpidesse tagasi sorteerida. Viimasel ajal on suurem ise ka huvi üles näidanud ja sorteerib omaalgatuslikult. Ju vaheajal pole muud teha mõnikord.
Lego on maailma geniaalseim leiutis!
Meil on ka kaks suuremat tüdrukut ja väike poiss. Kõik sama. Istub ja põristab juba mitu aastat, meie talle seda õpetanud ei ole. Tänaseks (2a 8k) teab pea kõiki automarke, huvi muudkui kasvab. Olen samuti palju mõelnud, et kuidas see ikkagi nii on.
Eks poiste huvi igasuguste liikuvate asjade vastu on ikka evolutsiooniline ja seotud sellega, et ürgselt on mehed ikka jahimehed olnud ning naised korilased. Sellepärast meeldivadki poistele sellised mängud ja mänguasjad, mis soodustavad kiirust, liikumist, tagaajamist jne, tüdrukutele aga vaikust ja keskendumist nõudvad mängu(asja)d – korilus nõuab ju tähelepanelikkust, vaikust ja keskendumist.
Nojah, nii on, ma lihtsalt vaatan seda väikest totunägu siin ja mõtlen, et kuidas tema küll OMETI väikest plastikust mootorratast kiiruse ja liikumisega seostab 😀 Magic…
Laste puhul ongi sellised evolutsioonilised käitumismallid kõige paremini näha, sest neile pole veel kultuurikihti peale kasvatatud 🙂 Hästi õpetlik.
HÄSTI õpetlik ja äge! Ja paneb mõtlema, et ehki see sooline kultuurikiht, mille me (kõik, paratamatult) oma lastele kasvatame, on päris korralik, siis sajaprotsendine sooneutraalsus ikkagi ei päde. Põnef.
Mitte, et see sooneutraalsusesse puutuks, aga kuna siin jutt juba evolutsioonile läks: ka laste söömisharjumustel ja sellel, miks väikesed lapsed mingeid asju süüa ei taha, on evolutsiooniliselt loogilised põhjused. Näiteks miks ei meeldi lastele tihti köögiviljad ja kala? See on jäänud külge ürgajast, mil paljud taimed olid mürgised ja looduslik valik soosis neid, kes taimi ei söönud. Sama lugu ka kalaga: halvaks läinud kala on tervisele ohtlik. Minu jaoks on lapsekasvatamise puul olnud hästi huvitav just vaadata, kuidas mingid pealtnäha juhuslikud käitumismallid, hirmud, meeldimised on tegelikult vägagi põhjendatud.
Sorteerimine on”geenihaigus”- öeldud lapse isa poolt. Kuna mõtlen ikka pikalt ette, ostsin lapsele tööriistapoest kohvri, kus erinevad pesad. No et kunagi paneb sinna kruvid ja mutrid, vbl:) Tahtis oma peaga midagi ehitada, aga kui 1* juhtus segamini komplektidega pärast paha ja kutsus kord mind pisarsilmis appi. Aga see lahendus, et ühetüübilised jupid ühes kohas, sobis talle hästi. Ausõna-peale esimest sortimise idee pakkumist pole kordagi pidanud (loe: lapsel “mängud kokku” mängu osa ajast kui liikuma õppis) appi minema.