Nõmmel avati mõni aeg tagasi uus kohvik nimega Kardemon. Eelmisesse seal tegutsenud kohvikusse polnud ma vaatamata meie jaoks soodsale asukohale oma jalga kordagi tõstnud, aga kui sõbranna uues kohas ühel ilusal päeval einestamas käis ja oma kogemusi meiega jagas, otsustasime ise ka asja kohemaid ära proovida. Visuaalselt on kõik väga ilus ja põnev – mina kui suur detailipedant ja “trükisepede” hindan kõrgelt investeeringut kõiksugu ilusa disainiga siltidesse, logodega lõikelaudadesse ja ilusatesse menüüdesse (ärge peitke ilusaid menüüsid leti äärde nurka, kliendid ei näe neid ega saa neid sealt kätte, kui keegi teine leti ees seisab!). Kujundus ei ole ühe söögikoha juures mitte vähe oluline konstruktsioonielement ja sellega on Kardemonis igatahes vaeva nähtud. Interjöör on lihtne ning kena ja vanale, küllaltki inetute põrandaplaatidega ruumile on uue (Ikeast pärit) mööbliga värske ja mõnus ilme antud.
Nüüdseks oleme seal käinud kolmel korral ja võin öelda, et uue koha kõige suuremaks komistuskiviks on järjepidamatus. Kuna tegemist on Nõmmekate jaoks suurepärase lõunasöögikohvikuga, on tõenäoline, et kohta külastavad samad inimesed mitmeid kordi ja tekivad püsikliendid. Nagu meiegi. Esimesel korral saime toidu kõrvale fantastilist (kohapeal küpsetatud?) ciabattat ürdivõiga, teisel korral oli ciabatta hoopis teine (kehv) ja kolmandal oli tagasi ciabatta, aga mitte ürdivõi. Eelmisel korral juustuga galetti tellides oli pannkoogi peal garneeringuks hunnik fetat, seekord ei olnud fetat, aga oli potsikuke hapukoorekastmega. Kui sõbranna kohale reklaami tegi, kiitis ta suurepäraselt küpsetatud pardifileega salatit. Kui meie sinna läksime, et lõhesalatit süüa, oli selles sisalduv kala korrralikult kuivaks küpsetatud.
Kolme (?) juustu galett. Tatrajahuga versioon oli omapärasem ja huvitavam, aga minu jaoks pisut võõras.
H sõi eile uuest suvemenüüst valitud praetud marineeritud räimi. Mina kujutasin ette värskelt krõbedaks praetud räimi, aga tuli hoopis midagi muud. H ütles, et need on needsamad, mida poest karbiga osta saab ja võib-olla oli tal õigus. Värskest toorainest krõbe asi sobiks kohviku näoga igatahes paremini!
Idee ning ambitsioon menüü taga on aga väga nutikas ja tervitatav. Menüüs on väga põnevad salatid, soolased ning magusad pannkoogid, supid (ka prantsuse sibulasupp!) ja muud säärased mõnusad ning kerged kõhutäied, mis on Nõmmel seni võimutsenud friteeritud pontšikute ja pubitoidu kõrval mõnus värskendus. Galetid on valmistatud gluteenivabast tatrajahust (aga saab nisujahust, kui tatrajahu on võõras ega maitse!) Lisaks on suve tervitamiseks ostetud sisse mõnusaid takeaway-topse, milles on võimalik endaga kaasa haarata mõnusaid smuutisid , külmi kohvijooke ja värskelt pressitud mahlu. Kõigil, kes hommikul Nõmme kaudu tööle, kooli või kasvõi suvel randa suunduvad, soovitan sealt läbi hüpata ja endale kohv või smuuti kaasa haarata, sest need on seal väga-väga head ja – olgem ausad – ka topsid on väga Instagramisõbralikud (höhö). E jõi Maasikaunelma nimelist maasika-keefirismuutit ja see oli parim maasikasmuuti, mida ma eales maitsnud olen. Suur oli ta ka – palusime ülejäänu põnnile topsiga kaasa anda. Anti. 🙂
Lastele on menüüs kanapasta ja pannkoogid toormoosiga (kui ma ei eksi). E’le maitseb sealne kanapasta väga ja ta sööb oma taldriku alati pikema jututa tühjaks. Mina sooviksin lastemenüüs näha veidi rohkem valikuid. Fakt on, et hea lastemenüüga on võimalik pered kohale meelitada ja kõik nende raha ära võtta. 😀 Miski pole lapsevanemale olulisem, kui rahulolev laps ja teadmine, et põnni rahulolu sündis maitsvast, tervislikust kõhutäiest. Kiidan väga otsust värskelt pressitud mahlad menüüsse integreerida – mina oma lapsele Aura värvitud suhkrujooke anda ei taha, aga värskelt pressitud vitamiinipomme ostan talle kasvõi mitu!
Reklaam, mille peale mina esimesel korral kohale läksin, oli sisuliselt laitmatu. Uus koht oli mu sõbratarile suurepärase mulje jätnud… kui teenindus välja arvata. Ka meie kogesime kohe pärast teda kohvikut väisates, et selles osas peab toimuma hüppeline areng, et koha mõnus potentsiaal ja tohutu ambitsioon asjatundmatu klienditeeninduse nahka ei läheks. Teoorias ei ole sellest ju midagi, kui lauad on pikalt koristamata (laudadest pole postituses ühtegi pilti, sest kõigil peale ühe vedelesid eelmistest klientidest maha jäänud mustad taldrikud…), kui magustoitu lauda tuues ootab teenindaja, et klient ise oma supikausi eest ära tõstab ja kaob nii pikaks ajaks tagaruumi, et igasugune huvi näiteks magustoidu tellimise vastu jõuab ära kaduda. Praktikas tähendab see kohale otsest kahjumit – et käive sünnib heast teenindusest, soovitan koha omanikul toredad tüdrukud (sest seda nad kahtlemata on!) koolitusele saata. Sellest saab ainult kasu olla!
Nüüd kõlas mu postitus kindlasti nagu üks suur virin ja hala uue kohviku aadressil, aga nõnda see kindlasti mõeldud polnud. Mina lähen Kardemoni uuesti suurima heameelega ja eriti selleks, et sooja ilmaga terrassil mõnuleda. Nagu öeldud, on minu meelest idee ja ambitsioon väga tervitatavad ja kui köögipool ning teeninduse kvaliteet nö. “paika loksuvad”, on enam kui kindel, et Kardemon on tulnud, et jääda. 🙂
Väga tore, polnud sellest kohast kuulnudki, aga tahaks kindlasti ära proovida nüüd.
Mis puudutab lastemenüüd, siis minu meelest võiks kõik toidukohad need vabalt välja lülitada üldse, kui sinna midagi väga mõelda ei viitsita. Eks mul muidugi ses osas lihtsam, et kui lastele tellimine üldse aktuaalseks muutus, oli neid ju kohe korraga kaks (mul kaksikud) ja ma olen väga harv lastemenüüst midagi võtnud. Enamasti tellin neile tavamenüüst ühe roa ja lasen poolitada. Aga olen sõpradelt kuulnud, et on võimalik ka tavamenüüst paluda pool portsu, kui lapsi üks.
Need friikad, lihapallid, kananagitsad ja muu kahtlase väärtusega jamps, mis lastemenüüs enamasti pakkumisel on, ei kutsu tellima. Ma ei mõista, miks eeldatakse, et lapsed peavad sellist toitu sööma ja seda kahjuks isegi kohtades, kus kogu muu menüü on rikkalik ja kvaliteetne.
Kiidan väga Umami lastemenüüd, see on siiani väga positiivse mulje jätnud ja kord tellisime ka oma söögid hoopis sellest osast, sest nii raske oli praetud valgele kalale, kartulipudrule ja koorega kurgisalatile vastu panna 😀
Mina tellin ka E’le alati pärismenüüst päristoitu, sest minu jaoks ei ole oluline, et lapse söök oleks odav või portsjon talle paras – küll me H’ga ülejäänu kahepeale ära saame hävitatud! Ja sa tõestasid just mu pointi – sinu lastemenüü-reklaami peale viin pere järgmine kord Umamisse, kui väljas söömine aktuaalne on. Ja Kardemoni lastepasta on tegelikult aus – lihtsalt igav ja valge… seal võiks vabalt veel üht-teist sees olla, et asi värvilisem ja särtsakam oleks. 🙂
Mulle ei meenu küll täpselt koht (äkki kohvik Puudel), aga kui ma tahtsin endale sealt lastepraadi tellida, siis ei lubatud! Et see olevat ainult lastele 😀
muuseas, mina restoraniomanikuna vist ka pigem ei lubaks, st. ma saan aru, miks ei lubata. samas tean hästi, kuidas ssõna “ei” kasutamine kliendiga suheldes müügile vee peale tõmbab, nii et ma pigem püüaks kliendile muid roogasid tutvustada ja kui see ei õnnestuks, serveeriks talle selle lasteprae 🙂
Aga miks ei lubaks või mis see põhjendus on?
kõigi roogade hinnad on kalkuleeritud vastavalt tööjõu- ja energiakulule, tooraine maksumusele ja muule sellisele. kui mina restoraniomanikuna kalkuleeriksin lasteprae hinda, siis võtaksin arvesse ka selle, et laps ei einesta kunagi üksi, st. ma ei paneks lastepraele otsa suuremat kasumit, sest üksi laps niikuinii ei einesta ja ülejäänud laudkond ju tuleb kohale, “hoiab lauda kinni” ning tellib nii või naa rohkem ja toodab kasumit. see kõlab sedasi kirjapanduna kitsarinnaliselt ja ihnelt, aga tegelikult on see restoraniomaniku jaoks oluline, et lauda istuv seltskond telliks ja toodaks kasumit. kõige taga on kalkulatsioonid ja plaanid ning ettevõtted, mis ei kalkuleeri ega planeeri, lähevad kiiresti ja kolinal pankrotti. SAMAS ma muidugi taunin väga ettevõtet, mis ükskõik millisest kliendi palvest sõna otseses mõttes keeldub. seda ei saa teha, sest see jätab asjale mõru maitse juurde. ettevõte ja teenindajad peavad olema paindlikud ja vastutulelikud, sest inimene peab tundma, et on teretulnud ja et tema soovidega arvestatakse. aga teoorias ma mõistan hästi, miks täiskasvanule lastepraadi ei taheta serveerida. 🙂
Minujaoks on oluline leida eest värskeid ajalehti. Neid selles kohvikus ei olnud. Ja tõepoolest,,,,natuke rohkem suhtlemist kliendiga, ei tee kunagi paha.
No näed, kui palju väärtuslikku tagasisidet ühele kohvikule nõnda koguneb 🙂
Ei saa ka mina aru, miks lastemenüü peab tähendama friikartuleid … Lapsed soovivad ka maitsvat ning tervislikku toitu nautida ning mina emana sooviksin seda ka talle pakkuda. Kuigi ma väljas süües veel beebikesele veel midagi tellima ei pea, siis sirvin alati seda lastemenüü osa, annab kohast jällegi natuke aimu 🙂
Ma ise pööran ka väga suurt tähelepanu nö pisidetailisele, mis minu jaoks on päris suure kaaluga. Vaid söök ning heal juhul ka teenindus ei ole enam ammu ühe väärt söögikoha “näoks”. Ja mina on vetsufriik 😀
Kuna ma ise tallinlane ei ole, siis paraku hetkel ilmselt sinna ei satu, kuid kui satuksin, siis külasyaksin seda kohta juba puhtalt nime pärast! Kardemon on mu lemmik maitseaine! 😀
Mmm… sa tekitasid praegu täiesti pöörase isu värskete kardemonisaiakeste järele 😀 Need võiks kõnealuses kohvikus ka pidevalt olemas olla, vot see oleks alles midagi! Mis friikatesse (ja makaronidesse) puutub, siis midagi pole teha – kasvata last, kuidas tahad, ikka tõestab stereotüüpi ja nõuab friikaid! Seda enam oleksin tänulik, kui neid üldse ei pakutaks…
Ma olen korduvalt mõelnud, et kui ma kodus nt friikaid ei tee, siis kuidas laps neid väljas nõuda oskab 🙂 Aga nad vist oskavad,msee on nende anne 😀
Ja selle stereotüübi tõestuse alla käib vist ka see, et oma roosas mullis loodan Hello Kittyd ja muud säärased eemale hoida 😀
Jajah, tuttavad mõtted 😀 räägime aasta-kahe pärast sel teemal uuesti…
Mmm, smuutid ja hästi tehtud kohv on mu lemmikud. Kahju, et Tartus ei ole mõnda sellist mõnusat kohta, kust saaks kaasa haarata värske mõnusa marjase smuuti(olgem ausad, boostis on suures topsis 3 mustkat ja viil banaani) või mõnusa rikkaliku maitsega kohvi 🙂
boosti-smuutid pole suuremad asjad neh. mulle see kardemoni kontseptsioon õudselt meeldib ja nad on selleks väga heas kohas ka – täpselt kõigi nõmme bussipeatuste vahel. kui ma sealt iga hommik bussile läheks (või autogagi üleüldse hommikuti kuskile läheks), haaraks raudselt kohvi, smuuti ja saiakese kaasa! kas oled kindel, et tartus pole? tartlased – auuu! kas keegi teab mõnda head smuuti- ja kohvikohta? või äkki keegi saab siit äriidee? 😀
Meie oleme oma perega käinud Kardemonis ühe korra värskelt pressitud mahla joomas ja napoleoni kooki söömas. Need mõlemad olid väääga maitsvad.
jaa – mina jõin ka apelsinimahla ja see oli jumalik. kapsapirukat sõime ka. hirrrrrrmus hea oli!
Üli mõnusalt kirjutatud postitus! Sa oled kindlasti üks kõige paremini kirjutav blogija, veendun selles iga päevaga aina enam. 😛 Kuna ma olen selles blogipesas suht uus ja pole paljusid sissekandeid jõudnud veel sirvida siis kas võin uurida missugune on Sinu taust? Postitusi lugedes on täiega selline tunne nagu oleksid kokku puutunud toimetajatöö või nt ajakirjandusega… 😀
See kõlab minu jaoks nii uskumatult, et keegi minu kirjaoskust kiidab – tunnen ennast emakeeli kirjutades üsna ebakindlalt ja sageli tundub, et kirjapandu sai tuim ja igav. Mul puudub igasugune ajakirjanduslik taust ja, vähe sellest, eesti keele grammatikat õppisin viimati kuuendas klassis – siis kolisin Rootsi elama. Sinu kiitus ja tunnustus on mu jaoks meeletult oluline! P.S. Minu meelest on Liivimaa parimad ratsutaj… blogikirjanikud minu sõbrad Madiken (teda ilmselt tead) ja Maris (http://kukulind.wordpress.com), kellest esimene on ajakirjanik ja teine emakeeleõpetaja. Kui ma sedasi oskaks kirjutada… vot see oleks juba midagi! Kalli!
Miiu, sa kirjutad paremini. Keeletundide arv ei loe eriti midagi, kui inimesel lihtsalt on keeletunnetus olemas, ja sinul on seda annet vägagi.
Aga tegelikult on su mõtted ja (südame)tarkus see, mis teeb su imetlusväärseks. Mitte (ainult) grammatika 😉
mul ajab tänupeeker täiega üle – no ei mahu minu sisse ära see tunnustus. aitäh, tõesti, kõigega mis mus on!
Nojah, ma jagasin kiitvat tagasisidet poole söömise pealt 😀 siis oli veel kõik hästi, sest see part oli tõesti suurepärane.. Aga teenindus oli ikka allapoole igasugust arvestust 🙁 Ma ikka arvan, et sa peaksid ise pakkuma neile abikätt, et koolitad välja nende personali! Või vähemalt teed paar tundi demonstratsioontööd vms 😀
Mis mul muud ikka teha 😀 pealegi – ega ma mingi suur teadjamees ja ekspert pole, avaldan kõigest arvamust (vt: kes ei oska, see õpetab)
No tegelikult neil oleks ilmselt poole rohkem püsikliente, kui sinusugune särav võõrustaja oleks leti taga, aga klienditeenindaja töötades on selline olek omandatav tööoskus, kui ta ka kaasasündinud ei juhtu olema.
P.S. Soolased galette’id käivadki ju tatrajahust, ei? Ja nisujahust on krepid? Ei?
Jaa! Kas ma väljendasin ennast ebakorrektselt? Parandan kohe ära 🙂
Marineeritud silgud on ju pärast paneerimist ja praadimist marinaadis ligunenud, need ei saagi ju krõbedad olla? Või? Vähemalt mu ema tehtud meeletult head praetud-marineeritud silgud küll krõbedad ei ole..
Minu arvates ka, su õigekeel ja kirjasitiil on igati head ja korralikud! Ega ma isegi teadlane ole (et siin sedasi hinnanguid annan), aga mul oli kooliajal väga hea emakeele õpetaja.
jaa, ma sain ka aru, et nii käibki (H ütles), aga ma kujutan ette, et sinna sobiks värske, krõbe asi paremini. lihtsalt mõttelend… ja tänan sind komplimentide eest ka, muidugi! mul oli keskkoolis (rootsis) maailmatore kirjanduse- ja emakeeleõpetaja (rootsi keele siis, eks), üks kihvtimaid õpetajaid, kes mul kunagi olnud on. 🙂
E’l on niiiii pikad juuksed.
Mu aasta ja kolme kuune on TÄIESTI kiilakas, mitte midagi pole seal peas.. ootan õndsalt juuksekasvuperioodi . 😀
E oli ka beebina täiesti kiilakas 😀 küll nad hakkavad kasvama!
Mõnus arvustus, aitäh selle eest 🙂
pole tänu väärt 🙂
Hüppasin täna huvi pärast Kardemonist läbi. Pean ütlema, et kaasa haaratud iced cappuccino oli suurepärane. Lauad olid puhtad, aga see võis tuleneda ka sellest, et ma sattusin sinna umbes kolme paiku päeval. Teenindajat ootasin leti ees aga tükk aega. Saabus ta lõpuks siis, kui ma kärsitusest köhatasin ja teenindaja suust ei kuulnud ma kahjuks mitte ühtegi piuksu vaatamata sellele, et ma ise üritasin viisakas olla ja naeratasin.
novot! teeninduse a ja o on, et letitagune ei oleks k u n a g i tühi ja selle vastu seal ikka pigem eksitakse, jah. mina jõin täna jäälattet ja hingasin selle endale ülehelikiirusel sisse, sest see oli vapustav. ma räägin – sel kohal on niii suur potentsiaal ja võlu, aga mõningad asjad kisuvad asja veel praegu hapuks…
Väga hea arvustus tõesti söögikoha kohta. 100 % olen selle poolt, et väga hea aluse kohale paneb teenindus ja suhtumine klientidesse.
kuldsed sõnad!
Käisime ka seal täna ja tõesti-teenindus jättis soovida natuke. Meie laualt olid nõud koristatud, kuid saiapuru mitte, kõrvallauast mees läks peale 15min ise küsima, et kas saab ehk eelmiste klientide nõud kuhugi viia. Kui olime toiduga lõpetanud ja magus lauda toodi, ei viidud musti nõusid minema jne. Lisaks kuna ma liha ei söö, küsisin omletti ilma singita, mida kahjuks ei saanud (oleksin olnud nõus maksma täishinna ja poleks ka pidanud väga ebaviisakalt toitu sorteerima) samas kiidan värskelt pressitud mahlu ja smuutisid-marja ja mango onad olid tõeliselt maitsvad ja kuigi suured, siis mu kahe ja poolene põnn põhimõtteliselt hingas selle minutitega sisse. Kohv oli maitsev ja muffinid ka. Kui selle teeninduse veel nõks paremaks saaks, oleks tõeliselt tore ka edaspidi läbi hüpata. 🙂
Aa, et mitte ainult vinguda, vaid ideid ka pakkuda, siis äkki kiiremateks aegadeks veel üks teenindaja palgata? Suvel kooli kõrvalt keegi näiteks 🙂 Sest kohvik oli tõesti täis nii, et ühel teenindajal võiski tõesti keeruline olla.
mina olen kusjuures käinud ainult päevil, kui peale meie on kohvikus veel vaid üks-kaks inimest (ja see pole teeninduse kvaliteeti parandanud), nii et ilmselt see kõigub. aga igasugused nõuanded on alati teretulnud, muidugi 🙂
täpselt 1:1 samad mõtted minu omadega 🙂 saadan postituse lingi neile ja loodan, et nad panevad (mitte ainult minu, ka teie) kriitikat tähele ja teevad vastavad muudatused. aitäh, et oma kogemust jagasid! 🙂