Day well spent: Bunnies, duck eggs & a seaside dinner

Three years ago we met a wonderful man who keeps a rabbit farm here in Hiiumaa. Every year since we have gone to visit him at his huge wonderland of an estate to buy his meat and meet the animals. His farm keeps on growing and he now has somewhere around 500 chickens together with geese, ducks, rabbits, quails… and two dogs and a cat. He and his wife are both extremely warm and welcoming and we’re always very grateful to be welcomed in their home. They don’t really allow strangers near the rabbits when they’ve got babies but he always makes an exception for our little Ladybug. This time he brought the bunnies to us so we could pat them. The one in the photos was a true little poser and loved to be held and cuddled. Bunny didn’t want to go back to mommy at all, he seemed to prefer posing for photos. 🙂 We bought 30 chicken eggs, 10 duck eggs and a rabbit for roasting tomorrow. I think taking the Ladybug to a place where caring for animals and treating them with love and respect goes hand in hand with the fact that they’re going to become food one day. It’s the most honest kind of meat production and that’s what I want my kid to see and understand. I don’t think letting a child know that this very bunny will one day become food on someone’s table is traumatizing at all. What’s traumatizing is going through life thinking your food just comes from a shelf in a store and then finding out later on in life…

After we left the farm we went to Kalana harbor for dinner. There’s a new place that’s recently opened up and the food is very honest, simple and absolutely delicious. We sat by the sea and even though the weather isn’t all that great, the place still had a summery vibe. All in all: great day, great people, cute animals and yummie food. Now everyone is whining about a certain apple pie I promised to bake so I have to run! I’ll talk to you again very soon. 🙂

Kolm aastat tagasi kohtusime ühe toreda mehega, kes siinsamas Hiiumaal jäneseid kasvatab. Sellest ajast saati oleme igal suvel tema võlumaa-tüüpi kodus külas käinud, et temalt liha osta ja loomadega kohtuda. Ta talu näib iga aastaga metsikult kasvavat ja nüüd on tal lisaks jänestele, partidele, hanedele ja vuttidele juba ligi 500 kana… ja kaks koera ja kass. Tema ja ta naine on mõlemad ülimalt soojad ja külalislahked inimesed ja me oleme alati väga tänulikud olnud, et nende juures nõnda teretulnud oleme. Nad ei lase tegelikult võõraid jänkude ligidale (eriti, kui neil pojad on), aga on alati selle koha pealt natukene silma kinni pigistanud, et meile rõõmu teha. Seekord tõi ta jänesed meie juurde, et me neid patsutada saaksime. See jänku, kes neile piltidele jäi, oli tohutu väike poseerija ja tahtis hirmsasti süles olla ja kussutatud saada. Jänku ei tahtnud üldse emme juurde tagasi minna, ta eelistanuks meiega jääda ja kaamerale poseerida. 🙂 Me ostsime enne lahkumist 30 kanamuna, 10 pardimuna ja ühe jänese, et homme ahju pista. Mulle hirmsasti meeldib, et on koht, kuhu ma saan printsessi viia, et ta näeks, kuidas asjad käivad. Et loomade eest hoolitsemine ja nende armastuse ning austusega kohtlemine käivad käsikäes tõsiasjaga, et neist saab ühel päeval söök. See on kõige ausam lihatootmise viis ja seda ma soovin, et mu laps näeks ja mõistaks. Talle rääkida, et sellestsamast jänkust saab ühel päeval kellegi söök ei ole minu meelest sugugi traumeeriv. Traumeeriv on hoopis see, et inimene kasvab üles teadmisega, et “liha tuleb poest” ja saab siis ühel päeval teada, kuidas asjad tegelikult on…

Pärast nende juurest ärasõitu suundusime Kalana sadamasse õhtusöögile. Seal on uus tore restoran, mis on hiljuti uksed avanud ja seal pakutav söök on väga aus, lihtne ja ülimaitsev. Istusime mere ääres ja kuigi ilm oli leebelt öeldes nigel, oli kohakesel siiski mõnus suvine vaib. Kokkuvõttes: suurepärane päev, suurepärased inimesed, nunnud loomad ja nämma toit. Nüüd vinguvad kõik ümberringi mu kallal, sest ma lubasin neile õunakooki küpsetada, nii et ma pean lippama! Räägime varsti-varsti jälle. 🙂