“EI NAERA!”

Ma sain just aru, et ei ole teile ikka veel meie viimaseid Evelini tehtud perepilte näidanud. Nagu ikka, oli meie stuudiosessioon (ma ei kavatse üldse võtta seda poosi, et stuudiopildid on nõmedad ja pole “päris” – muidugi on emotsiooniga hetkepildid palju väärtuslikumad, aga neid on meil hulgalinisti nii isetehtuid, kui fotograafi kaamerasilma läbi valminuid, nii et minu meelest võivad mõned stuudiofotod ka vabalt pere fotoalbumisse sattuda) imetore, lõbus ja meeleolukas. Mulle meeldib väga, et Eveliniga pildistamine on nii vaba ja vahetu ning alati kui mulle tundub, et sellest või teisest poosist küll häid pilte võimalik saada ei olnud, üllatab Efka mind suure portsu imeilusate piltidega. Nagu alati, kui peresessioonidel käiakse, tegime ka meie H’ga mõned romantilised, sulnid ja vaoshoitud pildid ainult meist kahest. Võiks arvata, eks, et laste pildistamine on fotograafi juureks suurem väljakutse, kui täiskasvanute? Wrooong!

Ootused versus…

… tegelikkus!

Me H’ga olime nii oma veidras ja ülemeelikus elemendis, et Evelin pidi meile lõpuks läbi suure naeru emalikult käratama: “KUSS! EI NAERA ENAM!!!”

Ma ei pea vist ütlema, et need on minu kõige lemmikumad pildid meist. Varsti näitan teile ülejäänusid ka, luban! Olen kogu selle sessiooni tulemustega superrahul – lapsed jäid ka piltidel nii-nii ilusad. Ma täiega soovitan teil kõigil oma lapsed, mehed, vanaemad ja muud loomad tema kaamerasilma ette viia. Raudselt jääte ka rahule. 🙂