Mul kükitavad need pildid juba tükk aega mustandina blogis, sest ootasid tol päeval filmitud vlogi järgi. Käisime viiekesi rongiga Tartus, näitasime H armsatele vanavanematele Väikevenda ja korjasime õunu ja… hästi ilus ja helge ja soe päev oli. Igatpidi. Aga see neetud mälukaart, millel videomaterjal oli, hukkus õnnetult… Selles ei ole aga need armsad ja ilusad pildid süüdi, nii et panen nad nüüd siia üles. 🙂
Taat valvab alati vaikselt ja isalikult mõni samm eemal kuni lapsed tööd teevad… :’)
Memme ja taadi aed on aastaringselt niiiiiiiiii ilus. Tahan, et minul ka kunagi niisugune oleks….
Esimest korda kalli memme süles
Mulle nii meeldib see pilt taadist. Nii mõtlik ja kuidagi nii.. no läks südamesse. Eriti, et meil endil ühtki taati pole.
Ja mulle üldse meeldivad sellised pildipostitused nii väga. Kuigi ma üldiselt armastan ikka pikka juttu lugeda ja muheleda, siis mõnikord ütleb pilt siiski rohkem kui tuhat sõna. Nende piltidega ka <3