I never showed you the photos I took of my own dearies during our photoshoot by the waterfall. I’m so having these printed and framed! As for the rest of this post – bear with me, I have a ton of thoughts and a huge lack of focus so this is probably just going to be a hot mess. 😀
I’m not sure if you guys have noticed or know this, but I’m very insecure – I haven’t figured out yet if it’s because I’m extremely self-critical and self-aware or if I am, in fact, just a wuss. Anyhow – I have been planning to channel my creativity into doing something for myself and my family and putting what I’m good okay at (see what I mean?) to use. I have found so many excuses for why I shouldn’t start my own business and start doing what I love for money – there’s always someone who is so much more talented and skilled, always something I don’t know or a skill I haven’t mastered, there’s the chance noone’s going to like what I do… phew. I’m my own worst enemy, really. I do think being self-critical is a healthy trait – not making excuses for oneself and being a hopeless dreamer with no sense of practical judgement. I think the key to success is being able to distance oneself from one’s work and (especially) ideas and realize there’s always room for improvement. I have realized today that if I keep trying to talk myself out of starting, I’ll never get anywhere anyway. So I now have a game plan and am going to start my own little business. You guys will see what I’m up to by Christmas. If you could just cross your fingers for me, that’d be great!
As for my job and everything that goes along with it – I love it and am definitely going to continue for as long as I’m needed or feel I have what it takes to perform well. Overall, things feel pretty great right now. The kids are healthy, happy, insanely adorable and just such little rays of sunshine. H is always supportive and has my back, I have a great boss, wonderful colleagues, a roof over my head… life is good. I have sat in our living room several times lately and just thought how great it is that we have this amazing little place we can call our home. It’s not perfect, but it’s ours and noone’s going to bomb it – at least not anyday soon. That’s a pretty good reason to be happy, don’t you think? God, now I sound all preachy again. Hmpf.
Are you guys still here, by the way? You’ve been a lot more silent lately. Maybe I have, too, I don’t know. It’s probably just me, but blogging has been feeling a little lonely lately. Like I’m not in touch with you guys anymore. Am I imagining it? Probably am. Thanks for sticking around, guys. You’re awesome. If you’ve got questions or ideas for posts, you’ll let me know in the comments below, won’t you? 🙂
_____________________________________________________________________________
// Ma ei näidanudki teile neid pilte, mille ma meie joaäärse fotosessiooni käigus omaenda kullakestest tegin. Kindla peale kavatsen need pildid trükkida lasta ja ära raamida! Mis aga ülejäänud postitusse puutub, kannatage ära – mul on hirmus hunnik mõtteid ja keskendumisraskused, nii et ilmselt saab see olema üks puder ja kapsad. 😀
Ma ei tea, kas te olete tähele pannud või teate seda, aga ma olen hästi ebakindel – ma ei ole suutnud välja selgitada, kas asi on selles, et ma olen nii hirmus enesekriitiline või hoopis selles, et ma lihtsalt olengi õudne argpüks. Igatahes – ma olen juba pikka-pikka aega mõelnud oma loomingulisust millessegi pisut praktilisemasse suunata ja enda ning oma pere jaoks midagi ära teha. Ma olen viimaste aastate jooksul nii palju vabandusi leidnud, miks ma ei peaks omaenda väikest ettevõtet rajama ja ühega oma hobidest pisut raha teenima hakkama. Alati on kuskil keegi, kes on andekam ja osavam, alati on mõni oskus, mis mul enda meelest puudu on, alati on tõenäosus, et minu tööd ei meeldigi üldse kellelegi… huhh. Ma olen omaenda kõige hullem vaenlane. Ma arvan, et enesekriitika on väga terve iseloomuomadus – mulle meeldib, kui inimesed ei püüa oma puudujääke välja vabandada, vaid tunnistavad neid, võtavad need omaks ja arendavad ennast paremuse poole. Mulle meeldib, et inimesed suudavad ennast oma tööst ja (mis peamine) unistustest distantseerida ning aduda, mis on praktikas väärt idee ja mis mitte. Mina, seevastu, ei saagi mitte kunagi isegi mitte p*rseli kukkuda, kui ma igavesti iseendale vastu töötan ja põhjuseid välja mõtlen, miks ma millekski ei kõlba. Nüüd olen ma igatahes välja mõelnud tegevusplaani, et teha algust omaenda tillukese äriga. Luban, et hiljemalt jõuluaja alguseks saate teada, mis mul siin küpseb. Kuna ma selle nüüd nii suurele hulgale inimestele välja lobisesin, ei saa ma enam vedelaks ka lüüa. 😀 Ja muidugi oleksin ma õõõudselt tänulik, kui te mulle natukene pöialt hoiaksite!
Mis puudutab aga minu tööd ja kõike, mis sellega kaasneb, siis see on suurepärane ja sellega ma muidugi jätkan kuni mind vaja on ja kuni mu jõud sellest üle käib. Üleüldse on kõik praegu kuidagi eriti hästi. Lapsed on terved, õnnelikud, pööraselt armsad ja tõelised väikesed päiksekiired. H on alati toetav ja alati minu jaoks olemas, mul on suurepärane ülemus, ülitoredad kolleegid, katus pea kohal… elu on ilus, noh. Ma olen viimasel ajal mitu korda meie elutoas maha istunud ja lihtsalt ringi vaadanud mõeldes, kui väga meil on vedanud. Kui väga meil veab, et meil on see väike kodu, mis on päris meie oma. Ta ei ole ideaalne, aga ta on meie ja mitte keegi ei hakka seda pommitama – vähemalt mitte täna ega homme. See on ju päris hea põhjust rõõmustamiseks, kas pole? Oeh. Ma kõlan jälle nagu mingi moraalijünger. Pfffff…
Muide: kas te olete veel siin, sõbrad? Te olete viimasel ajal kuidagi oluliselt vaiksemaks jäänud. Võib-olla olen mina ka, ma ei teagi kohe. Ilmselt on asi minus endas, aga blogimine on viimasel ajal kuidagi… üksikuna tundunud. Nagu ma ei puutuks teiega enam kuigivõrd kokku. Kas ma kujutan seda endale ette? Ilmselt küll. Aitäh teile, kes te alati siin olete. Te olete suurepärased. Kui teil on küsimusi või mõtteid, millest ma postitada võiksin, annate mulle sellest ju kommentaariumis teada, eks? 🙂
Why the long face, little Peach?
// Väike Virsik, miks Su nägu nii pikaks venis?
Mina olen küll alati täitsa olemas, lihtsalt olen selline vaikne kommenteerija ja imelik on kah iga kord muudkui ühtemoodi kiita, kui ilus ja tubli sa oled (mida sa tõesti oled, aga ma avaldan oma mehele ka näiteks mingi korra kvartalis ainult armastust, mis sa siis võõraste meelitamisest ja kiitmisest veel räägidki, eks:)) Igatahes aiman su äriidee sisu, see on vast seotud millegagi, mis ma sinult kunagi tellisin, aga siis jäi asi soiku, sest ühel oli tähtsamatki teha (läks Virsikut sünnitama, hehe). Kui mul vähegi õigus on, siis kiidan ikka täiega takka ja go for it!
sul on täiega õigus ja ma ikka aeg-ajalt mõtlen, et meil oli diil ja et ma lasin jälle täiesti süüdimatult üle, sest ma olen vana sarisünnitaja 😀 igatahes me võime selle teema varsti uuesti päevakorda võtta! ma olen nüüd oma tegevuse läbi mõelnud ja saan varsti ehk pisut kvaliteetsemat teenust ka pakkuda. ja seaduslikku, mitte põrandaalust – see on mu jaoks hästi tähtis. ma hindan muide täiega, et sa siin oled ja mulle vahel armas… eh… kiitust avaldad. pai oled. 🙂
Niii kaunid pildid ning viimane on ikka tõesti priceless 😀
Mina hoian pöidlad pihus ning soovin sulle kannatust ja jaksu, mul endal on sama teekond (ettevõtte näol siis) käsil ja hetkel on küll seis, et energiat on null, kuid samas olen juba nii palju ära teinud, et alla ka ei taha/saa anda ju 😀
Blogi käin ka iga päev piilumas, kuid kuidagi naljakas koguaeg aina kiidulaulu kommentaariumis laulda, mõtled veel, et oh kui tüütu putukas ma olen 😀
ma pean lihtsalt huvitavamat blogi pidama hakkama, et teil millestki kaasa rääkida oleks 😀 ja ma soovin sulle kogu maailma edu kõigis su tegemistes! kas sul on plaanis maailmaga jagada ka oma bisnesplaani? #uudishimulik 😀 ja seda ohtu küll ei ole, et kellegi kommentaarid mu jaoks tüütud on, vastupidi – kõik on ühtviisi armsad!
Eks ma oma suksude ja jumestuspintslitega üritan midagi peale hakata, kuigi alad on väga vastandlikud, kuid kõik huvid tuleb ikka ära toita 😀
hoian sulle pöidlaid ja varbaid!
As always lovely pictures 🙂
I really enjoy reading your and you inspirere me to start writting on my own blog again. 🙂
For more post it would like to read about more of your lovely DIY. What you and your ladybug crafts(I could really use some ideas for DIY-Christmas gifts that Ida can make). Or maybe more about being a Mother of two lovely children.
But basicly just keep up on what you are doing – because i really LOVE your blog already.
thank you for always sticking around and cheering me on! :*
Sticking around for something you love is Real easy 😉
Esiteks oled sa imeline naine ja ema- sa saad kõigega hakkama. Hoian pöidlaid sinu ettevõtmisele!
Teiseks. Kui sa lõunasse tuled, tule meid ka pildile püüdma. 🙂 meil ei ole mitte ühtegi perepilti viimase poole aasta jooksul 🙁
seda võiks ju suisa korraldada. me peame varsti tartusse sõitma, et H vanavanematel õunu korjata aidata. kas saaksime sessiooni tartus korraldada? seljuhul oleks see mõeldav juba kauni värvilise sügise taustal 🙂
Tahtsin lihtsalt öelda,et sul on nii vahva pere ja ise oled ka väga tubli.Ei ole ka mina suurem kommenteeria kuid pidin midagi ütlema sest sa oled nii inspireeriv ja saan siit blogist tihti häid ideid.Nii et edu sinu tegemistes, kindlasti läheb kõik hästi ja toimivalt.:)
Palju päikest ja armastust 🙂
see on mu lemmik-kompliment, kui ma kedagi inspireerida olen suutnud! palju päikest ja armastust sulle ka (ja suur aitäh, et sa võtsid vaevaks mulle kommentaari jätta – ma hindan seda tõesti väga) 🙂
Nii ilusad pildid!:) Ja palju edu Sinu ettevõtmises!!!
Mina loen küll koguaeg aga pole eriline kommenteerija.
suur aitäh! ega ei peagi, kui ei teki tunnet, et tahaks. seda enam on sinust armas, et praegu selle aja võtsid ja mulle julgustavad sõnad jätsid. 🙂
Kindlasti tegutse!
Olen ise kunstnike perest pärit ja väga hindan seda, mis inimesed ise teevad. Ja praegu on meil Eesti väga loomingukeskne, nii et ma ei usu kohe üldse, et mingit põrumist oleks 🙂
ps. kui mingit raamatupidamisalast nõu on vaja, siis võid alati kirjutada :).
suuuur aitäh innustuse eest! kindlasti hakkab mul raamatupidamises abi vaja minema. annan teada, kui kimpus olen. 🙂
Miiu, ma usun, et siin, Sinu blogilugejate hulgas on terve suur hulk Sinu tulevasi kliente. Ma millegipärast kipun arvama, et ma tean, millega see seotud olla võiks. Pea püsti ja tunne uhkust enda oskuste üle, alati saab paremaks, aga kui jääda perfektsust ootama, siis avastad ühel hetkel, et oled tühja tuult tallanud ja seda mida armastad polegi nagu eriti palju teinud.
mind niii-nii liigutas ja innustas su kommentaar! kuldsed sõnad. aitähhhhh!!!
Aitäh Sulle, et meid nõnda inspireerivate blogipostitustega üle külvad. Raske oleks kirjutada selliseid kommentaare, kui Sa ise ei innustaks oma blogilugejaid püüdlema tähtede poole. Ja sellest tühja tuule tallamisest sain ma ise alles hiljuti aru, kui avastasin, et ma polegi oma elus tegelenud asjadega, mida armastan vaid hoopis nendega, mida on mugav teha.
Ma loen Sinu blogi juba aastaid, aga ma nii tagasihoidlik, et pole kunagi sõna sekka veel öelnud. Jälgin kümneid erinevaid blogisid ja käsi südamel – Sinu oma on täielik lemmik! Su pere ja lapsed on imearmsad (ja see tuleb inimeselt, kes lastest üldiselt just tihti ei vaimustu) Sa ise oma arukuse ja nii küpse mõttemaailmaga oled nagu eeskuju. Oleme ühe vanused, aga Sa tundud kuidagi vanem-targem-kogenum 🙂 Jätka samas vaimus, siia sattumine on igas päevas täielik positiivsuselaks ja päikesekiir! Ja mina üritan ka tihemini sõna sekka öelda, isegi kui välja tuleb selline kiidulaul nagu praegu 😀
Muide, kes see kolmas kena preili piltidel on, no ma mõtlen see Sinu kahest printsessist veidi suurem? 🙂
See kolmas on Miiu armas õde 🙂
issand, kui tore kommentaar. ausõna, mega-mega-megasuur aitäh sulle, et sa ikkagi kommenteerisid. mulle õudselt läheb korda, kui mu blogi suisa lemmikuks peetakse… ja see kaunis neiu, nagu Anne-Mari siin allpool juba mainis, on minu väike (pool)õde. 🙂
Mina kommenteerin siin väga harva, ei oskagi öelda miks, aga oled üks mu lemmik blogijaid 🙂
Ja need pildid on väga hästi õnnestunud!
pai ja suur aitäh sulle, Tuuliki!
Genereeriks SInu ka nendele piltidele, oleks veel vahvam (: Väga ilusad hetked oled tabanud ja perepildid on alati armsad aga seekord on minu lemmikuks hoopis eelviimane SInu õest, vau!
aitäh, nukuke!
Eelviimane pilt Sinu õest pani ka mind ohhetama – suurepärane portree ja milline kaunitar temast saanud on (geenid, ma ütlen)! Omast kogemusest ütlen, et misiganes idee Sinu peas ka ei tiksu – go for it! Sest suure tõenäosusega lähevad asjad suurepäraselt ning aasta pärast tagasi vaadates kahetsed igat hetke, mille veetsid enesekriitika ja hirmuga oma andele vastu töötades.
Inimesed on tegelikult ilusad ja head ja võtavad andekad ja kirglikud tegijad avasüli vastu 🙂
suur-suur-suur-suur aitäh julgustuse eest. soovin, et oleksin pisut vähem wuss, aga küll ma õpin. eriti lihtne saab see olema sinu (ja teiste siinsete kommenteerijate) innustavate sõnade saatel. kalli! 🙂
Imeilusad pildid ja see mõnus sügisene värvide mäng.. 🙂
Seoses sinu loomingulisuse pööramisest enda kasuks (mõtlen ettevõtte loomist), siis kindlasti tasub ettevõtmine end ära. Oled väga andekas! Ja see mõte, mis sind vaevab, et alati on kuskil keegi kes on osavam ja andekam ja mis iganes muud.. julgen ausalt öelda, et teist sinusugust pole olemas.. sul on mingi maagiline eripära ja kindlasti saadab sind edu! 🙂
niimoodi ütlesidki mulle, jah? “maagiline eripära”? hea, et ma tönnima ei hakanud enne autos seda kommentaari lugedes… sa oskad alati nõnda ilusasti öelda ja ma mõtlen, et need maagilised tüübid olete siin ikka pigem teie, kes te mulle alati nii lahkeid sõnu jätate. olen nii tänulik. aitäh!
🙂 aitäh sulle ka!
Mirjam, soovin Sulle Sinu ettevõtmises edu!
Saad kõigega, mida ette võtad, suurepäraselt hakkama!
You have my support..
ma tahaks loota… aitäh sulle, see on väga armas!
Ma alati imetlen tohutult neid inimesi, kellel on südikust ja julgust ettevõtjaks hakata ja riske võtta. Ma ise olen rohkem selline soovin-palka-kindlaks-kuupäevaks-arvele tüüpi inimene (aga eks minusuguseid ole ka vaja), isegi vahepealne vabakutselise elu, kui laps veel väiksem oli, ajas juuksed natuke halliks 😀 Nii, et jõudu ja häid ideid ja edu sulle!
PS. See pilt su õest (nagu ka kõik teised muidugi) on tõesti imeilus.
huh, mina imetlen ka ja ei identifitseeri ennast ÜLDSE ettevõtjana, aga samas – kaua ma toodan sahtlisse endale? pealegi ei sobi mulle üldse rutiinne töö ja kindlad graafikud ja asjad (püsimatu ja rahutu hing), nii et parem siis juba ise midagi enda jaoks välja mõelda. vist. ma loodan. huhh. hirmus. aitäh!
Miiu, mina olen ka selline salajane stalker olnud, et elan teie perele nii väga kaasa aga sõna ei võta.
Tahtsin öelda, et ükskõik, millega tegelema hakkad ja millise ettevõtte lood, olen kindel, et seda saadab edu! Pole palju inimesi, kes nii kirglikult ja armastusega oma tegevustesse suhtuvad nagu Sina!
Sa oled nii siiralt südamlik ja andekas, et anna minna!
Mis puutub kahtlustesse, kas ikka hakkab inimestele meeldima ja et kusagil on keegi, kes võib olla parem – need on loomulikud hirmud ja mina tean täpselt, mida tähendab ennast sõgedaks vahepeal karta. Mul on laulmisega sama.
Ma pole miskit suurematsorti sõnasepp aga seda ma ütlen, et mina imetlen Sind ja soovin Sulle südamest ainult häid asju!
Taliplika.
aitäh, kallis taliplika. sina ei peaks küll muretsema, et sinul andekusest vajaka jääb. muudkui ainult edasi sirgjoones tähtede poole! p.s. ootan sind külla õhtusöögile. ja vlogi filmima! ja niisama juttu puhuma. millal sa juba tuled, ma küsin? millal?!
Miiuuu! tahan tulla ja juba varsti. kiikasin just kalendrisse ja nägin, et kui varem mitte siis olen vist 27, 28 Tallinnasse käimas. Ehk siis ehk 29.11?
Loodan, et jah-jah, saame ja teeme! Musi
Oot nüüd, okt või nov siis? Millal ma paja tulele panen?
Mina loen ka kõiki postitusi, aga kommenteerin harva, lihtsalt võimatu on mitte lugeda, sa oled ju fantastiline inimene ja nii hea on lugeda, et sul läheb hästi ja olen õnnelik. Eriti hindan sinu puhul sinu tänulikkust, see on nii siiras ja alati kui sa kirjutad kui tänulik sa oled, paneb see ka mind mõtlema enda elust ja kui palju asju ja inimesi on mu ümber, mille eest öelda iga päev aitäh.
Aitä sulle!
Saadan kallikalli
ma täna just mõtlesin selle peale, et ma ilmselt olen tänulik sellepärast, et ma ise olen teadlik oma vigadest ja nende taustal tundub mulle uskumatuna, et nii head ja ilusad ja armastavad inimesed mind oma ellu tahavad. see kõlab nii imelikult, aga nii ma seda asja näen. vot. võtan su kallikalli ja ilusad sõnad otse südamesse ja saadan sulle sama positiivset energiat vastu, et sa saaksid tunda pooltki seda rõõmu, mida sa oma kommentaariga mulle valmistasid. 🙂
Ma sattusin esimest korda su blogisse, kui sa ühtesi oma kaltsukaleide jagasid (too kord kui ma sulle kirjutasin, et saada luba postituse jagamiseks). Siis aeg-ajalt käisin siin veel piilumas, aga nüüd leian end teine kord mitu korda päevas siia kiikamas, märkamatult mu lemmik blogiks saanud 🙂 Siin on lisaks ülimalt kvaliteetsele sisule ja fotodele, alati nii soe ja hubane.
mina seevastu sattusin sinu blogisse vist kunagi, kui sa kirjutasid pigem harva (või oli sul blogipaus?) ja lugesin päris palju postitusi läbi, aga kuna need ei olnud maailma kõige uuemad, ei lisanud ma sind feedlysse. lähen mina nüüd vaatama ja ETSKAE! nii tore blogi ja nii palju uut. nüüdsest ei jäta ma ühtainsamatki postitust vahele, ütlen ma sulle! ja soe ja hubane on siin muide tänu sulle ja nendele teistele sinusarnastele siin, kes, nagu sa näed, on täiesti imelised. aitäh, kniks, kalli!
Mina loen Su blogi pidevalt ja nagu Sa vb aimad, siis hirmsasti ootan beebitoitude postitust 😀
Ja muidugi hoian Su ettevõtmisele pöialt ja usun, et kõik läheb hästi :). Nagu ma varemgi kommenteerinud olen, siis Sul on meeletult annet, mis puudutab ilu ja loomingut 🙂 🙂
oi, ma kurinahk! unustasin selle püreepostituse ära, mis mul siin plaanis oli. vabandust! panen kohe ekraani külge post-it’i, et ära ei ununeks. ja suur aitäh sulle, armas, komplimentide eest!
Mul ka see “jama” mis mõnelgi eelneval kommenteerijal, et vahel ei oskaks muud öelda, kui tubli ja tore ja ettevõtlik sa (ja teie pere) olete, aga selle iga postituse alla kirjutamine tundub kuidagi sisutu ja teeks selle tähendust kuidagi väiksemaks, samas ma täpselt nii arvan ja võid selle mõne järgmise postituse juures (mida ma ei kommenteeri) mõtteliselt juurde panna mu kommentaarina 🙂
Edu uutes ettevõtmistes!
ära muretse, sellest ei ole ju midagi. muidugi ei ole ükski selline kommentaar minu jaoks sisutu, aga pigem on mul kuidagi raske seda omaks võtta, kui te sedasi mind kiidate. nagu ma ei oleks seda ära teeninud või nii. nii et ära liiga palju kiida jah – lihtsalt tule ja räägi teinekord kaasa (kui on, millest) või anna nõu või midagi 🙂 või ütle uhhuuu! vot see oleks juba midagi. aitäh!
Imelised pildid ! Mina loen kõiki postitusi, lugesin ka vanad järgi ja ootan vloge nagu sarju juba 🙂 Vahel ma ei oska kohe midagi asjalikku kommenteerida, seega viskan lihtsalt like 🙂 Sul on tõesti vedanud, et sul on nii armas pere, toredad sõbrad, oma kodu ning loomulikult kõige heatahtlikumad blogilugejdad! 🙂 Mina hoian ka sulle pöialt ning sinu blogipostituste põhjal olen aru saanud, et sa oled väga andekas ja tubli inimene. Seega ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ei peaks su tilluke äri toimima :).
tõõõesti on vedanud! suur aitäh sulle kõige eest (laikide JA kommentaaride eest) – hindan seda väga kõrgelt. 🙂
Väga ilusad pildid! 🙂 Sügis ei ole lemmikaastaaeg, kuid see, mis loodus teeb, on imeline :).
Muide, olen Sind alati väga enesekindlana näinud 🙂
Ma ei teagi, kuidas mul õnnestub inimesi sedasi ära petta :)))
Mis iganes see ka oleks, hakkan kliendiks 🙂
Edu sulle, keep going!
oi, glad i have your back. ma luban, et pingutan selle nimel, et oleks kõigile natuke midagi. kalli!