Those of you who follow me on Instagram saw me photobomb so much during our stay on The Island that Instagram was probably about to break. Now I’m going to do the exact same here on the blog. Why? I can’t help myself. I’m by no means a good enough photographer to capture the true beauty of the island and how beautifully serene it is, but taking a pick among the many photos I do have of it is extremely hard. Before I go on to tell you more about our Midsummer celebrations and show you the vlog I filmed, I want to show you some shots I have of the place itself.
// Need, kes minu Instagramiga kursis on, nägid kindlasti, et ma Soomes veedetud aja jooksul Instagrami peaaegu ära ummistasin – Saare peal on lihtsalt nii ilus, et ma ei saanud sinna mitte midagi parata. Nüüd pean blogis sama tegema. Miks? Midagi pole teha – kuigi ma ei ole kaugeltki piisavalt pädev fotograaf, et Saare ilu edasi anda, on olemasolevate piltide vahel valimine ikkagi pagana keeruline. Enne, kui ma teile meie Juhannuse/Midsommari hübriidist lähemalt räägin ja filmitud videomaterjali kokku monteerin, tahan teile näidata pilte Saarest endast:
There are two houses on the island – the upper cabin and the sauna cabin. Both of them were both drawn and built by the head of the family. It’s hard for me to grasp how someone can be so god damn smart and handy. Hey, I think we need another house! To the drawing board!
// Saare peal on kaks maja – ylämökki (ülemine majake) ja saunamökki (saunamajake). Mõlemad on peremees ise projekteerinud ja oma kätega valmis ehitanud. Minu jaoks on täiesti hoomamatu, et keegi võib olla nii tark ja nii kuldsete kätega. Tahan, projekteerin maja, tahan, ehitan valmis ka!
The sauna cabin is half sauna, half living area and that’s where our family stayed during our visit. The interior has a beautiful nautical theme, the sauna is right across the “hallway” and there’s a beautiful terrace outside from where one can take the stairs down to the sea and plunge into the chilly water straight from the sauna. 🙂
// Saunamökki on pooleldi saun ja pooleldi elumaja ning seal veetis meie pere oma Saarel veedetud aja. Sisekujundus on imearmsalt mereteemaline, saun on kohe üle ukse ja õues on imeilus terrass, millelt läheb trepp alla otse mere äärde ja kuhu saab saunasoojana end karastama viskuda. 🙂
The view from our bedroom window.
// Vaade meie magamistoaaknast.
The pier and the boats. 🙂
// “Kodusadam” – paadisild ja paadid. 🙂
The boss – Max is my stepdad’s mom’s (my step-grandma’s?) dog and he is extremely protective of her. A little too protective at times…
// Boss – Max on mu kasuisa ema (kasuvanaema?) koer ja ta kaitseb oma perenaist väga kirglikult. Mõnikord natukene liiga kirglikult…
Whenever nature calls, one can simply take ten steps away from the sandbox and mind one’s business!
// Kui loodus kutsub, saab soovija vaid kümne sammu kaugusel liivakastist oma pakilisemad asjatoimetused toimetatud!
The kids helped their grandpa clean the nets. How idyllic?
// Lapsed aitasid vanaisal võrke puhastada. Kui idülliline?
Throwing rocks into the water is fun like you wouldn’t believe!
// Te ei kujuta ette ka, kui pikaks ajaks võib kivide merre loopimine inimesele lusti pakkuda!
There are benches, chairs and terraces everywhere on The Island so wherever you go, you can sit down and enjoy the view. This last photo of the sun(set) was taken from atop a rock with the most breathtaking, romantic view imaginable. 🙂
// Saare peal on igal sammul pingid, toolid ja terrassid, et saaksid soovi korral jalapealt istuma potsatada ja ümbritsevat ilu nautida. Viimane pilt päikese(loojangu)st on tehtud ühelt saare kõrgeimast kaljudest, millele on asetatud pingike ja kus käiakse šampanjat joomas ja romantikat tegemas. Sealne vaade on hingematvalt ilus. 🙂
Vau, vau, vau! Lihtsalt nii meeletult ilus!!!!
Tõesti-tõesti on 🙂
Korra organiseerisin ka ühe väikese tripi Soomes ja põhirõhu panin just nendele pisikestele saartele. Oh sa issand, kui kaunid need olid.. Minu jaoks piirdus Soome kuni konkreetse reisini ainult Idakeskuse ja kesklinnas olevate H&M’idega. Aga vot need pisikesed saared on küll Soome üks uhkus! Kunagi, kui I ka juba natuke suurem, soovitan soojalt autoga mööda neid saari sõita – ka pisemate saarte vahele on käima pandud praamid ja majutust leiab kõikjalt 🙂
See ongi pisitilluke saar, pere enda oma. Ümberkaudsetel saartel olen ka väiksena käinud, seal on sellised “jäta siia raha ja võta mida soovid”-tüüpi talupoed ja nii palju ilu, et sure surnuks 🙂 See saare-elu on nii ilus, eriti lahe on, et Turu saarestikus on ju selline hübriidkultuur ja sealne Midsommari külasimman paadisadamas oli imeline! Sellest kõigest saab vlogis paremini aimu 🙂
Tõsiselt veab, et teil on olemas selline koht kuhu külla minna 🙂
Nende inimestega seal on veel eriti vedanud – see on selline pere, mis koosneb meiega koos kokku 16 liikmest (tegelikult 18, aga kaks oli puudu) ja kui ma sellele rügemendile üks õhtu süüa tegin, organiseeris Memmu (mu nö. kasuvanaema) kogu pere mulle tänutäheks laulma ja kõik laulsid rõõmuga :’) Kui armas?
Imelisel saarekesel saavad kokku imelised inimesed, armas indeed.
Tere
Väga mõnusad ja soojad pildid! Tahtsin küsida, mis kaameraga ja objektiiviga pidid on tehtud?:)
Aitäh sulle! Kere on Canoni 600d ja objekas on vana hea, kõige odavam 50 mm fix 🙂
No tõsiselt ilus loodus, mille sa oled oma osavate oskustega ka pildil meieni toonud 🙂 Ja kõik see ilus kirjeldus. See on pai hingele ja väga tore, et teil oli selline tore aeg seal väiksel saarekesel 🙂 Kommentaarist lugedes, et kõik 16 inimest sulle laulsid õhtusöögi eest on ikka tõsiselt armas ja väga ilus tänu 🙂
Oioi, kui imeline 🙂
Olen pea eluaeg elanud linnas: Tartus, Kuressaares jne. Ka hetkel elan Eesti mastaabis suuremas linnas ja otse kesklinnas. Algselt olin küll väga õnnelik, et oii kõik on käe-jala ulatuses. Linn on iseenesest kena.
AGA viimasel ajal, eriti eile. Kui mu uued naabrid otsustasid mingit pininat (!?), reaalselt sula selget madala heliga pininat, tervelt kaks tundi proovida ja ma mu pea lõhkeda tahtis ning kui täna hommikul äratas järjekordne üks suur autode voorimise lärm ja vanaprouade konkrteetne heietamine (maja ees) mõtlesin ma küll, et jumala eest pakiks asjad ja koliks maale või linnaäärde elama!
Ja siis tulid Sina, Suslik niiiiii ilusate piltidega lagedale ning räägid, kui muhe ja mahe on sellises kohas. Noo selline tunne, et hakka vaatamagi uut elukohta 😀
Mul on siiralt hea meel, et saite perega nii toreda puhkuse veeta ja, et teil üldse selline võimalus on :)!
Mina olen ka vana linnavurle ja ausalt öeldes koliks pikema jututa linnast välja, kui keegi mulle sellist võimalust pakuks. Oma koduaed, mille murule paljajalu astuda (ja mille saadusi toidutegemises kasutada – mu unistus…) puhas õhk ja privaatsus… Kortermaja-elu ei ole selle kõrval ikka mingi asi. Suslik tänab helde komplimendi eest ja selle eest, et tal nii armsad lugejad on!
Ma unustasin enda nime ennist märkida..
See maa elu on ikka hoopis teine tera. Olen tegelikult üsna noor (20’date algus) aga juba praegut mõtlen, et kui tore oleks ikka enda maja. Justnimelt need aspektid, mis välja tõid 😛 Kui keegi oleks mulle u 2 aastat tagasi öelnud, et kuule mis sa arvad, kui koliks maale? Oleksin ta ilmselgelt ilma pikema jututa pikalt saatnud 😀 Isegi veel eelmisel aastal mõtlesin, et oleks tore tagasi Tartu kolida, mis kõlab mulle hetkel täiesti uskumatuna.
Ja üleüldse olen ma Eestit ja seda maad rohkem väärtustama hakanud, ei kipu küll kuskile Soome või Austraalia elama. Olgugi, et siin pole ka elu mingi lill aga olgem ausad, kus üldse on?
Ilmselt olen enda suhtumisega tisps eem täiskasvanlikum [(?) pikem jutt..] ja oma kolimised enda lühikese eluajaga päris korralikult ära kolinud ning sooviksin lihtsalt stabiilsust ja tunnet, et SEE on MINU kodu.
Aga küll kõik loksub siis paika, kui selleks on õige aeg. Olen alati sellise suhtumisega olnud ja elu on näidanud, et nii ka läheb 😛
Niiet, küll saavad Suslik ja väiksed Suslikud ka varsti ENDA hoovis ringi joosta ning enda kasvatatud maitsetaimi ja muid saadusi süüa 😉 !
no minagi ju tulin ju heaoluriigist esimesel võimalusel tuhatnelja tulema ja armastan oma koduvabariiki väga. eks need suurimad vingujad ja kisendajad ongi need, kes mujal pole käinud ega adu, et igas riigis on omad probleemid. ja oma kodutalu… mm… vot see on alles väärtus. kuigi ma olen ka päris kindel, et teismeline mina oleks seda asja pisut teises valguses näinud. 🙂
Nii imelise arhitektuuri ja hingusega kohake – pildid ja tekst annavad atmosfääri väga mõnusalt edasi. Selline mõnus iseolemise ja -elamise kohake, kus kuuleb ka iseenda mõtteid. Linnakära on sageli hirmus väsitav ja akusid looduse keskel laadimas käia on must-have! Endalgi nii olnud, et keset pingelist sessiaega panen lihtsalt asjad kokku ja lähen mõneks ajaks levist välja ehk maale, kuhu internetiühendusel ja linnas kollitavatel probleemidel pole kohta. Ja siis tuled tagasi mõne päeva pärast, saad siit-sealt noomida, et nii ära kadusin, kuid kui ikka vaja, siis vaja ja agadeks aega pole 🙂
Meenutab Võrtsjärve ääres ühte kohta. Väga mõnus 🙂
Ma poleks uskunud, et sinitriibuline diivan vòin nii ilus olla 🙂
Võib*
Ja muide hea idee auhind jagada kõige aktiivsemalt lugejale. Pean seda mõtet vist kunagi laenama 🙂
Cant wait for part 2. This really sounds like paradise
Oh, sellises kohas puhkaks väga hea meelega 🙂