Möödunud sügisel puges see Stockholmist vaid 125 km kaugusel asuv loomaaed meile hinge ja nii võtsime me ka seekord pähe kindla plaani Parken Zoosse sõita. Vähe sellest, et me ise seda kohta hirmsasti armastame, polnud ju meiega seekord kaasa reisinud Sirli seal kunagi käinud. Samuti rääkis suvisesse Eskilstunasse sõidu kasuks tõsisasi, et sügishooajal oli loomaaia juurde kuuluv lõbustuspark sootuks suletud, kuid seekord avanes meil võimalus kõigil atraktsioonidel paar tiiru teha. Kõigist kogetud elamustest saad vahetult aimu postituse lõpus oleva vlogi kaudu – võtsin kaamera isegi pargi kõige kõrgema karusselli otsa kaasa, kuigi vist poleks eriti tohtinud…
Üks näeb sellel pildil väga tõsine välja, aga temagi nautis meie loomaaiakülastust täiel rinnal. 😀
Selmet loomaaia-rämpstoiduga leppida, valmistasime endale kaasa kana, mozzarella ja tzatziki kastmega pastasalati. Pargis on palju mõnusaid piknikulaudu, kus oma toidumoona rahulikult nautida. Ka ilm sattus imeilus olema, mistõttu oli karussellidel hullamise ja loomade vaatlemise vahele eriti mõnus üks aus ja hea kõhutäis selleks ette nähtud laua taga pintslisse pista. Mulle tekitab lastega väljasõitude tegemine alati sutike stressi, sest kuigi ma ei arva, et kõhutäis friikaid, vorsti ja ketšupit nad tapaks (vastupidi – maiustada peab inimene mõnikord ikka saama), tahaksin ma ikkagi, et nad elamusterohke väljasõidu ajal normaalset täisväärtuslikku toitu süüa saaks. Nii et edaspidi planeeringi meile võimaluse korral alati mingisuguse väikese eine kaasa. 🙂
Virsik on nüüd selles suurepärases vanuses, kui uued kohad ja toredad loomad teda suurest õnnest ruigama ja käsi kokku lööma panevad. Kõik loomaaia elanikud pakkusid meie pesamunale täiesti pöörasel määral rõõmu, huvi ja kõneainet. Tema käis ja vehkis kätega, meie heldisime ja kõkutasime natukene naerda, sest ta oli kogu oma elevuses lihtsalt nii väljakannatamatult armas. Ema suurim rõõm, ausõna. 🙂
Sulnis surikaadiportree. Mu lemmikloomad, tegelt ka.
Tean, et olen seekordse Rootsi reisi ajal üsna nigel blogija olnud, aga ega see arvutiekraan (vältimatud tööasjad välja arvatud) eriti ei tõmba, kui ilmad on nii ilusad, päevakava võimatult tihe ja kui õhtusse jääbki väike auk, tuleb see ilmtingimata järve äärde sõitmise ja vettehüpetega täita. Tõeline puhkus, ühesõnaga. Mul on nii hea meel, et me tulime, et Rootsi meid nii mõnusalt vastu võtab ja et ka Sirli seekord meiega on. Tõeline suurpere värk – elu on kohe tõsiselt-tõsiselt lustakas ja mõnus. Aga mis ma siin ikka seletan – küll te vlogist näete paremini! Nagu ikka – ärge unustage hammasratta alt parimat võimalikku kvaliteeti valida. 🙂
Tundub nii mõnus see Rootsi elu:) Ise pole kahjuks Stockholmi ja Helsingborgi kesklinnast kaugemale saanud. Seal järve ääres oleks kindlasti mõnus olla!
Kas teil on Sirliga ühine isa? Kas suhtled oma isaga ka? Pole kunagi temast juttu olnud vist:)
Ei ole jah eriti juttu, sest me kohtume väga-väga harva, kuigi elame samas linnas 🙂
oskad sa öelda kumb loomaaed lastega huvitavam/põnevam on kolmarden või parken zoo?
Ma arvan, et mõlemad on toredad, kihvti päeva garanteerib nii üks kui teine, aga Kolmården on kahtlemata uhkem loomaaed, mis vist kajastub ka piletihinnas, aga on seda kindlasti väärt. Kui on valida, soovitan Kolmårdenit – seal on safari-gondlisõit, delfiinishow, palju eksootilisi loomi jne. See lihtsalt on selline teistmoodi elamus. Aga kui hind ja autosõidu pikkus saavad määravaks, on Parken zoos ja selle juurde kuuluvas laste lõbustuspargis ka supertore!
Hinnavahe on pigem olematu, vaatasin, nii et valitagu võimalusel Kolmården!
Aitäh vastuse eest. Plaanis oligi Kolmardenisse minna, aga vaatasin vlogi ja Parken Zoo tundub ka igati kihvt koht. Seetõttu otsustasingi teadjamalt nõu küsida 🙂
Pole tänu väärt. Parkenisse lähete teinekord! 🙂
Miiu!
Olen mina ükspäev rahumeeli pikutamas, kui kuulen oma väikevenna (14-aastane) telefonist Sinu häält. Ta vaatas pea pooled Su youtube videod ära ja kiitis Sind taevani – alustades häälest ja lõpetades näiteks omanäolistest videoklippidest. Tundub, et oled meie pere üks lemmikutest!
See on nii tore kommentaar! Tunnen ennast kohe nii popi ja noortepärasena 🙂 Aitäh sulle ja tervitused vennakesele! Väikesed teismelised õed ja vennad on the BEST!
Selline väike vahepala, et nägin täna unes sind ja su õde, mõlemad olite blondide lokkis juustega. Sõitsime koos pimedas mingis Kopli trammis ja teie aiatasite mul õige bussi peale hiljem minna, sest ma ei saanud udu ette ka aru, kus me oleme. Niiet aitäh juhatuse ja lahkuse eest! 😀
Anytime, iSiilike 😀
Ma natuke lootsin, et blogger ei kajasta su uusi poste, aga sa oledki vaikseks jäänud. Tõstan kisa.
Vabandust, darling. Nii kiired ajad, et uhhuu. 🙁
Mina igatsen ka su postitusi juba väääägaaa:(
Mina ka 🙁
Pole küll seotud konkreetse blogipostitusega, aga kuna olen su andnud fänn siis kirjutan Sulle siia mõned küsimused, mis tekkisid mul täna su vanu blogipostitusi lugedes, sest millel küll ometi Sa uusi juba teed 🙂 ihihi, tegelikult tean, et Sul on hetkel kiire, aga ikka suures lootuses ootan uusi vloge või blogipostitusi.
Ühesõnaga tahaks hirmsasti teada, et kas endiselt on teil plaanis remontida oma kodu või jäigi see sinna paika, kuhu see jäi, või olete leidnud taas mõne võimaluse?
Teiseks küsimuseks oleks, et kas Sa kunagi tahaksid kirjutada ka oma kaalust enne ja peale laste saamist või üleüldse toitumisest. Peale kahte last sa näed ikka nii super välja, et teeb lausa kadedaks. Kas Sul on geenide poolest antud lihtsalt hea figuur või toitud sa tervislikumalt või teeb Sind selliseks kahe lapse järel jooksmine? 🙂
Kolmandaks ootaks ka veidikene tagasisidet sellest aparaadist, mis Mallukas Sulle kinkis, et jalad korda saaksid. Olen isegi mõelnud, et peaks minema laserepilatsioonile, sest olen ka õnnistatud koleda nahaga peale pikaajalist raseerimist. Mõtlesin, et sügisel/talvel võtan ette kosmeetiku juures laserepilatsiooni, aga kui see aparaat mõjub ka sama hästi siis miks ka mitte osta see endale koju.
Seniks soovin sulle jõudu ja jaksu uue kontori avamiseks ning ole sama tubli ikka edasi. 🙂
Hei, mu armas!
Postitada ma hetkel tõesti ei jõua, aga püüan sulle vastata siinsamas:
1. Muidugi on meil see plaanis! Meil lihtsalt ei ole ikka veel tegijat… see on hästi masendav mu jaoks, sest ma tõesti nii vajan seda remonti, aga mis teha, otsime edasi. Ega ta tulemata jää. 🙂
2. Ma ei tea, kui palju ma kaalun, ma ei ole ka kuigi heas vormis – ma ei ole kindlasti ülekaalus, aga mul on kõht ikka voldiline ja pepu olematu, sest istun seda laiaks. Saledusgeene mul vist pigem ei ole. 😀 Toitumisest olen ma rääkinud küll – ma ei usu valmistoitu, kosmilistes kogustes maiustamisse (ma olen nii harjunud mitte eriti maiustama, et tahvel piimašokolaadi tundub mulle kohutavalt jäledana) ja mu lemmiksöök maailmas on köögiviljad. Salatis, grillitult, hautatult… peaasi, et oleks võimalusel võis praetud, juustuga või mõne mõnusa kastmega. Ma ei loe kaloreid, ei näpista ennast pekist ja ei ohi, et ma olen kole ja paks. Ma olen pekine küll, aga riietun lihtsalt nii, et välja ei paistaks. Magic! Enne esimest rasedust kaalusin umbes 7-9 kg rohkem kui pärast sünnitust, sest enne lapsi jõin palju ja ilmselt sõin halvasti.
3. Masinast on vara rääkida. Kui saad laserdada, siis laserda. Seda peab nkn mitu korda tegema, aga see on ikkagi tõeliselt tõhus. Ma näen, et fotoepilaator töötab ka, laiguti on karvad välja langenud, aga osta ma veel ei soovitaks. Katsetan edasi ja annan teada, kui oskan täpsemalt hinnanguid anda!
Sulle ka kõike kõige ilusamat!