As I mentioned yesterday, we had the pleasure of hosting some very special guests a couple of days ago. Annie is a blog reader since ages ago and we have been pen pals for years. Now that she brought herself, her sis’ and kids over, we finally had the chance to meet – they live in Canada so it’s not exactly easy finding the time and getting the chance to get together. It was such a pleasure to properly get to know them and it surely was a night to remember. 🙂
// Nagu ma teile eile mainisin, oli meil paar päeva tagasi suur rõõm võõrustada väga erilisi külalisi. Annika on mu blogilugeja juba ürgajast saati ja me oleme juba aastaid kirjasõbrad olnud. Nüüd, kui ta iseend, oma õeraasu ja lapsed meile külla tõi, avanes meil viimaks võimalus kohtuda – kuna nad elavad Kanadas, ei ole kokkusaamiseks aja leidmine ja võimaluse saamine just kerge ülesanne. Nii vahva oli neid viimaks ometi näha ja korralikult tundma õppida ja ma olen päris kindel, et see õhtu jääb piiikaks ajaks meelde. 🙂
The girls brought out all the board games we have, built with Legos, cooked, played instruments, danced, tried on jewelry, drew pictures… sure was a busy afternoon!
// Tüdrukud mängisid läbi kõik lauamängud, ehitasid Legodega, tegid süüa, mängisid pilli, tantsisid, proovisid ehteid, joonistasid… programm oli väga intensiivne!
“Ooh, a spontaneous peck on the cheek!”
// “Oo, spontaanne põsemusi!”
*Wipes it off*
// *Pühib ära*
Little Gwennie is such a ray of sunshine it’s unreal. I’m not surprised that my daughter is used to the camera and learned to strike a pose at the age of 1. Gwennie, however, seems to be a natural. 🙂
// Väike Teele on tõeline väikene päikesekiir. Mind ei üllata põrmugi, et -minu- tütar on kaameraga harjunud ja et ta õppis poseerima enne, kui kõndima. Teelel on see oskus aga ilmselt kaasasündinud. 🙂
I made a beef stew for dinner and baked a classic peach and curd cake for dessert. 🙂
// Tegin õhtusöögiks veiselihahautist ja magustoiduks küpsetasin virsiku-kohupiimakoogi. 🙂
A very random and spontaneous photo, but I think it’s beautiful. Being drop dead gorgeous is obviously in their blood – I had four members of their family over, all of whom are simply beeeautiful!
// Täiesti spontaanne ja suvaline pilt, aga minu meelest on see imeilus. Ilmselgelt on see silmipimestava ilu-värk neil lihtsalt veres – mul oli neli selle pere liiget korraga külas ja iga viimane kui üks oli imekaunis!
Not only did our generous guests bring me toffee (no, there isn’t any left – I devoured it all, thank you for asking!), they also gave Peach a pretty dress and Ladybug got her very own Masha doll. I woke up to Masha’s feet poking my back this morning so that’s how much she loves it – she brings it with her everywhere she goes. 🙂
// Vähe sellest, et meie lahked külalised mulle iirisekomme tõid (ei, mul ei ole enam ühtegi alles – hävitasin kõik ühe hingetõmbega, tänan küsimast!), lisaks sai Virsik endale ilusa kleidikese ja kroonprintsess sai endale päris enda Maša. Ärkasin täna hommikul selle peale, et nuku varbad kraapisid mu selga – Maša on lapsele nii armas, et tassitakse isegi hommikul emme voodisse kaasa. 🙂
Nii hea on kuulda et talle Masha suureks sõbraks sai! Tuli just meelde kuidas Teele arvas et suus-sulava koogi sees on kartulid (virsikud). Enne kui suhu pistis.:)
Aitähh komplimentide eest! Meil oli nii nii tore! Varsti kordame. 🙂
Kusjuures see suvaline foto on tõesti imeilus! Nii ehe ja kaunis
Oot-oot, ma pean nüüd küll üle täpsustama. Ingliskeelses tekstis on neiu nimi Gwennie, eestikeelses Teele. What’s up with that?
Ta elab ju kakskeelses keskkonnas, ta nimi on Gwenivere Teele 🙂 Väga mugav mu jaoks, soovin, et saaksin kõigist oma tuttavatest nõnda lihtsasti kirjutada…
okei, kohe selgem. mõtlesin, et kuna sa oma latsekestele oled hüüdnimed pannud, siis äkki ma magasin maha mingi reference’i, et a’la meie ‘kevade’ teele on neil mõne raamatu gwennie 🙂
Wow, su mõte jõudis tükk maad rännata enne kui ma jaole sain 😀
Virsiku-kohupiimakoogi….heheheheee 🙂 (Kas ma olen ainus imelik? :D)
eih 😀 ma tegin kooki ahjust välja võttes ka lolli nalja, et koogi sees on väikese algustähega virsikud 😛
Jumal tänatud! (pühib otsaeest higi)
Maiul on ka Maša lemmik! A meil selline, kes räägib ja kõnnib. Õnneks ma oskan seda välja lülitada 😀
Ta ka räägib ja kõnnib teoorias aga praktikas me ei ole tema sisse patareisid pannud 😀
Kuidas sellist virsiku-kohupiimakooki teha? 🙂
Googelda “kardemonihõnguline aprikoosi-kohupiimakook” – see on juba aastaid üks meie pere lemmikuid 🙂
Oh, kui tore, et niimoodi blogilugejaga lõpuks ometi kokku saite 🙂 See kook näeb lihtsalt i-me-li-ne välja! Aga ma ei imesta enam üldse, kõik Su valmistatud söögid näevad imelised välja 😀
kardemon on nii hea. tahaks hetkel ka viilu seda kooki…või kaks. *kõnnib külmkapi juude, kus tühjus #hommepoodi
võtaks isegi pisut hommikusöögiks…
Mmm. See koogipilt võlus mind kohe ja pani maitsemeeled tööle 🙂 Ootasin, et leian juba kommentaaridest eest retsepti ja jehuuu, seal see link oligi. Läheb pärast tänast rullbiskviiditegu kohe katsetamisele 🙂 Ja nii tore, et blogilugejaga selline kokkusaamine toimus 🙂 Sellist toredat kohtumist sinuga, kus iganes, ootaks siin kindlasti paljud 🙂
hirmus tore oleks üks deit blogilugejatega korraldada 🙂 võtame plaani!
Plaan on väga väärt mõte 🙂