Mõnel õhtul, kui Virsiku päevauni on katkendlik või lühike olnud, läheb ta juba pisut enne kaheksat ööunne ja kui Kroonprintsessil eriti veab, avaneb neil puhkudel soodne võimalus kolmekesi printsessilauamängu mängida. Nii ka sel korral. Pakkusime endale pärast õhtusööki magustoiduks jäätist ja kuna kodupoes oli olnud vaid (minu arvates) igavat vanilliplombiiri, otsustasin ma päeva pidulikkust rõhutades kuival pannil pisut metspähkleid röstida ja kastmeks väikese tumeda šokolaadi ganache‘i valmistada. Milleks osta poest rõvemagusat “šokolaadikastet”, kui kodus saab jäätisele nii lihtsa vaevaga (koor potis keema, tulelt ära, šokolaaditükid sisse, sega – valmis!) kvaliteetsest šokolaadist nii suurepärase lisandi valmistada? Kogu asja idee oli uhke magustoiduga Kroonprintsessile (kes on parandamatu šokohoolik) üllatus valmistada ja nii käis ta iga 30 sekundi tagant köögis küsimas, kas nüüd on juba ometi valmis. No lõpuks ikka oli ka:
Siis oli aeg printsessimängu mängimiseks ja igaüks (peale issi) sai lahkelt valida, milline printsess ta olla tahab. Issi suureks õnneks määras Kroonprintsess talle Tuhkatriinu pildiga nupu – pidavat tema lemmikprintsess olema. Kroonprintsessiga on hirmus naljakas, aga vahepeal ka natuke frustreeriv lauamängu mängida, sest kui temast kasvõi ühe punktiga ette minna, hakkab ta halisema: nüüd sina võidad, mina ei võidagi, sinul on üks rohkem ja minul on ainult kaks… Õnneks saime siiski kokkuleppele, et rõõmustame teineteise edu üle ja elame üksteisele kaasa sõltumata sellest, kes võidab või ei võida. Kuna kõnealuses täringumängus on hästi palju välju, millele sattudes korra või paar vahele jääma peab, venis mäng üsna pikaks ja lõpuks hakkas üks meist (vihjeks võin öelda, et see oli üks kannatamatu neljane) täiesti häbematult sohki tegema… 😀
Kui peatükk Karlssonit loetud ja mõlemad põnnid unne suikunud olid, algas lapsevanemate kõige viljakam tööaeg ööpäevas. Nagu ma juba maininud olen, on seoses emadepäevaga natuke rohkem kui natuke tööd, mis tähendab, et sel nädalal on pea iga õhtu lõppenud nii:
Kui kõik arved väljastatud, tellimused vormistatud, Smartposti sildid kleebitud ja “kukukott” (meil on üks kindel kott, millega pakke Smartposti viime ja nagu igal väärikal kotil, on talgi päris oma nimi) pakitud sai, oli aeg metsmaasikalõhnaline vannipomm vannivette visata ja endale enne magamaminekut üks mõnus ja lõõgastav kümblus lubada…
Nali! Tööpäev lõppes kell pool neli hommikul ja ainus, millest ma mõelda suutsin, oli voodisse roomamine. Kuigi ma armastan seda kõike palavalt ja kuigi üha kasvava tellimuste hulgaga kaasnev hasart on meeletu, ei jõua ma ära oodata, et see nädal läbi saaks. Siis võtan puhkust, ausõna! Need pildid siin on vanad ja ma ei taha mõeldagi, kui kaua sellest on, kui ma viimati korralikult ja rahulikult vannis käia sain. Alumisel pildil olev kehakoorija on ise tehtud (vanasse Macadamia Professional sarja juuksemaski purki – sobib väga hästi minu meelest!) pruunist suhkrust ning kookos- ja avokaadoõlist. Kuna ma vanemas eas kohutavaks tsitrusefänniks hakanud olen, lisasin koorijale sidruni eeterlikku õli, mis moodustas koos karamellise pruuni suhkruga mu kõigi aegade lemmikule & Other Stories koorijale pea identse lõhna. Mõnus!
Mul oli täiega selline tunne et ma küsisin seda juba korra mingi nädal või kaks tagasi aga nüüd on mu kommentaar nagu tina tuhka kadunud!
Kas teoorias oleks nii ka võimalik tellida üks kaardike või postrike, et te ise saadate selle otse juba lõppsaajale (ja kirjutate oma ilusate käekestega sisse kaardile vms)? Ma olen ise tiba kaugel ja enam ei jõua nagu siia tellida ja siis uuesti Eestisse saata.
MA tegelt saan täitsa aru et tõenäoliselt on nüüd juba lootusetult hilja ja endal ka sitt küsida sellist asja eriti pärast sellest magamata ööst lugedes… aga noh, te nii viisakad inimesed, et vaevalt siin küsija suu pihta lööma hakkate! 🙂
päh, see ei ole isegi natuke ebaviisakas küsimus! pealegi on meil viimane tellimise kuupäev niikuinii alles homme ja ma su kommentaarile vastasin ka, et jah, saadame ikka, võime kaardi sisse käsitsi emale sõnumikese ka kirjutada ja isegi imeilusa valge lipsukese kleebime emadepäeva puhul tasuta peale. 🙂 kui otsustad, et läheb tellimiseks, siis: tellimine@kukupesa.ee, lisa kirjale saaja Smartposti andmed ka. 🙂
Vau, ma tõesõna mõtlesin, et oled imeinimene, kui lugesin sellest magustoidu meisterdamisest, lapsega lauamängu mängimisest, viimaste tellimuste pakkimisest JA VEEL sellest, et jõudsin vanni minna 😀
jõudsid*
haha ja siin ma nüüd siis haisen, eks 😀
On mingi erilisem suhkur või tavaline pruun? Ise olen teinud kohvipuru-pruuni suhkru-kookosõli koorijat. Natuke karmim koorija ja teeb väikestele tüütutele muhukestele säru ning teoorias pidi ka vist ainevahetusele kasuks tulema. Kofeiin ja puha 🙂
tavaline pruun 🙂 välispidiseks kasutuseks on vist savi, kas on ökoloogiline toor-roosuhkur või täitsa harilik pruun. ma olen ka kohvikoorijaid teinud, aga suhkrukoorija eelis on see, et vannipõhjas ei krudise pärast 😀
Lugesin su postitust ja milline äratundmisrõõm. Minu kohe nelja-aastaseks saav laps on täpselt samasugune lauamänge mängides. Meie mängime Peppa mängu ja laste Monopoli, nii kui keegi temast ette läheb, tahab ta mängu pooleli jätta või mõtleb oma reeglid välja, et mäng võita.
Väga tubli oled!
hehe nii tore! laste monopol kõlab täiega nagu mäng, mida meil vaja oleks! kohe hakkan uurima. aitäh sulle 🙂
Sa oled nii tubli. Minu arust on nii lahe kui on koguaeg midagi teha, kuigi see on ka väga väsitav.
on jah! päris kurb oleks lihtsalt passida ja ennast kasutuna tunda. või, kujutad ette, telekat vaadata õhtu otsa – eestis on see minu meelest veel eriti masendav, sest telekast ei tule konkreetselt mitte midagi. 😀
Mul ongi kohe uut koorijat vaja, peaks proovima 🙂