Apppii-iii-ii, mis ilm ja appii-ii-ii kui magusad maasikamaitsega (!) maasikad ma eile sadama Rimi ees kaupleva tädi käest ostsin! Mul on vahele jäänud kevade tõttu ikka veel tõsiselt raske endale pähe mahutada, et suvi päriselt tuli. Et tegelikult vist võibki talveriided lõpuks jalust koristada (ma eile hakkasin, aga ikka mõistus tõrkus – kas ikka saab päriselt kindel olla, et nüüd on päriselt suvi?) ja õues hakkabki päevitades nii kuum, et peab natukeseks köögilaua taha blogima pagema?
Ma igatahes pagesin, sest nädal on kohe-kohe läbi ja ma olen meie sellenädalast toidukorvi siiani kiivalt saladuses hoidnud. Kuna ma tegin nädala tellimuse alles esmaspäeval ja et see jõudis teisipäeval, on meil kõik kuidagi veidi nihkes ja pooli asju, mida ma selleks nädalaks plaanisin, pole ma veel valmistadagi jõudnud. Esmaspäeval tegin juba selles postituses mainitud forellikotlette küüslaugu ja juustuga aedubadega (nii kala kui oad tulid sügavkülmast), mille jäägid õhtul koos pastaga ära sõime. Teisipäeval võtsin kapist ammu-ammu ostetud frikadellid koos kahe Härmavilja pajaroaga ja keetsin need koos kahe Knorri kana bouillonette‘iga (kuubikust oluliselt etem maitse ja koostis) supiks. See konkreetne on mu lemmik külmutatud köögiviljasegu suppide (nt.- ka piima-juurviljasupi) jaoks, sest selle sees on kõik kõige paremad viljad, ka nii lillkapsas kui rooskapsad – mu lemmikud! Absoluutselt mitte midagi muud ei pidanud söögivalmistamiseks tegema kui vee potti laskma ja kaks pakendit lahti lõikama. Sest laisk. 😀
Kuna ma esitasin endale väljakutse, et selle nädala tellimus peab olema poole võrra soodsam, oli mul tükk tegu selle koostamisega nii, et eelarve lõhki ei läheks. Näiteks tahtsin H’le midagi hommikusöögiks osta, aga no ei mahtunud ükski mõistlik müsli meie eelarvesse. Meenus, et mul on kapid seemnetest ja pähklitest lookas, nii et tegin ise! Kuna Andra oli õhtul läbi astumas ja parasjagu poes, kui temaga rääkisin, palusin tal endale müsli sisse maisihelbeid juurde tuua – kanepi-, chia- ja linaseemned on sellised tihked tüübid ja kuna mu müslis oli seemnete kontsentratsioon liiga kõrge, ei olnud seda enam väga mõnus närida. Vastutasuks helveste eest andsin Andrale karbiga valmis müslit ja H, olles oma müslit juba maitsnud, vingus kõrval (naljaga, muidugi), et jajah, andku ma muidugi kõik tema hea müsli ära…
Panin kõik koostisosad (kaerahelbed, paki leivasegu, veidi kanepiseemneid, chiaseemneid, kõrvitsaseemneid, mandlilaaste ja rosinaid) ahjupannile ja valasin juurde sulameest ja natukesest seesamiõlist segu, segasin läbi ja röstisin (vahepeal paar korda segades) ahjus kuni kõik oli mõnus, krõbe ja kuldne. Leidsin kapist kolmveerand mingisugust külakostiks saadud Kalevi (minu meelest söömiseks mitte piisavalt) tumeda kirsišokolaadi, mille ka hiljem juba jahtunud müslisse hakkisin. Mõnus maitsestamata jogurti või keefiriga süüa. 🙂
Valdav enamus asju, mille ma valisin, olid päris korralikult alla hinnatud (soodustus oli kokku 8,60€, mis on selliselt korvilt ikkagi märkimisväärne summa) ja eriti suuri järeleandmisi tegema ei pidanud. Ostmata oleksin võinud jätta arbuusi, sest ma unustasin, et meil üks juba kodus on. Muus osas tasub arvesse võtta, et tegelikult ei ole meil ju kapid kunagi toidust tühjad ja nii on mul juba kodus olemas hulk asju, mida selle nädala toidukorvi juurde kasutada saan. Teisalt jällegi rändab ka osa sel nädalal ostetust järgmisse, nii et põhimõtteliselt on ikkagi võimalik pere 50€ nädalas täiesti viisakalt ära toita. Kui minu korvis on asju, mida teiegi viimati poest ostnud olete ja teil on tšekid alles, võrrelge hindu ja andke kommentaariumis teada, kuidas teile säästu-ostukorvi hinnatase tundub. Kas sinu kodupoest saab paremini ja odavamalt?
Nagu öeldud, dikteeris selle nädala menüü sisu peamiselt soov allahindlusi ära kasutada ja proovida toidukorvilt kokku hoida. Niisiis said selle nädala menüüsse plaanitud:
– Chorizoga täisterapasta. Kastmesse ostsin lisaks allahinnatud chorizole kirsstomateid, mozzarellakirsse, paprikat, tükeldatud tomateid ja küüslauku, peale Valio Fortet. Kodus olid olemas ka sibul ja värske basiilik. Selle valmistamiseni ma pole veel jõudnud, aga ilmselt teeme selle asja ära homme. Kui retsepti järgida soovite, on mul siin üks chorizopasta retsept. 🙂
– Ühepajatoit. Porgandi, kapsa ja sibula kilohind on nii odav, et seda rooga saab suures pajas odava raha eest väga suure koguse teha. Praadisin sibulaneljandikud, liha, küüslauguküüned, porgandijupid pannil läbi ja viskasin haudepotti koos eelmisest nädalast järgi jäänud pooliku kapsa ja jupikese suvikõrvitsa ning sel nädalal juurde tellitud nuikapsaga. Viimane ei ole eriline säästuvili, aga mina selleta ühepajatoitu ei tee – see on parim osa! Valasin potti natuke vett, purustasin pipart ja puistasin sekka suitsutatud soolahelbeid, mida ma muidu eriti ei kasuta (sest ma ei ole suur suitsutatud asjade fänn), aga mis ühepajatoidusse suitsuliha asemele ideaalselt mekki andma passivad. Mitu tundi hautatud pajatäit sõime esimesel päeval tatraga ja teisel keedukartuliga. Kõrvale käib ühepajatoidule alati hapukoor – ma seda lihavärki seal sees eriti ei hinda, aga magus hautatud porgand, nuikapsas ja peakapsas leemekeses natukese külma hapukoorega… mmm…
– Lindströmi kotletid. Poolekilosed hakklihapakid olid väga odava kilohinnaga, mistõttu võtsin kaks ja plaanisin ühest teha peediga kotlette. Eelarve nimel tuli laisal loomal muidugi tavalise aurutatud peedi asemel toored peedid valida. Kui kotlettide tegemiseks läheb (ilmselt teen homme esmaspäevaks valmis), viskan nad natukese veega haudepotti ja lasen neil ahjus oma elu elada. Kui panen pool peeti ja pool hakkliha, saan ühest pakist hakklihast mitmeks päevaks kotlette. Lisaks käivad nende sisse veel muna või kaks, pisut riivsaia, hakitud kappareid, sibulat ja küüslauku, soola, veidi muskaati ja jahvatatud musta pipart. Kõrvale teen tellitud vahukoorest, veisefondist ja purustatud rohelisest piprast kastme. Ja kindlasti peedist (tellisin teadlikult varuga) peedisalatit. Ja kartuliputru. Võrratu kartulipudru saladus, muide, peitub lahke käega lisatud võis (lisaks natukesele piimale), imepeeneks hakitud hautatud/praetud sibulas ja tsipakeses jahvatatud muskaadis!
– Karri ja mangoga kanapallid. Meie pere klassika, mis sai selle nädala menüüsse jälle tänu sellele, et kanahakkliha oli allahindlusel. Retsepti leiutasin ise ja see on meil retseptivihikus olemas ka! Tean, et retseptivihik on veidi nässus, sest meie vana domeeni on keegi ära ostnud ja veel ümber muutmata lingid suunavad neile peale klikkides kuskile karutagumikku. Osad lingid jõudsin korda teha, aga tegelikult on kõik selle blogi postitused ilusti alles ja ka paremal asuvast otsingukastist otsides leitavad. 🙂
– Hakklihakaste. See ei olnud otseselt plaanis, aga kolmapäeval pärast Musamari kontserti oli midagi kiiret ja lollikindlat süüa vaja ja natuke isutas ka. Ma pean tunnistama, et olen nii pirtsakas küll, et kuskil mujal peale enda ja oma emme kodu ma hakklihakastet nõus sööma ei ole. Mulle lihtsalt kohe üldse ei lähe see klassikaline veest ja hapukoorest või jahust tehtud valge ila, mida koolisööklas vanasti anti. Minu emme teeb hakklihakastet nii, et praeb rohke sibula ja hakkliha läbi, maitsestab muskaatpähkli, soola ja pipraga ning valab peale koort. Ei mingit jahu ega hapukoort! Mina riivin peenelt ja praen koos lihaga veel ka paar porgandit, mis annavad kastmele mõnusa magusa maitse, mahlakuse ja ilusa kuldse värvi. Hästi lihtne ja hea kodutoit, täielik lapsepõlvenostalgia. 🙂
Täielik Eesti talupoja eine – hakklihakaste, keedukartul ja kurk-tomat. 😀 Meie pere täiskasvanud armastavad väga toidu kõrvale ka marineeritud jalapenosid süüa, ostame neid oma Rootsi kodupoest suuuurte purkidega kaasa. Parim lisand hakklihakastme (või kotlettide) kõrvale on, muide, marineeritud peet. Kui ma suudan leiutada koha, kus hoidiseid hoida, tahan kindlasti suvel ühe laari koduseid marineeritud peete teha. Meil praegu värskete köögiviljadegi hoiustamisega suur jama, sest integreeritud külmkapp on vanasse korterisse jäetud külmkapist – jah, me oleme täielikud idioodid, et me selle maha jätsime – väiksem ja kehvem. Katlaruum on meil hästi soe, põrandad ja seega alumised köögikapid samuti. Saame õnneks sõpradelt tasuta ühe tillukese sügavkülmikuta külmkapi, mille katlaruumi lisaks paigutada saame, et seal varusid hoida. Ja ma ikka unistan suuuurest sügavkülmikust, kuhu talveks head ja paremat varuda…
– Ahjukana. Millegipärast vaatasin, et allahindlusel olevad kanad on suured koivad ja plaanisin nad ahjus valmis küpsetada ja köögiviljarisottoga serveerida – mul on kapis risotoriisi ja väike pudel spetsiaalselt selleks otstarbeks tellitud valget veini. Tegelikult on hoopis kintsuliha, nii et leiutan sellele kohe mingisuguse õlist ja vürtsidest marinaadi ja viskan hoopis koos köögiviljadega (paprika, kirsstomatid) lõunaks grillile ja teen kõrvale kurgi-kodujuustusalati. Edit: panin nüüd kana marinaadi, millesse valasin lahke käega oliiviõli, pressisin ja riivisin ühe sidruni, lisasin kolm küünt pressitud küüslauku, pundi hakitud karulauku (võib asendada nt. suure pundi basiilikuga), soola, mett, tšillihelbeid, kuivatatud peterselli (võiks misiganes kuivatatud või värskeid ürte, aga mul on seda ropult palju ja viimast värsket basiilikut hoian pasta jaoks) ja värskelt jahvatatud pipart. Pead ei saa anda, aga julgen arvata, et tuleb maitsev. 😀
Edit #2: Kana sai vaatamata lühikesele marineerumisele väga mõnusalt maitseküllane. Grillitud paprikal koorisin naha maha, lõikasin ribadeks ja segasin koos ubade, maisi ja grillitud tomatitega salsalaadseks tooteks. Seekord maitsestasin ainult soolaga, aga oleks veel laimimahla ja värsket koriandrit ka olnud… Igatahes tasub proovida. Järgmine kord teen samamoodi, aga lisan veel grillitud maisi (praegu olid nii mais kui oad by Bonduelle). 🙂 Kaste köögiviljasalati kõrval on jalapenokaste, mille H rõõmuks Marks & Spenceri toidupoest ostsin – terav, hapukas, suitsune ja koostisosade seas polnud midagi imelikku. Isegi suhkrut oli üsna vähe kui ma õigesti mäletan. Marks & Spencer on viimaseid päevi veel avatud, soovitan pilgu peale visata! Neil on mõnus valik tumedaid šokolaade, hästi palju maitsvaid teesorte, maitseainesegusid ja hea koostisega pastakastmeid laiskadele loomadele. Suur osa asju on praegu allahinnatud ka!
– Nädalavahetuse hommikusöök peekoni ja munaga. Tellitud Rakvere peekon oli ainus omasugune (õhuke “ameerikapärane”, mis ahjus krõbedaks küpseb) ja seda ma elu sees enam ei osta. Fuh! Ma ei mäleta, kas ma ei vaadanud koostist või jätsin selle parema puudumisel teadlikult kahe silma vahele, aga tehislikult maitsestatud ta igatahes oli ja seega üsna vastik kah. Ei soovita osta!
Salatitesse said (ja saavad) sel nädalal kurk ja tomat, paprika, möödunud nädalast allesjäänud frillis ja porru, riivitud porgand, peet ja kodujuust, mozzarellakirsid ja laabijuust. Magustoiduks tellisin harjumuspärase hunniku pulgajäätiste asemel suure paki šokolaaditükkidega vanillijäätist, milleni me veel jõudnud polegi, sest paar päeva maiustasime õunte või arbuusiga, tädilt saadud rabarberitest tegime siin ükspäev kisselli (mida pakkusime endale eelmisel nädalal pruukimata jäänud kohupiimakreemiga) ja samuti olen jõudnud sel nädalal küpsetada kaks imelihtsat šokolaadikooki – ühe Andrale (sest meil on selline tava, et tema aitab mind ja mina tasun toidus :D) ja teise eilsete külaliste tuleku puhul koju. Ja reede hommikul tegin lastele keefiripannkooke (pool täistera-, pool tavalist nisujahu), sest tundus, et see on täpselt õige viis suvepuhkust alustada. 🙂
Selline vist ongi meie kogu möödunud toidunädala kokkuvõte. Tundub, et kuigi mul algselt oli plaan mõndades toitudes kodus olemasolevaid asju kasutada, saab nädal aega 50€ eest siiski täitsa normaalselt ja mitmekülgselt söönuks. Tegelikult oleksin eriti rahul kui osa säästust tuleks selle arvelt, et lihakraam ostetakse kord kuus korraga kusagilt talust ja jagatakse sügavkülma portsjoniteks, aga kuni postituses mainitud külmikuprobleemid lahenevad, tuleb vanaviisi (ja ürgnõmeda koguse rumalate lihapakenditega) läbi ajada…
Meie lemmik on Oskari “Viie päeva peekon”. Ma ahjus pole proovinud, aga pannil saab küll väga krõbedaks. Sellega on muidugi ka üks jama – vahest on peekon väga mage ja mõnikord soolane. Aga see väga ei morjenda, kuna see oli ainus millele mingit jampsi juurde pole lisatud 🙂
Me oleme seni lasknud mu emmel Rootsist hästi õhukeselt viilutatud ja traditsioonilisel viisil suitsutatud peekonit tuua (ka puhas koostis), aga see on sügavkülmast otsas ja uut ei saa niipea. Ma pannil praadida ei taha, ahjus saab õhukesed viilud krõbedaks ja ei pritsi tervet maailma rasva täis ega levita haisu 🙂
Ootasingi pikisilmi su postitust, et saaksin kohe “kurtma” tulla. Oled coop’i köögi- ja puuviljade värskust siin taevani kiitnud, seega osutasin tavapärase e-Selveri tellimuse asemel Coop’ist tellimuse teha ja kerge pettumus – Arbuus oli maitsetu ja heleroosa, porgandid osaliselt otstest mustad ja pehmed, lillkapsal olid mustad täpid peal. Selveriga pole küll nii kehvasti läinud. Hinnavõit puu- ja köögiviljade osas oli küll ~4,5€, aga reaalsuses siiski mitte nii palju, kuna pean ju suht palju ära viskama. Imestama pani, et osad täishinnaga asjad on kallimad(!) kui Selveris.
Ma arvan, et see tagasiside pigem vist kuulub Coopile saatmiseks – siis on rohkem tolku. Ma ei ole sealt kehvakesi vilju tõesti kunagi saanud, arbuusidki see nädal mahlased ja magusad, porgandid ponksud. Kui korra saaksingi, ei viskaks vilju minema, vaid lõikaksin täpid hoolega välja – ma üldiselt olen rõõmus kui muidu kõlblik vili veel minu päästa jääb, mitte kaubanduskeskuse taha prügikasti ei satu. 🙂 Ma tean tuttava kogemusest, et kehva kauba kohta antud tagasiside peale on jama hüvitatud ka, nii et igaljuhul tasub neile sellest aru anda. Muus osas ei oska kuidagi lohutada ega aidata – meie pere säästab Coopides metsikult raha varasema Selveris ostlemisega võrreldes, nii et ma uuesti Selku kasuks igaljuhul Coopist ei loobuks. Pole põhjust ka antud, muidu prooviks vahepeal näiteks Maximat. 🙂
Võin ka enda kogemusest öelda, et kui ikka toode jama, siis Coop kompenseerib selle. Sain ühe korra ise sama kuupäevaga hakkliha, mil kuller toidu koju tõi. Asi polnudki niivõrd selles samas kuupäevas, vaid sellest, et hakkliha oli täiesti kummis. Silmnähtavalt pahaks läinud. Sai kohe võetud ühendust ka nende klienditeenindusega ning maksid nad mulle selle hakkliha raha tagasi suurte ja mitmekordsete vabandustega.
Ja ei, ma ei tööta Coopis 😀 .. Aga ka minu kogemus on see, et Coopis säästab ikka raha tunduvalt kui võrrelda seda nt Selveriga.
Mis mõttes kurtma tulla? Mida Miiu tegema peaks nüüd, hüvitama sulle midagi? 😀 Naljaka tooniga kirjutatud komm.
Sain ise ka Coopi tellimuse tund aega kätte ja kogu kaup on värske. Arbuusi pole veel jõudnud nuga sisse lüüa.
Ta jagas lihtsalt nördimust, ma arvan, mitte ei praganud minuga 😀 Aga seda küll, et kindlasti tasub Coopi teada anda, kui kaup on jama, mul pole isiklikult kauba teemal nurinat olnud, aga ükskord helistasin kilekottidest rääkimiseks ja ülimõnus teenindus oli.
Minu Coop tuleb 20-22 vahel, siis saan jälle muljetada!
Mina tellisin ka teist korda ecoopist arbuusi ja teist korda sain selle ka prügikasti visata. Nüüd aga olin targem ja kirjutasin kohe klienditeenindusse ka.
Miiu, need postitused on niiiii mõnusad! Sain kohe hulgaliselt inspiratsiooni ja eile tellimust tehes lasin veel silmadega postitused üle 😀
Suisa prügikasti visata?! Mis tal siis viga oli? Nii kummaline, mul neli tükki järjest (viimased kolm allahinnatud) ilusad ja tumepunased ponksud… aga eks seda on muidugi pakendaja raske tuvastada ka. 🙁
Nii tore, ma siis jätkan veel kuni huvi on ja mul tänu sellele indu, et te kaasa räägite 🙂 Aitäh!!!
Ma tassisin ka eile kõhkleva näoga talveriided lõpuks üles garderoobi peitu ära.. Vast ikka ei pea nüüd paar kuud neid taga otsima minema.
Tegelikult aga tahtsin ka Sind nende menüüpostituste eest tänada. Peame ennast keskmisest teadlikumaks toitumise teemal, aga nö klassikud meie tavapärasesse menüüsse ei ole varem teed leidnud – lapsepõlvetraumad ühelt poolt ja teisalt on nende vanade klassikute valmistamine alati väga keeruline tundunud, väidetavalt veedeti ju vanasti terve päev pliidi taga, seega ei saa need loogiliselt võttes kiired road olla :).
Eelmisel nädalal võtsin end kokku ja keetsin sinu juhiste järgi borši valmis, ei olnudki nii keeruline kui ma oma peas selle varem mõelnud olin, hoopis väga kiire oli (ainult kapsas, vana sunnik, ei tahtnud pehmeks minna) ja kõigele lisaks maitses ka imehästi. Seekordsest postitusest jäi hinge kraapima ühepajatoit, sest sellega on ilmselt nii minul kui mehel oluliselt suurem vastumeelsus lapsepõlvest kaasas, aga vist peab kätte võtma ja proovima – äkki saame ikkagi sõpradeks.
Nii põnev lugemine, aitäh! 🙂
Mina teen ise müslit nii, et sulatan kookosõli ja sutsu mett kokku ja väga mõnus tuleb.
Mul kookosõli pold ja oliivikas on kibe, nii et seesamiõli it is! Aitäh ka, ise kirjutades alati mõtlen, et sai ikka hirmus igav jutt, aga tagasiside motiveerib jätkama 🙂
Ma tavaliselt teen müslit kõige lihtsama rapsiõliga, sest kookose/oliivi maitse mumst varjutab kõik muu, umbes nagu ketšup. Noh, kui just eesmärgiks pole saavutada kookose maitse, oluliselt odavam on rapsiõli ka. Teine oluline avastus mu müslide-kogemuses olid mooniseemned chiaseemnete asemel. Mulle tundub järjest enam, et need chiakad on kasulikud pigem leotatuna, vormitud magustoiduks või pudinguks ja mooniseemned lisavad müslile rikkalikumat maitset.
Poes olevate, vähegi sobivamate müslide eest küsitakse sellist roppu hingehinda, et enam ei tõuse käsi neid korvi laduma.
Minu suur lemmik on kõrvitsaseemne-pekaanipähkli-mooniseemne-seesamiseemne-kaerahelbe põhi, millele pärast jahtumist veel sisse segada kuivatatud mangot ja jõhvikaid. Kui jälgida hindu, siis näiteks Prismast võib saada mõnel päeval väga soodsalt lahtiseid pähkleid, teine taoline koht, kuskohast seemneid-pähkleid jahtida, on üks huvitav hulgiladu Lasnamäel, mis on ka tavahingedele avatud. Ühe portsu müsli (mis meie pere jaoks on ca 3kg) jaoks ei kulugi nii palju koostisosi kui arvata võiks, tavaliselt ühest ostukorrast saan valmistada ca 2-3 portsu. Mee võib asendada heakvaliteedilise suhkrusiirupiga, sest nii kõrge kuumuse käes hävib põhimõtteliselt kõik, mis mees hea on, järele jääb ainult seesama suhkrute segu.
Nii palju head pähkli- ja seemneinfi! Linaseemneid on küll üsna mõttetu purustamata sisse süüa, aga chiade puhul pole ju vahet, kas leotad neid pudingu tarbeks kookospiimas või müsliga jogurtis.
Mul on kodus mett nii metsikutes kogustes (liitreid kümme), et lihtsalt pean seda pruukima, aga muidu küll, jah, kuumutades pole ta vähimalgi määral etem harilikust suhkrust. 🙂
Jaaa, ma ka nii põnevusega loen neid nädala menüü postitusi.
Tellin ise ka juba pikemat aega Coopist ning samuti nädala kaupa. Ja eks menüü koostamisel jookseb tihti juhe kokku, niiet super on siit igasugu huvitavaid retsepte leida ja seekord meeldis väga, et Coop nimekiri sul ilusti välja toodud!! Nii leian uusi põnevaid maitseid ja tooteid mida katsetada, muidu ju ikka rändavad nimekirja need harjumuspärased.
Kuna see mu esimene kommentaar siin 🙂 Siis lisan kohe ka, et mulle täiega meeldivad laste riiete postitused, või mida ägedat on lastele ostetud. Jah just lastele 🙂
Ok lõpetan, suvi on 🙂
Aitäh, JC, esimese kommentaari ja sisuka tagasiside eest! See kulub tõesti marjaks ära, siis viitsin teinekordki siin toidunädala lahti kirjutada ja selle läbi kindlasti (teilt kommentaariumis õppides ja end analüüsides) ise ka areneda 🙂
Sellest on nüüd pikk jupp aega möödas kui ma lastele viimati asju ostsin, aga luban, et pean järgmine kord sind meeles ja jagan siin ka. 🙂
Alati on huvitav lugeda kuidas ja mismoodi teised inimesed toitu valmistavad. Minu suureks üllatuseks on tore lugeda ja tõdeda, et paljud toredad justnimelt noored pere/kodukokad kastmetes ei kasuta enam jahu. Vahukoor on parim kastme koostisosa üldse ja rohkem pole vajagi.
Teen samamoodi hakklihakastet, ainult koorega, oleneb kas kodus on vahukoort või kasutan toidukoort 15% Teine minu lemmiktoit on kanahakklihakaste, kuhu käib lahke käega vaid hakitud porrut, mis praetakse koos kanahakklihaga, sool, pipar ja ainult vahukoor või siis toidukoor, ja imeline maitsev kaste tuleb sellest. Keedukartuliga või kartuli-pataadipüreega on väga maitsev. Usun, et kui inimesed muudaks oma harjumusi, siis paljud enam ei kasutaks kastmetesse jahu, sest ilma jahuta kastmed on kordades maitsvamad.
Suur suur aitäh sulle, teed tervislikult ja maitsvalt söömise palju lihtsamaks 🙂
Ostsin täna laada pealt mingisugust huvitavat tšilliga pastat ja just mõtlesin, millega seda teha ja nüüüd ja nüüüd ma avastasin siit selle Chorizo pasta retsepti! Ehk siis viskan veisehakkliha nüüd sügavkülma oma aega ootama ja lähen ostan homme poest hoopiski Chorizot! Loodan, et tuleb hea, olen ka kartnud selliseid vortsilisi kastmes kasutada ja pigem niisama sisse kühveldanud 😀
Ja suur tänu sulle nende toidupostituste eest! Need on andnud nii palju inspiratsiooni ja tunnen, et peaks ka hakkama nädala kaupa toitu tellima, sest see raha, mis ma toidupoodi jätan, on ikka täiesti ulmeline ja kurb.. eriti veel, et ma olen jube emotsiooniajel ostleja ja tihtipeale maandub toidukorvis täiesti mõttetu crapp
Tahaksin nii palju öelda (head, ikka head). Aga pikk jutt on s**** jutt. 😀 Seega ütlen Sulle vaid seda, et SA OLED NII INSPIREERIV INIMENE!! 🙏🏼
Pikad jutud on just kõige ägedamad!
Jep mul sama mõte!
Nii hea lugemine! Täiega huvitav, üldse mitte igav. Pani kohe ennast analüüsima ja mõtte lendama järgmise nädala osas!
Kui keegi leiab mingi hea ja õige ja mõnusa peekoni meie kaubandusest, siis olen ka info eest tänulik! Seni olen ostnud Maximast ühte kindlat sorti. Firma nime kahjuks ei tea/mäleta..aga seda mujal ei ole müügis näinud ja Maximas ka sageli otsas 🙁 Söön väga vähe lihakraami ise ja peekon on üks väheseid, mis maitseb ja mida sageli ka toidus kasutan, aga head on nii raske leida :(.
Mul tekkis küsimus, et kas lastel ka toite, mida nad üldse ei söö? Ja teie pere täiskasvanud? Ehk siis, kas on toiduaineid, mida te lihtsalt selle tõttu ei osta, et keegi neid ei söö.
Rakvere Ameerika peekon on hea, rõve oli see BBQ versioon! Teistele küsimustele vastan arvutist ja veits hiljem 🙂
Matsimoka peekon on üle kõige, saab osta nii tükina kui lasta ära viilutada.
Tartus on nad Kaubamajas, Tallinnas Ülemistes, Rocca al Mares, Solarises.
Kas nad viilutavad paberõhukeseks (nagu tõesti läbipaistvalt õhukeseks) ka? Sest see harilik paks peekoniviil pole üldse minu teema…
Soovitan minna proovima ja küsima, alati on tore teenindus.
Minu jaoks on piisavalt õhuke, aga pole vaadanud, kas läbi ka paistab 🙂
😀 😀 😀 kujutlesin ennast praegu leti ääres peekoniriba läbipaistvust testimas, hakkas väga lõbus!
Ma usun, et isegi Matsimoka puhta koostisega viineritega oleksid sa rahul – mina ostan lihatoodetest ainult Matsimokat (viiner käib seljanka sisse, kui on midagi kiirelt lauale vaja). Suurepärane teenindus on neil ka, kõike saab maitsta ja mehed on muhedad!
Ma usun ka, et põhimõtteliselt on kõiki asju – viinereid, komme, kalapulki – puhta koostisega olemas. Aga kuna ma usun neisse va psühholoogilistesse assotsiatsioonidesse toitumisega seoses, siis ma oma lauale ikkagi püüan igapäevaselt mitte panna – lihtsam mitte kembelda kui kuskil on lõbusad vinkud menüüs ja ma tahan, et nad sööks midagi muud. 😀
Aga puuviljad ja marjad? Ostkuorvis oli ainult arbuus… mõtlen, et kas te neid ei tarbi üldse või ostate lisaks? Siis enam ostukorv 50 euri piiridesse ei jääks…Ja hommiku- ning lõunasöögiideid oleks ka huvitav lugeda 🙂
Õunad on ka tegelikult ostukorvis (ja pildil ka) lisaks arbuusile. Samuti söövad meie lapsed vahepalaks harilikult värskeid porgandeid, kus samuti ohtralt kiudaineid, kasulikke süsivesikuid ja vitamiine. 🙂 Puuvilju tarbime muidugi ikka rohkem, tol nädalal ostsin Rimi eest letist hunniku maasikaid ja pirne, kokku oli arve nende eest vist mingi kolm ja pool eurot. Kui ma poleks arbuusi ostnud (sest meil eelmisest nädalast oli juba üks), oleks need saanud ka viie kümpi sees. Sel nädalal olid 50€ ostukorvis virsikud, banaanid ja kiivid. Marjavaru on meil sügavkülmas ka, seda saab iga eestlane endale suvel tasuta metsast koguda, nii et kõik on võimalik ja üsna suhteline.
Lõunasöögiks on meil harilikult õhtusöök teise lisandiga või siis vastupidi, teen söögi lõunaks ja mugandan õhtuks sama veidi teises kuues. Muidugi on ka päevi kui teen kaks rooga (näiteks täna teen lõunaks peedikotlette, tatart, peedisalatit ja koorekastet, õhtuks külalise tuleku puhul lasanjet, homme ilmselt lõunaks tuleb seesama tänane kotlett lillkapsa-kartulipudruga). Hommikusöögiideid on varem ka palutud ja see postitus kindlasti tuleb. 🙂
Mul on tõsiselt hea meel, et rohkem enda ja oma pere toiduharjumustest kirjutad. Olen täpselt samal lainepikkusel selles osas ja plaanin enda tulevikupere toiduväärtusi sarnaselt kujundada ja nii tore on lugeda, kuidas sa sellega praktikas toime tuled. Keeeeeep it coming!
Ja kodus treitud müsli sisse soovitan soojalt kaneeli lisada – eriti piimaga süües annab hullult mõnusa meki 🙂