Tänu ühele minu ema armsale sõbrannale (edaspidi: Marjavõlur) läks meil sel aastal talvevarudega kohe eriti hästi. Ma tegelikult olin kartnud, et meil sel aastal midagi kõrvale panna üleüldse ei õnnestugi, sest meie uus integreeritav külmkapp on naeruväärselt tilluke. Tõesti, kui olete kööki planeerimas ja kaalute, missugust kappi hankida – eelistage võimalusel eraldiseisvat. Meie vanas kodus olnud külmkapp (mille vähem kui kaks aastat tagasi 700€ eest ostsime) oli üle kahe meetri kõrge, täiesti hullumeelselt mahukas (ja me nüüd muidugi kahetseme, et selle maha jätsime, sest tahame katlaruumi lisakülmiku panna…) ja olles sellega nii harjunud, ei osanud ma aimatagi kui ebameeldivaks võib kitsastesse külmikuoludesse tagasi kolimine. Tahaks kohe valjult ja demonstratiivselt poriseda kui väga ma oma võrratut külmkappi igatsen…
Aga mitte sellest ei tahtnud me täna rääkida! Igatahes juhtusin ma mõni nädal tagasi Facebookis Marjavõluri postitust nägema, kus ta teatas, et toob Lääne-Virumaalt maasikaid Tallinnasse. See oli väidetavalt ka viimane korralik maasikanädal (üleüldse on suvi maasikmarjadele sel aastal kahetsusväärselt vähe päikest näidanud), nii et mina küll tunnen, et mul hirmsasti vedas. Eriti ehmatavad olid aga marjade kilohinnad. Ostsin marju kolmest eri sordist – Polkat, Sonatat ja Asiat, mille kilohindadeks olid vastavalt 3,50€, 3,75€ ja 4,75€. Kes turul käinud on, saab isegi aru, et vaid paar tundi varem põllult tulnud, otse koduukseni kohale toodud ja taimekaitsevahenditeta kasvanud maasikate eest on seda ikka väga-väga-väga vähe. Kokku oli kõigi kümne kasti peale maksimaalselt peotäis söögiks kõlbmatuid marju – ülejäänud olid kõik ülivärsked, prisked ja imemagusad. Jurakad punapõsksed Asiad pistsime kohe pintslisse, Sonatad külmutasin ja Polkad keetsin moosiks.
Kuna me samal päeval Lottemaale sõitma pidime, sain puhastamise juurde asuda alles õhtul ja isegi mahlased ja õrnad Polkad pidasid selle aja (küll külmkapis, aga siiski) imeilusti vastu. Kell pool kaks öösel viimase kastitäie kallale asudes oli maasikamaitse mu suus piltlikult öeldes veremaitsega asendunud, aga hakkama sain! Ja olen nüüd nii-nii-nii rahul. Millegi muu jaoks meie vaeses sügavkülmas nüüd ruumi hästi ei jagu, aga see probleem leiab endale peagi tänu ühele armsale blogilugejale lahenduse. 🙂
Aga sellega meie hea Marjavõluri teened meie talvistele pudrutaldrikutele ei lõppenud! Ma olen küll maasika toormoosi suur-suur austaja, aga tegelikult on mu lemmikmarjad hoopiski mustikad. Postitasin ju ka blogi Facebookilehele üleskutse marjamüüja leidmiseks, kuid seal välja pakutud marjulised asusid igalpool mujal kui Harjumaal. Ka hinnad, olgem ausad, tundusid õige pisut krõbedad – vist oli 8€ liitri kohta? Pöördusin mina siis uuesti Marjavõluri poole – täiesti huupi, sest no… see, et inimesel on jalg maasikaukse vahel, ei tähenda ju, et ta kõiki maailma marju vahendab? Aga kujutate pilti, Marjavõluri õde on juhtumisi Mustikavõlur! Mustikavõluril on küll sel aastal jalg kipsis, aga ometigi toodi mulle täna hommikul jälle suur hunnik imelisi marju koduukse taha. Niiviisi on nats nagu naljakas mõeldagi, et mina suutmatuse ise marju korjata raseduse süüks ajasin… Ja hinnaks 4€/liiter! Näpistage mind, ma näen und… 🙂
Lapsed olid ka täiesti sillas ja samal ajal kui nemad kahe käega mustikaid suhu ajasid, kühveldasin mina teise kastitäie (sest ühele oleme poole päevaga juba praktiliselt otsa peale teinud) karpidesse, et natuke rõõmu talvistesse pudruhommikutesse ka jaguks. 🙂
Kui meie uus (one woman’s trash is another woman’s treasure) katlaruumi-külmkapp lõpuks platsis on, tahan kindlasti ka kodumaistest viljadest köögiviljasegusid sügavkülma ette valmistada. Sest meil on siin ju varsti keegi, kes südatalvel oma esimesi ampse võtma hakkab ja maru kena oleks kui need võiksid puhtad ja kodumaised olla. Oh, kuidas minu sisemine orav selle toreda marjavaru üle rõõmustab! Mida teie talveks valmis varunud olete või varuda plaanite? 🙂
Armas Miiu! Sinu postitusi on nii-nii tore lugeda! Oled suureks eeskujuks oma siiruse ja armsusega, terve Sinu perekond on ülitore! Mul on väga hea meel, et taas blogilainel oled 🙂
Aaga talvevarudest – kuna meil üürikorteris on äärmiselt väike sügavkülma osa, siis talvevarusid ei saa teha. Ka purki ei saa panna, kuna mu armas neljakuune pojakene ei taha väga üksi toimetada, seega naudin emadust täiel rinnal 🙂
Pole üldse talvevarude teemal mu kommentaar aga tunnen huvi teie Ikea köögi vastu, kas on võimalik, et kunagi tuleb sellest ka ülevaatlik postitus? :):)
Tuleb, aga meil pole veel tööpinda (on ajutised pind ja kraanikauss) ega seina, sest raha sai muru rajades otsa 😀 Aga kohe kui valmib, MUIDUGI tuleb postitus!
Mul põhimõtteliselt kasvavad suvikõrvitsad, millega ma väga midagi toimetada ei oska. Et juhul kui sa peaksid Väikevenna püreedeks tahtma, täitsa oma tehtud komposti pealt kasvanud ja igati ökod 😀
Kle ma söön need ise ära 😀 Anna siia!!!
Need veidi peaksid veel vist kosuma (ega ma ei tea kui suureks need konkreetsed kasvama peaksid või mis hetkest neid sööma hakata okei on).
Mida noorem, seda parem <3
Mul külmas maasikad, maasikatoormoos, kukeseened, metsmaasikad. Purgis maasikamoos ja marineeritud kukeseened. Pudelites rabarberisiirup ja praegu tegemisel valgetest sõstardest siirup. Järgmine nädal saan mustikaid, valmivad mustsõstrad, mis niisama külma, punased sõstrad, mis siirupiks. Ootan veel põldmarju, õunu moosiks ja mahlaks ning ehk võimalus kelleltki kreeke, ploome, kirsse jmt ka sebida. Ahjaa..vaarikad unustasin ju 😀 need lähevad toormoosiks ja niisama külma. Ja isver..seeni veel vaja soolata ju. Seda kõike lugedes..mul vist midagi viga 😀
Mmmmmm ei sul pole MITTE midagi viga! Vastupidi! Sa oled veatu. 😀
Veatu vast mitte. Lihtsalt väga väga kurb oleks vaadata oma ema aias marju mädanemas, kui mu lapsed need hea meelega ära tarbivad. No ja meie mehega muidigi ka. Enamus asju kas endal või tuttavatel olemas ja siis oleks vast tõesti mul midagi viga, kui natukese töö eest poleks nõus midagi niiii head oma perele tegema 🙂
Mumst need prioriteedid nii õiged ja armsad 🙂
olen sel aastal kehv orav olnud, seni on külmas ainult maasikad ja karulauguvõi. aga kui ma nüüd peaksin juhtuma linnas viibima paar päeva korraga, ostaksin turu pealt kukeseeni külmutamiseks ja veel plaanin korjata mustikaid ja pohli metsakesest ja loodan ühte kohta musti sõstraid korjama minna. suurima rõõmuga külmutaksin ka vaarikaid, kui neid sellistes kogustes, et ma toorelt ära ei söö, kuskilt saab. ja sügisel oskan veel ennustada õunamahlategu, nii et natuke ikka saab koriletud ka. eelmisel aastal sattusime heade puravike peale, neid kuivatasime ja panime karpi talviste seenerisotode tarbeks. mmm.. hakkab ila klaviatuuri lühisesse ajama