Käes on jälle esmaspäev ja et hommikul käis kuller eile vormistatud tellimust ära toomas, mõtlesin, et jagan selle sisu ja selle nädala eeldatavat menüüd teiega ka. Statistika huvides: selle nädala ostukorvi sisu koosnes 50 erinevast tootereast ja ostukorvi kogusumma oli 95,64€.
Kuna meil on selja taga tüütu haiguste periood ja et ees seisab tuhat tegemist vajavat (eeskätt aia-) tööd, on mul kokkamismotivatsiooni ja -jaksuga kuidagi eriti kehvasti. Nüüd, kolmanda trimestri hakul (käsil on praegu 27. nädal), on mul süda jälle tihedamini paha ja söömine tundub viimasel ajal eriti tihti raske ja tülika tööna. Niisiis tundsin ka selle nädala toidukorvi koostades, et tahan seekord eriti lihtsalt, kergelt ja kiirelt läbi ajada. Küsisin ka pererahvalt üle, mida nemad algaval nädalal süüa tahaksid ja nii Kroonprintsess kui H nõudsid suppi – esimene peedi-, teine forellisuppi. Algaval nädalal sööme seega:
– Täna valminud lihata borši. See on meie menüüs vähemalt ülenädalane külaline, sest on Kroonprintsessi lemmik ja ühtlasi ka tõeline laisa looma supp – valmib kiirelt, vähese vaevaga ja jagub ilusti kaheks päevaks. Praen kaks õhukeselt viilutatud sibulat pannil läbi, viskan seltsiks hunniku jämedalt riivitud porgandit, praen neis maitsed esile ja tõstan need siis koos viilutatud kapsa ning paari loorberilehe ja piprateraga puljongisse (näiteks Foodstudio omasse) keema, lisan mõne aja pärast kartulikuubikud, lusikatäie kontsentreeritud tomatipüreed ja keedan koostisosad pehmeks. Viimasena riivin sekka Kadarbiku aurutatud peedid (sest laisk loom ei auruta-koori kiire supi sisse peeti) ja maitsestan supi nagu hariliku borši – naaatukese äädika, veidikese suhkru, soola ja värskete maitseürtide, nt. tilli ja peterselliga. Seda suppi sõid kõik mõminal õhtusöögiks ja homseks lõunasöögiks sööme ka. 🙂
– Koorest forellisuppi. Meil on sügavkülmas veel mõned kotitäied luude ja nahata forelli ning H palus, et ma neist talle supikese keedaks. Kalasuppi tehes praen kõigepealt väheses võis läbi ühe porru, ühe tükeldatud paprika ja sellerivarre ning paar ratasteks lõigatud porgandit. Keedan neid kanapuljongis – kuna ma ei ole maailma kõige suurem kalafänn, on see minu jaoks hea viis kala spetsiifilist maitset pisut vähemaks timmida, kuid siiski perega koos maitsvat kalarooga nautida. Kui porgand on peaaegu pehme, lisan väiksemaks lõigatud brokoliõisikud (mille ma muidugi seekord tellida unustasin…) ja kartulikuubikud ning keedan neid kuni needki on pehmeks keenud. Lõpus lisan supile veel 2 dl vahukoort, paar peotäit maisi ning tükeldan kalafilee suupärasteks tükkideks. Lasen kalakuubikutel pärast soola, pipra, näpuotsatäie tšillihelveste ja värske tilliga maitsestamist vaid minutikese supis podiseda ning lülitan siis pliidi välja. Nii küpsevad kalatükid küll edukalt läbi, aga ei muutu kuivaks ja saepuruseks. 🙂
– Grillitud köögiviljade ja mozzarellaga salatit. See on minu kõige-kõige lemmikum söök, mis valmib grillpanni abiga. Panen pannile supilusikatäie võid, hõõrun selle laiali ja asetan särisevale pannile suvikõrvitsaviilud, paprikatükid ja kirsstomatid, mille puistan üle soolaga. Eriti suvikõrvitsa, aga ka tomatid ja paprika, muudab säärane võis grillimine pealt mõnusalt karamelliseks ja seest pehmeks ning magusaks. Sageli asetan ka mozzarella veel pannil pikutavatele viljadele, et see seal pisut ära sulaks. Minule piisab täiesti nende viljade mõnusale krõmpsuvale salatipadjale asetamisest, basiilikulehtede lisamisest ja magushapuka balsamicoglasuuriga üle niristamisest, aga ülejäänud kamba rõõmuks keedan ilmselt juurde kuskussi/bulgurit ja grillin selsamal eelkirjeldatud meetodil näiteks kanafilee või sügavkülmas varuks olevaid hiidkrevette.
– Kodused kotletid, aurutatud aedoad küüslaugu ja parmesaniga, kartul ja kodujuustu-tilli-kurgisalat. Mul isutavad küüslaugu ja juustuga oad juba issand-ise-teab-kui-kaua, aga värskeid ube poes ei pakutud, pidin leppima külmutatutega. Küllap ajavad needki asja täpselt sama edukalt ära.
– Aurutatud lillkapsast, pannil kuldseks praetud kanafileed ja külma kastet (küüslaugumajoneesiga). See on meie pere ülitavaline kiire õhtu söök ja ausalt öeldes oma lihtsuses hästi maitsev ka. Kanafilee saab pannil väga maitsvaks ja mahlaseks praadida – trikk on lihtsalt selles, et kuumale pannile ei tohi panna külma liha, filee pind tuleb enne pannile panemist köögipaberiga kuivaks patsutada ja praadimist peab alustama üsna kõrgel temperatuuril. Kui filee on kummaltki poolt või ja õli segus kuldseks ja krõbedaks praetud, ei saa mahlad enam sedakaudu välja ja nii saab kana soola-pipraga maitsestada, kuumust alandada ja kaane all korralikult läbi küpsetada ilma, et kanast saapatald saaks. Kastme tegemiseks segan kaks osa Hellmann’si (ükski teine ei meenuta pärismajoneesi) ühe osa maitsestamata jogurtiga, lisan ühe tillukese pressitud küüslauguküüne, veidi mett ja soola-pipart. Sobib lillkapsa (või brokoli) ja kana juurde võrratult hästi. 🙂
– Grillitud toorvorstid, köögiviljad ja maisitõlvikud värske salatiga. Nii homseks kui ka kolmapäevaks lubatakse võrratult ilusat suveilma, nii et ilmselt võiksime ühel neist päevist õhtusöögiks grilli käima joosta, üht-teist sellele küpsema visata ja õues süüa. Ma olen üsna kategooriline valmispakendatud grill-liha vastane (sest kõrge kilohind, ülesoolatud ja ebakvaliteetsed lihatükid), aga kuna ma nädala sees millegi ette marineerimiseni tõenäoliselt ei jõua, saavad grillile minu hinnangul üsna okei koostisega Eesti Rahwa toorvorstid, mis poes allahinnatud olid. Lisaks paneme grillile köögivilju (kui juba, siis juba – need on niikuinii parim osa) ja või ning soolaga kokku määritud maisitõlvikud.
– Mingi vorm. Tegin kaks nädalat tagasi kartuli-porgandi-hakkliha (porgandiga, sest meil oli teadupärast porgandinädal ja kartuleid oli ainult mõni) ahjuvormi ja hästi maitsev sai. Üleüldse on seesugused road mugavad suure pere toidud, sest suurde vormi mahub korraga palju ja kõik valmib ahjus ilma suurema rabelemiseta, omaette. Krõbe juustukate on ka nagu tõeline kirsike tordil, kõrvale salatike ja igati viisakas toit on kaheks päevaks olemas. Mina praen selleks sibula ja hakkliha pannil läbi, maitsestan pipra ja muskaadiga. Viilutan kartuli ja riivin porgandi (võib-olla veel midagi kui pihku jääb) ja laon lihaga kihiti vormi. Kallan kõik üle küüslaugu (no mingi neli-viis küünt) ja soola-pipraga maitsestatud munapiimaga (üks muna ühe dl piima või koore kohta) ja puistan üle riivjuustuga. Küpsetan 200C juures (alguses fooliumiga, viimased 15-20 min ilma) kuni valmis saab. 🙂
Salatitesse ja taldrikule lisandiks satuvad sel nädalal: frillis, redis, värske kurk, avokaado, kirsstomatid, mustad oliivid, punane sibul, granaatõun, paprika ning värske basiilik või till. Samuti on meil kapis ohtralt erinevaid juuste: kodujuustu, mozzarellat, fetat, laabijuuste ja goudat. Kuigi oliiviõli meil juba oli terve pudel, oli Ybarra extra virgin õli suure soodukaga ja seda kraami ikka kulub, võtsin pudeli lisaks.
Samuti täiendasin varusid paari paki pasta, kapparite, kikerherneste ja tšiiaseemnete võrra ning varusin igaks juhuks (mõneks eriti halvaks päevaks kui kõik rappa jookseb ja keegi tõesti söögitegemisele isegi mitte mõelda ei jõua) kappi ühed pelmeenid, mida patuga (ja suure portsu salatiga) pooleks kõhutäiteks nautida võib.
Magustoidud on meie peres samuti omal kohal. Kuigi meil korrapäratut ja kontrollimatut kommisöömist tõepoolest ei esine, leiame siiski, et korraliku täisväärtusliku kõhutäie otsa (ja üksnes siis!) on mõnus magustoit igati teretulnud. Täna tegi Kroonprintsess meile näiteks rootslaste lemmikuid chokladbollareid e. šokolaadipalle (minu Instagrami storys on videod töö käigust ja ka retsept, edit: panen video postituse lõppu, storyst kadus ta juba ära). Kuna ma sõin hiljuti Mamos võrratut iirise-banaani-kohupiimamagustoitu, mille põhjaks oli maitsestamata kohupiimapasta, püüdsin ka meile käesolevaks nädalaks seesugust hankida, aga ei leidnud. Selleks ajaks kui ma otsinguid lõpetamas olin, oli mul juba nii suur kohupiimaisu, et võtsin vanillimaitselise pasta (milles oli vähem suhkrut kui maitsestamata light tootes!) ja mõtlesin, et võib-olla sobib see mõnipäev külmutatud mustikatega kamamagustoiduks muuta. Lisaks on meil veel õunu ja banaane. Arbuusi ei saanud – polnud. Selle asemel pandi juba teist korda kaasa tasuta piimašokolaad vabandava kleepsuga. Žest on iseenesest armas, kuigi seda toodet me niisama ei söö, aga panen ta küpsetamiseks kõrvale – ehk kulub ära ikka. Lisaks debüteerivad meie majapidamises sel nädalal ka vahukommid. Väljasõidul Polli loomaaeda toimus ühine vahukommigrillimine, aga kuna Kroonprintsess selle mänguväljakul möllates maha magas, tõotasin talle, et saame mõnipäev oma koduaias ka selliseid grillida. Samuti on kapis headele lastele varuks mõned väikesed Tomid ja meie pere rasedatele sorbetisõltlastele kookose-sidruni Smuutikesed, mis ei ole võrreldes puuviljasorbettidega just maailma kõige etema koostisega (võib öelda, et pigem vastupidi) maiused, aga on nii mõnusalt mahedad, hapukad ja värsked, et ma olen neist absoluutses sõltuvuses. Suur kiri “0% rasva” pakendil ei ole just eriline lohutus kui toode peamiselt suhkrusiirupist koosneb, nii et ma püüan end pisut siiski ohjeldada. Pereisale ostsin maiuseks värskeid jalapenopipraid, millest saavad juustuga täidetud ja peekonisse mässitud popperid. Kui tal veab. 😀
Proovisime H emme juures nädalavahetusel Val De France kihisevat ja ökoloogilist granaatõuna-mahlajooki, mis on lisatud suhkru, lisaainete ja muu jamata ning maitseb hästi värskendavalt ja mõnusalt. Need on Coopis praegu allahindlusel, nii et varusin meile kojugi kaks pudelit ja soovitan teil ka proovida. Kolme erineva maitsega joogid on 0,75l pudelis ja maksavad hetkel 2,89€. 🙂
Selline sai meie selle nädala toidujutt. Kuidas teie oma igapäevamenüü koostamisel toimite – kas käite iga päev poes või püüate ka pisut ette planeerida? Millised on teie pere “laisa looma supid” (see on järjekordne Lotte reference, tema isa sõber onu Klaus nimelt valmistas seesuguse nimega rooga) e. appimaeiviitsisüüateha-toidud?
Ma pole siia väga kommenteerima sattunud (üldse mitte), aga ! instagrammis nähtud pallikesed tegin kodus järele – nii head ! & tuli meelde, et tegelikult oleme me vanematekodus neid sageli (aastaid tagasi) samamoodi natuke maiustamiseks teinud.
Uh ja kuigi ma ise olen väga supisöödik, siis tegelikult ei viitsi ma suppe kunagi teha, sest siis sööksin vist üksi (elukaaslane pole väga supifänn). Niiet meie väikeses majapidamises on laisa looma söögiks hoopis kõiksugu pajad, karrid, carned. Minu meelest ongi kaks pea lihtsamat-kiiremat toitu (Sandra Vungi) kikerhernekarri ja niisama kõigi lemmik chili con carne.
ja Miiu, sa oled nii-ii inspireeriv alati, hoian sulle internetitsi väga pöialt.
Pange siia ka see pallikeste retsept palun 😇 mul ei ole instagrammi 😆 seega ma pilti nägin aga retsepti ei leidnud 😀 aga imelisi pallikesi tahan küll!
Mul on kõht nii tühi. Tahaks kõiki neid nimetatud toite kohe süüa!
Nii tubli oled et jaksasid kõik nädala plaani kirja panna! Super inspiratsioon Eesti suvele 🙂
Me oleme kahekesi seega teeme iga kuu alguses ühe suurema poetiiru ning ostame kõik vajaliku. Paljud tooted kannatavad sügavkülma (liha, kala, peekon, juurviljad, tortillad) või sahvris seismist (kuivained, tomatipastad, pestod, konservid). Jooksvalt ostame juurde vaid juurvilju ja mune, vahel harva ka miskit muud.
Mulle selline süsteem meeldib, sest on mugav ja hoiab kokku nii aega kui ka raha 🙂
Kiired toidud meie peres :
– Taimetoit.ee seeneseljanka. Maitsev ning valmib kiirelt. Nom!
– Taimetoit.ee läätsesupp. Tänu sellele hakkasin uuesti läätsesid sööma!
– Külmutatud juurviljadest valminud supp klimpidega. See on tõeline laisa päeva toit, sest isegi hakkima ei pea miskit!
– Burgerid jääsalatiga. See on meie viimase aja vaieldamatu lemmik, sest kuna pihvid koos kõige muuga (kastmed, juust, tomat, sibul) on kuklite asemel jääsalati lehtede vahel, jääb roog kõhule kerge, samas teeb meeltele pai.
Kuna suved on Itaalias kuumad siis toitume enamasti vaid salatitest. Mulle meeldib salatile natukene pestot lisada, nom nom! Eriti kui salatis on oad ka 😉
Su postitus on nii võrratult informatiivne ja detailne, et ma peaks selle välja printima.
Ma eelmine kuu püüdsin seda joont ajada, et poodi ei lähe või lähen, kui häda käes ja planeerin ette.
Algus läks hästi, aga siis läks abikaasa mingi isu ajel poodi ikkagi õhtul ja tassis sealt mingit kraami koju, mis menüü segi ajas ja siis tuli mingi hirmus kiire ja ilusad ilmad peale ja plaan lendas uppi.
Aga uuel (praegusel kuul) uue hooga.
Nii hea postitus, aitäh!
Vau Mirjam! Ma imetlen Sinu oskust teha põnevaid roogasid sellise kergusega. Mina olen see kehva koduperenaine kes köögis olemist väga ei armasta ja pean palju vaeva nägema, et midagi toredat köögis valmistada. Oled suureks eeskujuks mulle ! Äkki järk-järgult nakatun ka veidikene rohkem sellesse söögitegemise pisikusse, et aina enam köögis aega veeta 🙂 peaksin sinult lausa söögitegemiseõppetunde võtma hakkama 😀
Oh, kui lahe, ma tegin ka täiesti juhuslikult eile lihavaba borši 😀 Sõin terve suure kausitäie ära, mõtlesin hetke, ja läksin võtsin ühe samasuguse kausitäie veel. Oi seda ägisemist pärast… Aga täna õhtul uuesti! 😀
Mulle niiiiii meeldivad need postitused, täiega inspiratsiooni kokkamiseks ikka. Kuna mul lapsi pole ja teine pool on üsna kaootilise graafikuga kodus, siis tihtipeale ainult iseendale ei viitsi vaaritada.
Terve see postitus tekitas minus nii palju mõtteid ja soovitusi, mida Kindlasti Jagada tahan 😀
Mina teen koorest forelli/lõhesuppi nii, et panen puljongisse keema praetud sibula, küüslaugu, pool porrut ja paar väiksemat kartulit. Kui kõik on pehme, siis püreestan selle ära, panen ülejäänud porru (natukese võis hautatud, loomulikult) ja veel paar väiksemat kartulit kuubikutena ja kui need omakorda pehmed, siis panen mõneks hetkeks kalatükid. Kuskil seal vahepeal vahukoort ka, loomulikult. Tuleb väga mõnus tummise leemega supp 🙂
Siis soovitan täiega (nagu, täiega!) proovida Vastse-Kuuste grillvorste. Ma olen viimased paar aastat ainult neid söönud ja siiani pole üle visanud. Täiega mõnusad. Tavaliselt on need kahjuks päris kallid (kuigi eelmine nädal oli Selveris 2,…€). Näed, siuke ilus tumesinine pakend, mis poes pilku püüab: http://vastsekuuste.atria.ee/tooted/toorvorstid/toored-grillvorstid-lambasooles-500g
Siis kohupiimamagustoidu soovitus ikka ka! Seesama tuubis vanillikohupiim (1 portsjon ca 1/4-1/3 tuubi), peale pudistada 1 Kalevi küpsis, tsipa kaneeli ja siis otsa peotäis mustikaid. Maitseb i-me-li-selt! Enne ei tea, kui ei ole seda kombot koos proovinud 🙂
Jään järgmisi postitusi ootama! 🙂
Minu laisikutoidud on pelmod 🙈, spagetid jäänustega ja tellitud suši. Kui nõusid määrida ei taha, siis tellime, kui on lubatud minimaalselt nõusid määrida, siis salat suurde kaussi, kust ka kahekesi sööme 😂 Ja kui on vähe nõusid lubatud määrida, siis ühe poti pasta. So there. Instagram on illusioon 😀
Arvasin tõesti et sa ainult väga ilusti sööd 😀 SAMAS kui mul poleks lapsi me ei sööks laisal päeval niigi hästi nagu te nii et ikkagi tubli!
Olgu öeldud, et enamasti me ei telli ja enamasti pole meil ka pelmosid, see on mingi selle kevade värk olnud. Aga makaron läheb küll tihemini, kui ma tahaksin.
mmm… makaron…
Maailma lihtsaim pasta: lisa keedetud lipsukestele 0,5-1 purki pestot, 1-2 pakki pooleks lõigatud mozzarella kirsse ja paar peotäit poolitatud kirsstomateid.
Ainult kokkusegamise vaev ja maitseb imeliselt! Peale olen visanud rukolat ja riivitud parmesani.
Minu kaks lemmikut ja kiirelt valmivat suppi on Suitsukana supp (kõigepealt praen võis porru ja jämedalt riivitud porgandi, seejärel lisan vee ning kanapuljongi kuubikud, tükeldatud suitsukana, makaronid (need imetillukesed spagetid :D) ja vahel lisan ka merevaiku) ja Tomatipüreesupp (sibul, küüslauk, tükeldatud konservtomatid, puljongikuudikud, tükeldatud tsillikaun, 1 pott värsket basiilikut ning kõige lõpus philadelphia toorjuustu ja seejärel püreestan kogu supi saumiksriga). Tomatisupi teen tavaliselt suhteliselt terava. Mõlemad on imehead ja valmivad suure vaevata.
Ma olen ametlikult inspireeritud. Suured kummardused 🙂
Nõustun eelkõnelejatega ja tänan Sind nähtud vaeva ja suure inspiratsiooni eest! Jään suure, suure huviga ootama järgmisi sarnaseid postitusi (loodan, et neid ikka tuleb veel) – täitsid selle postitusega just ühe pisikese argipäevase unistuse nimega “küll oleks hea, kui keegi ütleks, mida õhtuks süüa teha…” 🙂
AITÄH!!!
Olen küll veidi hiline kommenteerija, aga ehk pannakse mind siiski tähele 😀
Kas väldid tooteid, kus säilitusained sees või ei pööra sellele suurt rõhku, pigem teatud ainetele, mida oma toidulauale ei soovi? Mis mõtteid need erinevad halvad ained üldse Sinus tekitavad…mida kindlasti väldid?
Ma väldin pigem kõiki ebavajalikke aineid, st. me ei ostagi poolfabrikaate (paari nädala tagant mõni pelmeen v.a.) ja kui ostan asju nagu… purustatud tomatid või pudelis balsamico, siis vaatan, et sinna poleks midagi sisse pandud, mida sinna vaja pole. Kui à la toorvorstides on aineid, millede nimedest või koodidest ma aru ei saa, googeldan (selleks on e-poes ostlemine mugav, saab puudulikke teadmisi kohe värskendada) – tihti on tegemist mingite karoteenidega või muu sellisega, nende pärast ma ei põe. Püüan lihtsalt aru saada, mis minu söögis on ja milleks seda sinna pannakse. Näiteks – glükoosisiirup sorbetis on seal tekstuuri jaoks – see aeglustab jääkristallide teket ja kui sorbett on tehtud millestki, milles pole (sama funktsiooni omavat) palju looduslikku pektiini, tuleb sinna seda lisada. See on paratamatus, ma olen sellega okei. Kui suhkur või maitsetugevdajad on nimekirjas sellepärast, et nimekirjas on “pärisasju” vähe (millest muidu võiks toote maitse pärineda), ei kõlba see toode söögiks. 🙂
Nii mõnus postitus. Kahe väikese lapse emana ja super-busy mehe abikaasana olen ma suur toidu koju telliija. Ma ei oma autot ning kõike vajalikku lapsevankriga koju kärutada on hirmus tülikas. Enamasti tellin ma kaks korda kuus pika säilivusajaga asju + kassiliiva jms. Kui kaup koju tuuakse, olen ma alati kuidagi meelülendavas tujus ning sätin oma kauba piinliku täpsusega kappidesse. Siiski käin ülepäeva poes, sest see asub mänguväljaku lähedal ning meil on kodus piim alati otsas. Lisaks vaatan siis ka liha, mida sooduspakkumiste korral sügavkülma varun (korra nädalas käin turul ka värskeid marju ostmas). Vaadates Sinu pilti jäin ma mõtlema, et kas see on kogu piima kogus, mis teil nädalas kulub? Meil jätkuks sellest ainult pooleteiseks päevaks.
Nädala menüüd ma ei koosta vaid piilun kappidesse ja ootan mingisugust vaimuvälgatust. Meie pere lemmikud on igas versioonis pasta ja supid.
Aitäh toreda tagasiside eest! Me ei joo üldse piima, seda kulub ainult hommikupudru sisse (siis ka veega pooleks) ja kohvi peale. Kui külalisi palju käib, peame mõnikord nädalas ühe paki lisaks ostma (sellesama kohvijoomise pärast). Nädalamenüüd ma ka muidu ei koosta, töötan ka välgatuste pealt, aga blogi jaoks olen nüüd püüdnud mingid mõtted kirja panna, et aidata lugejatel inspiratsiooni koguda 🙂
Ma tahaks nüüd kohe grillitud köögivilju proovida, aga praegu kahjuks piimatooted mul menüüst maas – kas või oliivõliga asendades oleks Ok? Millist tomatipüreed kasutad supile?
On ikka okei asendada! Millisele supile, mõtled borši? Seal käib sipake kontsentreeritud tomatipüreed, neid on nii tillukeses konservis kui ka püramiidikujulises pakikeses. 🙂