Kroonprintsess sai KUUS: Haldjapidu ja teadusteater

Nagu eelmiselgi aastal, pidasime Kroonprintsessi sünnipäeva kodus. Või noh, eelmisel aastal meil ju oma kodu põhimõtteliselt enam polnud – kõik oli juba kokku pakitud ja elasime juba ajutiselt H emme juures, kus Kroonprintsessi palvel ka pidu pidasime.  Nüüd on meil aga uus kodu, palju ruumi ja eraldi mängutuba, mistõttu otsustasime ka sel aastal mängutoast loobuda ja pidu siinsamas kodus pidada. Möödunud aastal oli meil ponipidu, seekord otsustas Kroonprintsess haldjapeo kasuks. Kõik sünnipäevapeole eelnenud nädalad möödusid võlukeppe ja salvrättidest lillekesi meisterdades. Sel aastal hoidsin end tagasi ja loobusin õhupallidest ning tegin nende asemel kaunistuseks kakskümmend suurt paberist liblikat ja hirmsa hunniku salvrätililli. Paberist lehtede ja lilledega vaniku sain armsalt internetisõbratarilt, kes need oma lapse troopilise teemaga sünnaks valmistas ja Instagramis välja hõikas, et need soovijale ära annab. Meile sobis see imehästi ja “pidusaal” e. meie köök-elutuba sai päris haldjane küll. Toanurka sättisin “haldjakoopaks” tulukeste ja pastelsete villapallivanikutega kaunistatud tipitelgi ja kui tuba haldjakestega täitus, polnud rohkem vajagi. 🙂

Et jõuluvana oli üsna (liiga) lahke ja tõi Kroonprintsessile mitu nukku, sai sünnipäeva eel mänguasjadest ja liigtarbimisest palju-palju räägitud. Ta kõige suuremaks sooviks olid kaks uhket raamatut, üks kleepsu- ja teine moekavandite joonistamise oma. Aga temast oli ka aru saada, et ta hirmasti  nukku tahab, ehkki ta täpselt ei teadnud, milline see olla võiks. Arutlesime siis temaga neil teemadel ja ma pakkusin talle välja valiku nuku ja näomaalingutädi vahel. Pikemalt kõhklemata valis ta endale näomaalingud.

Kui me endale enne pidu haldjarolle valisime, teatas Kroonprintsess, et hoidjapreili peab tulema koerahaldjana. Igati paslik! Isegi võlukepi tegi Kroonprintsess talle paberist. Seda näeb pisut allpool. 😀

Tund pärast külaliste saabumist oli teadusteatri aeg. Kroonprintsessil on tohutu teadushuvi ja uudishimu maailma asjade (ja nende toimimise) vastu ja teadusteater oli tema peo jaoks supertore valik. Pidu Kolme Põrsakesega tähendas seda, et lisaks erinevate katsete vaatamisele said lapsed ise ka käed külge panna, omavahel võistelda, nuputada ja näiteks spinnereid meisterdada. Samuti said nad muna ja kotitäie erinevaid tarvikuid (õhupalli, ajalehe, teibi, kõrred, CD-plaadi jms) ülesandega muna ära turvata nii, et see kõrgelt kukutades terveks jääks. H läks sellest ülesandest eriti õhinasse, sai oma kotitäie ja muna ja ei pidanud õnneks ka laste ees häbisse jääma. 😀 Igatahes väga tore oli! Pärast pidu kirjutas katseid läbi viinud “põrsake” mulle ja saatis blogilugejatele sooduskoodi. Küsija suu pihta ei lööda, oldagu siis lahked: tasuta reklaam! Koodiga KÄOPESA10 saab soovija tellimuse hinnalt aastaringselt 10% soodustust. Teadke siis, kui sünnale või miks mitte näiteks lasteaiarühmale Kolm Põrsakest külla kutsuda tahate. Mina sellest mingit kasu ei lõika ega lõiganud, olgu ekstra rõhutatud. 🙂

Ehitavad võistkonniti kõrtest ja teibist torni, mille ainsaks tingimuseks oli, et see peab kandma vahukommi raskust kõige tipus. Kes kõrgeima sai, võitis. Lapsed olid uskumatult nutikad lutikad ja Kroonprintsessi tiim võitis. Kohe hakati tornile jalgu meisterdama, esialgu kolm, siis asetati stabiilsuse huvides neljas juurde ja püsti ta seisiski. Veidi pidi kõrval istuma ja julgustama, et need nutikad mõtted ka käiku läheks, aga hästi kihvt oli vaadata, mismoodi nende väikeste viie-kuueaastaste loogika juba töötab.

Koerahaldjas ja lillehaldjas. 🙂

 

Ilusad ja head Vahvlihaldjad tegid Kroonprintsessile kingituseks uhke ja haldjaliku magusalaua – imeilusad spetsiaalselt talle valmistatud tassikoogid, suure karbitäie vahvleid ja hullupööra ilusad kuldse sarvega ükssarvikuküpsised, mida külalistele tänutäheks tulemise eest koju kaasa anda. Ma väga imetlen Vahvlihaldjate töökust, kontseptsiooni ja ärilist nutikust, olen kohe päris-päriselt fänn ja seega ka neile hea meelega blogis reklaami teen. Kroonprintsess oli oma haldjalikest maiustest nagu või sees. 🙂

Lastesünnal tegelikult üsna hea alternatiiv tordile, jääb ära kogu see “mina tahan seda tükki, mina tahan seda tükki” ja tordikaunistuste poolitamine. Igaühele kook pihku ja asi tahe. 😀 

H emme tõi šokolaaditordi, et oleks, millele vulkaanid kinnitada ja number kuue kujulise küünla, mille Vahvlihaldjad meile kaasa panid, asetasime tassikoogile. Puhuma ju peab ka, et soovida saaks. 🙂

Oi, kuidas Kroonprintsess seda osa ootas. Kingikottidest tuli välja kõiksugu toredaid asju ägedatest pliiatsitest ja plastiliinist Legode ja meisterdamiskomplektideni välja.

Parim osa kogu peo juures, mulle tundus, oli laste jaoks ikkagi koos mängutoas mängimine. Nii kurvad oldi, kui pidu lõpuks läbi sai ja kuna suurem osa peoajast oli teaduse ja katsetega sisustatud, jäi mänguaega väheks. Järgmisel korral tuleb sellega arvestada, et nende vanuses on peamine rõhk ikkagi eakaaslastega trallimisel ja ausalt öeldes peaks selliseid suuremaid koduseid playdate‘ tihedamini korraldama. Meil käivad ju koguaeg sõbrad külas õhtusööki söömas või lauamänge mängimas – miks siis mitte lastel? Täiega mõttekoht. Igatahes oli supertore pidu (aitäh, manad, abi eest!) ja jään juba järgmist aastat ootama. Sünnipäevad on lihtsalt mu lemmikud ja neid meil jaanuaris jagub. Sestap võite veel oodata postitusi minu ja Virsiku sünnipäevadest. Anete sünnipäeva-teemapeo pilte ja videoid vist juba Instagramist nägite? Ja täpselt nädala pärast on ju H sünnipäev… puhhhhhhhhhhhh…

Üks HÄSTI õnnelik sünnipäevatüdruk oma maailma kõige tähtsama sõbranna Harrietiga

Vahvlihaldjatest pärit ükssarvikuküpsised said lapsed enne kojuminekut kingituseks kui oskasid ära arvata, kui mitu liblikat meie elutoa seintel ringi lendas. Juurde kirjutas Kroonprintsess väikesed tänukaardikesed.