– She is incredibly wise and a pleasure to discuss existential matters with. She draws hilarious conclusions and uses funny grown-up words and expressions. She calls her little toilet seat an adapter. Teehee!
– She is the most wonderful older sister. Not ONCE has she taken out her bad mood or disappointments on Peach, she is loving, caring, yells “MILK!!!” when Peach vomits and runs to get a towel to wipe it off. When Peach starts crying, Ladybug will either go “schhhh” until baby calms down (even if it means shushing for fifteen whole minutes) or sing her a lullaby. When kiddo hears Peach wake up from a nap, she can simply not contain her excitement and will run as fast as she can to plant kisses on her baby sister’s cheeks.
– She can actually grasp the concept of danger and consequence . When she spots the box I keep the detergents in, she puts on her most serious face and says: “Mommy, I know those are really dangerous. When Peach grows up, I’m going to teach her that she can’t put any of those in her mouth because they’re poisonous.” Sometimes, when H starts the car engine before I’ve had time to put my seat belt on, kiddo will go: “Mom! Buckle up or you’ll end up in an accident!”
– She is overly sensitive, but in touch with her emotions and perfectly capable of communicating them to others. Sure, her little heart breaking at the tiniest hurdles is a bit tiring at times, but the fact that my three-year-old can come and tell me she’s sad or in a bad mood and explain why… So. Damn. Proud.
– She can name and recognize all car brands. Volkswagen, Nissan, Mitsubishi, Peugeot… whichever car we come across on the street, she’ll know what it is. And, most importantly – she has an interest in cars! She also has a broad vocabulary and knowledge in the field of cookery and ingredients. She knows all her herbs, vegetables, cheeses, kitchen utensils etc. 🙂
– She can sing. I mean really-really sing. It’s going to give her so much joy going through life and I’m so happy she has that.
– She can tell when to deliver a punchline. The kid has a sense of humor! Again: glad she has that! Although, I have to admit, we’re at the pee and poo stage right now and, well… I was going to be a grown-up about it and say those kinds of jokes aren’t funny, but who am I trying to fool? They are…
– She is thoughtful, thankful and helpful – she possesses all the qualities I think are most important in a person. I can’t even begin to express my gratitude and relief. The gift of being a parent keeps on giving. 🙂
– Ta on uskumatult arukas ja temaga on imetore eksistentsiaalseid asju arutada. Ta teeb hirmnaljakaid järeldusi ja kasutab vahvaid täiskasvanusõnu ja -väljendeid. Näiteks kutsub ta oma väikest prill-lauda adapteriks. Hihi!
– Ta on maailma kõige tublim vanem õde. Mitte ühtainsamatki korda ei ole ta oma paha tuju või pettumusi Virsiku peal välja elanud, ta on armastav, hooliv, hüüab “PIIM!!!” iga kord, kui Virsik oksendab ja jookseb kandade välkudes teise tuppa rätikut tooma, et beebi suu ära pühkida. Kui Virsik nutma hakkab, teeb vanem õde tema rahunemiseni (isegi kui see võtab veerand tundi aega) “ššššššššššš” või laulab talle unelaulu. Kui kroonprintsess kuuleb, et beebi ärkas teises toas uinakust, ei suuda ta oma erutust varjata ja jookseb nii kiiresti, kui jalad võtavad, et oma pisiõde tervitada ja ta musidega üle külvata.
– Ta mõistab päriselt ohte ja nende tagajärgi. Iga kord, kui ta köögis mu pesuvahendite ja kodukeemia kasti silmab, manab ta ette oma kõige tõsisema näo ja lausub: “emme, ma tean, et need on väga ohtlikud! Kui Virsik suureks saab, õpetan talle ka, et neid ei tohi suhu panna, sest need on väga mürgised!” Lisaks satub ta alati natukene sabinasse, kui H käivitab auto mootori enne, kui ma turvavöö olen jõudnud kinni panna: “emme, pane traksid peale! Muidu juhtub õnnetus!”
– Ta on üliemotsionaalne, aga oma tunnetega sina peal ja võimeline neist rääkima ja oma mõtteid sõnades väljendama. Jah, tema pidevalt pisiasjade peale murduv süda on tihtipeale küllaltki väsitav, aga tõik, et mu kolmeaastane tütar oskab oma murega minu juurde pöörduda, teatada, et tal on “lihtsalt paha tuju” ja ära rääkida, mis teda vaevab… Nii. Pagana. Uhke.
– Ta tunneb kõiki automarke. Volkswagen, Nissan, Mitsubishi, Peugeot… misiganes auto tänaval meile ka vastu ei tuleks, laps tunneb neid kõiki. Mis peamine – ta tunneb nende vastu huvi! Siia juurde võiks ka lisada tema laiaulatuslikud teadmised kokanduse ja toorainete valdkonnas. Kõik ürdid, köögiviljad, juustud, köögitööriistad jms. on lapsel teada. 🙂
– Ta oskab laulda. Ma mõtlen päriselt-päriselt laulda, õige viisiga. Mul on nii hea meel, et talle selline anne antud on ja sellest saab talle elus tohutult rõõmu olema.
– Ta oskab nalju ajastada. Sellel lapsel on väga hea huumorimeel! Ka selle üle on mul väga hea meel. Kuigi, ma pean tunnistama, et me oleme praegu pissi- ja kakanaljade staadiumis ja, noh… ma kavatsesin täiskasvanulikkust teeselda ja öelda, et need ei ole sugugi naljakad naljad, aga keda ma lollitan? Tegelikult on ikka küll…
– Ta on arvestav, tänulik ja abivalmis – temas on olemas kõik omadused, mida ma inimeses kõige olulisemaks pean. Ma ei oska sõnadesse panna, kui tänulik ja kergendatud ma olen, et minu laps selline on. Lapsevanemaks olemine tõesti on üks äärmiselt tänuväärne ettevõtmine. 🙂
No nii armas postitus lihtsalt! Ja sina oled ju ometigi selle väikese ime selliseks kasvatanud 🙂
igatahes mitte üksinda – tiimitöö 🙂 aitäh, armas!
Ta tundub tõesti üks imeline laps olevat 🙂 väga armas pilt teist!
no ma ei ole kõige erapooletum tüüp seda hindama, aga ta tõesti kohe on 🙂 aitäh!
Tõesti armas ja südamlik postitus 🙂
ma tänan sind!
Nii armsasti kirja pandud. Mul tuli pisar silma.
Ja on põhjust uhke olla ka enda üle, et nii võrratu lapse olete kasvatanud..
Nii tore :`)
küll sa oled armas, et sedasi sisse ja kaasa elad… suuur-suur aitäh sulle, Teresa!
Megahea pilt
Krista Kõiv knows her stuff :))
Väga super postitus ja väga väga andekas ja ülitubli laps, kelle olete üles kasvatanud teie – eeskujulikud ja sama armsad vanemad 🙂
sa oled liiga lahke 🙂 suur aitäh!
8 põhjust (triljonist) miks olla enda pere üle uhke…teie enda tubli töö! Nii armas lugeda!
aitäh sulle kiituse ja tagasiside eest, hindan seda väga kõrgelt 🙂
Kõik kõlab väga tuttavalt, ka pissi- ja kakanaljade teema, kahjuks… 😀 Kuna meil kaks üheealist, on lisaks kõigele kirjeldatule siiski tülisid ka kõvasti, ja see naljateema kandub sinna siis traagikavõtmes üle: “Emme-emme, M/S ütles, et ma olen kaka!”. Nuta või naera, sügisel ootab paar korda nädalas lasteaed ka ees, nii et tõesti lohutav lugeda, et arvatavasti on seal rühmatäis selliseid, kellele seedetegevuse jääknähud on maailma kõige vaimustavam vestlusaine.
Hahahahahahah! Ma võib-olla olen suti taandarenenud, aga pole midagi naljakamat, kui see, kuidas üks väike inimene ühe sõna peale südamest naeru pugistab 😀 KAKA! IHIHIHIHI!
Tõeliselt vahva tütreke sul! Ta ise võib ka väga uhke enda üle olla 🙂
Teie tiimitöö on i m e l i n e! 🙂 kõige armsam perekond!
ei oska muud öelda kui: well done 😀
a paremini poleks saandki 🙂 aitäh!
Ma ei ole lastesaamisest mitte mõelnudki veel, aga Sa ajad oma armsate juttudega lapseisu ikka täiega peale 😀