Laupäevad ja tutud ja juuksenõelad ja… juukselakk?

Kõik meie laupäevad kulgevad üsna ühtemoodi. Kõigepealt sätivad lapsed end hommikumultade ette samal ajal kui mina või H (täna tema) hommikusöögi ette valmistame. Täna oli menüüs riivitud porgandi (kes meie Facebooki lehte jälgib, teab, miks :D), paprika, sibula ja riivjuustuga munapuder koos ahjus krõbedaks küpsetatud peekoni, tomatikastmes ubade ja röstsepikuga. Pärast hommikusööki algab operatsioon “Balletitunniks valmistumine”, mille käigus tuleb kindlaks teha, et kõik sukad-trikood-sussid on vastavas seljakotis olemas ja siis Kroonprintsessi juba tagumikuni ulatuvad juuksed soengusse taltsutada. Balletikrunni tegemine, muide, ei ole mingi lihtne kunst, mistõttu mina seda tegelikult ei valdagi. Aga harjutama peab, sest homme on Kaie Kõrbi balletistuudiol Nordea kontserdimajas suur kevadkontsert “Kui tuul pöördub” (ma ei tea, kas pileteid on veel, aga kui on ja teil plaane pole, siis ma igaljuhul soovitan tulla vaatama – see on üliäge!) ja sinna mingisuguse niisama-krunnikäkerdisega juba minna ei sobi. Kevadetenduse kostüümiinfos seisab nii:

“Krunnisoengu vahendid on: patsikumm, juukseklambrid (nii tavalisi kui krunnisoengu tegemiseks ehk vanaemad) , soovitavalt krunnivõrk (juustega ühte tooni ja ilma kaunistusteta), võimalusel juukselakk.”

Mina proovin juuksed alati kõigepealt võimalikult peadligi pinguldatud hobusesabasse kinnitada, punun sabast patsi ja kinnitan siis selle patsi ümber. See on kuidagi kõige lihtsam ja lollikindlam viis mingisugunegi krunn-asi valmis teha. Tegelikult on meil juuste silumiseks spetsiaalne hari ka olemas, aga seda ma täna leida ei suutnud. Tegin hoopis juuksed alguses natuke märjaks, et nad paremini kammimisele alluks. Kui ma esimesel aastal seda juukselakisoovitust nägin, tekitas see mus pisut vastakaid tundeid. Kroonprintsess oli siis muidugi väiksem ka, aga mulle üldse ei meeldinud mõte sellest, et ma talle mingisugust rõvedat aerosoolpudelis keemiat näkku peaks laskma. Toddlers and tiaras või nii…

Kuna ma endale aga möödunud sünnipäevaks maailma mõnusaima uue juukselaki ostsin, mis lisaks kaunile viimistlusele ka puhta koostisega on, proovisime täna krunnile ka pisut lakki pihustada. Kroonprintsess on sellistest asjadest muidugi igatahes sillas, sest vanus on juba selline, et igasugune emme meik ja muu on ülipõnev ja Hästi Eriline. Lakil on üsna tugev ja magus lõhn (väidetavalt mitteallergeensetest lõhnaainetest), mis mulle TOHUTULT meeldib, aga mida endale juustesse pihustades ma lõhnaõli kindlasti kanda ei saa. Samuti meeldib mulle toote pakend (mis on pruun, pisut sädelev metallpudel) ning puhas ja öko koostisosade nimekiri. Sellist lakki võin ma oma väikesele baleriinile vabalt paar korda aastas juustesse lasta!  Lakk ei tee juukseid raskeks ega tükki, vaid jätab nad mõnusalt pehmeks ja vetruvaks, aga hoiab mu lokid ja lained samas alati imeilusti paigal. Samuti lasen ma seda niisama juuksejuurtele kui mul bad har day ja juuksed nukralt ludus on. Ma ei tea, kas sellel brändil Eestis teisi edasimüüjaid ka on (kui teie teate, kindlasti jätke kommentaar väärtusliku infoga!), aga mina ostsin ta Olümpia hotellis asuvast Desirée ilusalongist, kus alati juuksuri juures käin. Hind oli tal vist midagi 10€ kanti (ehk absoluutselt taskukohane) ja järgmisel korral kindlasti soetan mõne viimistlusvahendi lisaks, et proovida, kas kõik selle brändi tooted on ühtviisi head. 🙂

Ma pean lihtsalt ära märkima, kuidas a) selles kodus on VÕRRATU pildistada, sest siin on nii meeletult palju valgust b) seda inimest on VÕRRATU pildistada, sest ta on… lihtsalt… võrratu! Need pildid valmisid umbes kahe minutiga enne kui nad issiga autosse istusid ja Tallinna Balletikooli poole homse etenduse proovi suundusid. Ta on nii ilus ja fotogeeniline, et temast pole vaja lihtsalt rohkem pilte teha – kõik õnnestuvad niikuinii kohe. Ja nagu näha – ta naudib seda edvistamist täiel rinnal!