“Sa vastutad selle eest, mille sa taltsutanud oled.”
Oma lemmiku tervise pealt kokku hoida ei või – kui oled looma võtnud, on elementaarne ka tema eest parimat võimalikku hoolt kanda, mitte talle supermarketist odavaimat rämpstoitu osta või allapanu kvaliteedile järeleandmisi teha, mis sest, et odav kraam tolmab ja pisilooma hingamisteid kahjustab. Kuid n agu kõiki teisigi kulutusi, tasuks loomapidamisega seotud väljaminekuid planeerida. Mitte ainult kokkuhoiu eesmärgil, vaid pigem ka selleks, et kulutatud vahenditest maksimum võtta ja oma lemmikule kvaliteetset elu võimaldada.
Kui ma Kogumispäeviku kodukuu raames Loorele kuluvatele summadele mõtlema hakkasin, katkestasin selle mõttelõnga kärmelt. Ma ju ei tea, sest ma ei planeeri! Toitu ostame Loorele siis kui see otsa saab – H käib tööpäeva lõpus mõnest teele ette jäävast lemmikloomapoest läbi ja võtab kotitäie misiganes brändi kvaliteettoitu. Kui toit on otsakorral ja mina parajasti Coopist tellimust teen, viskan ostukorvi kilo Lily’s Kitcheni toitu. See on väga kvaliteetse koostisega ja maitseb talle meeletult, kuid kättesaadavuse ja mugavuse eest maksan pea kolm korda kallimat kilohinda kui sarnase koostisega toit mujal maksta võib! No kas ei oleks siis mõistlik seda väljaminekut pisutki planeerida ja kulusid optimeerida?
Muus osas on meie väike Loore-Lorku-Porku (passi järgi Lorelai) tubli säästuloom. Loore on prügikastisurmast päästetud koeralapsproua (kuidas see aeg alles lendab…), kelle mina sain hoiukodust ja kelle eest maksin sümboolse summa* ussikuuri jm väljaminekute katteks. Siis käisime temaga loomakliinikus ja kiipisime-vaktsineerisime – issand ise teab kui palju see kõik maksis, sest mina olin siis 19 ja ajad ning valuuta olid teised. Arstiabi on Lorku vajanud ühe korra kui ta oma põse katki kraapis, sest hammas valutas. Esimesel visiidil see ei selgunud – põsehaav küll paranes arsti poolt välja kirjutatud salvi abil, kuid mitte kauaks. Teise kliinikusse minnes selgus, et koerakesel on hambas põletik ning haige hammas tuleb narkoosi all välja tõmmata. Tookordne visiit läks maksma (kui ma õigesti mäletan) 160€ ja on seni *ptui-ptui-ptui* jäänud ainsaks suuremaks väljaminekuks.
Et kõik mu lemmikloomapidamisega seotud kogemused ja teadmised piirduvad väikese terve ja tugeva krants-tüüpi Loore omanikuks olemisega, arutlesin sel teemal oma loomasõbrast (ja hoiukodupidajast) hoidjapreiliga, kes oli lahkesti nõus kaasa mõtlema ja selle postituse valmimisele kaasa aitama. Nii panime üheskoos kirja mõned ideed, kuidas lemmikloomapidamisega seotud kulutusi planeerida ja oma raha looma heaolu silmas pidades kõige mõistlikumalt paigutada:
* Hoidjapreili palus lisada, et tema annab oma hoiukodused uude koju ilma igasuguse tasuta. Vat, säästunipp! <3
Üks väga ilus ja armas lumekoer täna oma tagahoovis ninani lumes sumbates. Pole kedagi, kes lund nii väga armastaks nagu meite Loore!
Looma võtmine
Kõige soodsam ja vastutustundlikum on loom võtta varjupaigast või hoiukodust. Neile loomadele on juba tehtud parasiiditõrje, vaktsiinid, kiipimine, vahel isegi muu ravi ja oppimine. Võtja maksab sõbra eest vaid väikese loovutustasu, mis katab loomale tehtud kulutused vaid osaliselt. Varjupaigas on sadu erinevaid kasse-koeri ja teisigi koduloomi – tuleb ainult minna ja valida, kellele oma süda kinkida. 🙂
Tõutunnistuseta tõulooma pole olemas. Kui keegi müüb odavalt ehk mõnesaja euroga mingi tõu välimikuga looma, aga pabereid pole mingil põhjusel teinud, siis on tegu nn milleri ehk loomapaljundajaga. Neil loomadel pole tehtud terviseuuringuid, kuid neil lastakse maksimaalse sagedusega järglasi saada. Need loomad elavad tihti kohutavates tingimustes, nad ei saa kvaliteetset toitu, neile ei tehta parasiiditõrjet ega vaktsiine. Kõik seepärast, et looma pealt maksimaalselt teenida. Nii saab loomavõtja endale sageli väga haige koera, kes vaatamata suurele hoolele peagi hinge heidab ja omanikule jäävad murtud süda ja tohutud raviarved. Õudseid näiteid loomavabrikutest saad lugeda näiteks SIIT, SIIT ja SIIT.
Tarvikud
Nagu kõige muugagi, tasub ka loomale tarvikuid valides esmalt mõelda taaskasutusele ja isetegemisele. Kassidele ja pisinärilistele saab pesi ja mööblit väga edukalt ise ehitada – internetis on palju seesuguseid õpetusi, kuidas vanast kampsunist ja padjast kassile imearmas magamisase teha, rottidele kiikesid-tunneleid meisterdada jne. Kindlasti tasub lemmikule kodu rajades internetis maad uurida ja hinnavõrdlusi teha – kasutatud lemmikloomatarvikuid liigub internetis palju ning erinevaid e-poode, kust puure-kausse-pesi soetada, on kümneid ja kümneid.
Kui koer peaks millegipärast elama õues, on talle kindlasti vaja korralikku tõstetud ja soojustatud kuuti. Poes saadaval olevad kuudid maksavad sadu eurosid ning ehkki see on ühekordne väljaminek, tasub kindlasti ka ise ehitamist kaaluda. Internetis on palju õpetusi, mille abil koerale soodsamalt ilusa ja praktilise kuudi ehitada saab! Samuti on internetis palju kuulutusi, kus inimesed seisma jäänud kuute müüvad või suisa tasuta ära annavad.
Toit ja maiused
Tugeva tervise aluseks on loomulikult kvaliteetne igapäevane toit. Nagu endalegi toitu valides, tasuks ka loomale süüa ostes jälgida toidu koostist, mitte hinda ja nime. Näiteks nimeka ja populaarse Royal Caniniga sarnase koostise, ent märkimisväärselt odavama kilohinnaga toite on väga mitmeid. Nii võib soodsamalt saada isegi parema koostisega kraami ja ülejäänud igakuiselt üle jäänud raha panna looma ravifondi kõrvale. Kui endale toitu valides välistad glükoosi-fruktoosisiirupi ja naatriumglutamaadi, on ka loomale toitu valides oluline teada, millised ained vältida tuleks. Näiteks neere kahjustavad värvained, tapajäätmejahu ja loomsete kõrvalsaaduste jahu ning igasugune toit, mille koostiset suure osa moodustab teravili. Esmapilgul kallima kilohinnaga toit võib olla Darlingu, Chappy, KiteKati jms “marketitoitudega” võrreldes ka toitvam – näiteks tuleb seda anda kaks korda vähem, mis tähendab, et looma toitmiseks kulub lõppkokkuvõttes ikkagi sama summa. Väga paljud loomaomanikud tellivad toitu soodsalt saksa Zooplus’i nimelisest veebipoest. Postikulu Eestisse on (misiganes koguse ja kaalu puhul) 9,99€ ning sääst on märkimisväärne – meie kliinikus müügilolevat eritoitu saavat sealt suisa poole soodsamalt! Kui Saksamaalt tellimisega jändamine tundub tüütu, on ka kodumaistes internetipoodides kaup tihti palju odavam kui lemmikloomapoodides. Hea valik soodsaid (ja hea koostisega) loomatoite on saadaval ka näiteks Tallinna külje all asuvas aianduskeskuses Hortes. Kui ostad ühte kindlat toitu ühest kindlast poest, on kindlasti mõistlik teha püsikliendisoodustust võimaldav kliendikaart.
Racineli kuivtoidud on Coopis praegu väga hea soodushinnaga. Ostsin kohe kuus kilo varuks. Ja Lily’s Kitcheni puhtad ja ökokoostisosadest valmistatud konservid on ka allahinnatud!
Lemmikule toortoitu pakkuvad loomaomanikud saavad soodsat ning värsket liha ja kala soetada turult. Kusjuures argumendiga, et ostad koerale-kassile toortoitu, saab turult oma taarasse lihakraami osta. Muidu turumüüjad seda hästi lubada ei taha, topivad ikka oma plastkoti või -karbi sulle kaasa.
Kui leiad hea toidu korraliku soodushinnaga, tasub seda tagavaraks varuda. Kulub ju loomatoitu igapäevaselt ning kuivtoit säilib kaua – pole mingisugust põhjust, miks peaksid seda täishinnaga soetama!
Dentastixide jm teraviljapõhiste maiuste asemel võiks koerale pakkuda naturaalseid puhtast lihast valmistatud maiuseid, mida saab poest osta, aga ka väga edukalt ka ise valmistada – näiteks kuivatatud kanafileed jms. Samuti soovitatakse koertele anda porgandit – vajab ju loomgi vitamiine ja kiudaineid. Meie Loore igatahes krõbistab porgandit suuure isuga!
Kassiliiva asemel puidugraanulid
Ka kassiliiva saab odavalt veebipoest Zooplus (et postikulu kaalu tõttu ei muutu, võib seda kümnete kilode kaupa varuks tellida), kuid kes liiva aseme kassidele allapanuks mõeldud puidugraanuleid kasutab, saab ehituspoest soetada identseid, kuid oluliselt soodsamaid saepurupelleteid.
Kakakotid
Biolagunevad või mitte – koera kakakottidele kuluvaid ressursse (nii rahalisi kui looduslikke) saaks kokku hoida, kui kasutaksime kakakottidena juba olemasolevaid ja niigi kuluvaid kotte. Saia- ja leivakotid, ühekordsed puuviljakotid vm kaka üles korjamiseks sobivad pakendid oleks mõistlik säilitada ja lemmiku kakat kokku korjates taaskasutada. Nullkulu.ee kirjutab:
“Ainus mõistlik variant seda protsessi sammuke rohelisemaks muuta, on taaskasutada majapidamises tekkinud plastkotte. Sul on koer ja sööd igapäevaselt leiba? Korja kokku oma leivakile ning kasuta see uuesti. Kui sul jääb saia-leivakottidest puudu, siis miks mitte paluda oma tuttavatel sulle neid kõrvale panna?”
Loe Nullkulu täispikka postitust “Mida teha koerakakaga?” SIIN.
Tervis
Loomade ravi on väga kallis – neil ju pole haigekassat. Küll aga pakutakse lemmikloomakindlustust (nii tõuloomadele kui ka segaverelistele). Samas tasub silmas pidada, et kindlustada saab vaid kuni 7-aastast looma ning sageli ületavad arved maksimaalse hüvitatava summa – kindlasti tuleks (nagu iga) kindlustust sõlmides lepingu tingimused üle vaadata ning kaaluda, kas väljaminek end ära tasub. Nende tõuloomade puhul, kellel tervisehädad juba noores eas ja sagedamini esinevad, võivad ravikulud kindlustuseta pika peale ülejõukäivaks ostutuda. Igaljuhul võiks loomaomanik kaaluda ise iga kuu kindlustusmakse summa kõrvale panemist, et siis aja jooksul kogunenud raha pärast looma 8-aastaseks saamist tagavaraks jääks – seda enam, et just siis hakkavad tervisemured enamasti ilmnema.
Kliinikud teevad aeg-ajalt koos loomakaitseorganisatsioonidega kampaaniaid, mille raames on soodsamad näiteks kiipimine või steriliseerimine/kastreerimine. See ühekordne kulutus aitab vältida sagedasi, kuid väga kulukaid terviseprobleeme (emastel koertel mädaemakas a piimanäärmekasvajad, isastel eesnäärmeprobleemid).
Kindlasti tuleks loomale valida usaldusväärne kliinik/arst, kus arst saab kiiresti panna täpse diagnoosi. Kindlasti mitte usaldada röntgensilma või ultrahelikõrvaga ja telefoni teel diagnoosivaid arste. Mida kiiremini tervisehädade põhjused välja selgitatakse, seda vähem kulub looma ravile visiiditasusid ning seda tõhusam on looma ravi. Raskemat sorti diagooside puhul küsida alati teise (konkreetsele liigile või tõule spetsialiseerunud) arsti arvamust.
Millised koduloomad teil kodus on? Kas planeerite nendega seotud kulusid? Olete loomad kindlustanud või kogute nende raviks nö. “sukasäärde”? Milliseid nippe loetelule lisada oskaksite? Jagage kogemusi ja tarkusi, teie kommentaaridele tänu on blogi vähemalt poole väärtuslikum!
Mul 4a varjupaigakrantsi omanikuna ei tulegi pähe väga neid kokkuhoiukohti lisaks nimetatudele. Sööki ostame/tellime 15-18kg kottides (ka viimane kord sealt saksa poest) ja neid jätkub 2-3 kuuks. Kakakottidena kasutame leivakotte (aga kuna leiba saame 2/3 juhul elukaaslase emalt, siis ei jagu) ja seega ka linna pakutavates dispenserites kotte paljude prügikastide juures. Ja ülejäänud pesad-rihmad-asjad on suht eluaegsed 😀 kuigi tuleb tõdeda, et koera võttes see rituaalne vajalike asjade šoppamine oli nagu omaette sündmus, millal ei mõelnud väga säästmise peale 😀 vaktsineerimised ka on aasta-kaks ette teada, nii et ainus koht, kus mõelda, ongi ettenägematud kulud haiguse või õnnetuse korral. Samas ma näen just pointi korduvate kulude minimiseerimisel, rahavarud oleks ka ilma koerata nii ehk naa, mis võiks olemas olla. Kindlasti näituse- või koeraspordiomanikel on rohkem neid kokkuhoiukohti.
“Sa vastutad selle eest, mille sa taltsutanud oled” – minu esimene mõte oli minu abikaasa 😀
Aga lemmikloomade osas täiesti päri. Meie mõne kuu eest parematele jahimaadele suundunud spanjel sai ka pikki aastaid oma tõule mõeldud spetstoitu. Aga siis tuli välja, et just see tekitaski tal kõrvapõletikke, kasvajaid ja neerupuudulikkust. Siis loobusime Royal Caninist, aga kahju oli juba tehtud. Oma arust tahtsime parimat, aga… tulevikus kindlasti uurime põhjalikumalt, mis asja me loomale sisse söödame.
Royal Caniniga sarnase koostisega toitu ei soovita kindlasti osta, ka siis, kui see on odavama kilohinnaga. RC toidud tekitavad väga paljudel loomadel tõsiseid terviseprobleeme ja selle toidu populaarsus on juba aastaid tagasi kõvasti langenud.
Toidu ostmise puhul selline käitumine, et suvaline toit suvalisest ettejäävast poest siis, kui eelmine otsa saab, on vist pigem siiski erandlik käitumine, mida paljud ei tee. Enamasti on loomaomanikel ikka väljakujunenud margieelistused ja kuna kvaliteetne toit ei ole odav, välja otsitud ka selle soodsaimad hankimiskohad.
Mis puudutab loomadele ise pesade valmistamist, siis muidugi on internetis igasuguseid õpetusi, pooled neist kahjuks soovitavad valmistada pesi, mis pole loomale mugavad ja/või ohutud. Säästa võib, aga lolliks ei pea minema. Soovitan pigem osta üks kord, aga väga kvaliteetne toode. Kassi- ja koerapesasid valmsitab Eestis näiteks Nufnuf – väga hästi tehtud ja kestvad, omad kogemused.
Üldistav on väita, et kõige vastutustundlikum on võtta loom varjupaigast. Kui võtad varjupaigast täiskasvanud käitumisprobleemidega koera väikeste lastega perre ja sul pole oskusi ega aega neid probleeme välja juurida ja koer nt su lapsi ründab, on asi vastutustundest kaugel. Seega on looma varjupaigast võtmine igati kiiduväärne, üllas ja tore samm, aga seda AINULT juhul, kui oled eelnevalt läbi mõelnud kõik võimalused tagamaks koera ja kõigi pereliikmete heaolu juhul, kui peaks selguma, et koer on ettearvamatu käitumisega. Vastasel juhul võid olla lõpuks olukorras, kus see koer tuleb varjupaika tagasi viia. Sel juhul oli tema varjupaigast võtmine ülepea üks vastutustundetumaid samme üldse. Ja sellistele asjadele mõtlemise vajalikkust on vaja inimestele meenutada, sest soovist head teha ja üllad olla ei mõelda liiga tihti läbi, kas võimaliku raske minevikuga looma jaoks on ikka endal piisavalt ressurssi. Läbimõtlematu käitumise suurimaks kannatajaks on lõpuks aga ikkagi loom, kellele head teha sooviti. Liiga tihti saab varjupaigakoerte kuulutuste juures näha märget, et toodi varjupaika tagasi.
Seega nt väikeste lastega pere vastutustundlikuimaks valikuks võib siiski olla kindlate iseloomuomadustega tõukoer.
Kui kõiki neid punkte pikalt lahti kirjutada, siis saab valmis tohutu käsiraamatu. Need siin on ideed, juhised.
Aga ei saa ma olla nõus, et väikeste lasega peresse on tõukoerakutsikas tingimata see parem valik. Iseloom kujuneb ikka vastavalt kogemustele ja garantiid pole ka tõuloomaga. Teise ringi täiskasvanud loomade kasuks räägib see, et varjupaigad on juba nende väljakujunenud isiksuste kohta saanud päris hea ülevaate, huvilistelt eeldatakse mitmekordset kohalpeal tutvumas käimist jne. Kui keegi võtab haletsusest looma, kes talle ei sobi, on samaväärne sellega, kui võetakse (eeldatavate iseloomuomadustega) tõuloomake pelgalt seepärast, et talt eeldatakse teatud iseloomu. (Ei, seda sa ei väitnud, tõin lihtsalt võrdluseks) Mina hoiukoduna väikeste lastega peresid ei eelista nagunii – kui paljudel on aega väikeste laste kõrvalt üldse looma kasvatada ka pärast esimese entusiasmi vaibumist.
Olles kõrvalt näinud varjupaiga loomade elu, oskan öelda, et kõige enam satub loom varjupaika tagasi seetõttu, et omanik saab vanaks ja…
Kahjuks on varjupaigas liiga sageli kutsikaid, ega siis kohe problemkoera poole tüürima pea. Loomavõtt tuleb alati läbi mõelda ja ühtset retsepti selleks ei ole.
Anete! Palun soovita mõna hea koostisega kassitoitu täiskasvanud kassidele. Tänan ette 🙂
Ma ise tegelen kutsudega, aga palusin oma kogemustega kiisusõpradelt soovitusi. Odavast hinnaklassist pakuti Josera Nature Cat, Brit Care. Ja kui saab lubada, siis Applaws näiteks. Allpool pakututest Orijen ja Acana on ka minu kõrvu jõudnud kui hea kraam. Loodan, et on abiks! 🙂
Orijeni ja Acana toite leiad soodsalt http://www.aiamarket.ee, lemmikloomapoes on palju-palju kallim! Zooplus’i hindadega tasub samuti alati (tellides) võrrelda, kuid minu kogemus näitab, et aiamarketist saab nende firmade kassitoite sama hinnaga või isegi soodsamalt.
Aitäh väärt soovituse eest!
Tõsi see on. Koostise poolest äärmiselt eeskujulikud on nt Orijen ja Acana, mis võitnud mitu viimast aastat parima koostisega koeratoidu auhinna. Saab tellida nt kodukaubamajast.
Royal Caninite jms koostis olla ka kunagi päris hea olnud, aga seda on aja jooksul muudetud.
See on blogipostitus, Liisa. Et see on üldistav, mitte detailne käsiraamat, ei tohiks kuigi jahmatav olla. Ülejäänud mõtted, mis mul sinu kommentaariga seoses tekkisid, võttis Anete juba kokku. Varjupaigast ei anta sulle keerulise iseloomuga koera JALUTADAGI, koju viimisest rääkimata. Ja keerulise iseloomuga tõukoerakutsikas peres, kus koera kasvatada ei osata, ei ole teps mitte väiksem oht, et sellest koerast hiljem loobuma peab… olen sellist olukorda oma ihusilmaga kõrvalt näinud.
Vaata, tõukoeral on iseloom ette teada. Nt ei ole võimalik, et kuldse retriiveri korralikust sugupuust kutsikas on keerulise iseloomuga – no ei ole võimalik.
Ja kui see on ainult blogipostitus, siis palun, meenuta ka postituse alguses ja lõpus, et sa ei pretendeeri tõele, sest inimesed kahjuks võtavad paljusid veebist loetud asju puhta kullana. Loomateemad on nii tundlikud, et siin võiks küll väga selgelt välja tuua, kui see on subjektiivne tekst.
Oled ju ise mitu korda siin mõnele blogijale meenutanud, kui suur vastutus neil blogijana oma lugejate ees on, pea siis nüüd ise ka seda meeles, kui teistele nõuandeid jagad.
Ma konkreetselt kirjutasin blogipostitust sisse juhatades, et mu ainus kogemus loomadega on mu isiklik koer. Ja ma ei saa kahjuks aru, milline väide see täpselt on, mis sinus nii tugevaid tundeid tekitab. Et loomi ei tohiks paljundajadelt võtta?
Ja vastutusest rääkides: millega sa praegu võrdled seda soovitust loom varjupaigast või hoiukodust võtta – kiirlaenude või kasiinodega?
Me sinuga, Liisa, elame erinevates maailmates, that’s all. Sinul, ma aiman, on tõupaberid ja klikkerid ja õige kohevusega sabad ja what not, mina näen enda lähedal kodutute loomade pärast rasket muret ja vaeva nägevaid inimesi. Mu jaoks tundub niisiis täiesti arutu koerte tõutunnuste järgi “šoppamine” mingi õhust võetud puhastverd koer = lapsesõbralikkus argumendiga. Me ei pea sel teemal rohkem vaidlema, aga ma ei kavatse võtta tagasi väidet, et inimese jaoks, kes on valmis oma loomale pühenduma, on varjupaigast või hoiukodust võetud loom väga hea valik, sest kellelegi ei anta suvalist raske loomuga looma niisama küsimusi esitamata kaasa.
Heh, lahedad oletused.
Olen aastaid tegelenud vabatahtlikuna koduta loomadega. Käinud neid püüdmas, pakkunud hoiukodu, otsinud uusi kodusid.
Kodus on nii tõuga kui tõuta loomi.
Erinevates maailmades elame tõepoolest, selles on sul vägagi õigus.
Kuna sa ilmselgelt oled väga valesse kohta sattunud (loed blogi, mis paistab sulle palju tuska tegevat), peatud veel ehk vaid nii kauaks, et siin teiste inimeste kirjutatud vastused läbi lugeda. 🙂
Liisa, loom ei ole ju robot, kelle kataloogist välja valid ja tellimuse sisse annad. Ehitati, programmeeriti, ja valmis? Nii kogenuna, nagu väidad end olevat, peaksid ju teadma, et looma suurim õppimistuhin kestab ka pärast 3-4 esimest elukuud veel päris pikalt edasi. Just äärmiselt vastutustundetu on kuulutada, et mingi tõu esindaja tuleb automaatselt lapsesõbralikuna. Nagu inimlastelgi, ei saa ka loomadel esivanemate iseloomude järgi teha selliseid järeldusi.
Kahjuks olen mina kuulnud ka paarist kuldsest retriiverist, kes mõneaastasena agressiivsuse pärast magama pandi. On siis viga inimeses või loomas? Kas need inimesed mõtlesidki, ah kurja, praagi saime, ja nüüd kõrvaldame.
Nagu inimeselgi, mõjutavad looma isiksuse kujunemist eelkõige kasvukeskkond ja kogemused. Ükskõik, kas võtad tõulooma või segaverelise, peab otsus olema läbimõeldud ja peab olema soov ja võimalused temaga tegeleda.
Ma su kommentaaridest paistva suhtumise järgi ei oskaks sind iial hoiukoduks pakkuda. Loodan, et ajad udujuttu.
“Klikkerid” – see tähendus võiks enne kommenteerimist selge olla. Nimelt on tegemist treeningvahendiga, milleks ei ole vaja tõukoera. Aga kui inimesel juba selline asi olemas on ning oskus kasutada, siis ma annaks juba suured plusspunktid. Olgu nende tõukoerte vs varjupaiga koertega nagu on, aga mõlemad vajavad õpetamist ja koolitamist, et nendest tublid loomad tulevikus saaksid. Lisaks pani pead kratsima lõik, kus kirjutasite, et tõukoerte raviks läheb oluliselt rohkem raha nende pärilike haiguste pärast. Tegemist on sellisel juhul ikkagi terviseuuringuteta vanemate kutsikatega (milleritelt saadud “tõukoerad”), selleks terviseuuringuid tehaksegi, et neid välistada. Regulaarse kulu alla liigitaksin ka vaktsiinid (kord aastas või üle aasta – lepto ja kennelköha vajalik iga aasta kompleks üle aasta) ja ussirohud (2 korda aastas täiskasvanud koeral).
Sa päriselt ei saanud aru, miks ja millele ma vastasin, ja ma peaksin nüüd igaks juhuks selgitama, et ma tean, et klikkerid on head ja vajalikud?
Oi-oi-oi! Vot selline reaktsioon tekib kui Teie kommentaari esimest lõiku lugeda.
Koera iseloom ei kujune puhtalt geneetika pealt (kuigi sellel on kindlasti oma osa). Väga suurteks mõjutajateks on ka nt! keskkond ja kogemused, eriti teatud elunädalatel (nt fear impact period 8-11 weeks) ning mis mõjutavad koera hilisemal eluperioodil oluliselt. Samuti mängib rolli tervis – pealtnäha terve koera keerulise või ettearvamatu käitumise taga võib peituda mõni ajutine (kasvõi kukkumisest/komistamisest, mitte geneetiline) või krooniline valu.
“Keerulise iseloomu” mõistet saab ka kindlasti erinevalt mõista, aga kui võtta nt “klassikalisest” agressiivsuse vaatenurgast (muide, agressiivsus=hirm), siis hammustamiseni saab viia absoluutselt iga koera, olenemata tõust või sugupuust.
Probleemse/keerulise iseloomuga koer on suuretõenäosusega jäänud kas sotsialiseerimata, kogenud midagi halba, temaga ei tegeleta piisavalt või on tal tervisemure. Sõltumata tõust.
Samuti tuleb mõista, et juba kasvõi ühe pesakonna misiganes tõust või mitte tõust koerad ei ole kunagi ühtemoodi. Küll oleks tore, kui neid kindla iseloomuga kuldseid koerakesi kuskilt osta saaks, aga paraku ei ole see reaalne elu. Et koer oleks terve, õnnelik ja tasakaalukas, tuleb teda selliseks kasvatada ja ka reaalselt vaeva näha.
Sellist looma nagu kindlate iseloomuomadustega tõukoer ei ole (paraku) olemas. Koeral võib sõltuvalt aretuseajaloost olla teatud instinkte või tegevuseelistusi, kuid mis puudutab näiteks lastesõbralikkust, siis sellist iseloomuomadust ei ole ühegi loomaga vaikimisi kaasas. On olemas küll mingi tõenäosus, et mõni rahulikuma olekuga loom end lastel ilma näksamata jne rohkem sakutada laseb, kuid see ei tohiks ju eesmärk olla, eksole.
Probleemne koer on probleemne koer ja probleemid võivad näiteks alguse saada ka juba kasvataja juures (väga-väga paljudest erinevatest teguritest sõltuvalt, tihti teadmatusest). Kui inimesel on siiras soov koera armastada ja kasvatada koerale! sobival ning parimal viisil, siis ei ole absoluutselt vahet kas koer on puhast tõugu ja kennelist või segu ning varjupaigast.
Täna on saadaval väga palju kirjandust, filme, koolitusi jne mõistmaks koeri palju paremini kui mõni aeg tagasi seda osanud oleks. Soovitan kõigil uurida ja õppida tundma koerte kehakeelt, et mõista millal koeral on hea, ebamugav, halb või väljakannatamatu tunne. Nii on võimalik probleeme ennetada ning ka probleemset koera aidata! Kuldaväärt teadmised!
Nii ilus kommentaar 🙂 Aitäh!
Absoluutselt on võimalik öelda, millised tõud sobivad väikeste lastega perre ja millised kindlasti ei sobi.
Väike parandus – zooplus.de-st tellides on üle 100 eurosed tellimused postikuluta. Kui üksi sellist summat kokku ei saa, siis miks mitte mitme peale? Ise tellin pidevalt nii. Või siis võtan nii suure koguse ja saan jälle pikemalt läbi, väga tihti on suured pakendid ka palju soodsama kilohinnaga.
Enam ei ole alates 100€ tasuta saatmist. Olenemata tellimuse suurusest on postikulu 9,99€.
zooplus.com-s on jätkuvalt alates mingist summast (peast ei mäleta, mis summast alates) tasuta transport. Lisaks on vähemalt ACANA koeratoit just zooplus.com lehel soodsam kui samal saksa lehel.
Lisaks kui seal lehel kõikvõimalikud püsikliendid programmid, millega kogub punkte ja saab soodukat.
zooplus.com-s on transport tasuta alates €69.90-st. Ise tellisin alles eelmisel nädalal ja see info neil ka kodulehel kirjas. 🙂
Issand loen hirmuga siin Royal Canin toidu kohta, just seda enda Scottish Foldile olen andnud koguaeg. Kuid äkki oskab keegi soovitada, millega võiks seda asendada (mis firma vms)?
Sellist kindlat reeglit, et see toit sobib just nüüd sellele tõule, ei ole. Soovitan alustada analüüsist, et kas loomal on mingeid allergiaid. Kui ei ole, siis on pisut lihtsam (aga kunagi ei tea). Ise soovitan eelistada toitusid, mis on naturaalse koostisega (tuleks süveneda ka koostisesse, et pakendi peal olev jutt on ikka vastavuses), näiteks kuivtoidust soovitan selliseid firmasid nagu Applaws ja Aatu. Aga kindlasti – kui toitu vahetada, siis mitte ühe korraga, vaid järk-järgult! Sestap oleks alustuseks küsida proovipakki ja kui see puudub, siis võtta kõige väiksem pakk ja vaikselt segama hakata olemasolevasse toitu.
Puidugraanuleid tasub osta kütteladudest. Saab suure koti ja tunduvalt odavamalt, kui ehituspoest!
Lisaks, et kui lemmiku kindlustada otsustad siis kehtib see 3 kindlustus juhtumit ja peale seda öeldakse leping ülesse.
Kui uurisin kindlustuse kohta – oli minule õige valik nö. “sukasääre kindlustus” ehk igal kuul laekub selleks mõeldud kontole raha ja kui miskit suuremat arstikulu on siis on kindel koht kus võtta.
Minul on põhimõte, et koera toidulaualt kokku ei hoia, st toit peab olema kvaliteetne. Väga paljud terviseprobleemid saavad alguse valest toitumisest ja pigem maksta natuke rohkem toidu eest kui pärast kopsakaid raviarveid tasuda. Oleme leidnud pärast erinevaid katsetusi Platinum koeratoidu, mis on väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Toidu valmistamiseks on kasutatud vaid värsket liha (mis on minu jaoks oluline, sest liha on vähem töödeldud), kogu koostis on arusaadav ja selgelt deklareeritud (nt on välja toodud liha allikas, ma ei ostaks kunagi toitu, kus on koostisosana kirjas “liha ja loomsed saadused”), lisaks puuduvad igasugused kunstlikud värvi- ja lõhnaained. Krõbinad lõhnavad tugevalt liha järele ja koer on absoluutselt vaimustuses kui kausi ette tõstan, ka pärast kahte aastat. Minu nipp on see, et ostan korraga suuremas koguses, sest nii on kilohind tunduvalt soodsam. Tellin http://www.koeratoit.ee e-poest ja kaup tuuakse koju kätte, ei pea isegi loomapoodi järele sõitma ja suuri kaste koju tassima.
Refereerisid oma kommentaaris lühidalt (aga pea sõna-sõnalt) mu postitust. 🙂
Platinum on tõesti liharohke ja teiste omataolistega võrreldes palju soodsam. Horteses osadele hetkel soodustus ka, hinnad jäid kohati isegi alla 4 eur/kg ja seda väikestel pakkidel.
Mis teadjamad Hillsi toidust arvavad?
Mul on koer ja kass. Koer saab Hillsi ja kass Royalit, kuna neil spetsiaalne toit selle tõu jaoks (sfinks).
Aga olen terve oma loomapidamise karjääri jooksul olnud nende kulude osas planeerija, jälgin soodukaid ja ostan siis korraga rohkem.
Viimasel ajal olen ka seal Zooplusi lehelt tellinud, aga nüüd tundub, et tõesti sealt Eestisse enam tasuta saatmist pole, samas kilohind tuleb ilmselt ikkagi soodsam, kui Eestist ostes.
Vastan iseendale 😀
Ma olen tellinud Zooplus.de lehelt ja sealt enam tasuta Eestisse ei saadeta, aga Zooplus.com on alates 69,9€ tasuta.
No sellepärast arvamused nõnda lahku lähevadki! Kas neil saitidel on hinna- või mingi muu vahe või miks osad tellivad .de ja teised .com? 🙂
Ma korra vaatasin, et see Hillsi toit, mis ma oma koerale tellin 12+12kg on .de lehel ~80€ ja .com lehel ~90€.
Rohkem polnud mahti võrrelda. Samas kui .de lehe hinnale post otsa panna siis sisuliselt sama.
Mina tellisin .de lehelt sellepärast, et ma .com lehest varem ei teadnudki 😀
Hills ja Royal peaksid olema suhteliselt sama koostisega, sisaldades ülipalju teravilja.
Lemmikloomade toitudega peaks arvestama, et oleks teraviljavaba ja lihasisaldus oleks kõrge, vähemalt 60-70%, sellest algavad alles “kvaliteetsed” toidud. Mirjami pildil olev toit sisaldab kõigest 26% liha, seega ei saa seda eriti kvaliteetseks pidada!
Väga head toidud vastavalt kvaliteedile oleksid minu hinnangul Applaws, Purizon, Acana, Orijen. Kindlasti on neid veel, aga nendega olen mina kokku puutunud.
Samuti tellin toitu zooplus.de lehelt ja seda ka grupiga, et postikulu vähendada. Hinnad on .de lehel siiski odavamad kui teistel lehtedel.
Kahel kassil on ka IF kindlustused.
Suuri koguseid saab väga soodsalt tellida ka http://www.kassidkoerad.ee lehelt. Ise olen seda võimalust aastaid kasutanud ja kassile ca 2x aastas 10-kilose krõbinakoti koju varunud.