Nagu te juba teate, olin ma möödunud nädalal haige ja nii kujunes ka toidunädal pisut… üksluiseks. Tegin süüa küll, aga palju korraga, et mitmeks toidukorraks jaguks ja nii ei ole mul sel korral väga palju erinevaid roogasid ette näidata. Aga kuna mul mõned pildid siiski kaameras olemas olid, näitan teile need nüüd ette. Etteruttavalt võin öelda, et selle nädala toidukorv jäi samuti ca 50€ kanti ja on mul juba üles pildistatud ning külmkappi lahti pakitud. Kirjutan sellest järgmises postituses!
Möödunud nädala menüüd domineerisid kahtlemata paja- ja vormiroad. Näiteks chili con carne taipasin valmis visata nädala alguses, kui olin õhtul tööle sõitmas ja ootasin taksot, et teele asuda. Mõtlesin juba, et vist ei jõuagi perele õhtusööki valmis teha ja helistasin H’legi, et teatada, et ta koju jõudes perele toidu lauale panema peab. 13 minutit oli mul ainult taksoni jäänud. Siis otsustasin: mis tähendab, et ei jõua? Jõuab ikka küll! Pole elu sees nii kiiresti hakkinud-koorinud, aga sain kõik ette valmistatud ja enne juhi saabumist õue taksotki ootama mindud. Lasteaiast-töölt tulijail jäi üle ainult pada mõneks ajaks tulele panna ja tatart juurde keeta. Riis oli ju otsas ja eelarvesse ei mahtunud… 😛
Alles hiljuti kellegagi sel teema arutledes imestas vestluspartner kui kana-klimbisupi esimesena oma lemmiksöökidest nimetasin. Niiii hea! Ostsin kana poolkoivad ja küpsetasin restiga ahjuvormil läbi, et liigsest rasvast lahti saada. Puhastasin ära, viskasin potitäie vee sisse podisema, koorisin vähese tekkinud vahu ära ning lisasin loorberi, pipraterad ja tükeldatud porgandi, veidi hiljem kartuli ning kõige lõpus külmutatud herned (et need kaua keeda ei saaks – kõik hea värskus ja magusus läheb kaotsi!), tilli-peterselli ja klimbid. Klimbitainasse panen ca 50g võid (sulatatud), kulbitäie puljongit, kaks muna ja nii palju jahu ning mannat (kaks osa esimest, üks teist), et saaks parasjagu hästi lusikate vahel vormitava konsistentsi. Lemmmik! Tol päeval olin just haigeks jäänud ka ja kanasupp on mega enesetundeparandaja.
Et meil valitses suvikõrvitsauputus, lõikasin suurest kabatšokist juustunoaga viilud, grillisin grillpannil ära ja tegin nende sisse ricottatäidise. Lisasin ricotta sisse veidi muna, värskeid ürte, tšillit, küüslauku ja sidrunikoort ning keerasin grillitud suvikõrvitsaviiludesse rulli. Siis keetsin potitäie tomatikastet (sibul, küüslauk, tšilli, värske basiilik, purustatud tomatid, sool-pipar-suhkur) ja valasin vormi ning asetasin selle peale rullid. Mozzarellat ja riivjuustu peale ja ahju! Hiljem puistasin peale seedermänniseemneid ja kõvale keetsin täisteraspagette. On asju, mida järgmine kord teisiti teeks – esiteks oli ühe suvikõrvitsa koor jubedalt paks ja oleks tulnud maha koorida, sest see ei tahtnud sugugi pehmeks haududa. Ilmselt oleksin ka suvikõrvitsast pigem noaga laiemad ribad lõiganud, selmet rulle kahe ribaga keerata. Aga muidu oli täitsa vunts roog!
Külmutatud maasikad jää asemel ja värsked ürdid lisaks – super! Mu lemmik on külmutatud maasikad ja piparmünt, aga kui peenrast saab toidu sisse liiga palju basiilikut nopitud (MILLAL VEEL on elus kellelgi kunagi mure, et värskeid ürte on LIIGA palju? Suvi, ära mine ära…), sobib see ka väga hästi. 🙂
Veel üks vormiroog! Mul oli nädala lõpuks paras ikaldus kapis, ühtegi ideed polnud. Oli koort, oli peekonit, oli spinatit ja herneid – oleme ju niisugust pastat teiega kooski siin valmistanud, aga kuna mulle tundus, et pastat pole (eile vaatasin kappi – tegelt on hästi palju…), olin täitsa hädas. Mul oli karp cannellonisid, nii et keetsin pastakastme valmis (sibul, küüslauk, peekon, spinat, tšilli, vahukoor, külmutatud herned), hautasin pisut, kurnasin läbi sõela suurde kaussi. Sõelale jäänud täidise toppisin cannellonitorude sisse, ladusin torud vormi ja kastme kallasin peale. Tavaliselt tehakse ju pisut teisiti – valmistatakse cannellonide peale bèchameli kaste – aga ma ei viitsinud vaeva näha. 😀 Puistasin riivjuustu ja rebisin mozzarellat peale ja viskasin ahju. Ausalt öeldes mõtlesin, et see on liiga palju vaeva nii mõttetu toidu peale kulutada, aga tulemus oli VÄGA hea. Pasta tekstuur jäi nii mõnus ja see roog tuli IMELINE! Kindlasti teen teinekord veel. 🙂
Kõrvale peenrakastist rukolat ja värsket tomatit
Pühapäeva õhtul tegime suuuure pajatäie ühepajatoitu. Sea kaelakarbonaad, porgand, sibul, kapsas ja nuikapsas. Klassikaline kodutoit, mõnus maitseküllane leemeke ja kõrvale hapukoor. Klassika!
Mida teie möödunud nädalal lauale panite ja uuel nädalal valmistate? Näitan teile järgmises postituses, mis ma ostsin ja mida valmistada kavatsen. Möödunud nädala paneer läks kapis hallitama ja see läks mulle NII hinge (mul oli niiii suuur isuuuuu….), et proovin sel nädalal uuesti. Isegi maapähklivõid ostsin, et saaks mõnusa kastme peale teha!
Kas sa pole mõelnud ühe nädala perele vaid täistaimset toitu pakkuda? Ma näen et sul toiduga inspiratsioon nii möllab ja vahva oleks näha, mida lauale paned, saaks kindlasti isegi mõtteid 🙂
Olen küll mõelnud, a mul üks alamõõduline rauavaegusaneemik, kelle tervisega ma ei julge eksperimenteerida. Teeb hästi ettevaatlikuks. Ja eraldi toite ma põhimotteliselt perele ei tee. Raske…
Olen ise aastatepikkusest aneemiast vabanenud just kvaliteetse taimetoiduga ja nii ka paljud tuttavad, kel endal või lastel sama mure. Osa selles mängis kindlasti ka piimatoodetest loobumine, mis takistab raua imendumist ja jälgimine et C-vitamiini saaks toidust piisavalt, mis omakorda imendumist soodustab.
See raua-teema on üks põhilisi iganenud argumente alati nii arstidel kui suurlihatõõstustel lobi tegemisel. Täna on nii palju muid taimseid raua allikaid lihtsasti kättesaadavad. Tasuks proovida, kasvõi ajutiselt 🙂
Mmmm… ma tean seda kõike ja usun ka. Selles ei ole üldse asi, ma ei argumenteeri ega vaidle vastu. See ei ole ratsionaalne ega põhjendatud hirm, aga minu sees ON päris suur hirm, et minu alakaaluline laps sureb ära. Selle taga on üks seik minu minevikust (põhjuseta jäänud surm, laps oli lihtsalt väike) ja nagu öeldud: irratsionaalne, aga olemas. Nagu hirmud ikka. Muidugi saab minu kaine mõistus väga hästi aru, et NÄDAL aega üht- või teistmoodi toitumist ei muuda ühegi inimese jaoks mitte midagi. 🙂
Täna oli plaanis chilli moodi asja teha aga metsast õnnestus saada palju seeni, ka kukeseeni. Seega läksid viimased täna sibulaga pannile, hapukoor peale ja kõrvale kartul, kurk. Ülimalt hea. 😉
Enne seda eelnes värskekapsasupp, tatar hakklihaga, munanuudlid kõiksugu juurikatega. Rohkem hetkel ei meenu.
See nädal on üsna lahtine, laps tõbine, ise ka. Siis ei taha keegi eriti süüa. Jooksvalt tuleb vaadata, mis teha lihtsalt.
Nii rōōmus olen sinu toidu postituste üle 🙂 Alati saan inspiratsiooni. Näiteks üks päev tegin Sandra vungi kaneeli rulli retsepti järgi hoopis mooni ja martsipani rulli( tōsiselt hea)
Mingi päev käisin proovisin ka kuulsad ROSTI kaneelirullid ära 🙂 soovitan ära proovida. Näiteks peale vapuanos käiku magustoiduks? Nämm.
Mõne nädala tagune avastus, et veiseliha on väga hea (who knew?) ja üldse mitte raske teha päädis hollandi moodi veiselihasöögiga (tore retsept nami-namist). Ülejääk ja puljong (see kuldne geniaalne võrratu leiutis) läks boršši, augusti lõpus panin 10l boršipõhja purki.
Slow cookeriga tegin (pf, slow cooker ju ise tegi, ainult viska õiged asjad potti!) india võikana, naani ei jõudnud seekord ise teha. Sügavkülmas muide säilib nii hästi ja kiirabiks hea võtta.
Siis veel kaneelilõõtsa ja iganädalased pannkoogid.
Aga nädalad pole vennad ja mõnikord on meil õhtusöögiks hommikusöök (puder) 🙂
Nii hea, kui on selliseid retsepte, et viska asjad kokku ja mida kauem haudub, seda maitsvam tuleb.
Tore postitus!
Jõudu!
Ahhhhhhhhhhh MA EI OLE LÕUNASÖÖKI SÖÖNUD, miks sa teed nii mulle? Miks?! 😀
Oo ja täna tegin sardelle! See oli väga lihtne, tegin hakklihasegu, merevaik sisse, siis ajasin soolikasse ja..nali. Poest ostsin!
Vabandust 🙂
Ma lihtsalt NIIMOODI naersin selle kommentaari peale. 😀 Sõge mutt!
Ps: teadsite ikka, et väikseid beebisid ei tohi kommentaari kirjutamise ajal valveta jätta, sest muidu nad pissivad mähkimismati pealt uhke kaarega teile meigikotti?
Cannelonisi pole ammu teinud! Aitäh, et meelde tuletasid :)!
Mul oli laisk nädal… sai palju väljas käia söömas.
Kodus lauale sai hommikuteks kas täistera kaerahelbe puder marjadega või munapots. Munapotsu retsept: 5-6muna lahti kloppida, natuke piima, natuke majoneesi, natuke riivjuustu, purustada pipart ja segu pannile. Segada pannil, et jääks kohev ja pehme. Lisandiks : kuumale pannile oliivõli, purustatud küüslaauku ja terve kobar kirsstomateid(koos rohelise varrega jääb maitselt parem). Tomateid segada ainult panni liigutades, säristada 1-2 minutit ja valmis.
Vahepaladeks on meil marjad, puuviljad kas niisama või maitsestamata jogurtiga.
Teisteks roogadeks tuli frikadellisupp(frikad tegin veisehakklihast, lisasin 1 munakollase, tsipake hapukoort, tsipake vett, soola-pipart, lasin lihasegul seista 20minti); kanasupp; riisiroog köögiviljadega(basmati riisi keetsin, wokkisin läbi porgandi, suvikõrvitsa, paprika, sibula, küüslaaugu. Valmis sai siis segasin woki pannil riisiga läbi. Kõrvale koduaia tomatid); pasta lõhega(pasta ikka al denteks keeta, pannile panna lõhe või forelli filee, hakitud sibul, kala teha pannilabidaga väiksemateka tükkideks, lõpus natuke soola-pipart, toidukoor, veerand karpi merevaiku, lõpetuseks till, taldrikule panna pasta, siis kalakaste, riivida parmesani või laabijuustu, basiilik ja taldrikuäärtesse värskelt puristatud pipar-lemmik! ; kõige laisem toit oli tatar ja kanafilee hakkliha toit, tatar keeta, lihaline pruunistada sibulaga, segada kokku, kôrvale tomat ja hapukoor.
Kardo tegi sinu retsepti järgi mulle eile maailma parimat kana-klimbi suppi. Miks ma enne kana-klimbisuppi söönud pole?!
Sest kui ma õigesti mäletan oled sa olnud vankumatu supiskeptik!