Te võib-olla olete mu kanalitelt näinud, et meie mõnus seltskond kasvas hiljuti ühe liikme võrra. Hästi hea oli, et tööülesannete jaotus sai kindlamalt paika, produktiivsus kasvas tänu sellele, et mina ja Andra saime Kätlini poes abistamise asemel rohkem oma tööle ja ettevõtte arengule keskenduda ning muidugi oli ka vahva suurema seltskonnaga ettevõtte edusamme wine & dine‘ides tähistada, koos pildistamas käia ja pulli teha. Aga nagu ikka vahel olema kipub, juhtus seepeale elu ja meie värske neljanda liikme ootamatu muutuse tõttu elukorralduses oleme kohe-kohe kolme kätepaari juures tagasi. Ja kui tulekahju kustutamise režiimis mõtlesin, et okei, me Andraga saame ju katta need päevad ja üleüldse, tõi Kätlin mind kiirelt maa peale tagasi: meil on uueks aastaks suured arenguplaanid, kokkulepped, sihid. Me ei saa nende suunas töötada, kui me enamuse oma ajast graafikut klappima saada püüame.
Nagu ka siis, kui me alguses poodi teise ettevõtjaga kahasse looma hakkasime, ent lõpuks siiski omapead jäime, on seegi olukord meile ikkagi väga positiivse arengu kaasa toonud. Poodi avades arvasime, et kulutusi jagamata ei ole võimalik pinnale jääda, kuid täna oleme hoopis õnnelikud, et oma asja oma tingimustel üles ehitada saime, sest tulemused on üle ootuste head. Kui sellest mõttevälgatusest poleks tänu turvalisena näinud koostöövõimalusele saanud tegevuskava, poleks me täna siin. Iga asi on millekski hea. Samamoodi ei arvanud me enne neiu H tulekut, et me üldse kedagi juurde palgata saame. Täna teame, et tegelikult saame küll.
Sellepärast ma seda postitust kirjutangi.
Et me uue kätepaari lisandudes võtsime vastu otsuse pood kõigil nädalapäevadel avada, on meil nüüd puudu 80h jagu töötajat kuus. Niisiis pakumegi esialgu poole kohaga tööd graafiku alusel. Peamine tööülesanne oleks poe töös hoidmine – klienditeenindaja töö. Enne kui ma tööülesannete kirjeldamisega edasi lähen, pean tegema selgeks kaks olulist mõistet, mis meil käibel on ja mida meile tööle tulev inimene süvitsi mõistma peab.
Kui inimene peab poodi või on poes tööl, veendub ta, et kõigil meie juurde sattuvatel inimestel oleks meie juures hea. Ta saab aru, et inimesed, kes on teinud otsuse meie juurde tulla, on meid valinud mingisugusel põhjusel ja ainuüksi see on meile suur privileeg ja kompliment. Me võõrustame neid inimesi nende vääriliselt, sest nad on meie inimesed. Me veendume, et nende jaoks oleks väljas kvaliteetne ja korrektne, kenasti välja pandud kaup. Me sätime, stiliseerime ja paiskame oma uusi lemmikuid klientidele vaatamiseks ka Insta story‘desse, sest me ei ole kadedad tüdrukud – las teised ka näevad kui ilus meil on! Me tutvustame neile võimalusi, mis neil meie juures on ja pakume neile oma igakülgset nõu ja abi, kuid ei ela neil kunagi seljas. Oma suhtumise ja olekuga suudame kliendi panna tundma, et tal on meie juures vaba, hubane ja hea. Sest tal ongi.
Kui inimene hoiab poodi lahti, eksisteerib ta niisama zombienäoga leti taga, annab endast parima (mida seljuhul on kindlasti pigem vähe kui palju), et klientidele olemas olla, kuid ei tee mitte ühtegi liigset liigutust. Ka Kätlin on meile korra (maksimaalselt kaks) hommikul teatanud, et kavatseb täna lihtsalt poodi lahti hoida – pärast seda, kui me tiimiga peaaegu hommikuni veinitasime. Elementaarne. Isegi olen kiirematel tööpäevadel poes asendajaks olnud, poeukse lihtsalt lahti teinud ja seal ise ka juhtumisi kohal viibinud – jällegi – poodi lahti hoidnud. 😀
Aga mingisugust põhimõttelist poe lahti hoidjat me enda tiimi ei taha. Tal oleks meiega väga keeruline.
Tahame inimest, kes saab päriselt aru, mida tähendab väikeettevõtja jaoks see, kui klient otsustab just meie juurde tulla ja kes oskab kliendiga suheldes olla avatud samamoodi nagu ta on avatud suhtluses inimestega, kes on ta lähikondlased.
Nõudmisi meil kandidaadile tegelikult ei ole, sest kui me su raamidesse surume, ei saa me kunagi teada, mil viisil just sina oleksid saanud meid edasi aidata. Küll aga on meie töös vaja osata suhelda, asju omavahel sobitada ja stiliseerida, pildistada, kirjakeeles (enam-vähemgi) korrektselt väljenduda ja palju uusi ideid genereerida, sest inimesel, kes niisuguseid asju heameelega teeb, on meie juures lihtsalt lihtne ja lõbus. Meil on suured töömahud ja -koormus, aga meil on raudpolt alati tore ja lõbus. See on väga oluline konstruktsioonielement meie igapäevatöös.
Misiganes miski, milles just sina hea oled, võib olla sinu võimalus eneseteostuseks. Kui leiad endale väljundi ja sul on idee, milles sa kindel oled, saad selle meie juures kindlasti realiseerida. Tööandjana olen alati uskunud, et arvamuste ja ideede paljusus ning tõenäosus, et teostuseni jõudev idee viib heade tulemusteni, kaalub igaljuhul üle mistahes pisivead või väiksemad läbikukkumised. Meil ei ole raudset õiget ja valet – kui sa ise usud, usume meie ka.
Meie inimesed kasvavad koos ettevõtte kasvuga. Kui kasvab käive, kasvavad sissetulekud. Heade tulemuste korral makstakse esmajoones välja boonused. Meie neljas tiimiliige hakkab lisaks põhipalgale lisatasu teenima päevakassade pealt – kui poel läheb hästi, läheb hästi ka sinul. Põhjus on lihtne – enne, kui ettevõte hakkab minu kui omaniku taskusse äritulu teenima, kerkivad töötajate palgad päriselt konkurentsivõimelisteks. See on minu jaoks oluline eesmärk.
Samas peab kandidaat mõistma, mida tähendab ettevõtlus ja missugused on miinused niisuguses kasvavas ettevõttes töötamise juures. Põhipalk on madal, sest kui me püsikulusid madalatena ei hoia, riskime põhjakäimisega. Inimene, kes meil töötab, mõistab, misasi on palgafond ja kustkohast see tuleb – ta saab aru, et selleks, et saaksid tõusta sissetulekud, on vaja teha aktiivselt tööd ja leida pidevalt uusi võimalusi, süsteeme ja nutikaid lahendusi, mille läbi kasv tagada. Pastakas ei kuku kell viis ja ehkki töökaaslased on a-la-ti valmis lahendama mistahes ootamatult tekkinud probleemi (haiged lapsed või muud argijamad), tähendab see ka, et vahel tuleb endast anda rohkem, kui töölepingus kirjas. Vahel harva isegi kella kolmeni öösel.
See on põhimõtteliselt ettevõtluskogemus. Lihtsalt ilma riskita. 🙂
Lisaks poes klientide tervitamisele ja abistamisele kuulub tööülesannete hulka ka e-poe tellimuste haldamine ning pakkimine. Kui oskad kauba kasutatud pakendi”sodisse” (me püüame võimalikult vähe prügi tekitada, see on ka sinu jaoks elementaarne, onju?) mähkida nii, et see visuaalselt ilus välja näeb, saad boonuspunkti!
Andra tahtis ka õla alla panna ja kirjutas oma tööst Kukupesas järgmiselt:
“Kukupesa ei ole kindlasti koht kuhu tööle tulles võib ootamatult avastada ennast järjest pankadesse erinevaid kontosid tegemas, sest kontod saavad muudkui raha täis. Küll aga võib ennast väga kiirelt avastada mõtlemast, et issand… kas ma üldse oma senise elu jooksul olen nii palju õppinud kui nende aastate jooksul, mis olen Kukupesas tööl olnud?
Ma ei saa salata, et suurel osal minu lähedastest ei olnud alguses suut usku sellesse ettevõttesse, aga vaata vaid! Tänaseks oleme me saavutanud nii palju ja nii palju on veel ees. Muudkui mõtlen, et tahaks juba kiirelt saada ühe projektiga ühele poole, sest uued ja vähemalt sama põnevad ootavad ees. Ma ei ole kunagi aru saanud sellest ütelusest, et issand, tööpäev lendas nii kiiresti mööda, et ei saanud arugi ja alati mõelnud, et mismõttes inimesed on vabatahtlikult kauem tööl?
Tänasel päeval avastan ma ennast igakord kell seitse, kui pood suletakse, veel arvuti taga ja mõtlen, et jessas kui kiiresti see päev läks ning et ei suuda juba järgmist päeva ära oodata. See loominguline vabadus ja tunne, et ma olen päriselt oluline ja minuga arvestatakse, kaalub üle igasuguse rahasumma. Ja hei, olgem ausad, ega me ju tegelikult rahaga ei koonerda, kui keegi on oma tööd tublisti teinud. Ikka märkame ja kiidame ja maksame rahas välja ka. Ma tunnen, et ma olen vajalik (väärt umbes 1000€), ma tunnen, et minuga arvestatakse (väärt umbes 1000€), ma õpin IGAPÄEV midagi uut (palju see ülikooli õppemaks ongi?), ma kohtun niii kohutavalt lahedate inimestega ja saan suhelda nii inspireerivate inimestega, kellel igaühel on oma nii põnev lugu (väärt umbes 10 000€), nipet-näpet asjad juurde, ja ongi käes üks korralik keskmise eestlase aastapalk.”
Kätlin ei saanud ka kehvem olla ning lisas oma vaatevinklist:
“Kui ma lastega kodune olles mõtlesin oma tulevikule ja sellele, mis tööd ma võiksin ükskord teha, siis oli mul kaks mõtet. Üks, et ma oleksin ise endale tööandjaks ning teine, et ma töötaksin mõnes väikeses disaini/kunsti/loominguga tegelevas ettevõttes. Nüüdseks ongi need unistused täitunud, natukene isegi mõlemad! Mulle tundus juba tollal see elu, kus sa ehitad midagi, oled varvastest juusteotsteni seotud, tegutsed selle nimel, et kellegi annet/tooteid, millesse sa ise kogu täiega usud, inimesteni viia… see kõik tundus lihtsalt meeletult köitev ja nii MINA. Nüüdseks ma tean, et ma ei suutnud sel hetkel kujutada ette pooltki sellest, kui äge ja arendav ja põnev see kõik tegelikult olema saab. Seetõttu ma loodan, et meie superägeda tiimiga liitub keegi, kes on minuga samal arvamusel ning valmis seda teekonda tähtede poole meiega kaasa tegema. Kogu selle ilu ja valuga!”
Jube pikk postitus sai. Igatahes oleme me sinu jaoks valmis – kesiganes sa ka pole. Kirjuta mulle aadressil kandideeri[ät]kukupesa.ee ja saada mulle oma CV kui see on hea ja asjalik CV, mis näitab, missugune andekas ja kogenud inimene sa oled. Kui see on niisama umbropsu kirja pandud ning veidi üle paisutatud üllitis, mille pool-sunniviisiliselt ära tegid, siis ära saada. Hästi sõnastatud (kasvõi vabas vormis) motivatsioonikiri on niikuinii A ja O. Kui nähtu meile meeldib, kutsume sind oma kollektiivi ja töökohaga tutvuma, et sina saaksid tunnetada, kas see töö sulle sobib. Aga kui sa oled meie inimene, siis ilmselt taipame me seda juba varem… 🙂
Vau naised, te ju lausa särate!
Kui te probleeme ei soovi, soovitan selle sõna proovipäev ära võtta. Eestis ei eksisteeri töösuhtes proovipäevi – vahet pole, kas maksustatud või maksustamata. Kui sa oled inimese oma poodi tööle juba kutsunud, võib sealt eeldada töösuhet ja kui keegi, kes tshab niiiii väga seal töötada, aga teie meelest ei sobi, võib jama kaela tõmmata. Soovitan teil ka töölepinguseadust lugeda koos seaduse selgitustega. Kaitseb teid endeid palju!
Jah, ma ei taibanudki ise, et see proovipäeva-sõna on niikuinii sisuliselt vale, sest meil ei ole niisugust asja nagu täistööpäev, mille töökohaga tutvuma tulija kaasa teeb 😀 Aitäh, ma muudan ära!
Kui ma kohe-kohe sünnitama ei hakkaks, kraabiks juba ust 😁
80h ja pool kohta või ma lugesin midagi valesti välja. Kes ülejäänu 60h tööd siis teeb? 😀
Ma olen ikka harjunud, et täistööaeg on 40h nädalas. Aga vb selle pärast ma tööd ei leiagi, et olen veits valesti aru saanud 🙈😂🤪
160h on täistööaeg, meie võtame poole kohaga töötaja. Mis 60h? Ma olen eksinud. 😀
Normtunnid on kuude lõikes erinevad, ei ole õige väita, et 160h kuus on täiskoormusega töötava inimese norm. Soovitan tutvuda kalendaarse tööajafondiga.
Sa loed seda tööpakkumist ja sulle tundub, et ma sedastan selles norme, mille järgi tunnipealt toimetame, ning otsustad tulla mind parandama?
Ei tasu nii südamesse võtta, see oli kõigest soovitus. Tööandjana loodetavasti soovid ikka TLS järgides toimetada.
Ei võtnud südamesse, otseloomulikult koostatakse töötajatele juriidiliselt korrektsed töölepingud ja makstakse selles määratletud korra järgi ja sätestatud töökoormuse kohaselt palka, aga selles lõimes siin tundus sellise elementaarse asja rõhutamine vigade paranduse vormis nagu… offtopic?
Ehk et, kus viga näed laita, ole vait ja ära aita?
No mitte päris. Ikka tuleb teadmisi jagada! Ma ilmselt hakkasin sedasi jonnipunnina turtsuma, sest ise lugesin su kommentaarile külge tooni, mida seal ilmtingimata polnud. Ja no eks veits see ka, et niisugused mulle olulised ja elementaarsed asjad nagu TLS – imelik, kui keegi vihjab, et kas ikka järgid. Auasi. 🙂
Zorro!
Sinu blogilugejate seas võib olla inimesi, kes vb ei tea tööajaarvestusest 100% kõike ning kahjuks võidakse oma iidolite (kes Sa kindlasti paljudele oled) väljaöeldut võtta puhta kullana. Seetõttu ka see parandus, mis oli mõeldud siiski sõbraliku soovitusena.
Ma ei alahindaks selles mõttes oma jälgijaskonda, ma olen üsna kindel, et kõik nad teavad, et igas kuus on erinev arv päevi 🙂
Eestis on kohe kindlasti täistöökoht 40 h nädalas, seega pool kohta on 20 h nädalas 🙂
Ja nädalaid on neli? 😀
Neli ja mõni päev peale. Aga 80h on igati korrektne.
Kui tähti närida, siis keskmiselt on pool koormust 84h.
Meil niikuinii pole tunniarvestust 🙂
Ma olen ka praegu max segaduses 😀 80 h kuus on ju kõige harilikum pool kohta, milles üldse küsimus? Te arvasite, et Miiu tahab 80 h nädalas töötamist, aga maksab pool palka vms? 😀
Igatahes ma võtaks su omale ülemuseks 100% (ok, mitte 80 tunniks nädalas siiski…), aga ma pole üldse klienditeenindajamaterjal paraku. Kui kunagi keeletoimetaja-korrektorit (või ENG-EST tõlkijat) otsid, kutsu, ma jooksen.
Tead, meil pole sugugi selline klassikaline klienditeenindamise töö. Kätuke ka pigem ei armasta superpalju klienditeenindust aga meil on see nagu.. Teistmoodi 😀 Kui sa otsid tööd ja tahaksid meie juures tööl olla siis kirjuta igaljuhul ja saame kohtuda ju ikka 🙂 Sellistest asjadest sünnivad tavaliselt kõige lahedamad asjad 🙂
Algses postituses oli vast sõna *kuus ära jäänud 😉 aga nii nagu nüüd on, on igati ok kõik jah. Üheselt mõistetav kõigile 🙂
Ma ei ole seda kohta muutnud 😀
Mis teie Tartusse laienemise plaanist sai?
See koht ei olnud meile õige ja paremat ei leidnud 🙂 Oleme oma idee välja hõiganud, harilikult läheb siis pisut aega ja õige lahendus tuleb iseenesest. Ei punnita, las loksub ise paika!
Oeh, veidi aega tagasi alles mõtlesin selle peale, et ülivägev oleks teie seltskonnas töötada. Olen su blogile ja nüüd poekese arengule aastaid kaasa elanud ja kui vähegi Tallinnas elamine võimalik oleks, kandideeriks kohe. Oleks kindlasti huvitav väljakutse ja mõnus eneseareng.. Edu ja loodame, et õige inimene ilmub juba varsti! 🙂
Tundsin ennast kogu teksti vältel ära, kui oleks vaid tööpakkumine Pärnus 🙂. Edu otsingutel!
Kui kunagi Pärnusse poe teeme, siis ootame su CV’d!
Ma olen kogu aeg kadestanud (tüüpiline eestlane onju), kui äge on töötada Kukupesas.😁 Tuleks kohe, kui ma ei oleks oma hinge ja elu õpetajaametile andnud. 😁
Head inimesed tõmbavad häid inimesi ligi. Küll te ta leiate!!!!
Miks sa oma videotes ja livedes koguaeg punne/kõrvu/peanahka/selga nokkima pead ja küünealuseid kontrollima? Oled tore ja hea jutuga, aga see ajab südame pahaks.
Ei peagi, aga võin 😀 Ja kuna sa pole ilmselgelt piisavalt minu inimene, et seda mulle sel hetkel oma nime ja näoga otse öelda julgeda (veidi argpükslik ja passiivagressiivne) pole sul ju tarvis ka neid laive vaadata. Seda enam, et täna rääkisin, kuidas ma seda laivide asja jälgijatega suhtlemiseks teen 🙂