Kui pärast Virsiku sündi olin esimesed paar nädalat uue peredünaamika tõttu segaduses ja emotsionaalne, oli Väikevenna saabumisega perre hoopis teisiti. Esimesest hetkest peale oli tema liitumine meie perega nii loomulik ja õige, et raske oli ette kujutada, mismoodi üldse enne tema saabumist olnud oli. Mulle tundub, et samamoodi reageerisid ka tema õed kui teda tema teisel elupäeval esimest korda perepalatisse vaatama tulid. Ja kuigi ma olin arvestanud, et sarnaselt eelmisele korrale tundub Virsik nüüd kindlasti hästi suur ja et temast saab nüüd pesamuna asemel suur õde, olid minu hirmud ja mured olnud alusetud. Mitte miski ei muutunud. Ja see on (eelmise korra emotsionaalseid raskusi arvesse võttes) niiiiiiiiiiiiii suur kergendus! Tunne on täpselt sama nagu varem ja samas enam ei meenugi, kuidas varem oli. Siis kui meie peres ei olnud meie Väikevenda.
Ja tüdrukudki suhtusid Väikevenda hästi suure ja üliloomuliku helluse ja armastusega. Võtsid teda nii iseenesestmõistetavalt omaks. Ka Virsik, kes beebi sünni kontseptsiooni täielikult mõistmiseks veel ehk pisut liiga väike on, musitas ja silitas oma vennakest justkui oleks see tema jaoks kõige loomulikum asi maailmas. Muidugi tekitas uus olukord ka omajagu kahtlusi, mille hajutamiseks Virsik igaks juhuks üht-teist üle küsis. Mul on kogu selle sündmuse (Väikevenna ilmaletuleku, ma mõtlen) kohta tegelikult päris palju videomaterjali ja ma pean nüüd vaatama, millise osa sellest ma vlogiks ja teile vaatamiseks kokku panna raatsin. Aga seniks minu lemmik-lemmik-lemmik telefoniga filmitud video suurte õdede tutvumisest värske beebiga:
Hoidjapreili, kes on samuti meie pere täieõiguslik liige ja otseloomulikult ka Vennakest vaatama tuli, tõi mulle topsitäie granaatõunaseemneid. Sest ta on lihtsalt nii uskumatult armas ja tähelepanelik ja teab, et need on mu lemmikud. Virsik, va sinder, konfiskeeris mu kingituse ja pistis kogu topsitäie mahlast headust ise pintslisse. Põrsas!
Sõprus ja kiindumus esimesest silmapilgust. Oi, Väikevend, sa ei tea, kuidas sul on vedanud nende inimestega sinu ümber!
Muidugi tuli ka meie kullast kallim mana Väikevennaga kohtuma. Koos salati ja pirukatega Väikevenna näljasele emale. <3
No ja siis tegi Hoidjapreili meist meie esimesed perepildid viieliikmelise perena. Viieliikmeline. Lasterikas. Paljulapseline. Heh. Rikas küll, aga palju? No ei ole. Täpselt parasjagu. 🙂
Te olete kõik nii armsad ja siirad! 🙂 need viimased pildid sulatavad vist kõikide südamed
aitäh 🙂
Apua noh, kas siis tõesti iga postitus peab niiiiii ilus pisarakiskuja olema… Säästa nüüd ometi lihtrahva tundeid <3 <3 <3
“lihtrahvas” – ah ära plära. :*
Onjuuuu!
Appi! See video on lihtsalt nii üliarmas! Superlahedad olete!
Imelised inimesed ❤️
Oeh…Kui mina ükskord “suureks” saan, siis tahan olla täpipealt sama äge ja maailma kõige imelisem ema, nagu Sina! 🙂 (ja võtaks sellise muster-perekonna ka, hah :D)
Sul on imearmas perekond Ma loen su blogi ja mõtlen “niiiiii armas, ma tahan kaa!”.
Aitäh, et sa oma elukest niiviisi meiega jagad. Mulle meeldib su maailmavaadet lugeda, mis mõnikord väga harva minu omaga ei ühti, kuid sellegipoolest on ka selliseid mõtteid alati väga huvitav lugeda.
Muidugi tahaks inimlikust uudishimust teada, mis Väikevenna nimeks sai, AGA (!) ma tohutult austan sinu otsust sotsiaalmeedias oma laste nimesid mitte avaldada.
Palju õnne teie perele veelkord!
No ebareaalne! Ma ei usu, et te üldse päris pere ja päris inimesed olete – muinasjuturaamatust ju täiesti! Palju palju õnne ja tõesti aitäh, et jagad ka teistega enda imelist olemust ja killukesi teie idüllilisest elust, see on väga väga VÄGA inspireeriv ning motiveeriv olla ühel päeval sama hea!
Ma olen ühe korra varem siin käies su kodupostitust lugenud ja sattusin nüüd kohvi ja šokolaadi kõrvale uuesti siia kaema…ning joon nüüd pisaraveega maitsestatud kohvi selle video pärast! Kuna meie saime ka 8 kuud tagasi väikevenna, on see esmakohtumine 1 a 9 k vanema vennaga hästi meeles. Nii ebareaalne, kui kiiresti see aeg ikka läheb! Nagu ma näen, siis armastust on küll ja seda pole vaja soovida (nagu ütles mu mehevend meile pulmapäeval :), nii et soovin lihtsalt jõudu ja jaksu ja palju-palju rõõmu. 🙂 Kolm tervet last on tõeline varandus ja kullaauk. 🙂
Tere tulemast tagasi ja suur-suur-suur aitäh. Ma olen nõus. 🙂
Oeh, teil on tõeliselt armas pere 🙂 Aitäh sulle, et sa seda kõike meiega jagad! Soovin teile palju, palju rõõmu ja jaksu 🙂
suur ja südamlik tänu sulle, Mailis. <3
Keegi mainis, et nagu muinasjutust olete..
Ma olen päris kindel, et te oletegi musternäide päriselu muinasjutu perekonnast.
Uskumatu lihtsalt, kui armas saab üks perekond olla! (:
need naerupildid!!! kalli-musi-pai
Lugesin kahte viimast postitust ja lihtsalt pühkisin pisaraid. Et see kaasaelamine loetule nii emotsionaalne peab ikka olema. Aga väga südantsoojendav lugemine oli ja olen ennastki juba valmis pannud olukorraks, kus ma ei pruugi saada peale sünnitust perepalatisse. Esimene sünnituskogemus oli samuti nii soe ja hea, et nüüd minnes kuu pärast kohtuma oma tütrega, hoian sõrmi ning varbaid, et kõik läheks sama kenasti, kui pojaga. Mõnusat kooskasvamist teile! 🙂
Nii armas maivōi.
Ja kuidas Virsik venda musitab, nii loomulikult tuleb tal see kuidagi. Kas ta oma nukkusid ka musitab vōi oligi vend kohe nii kallis, et vägisi ajas musitama? 😍
Ei musita nukke, ainult venda. Isegi imestasin, et see kuidagi nii kohe niii loomulikult tuli. 🙂
Teema väline küsimus:
on palju silma jäänud, et oled Muumi tasside austaja, kuidas need tee sinuni leidsid? On sul veel miskit, mida nn. kogud või millest väga lugu pead?
Oleks tore lugeda 🙂