Kirjutasin suurema osa sellest postitusest tegelikult juba kuu aega tagasi valmis, aga mõtlesin, et täiendan veel, jätsin sinnapaika ja unustasin sootuks. Tüüüpiline mina! Aga et ta mustanditesse päris igaveseks ripakile ei jääks, täiendasin teda pisut ja avaldan siiski. Ühes nopetega telefonipiltidest, mis temast viimasel ajal tehtud on. 🙂
Meie kohe-kohe pooleteistaastaseks saav poisiklutt:
… paterdab nagu multikapingviin. Eriti kui ta millegi poole entusiastlikult kiirustab – jubedalt ajab naerma!
… oskab ja tahab asju (oma musta mähkme või põrandale pudenenud sodi) prügikasti visata ja teeb seda nii omal initsiatiivil kui ka meie palve peale. Ja aitab heameelega koristada! Ühena vähestest meie pereliikmetest. 😀
… armastab kangesti lapiga pühkida ja puhastada ning võib sellele süvenenult pühendada pikki hetki oma päevast.
… vastab küsimustele jaatavalt või eitavalt (mis muudab elu temaga umbes neli korda kergemaks) ja saab jutust põhimõtteliselt 100% aru, mis on – jällegi – väga mugav;
… käis nädal tagasi elus esimest korda juuksuri juures, oli seal väga tubli, sai lahti oma titelokkidest ja rokib nüüd tutika suure poisi soenguga!

… ulatub välisukse lingini ja väljuks selle kaudu, kui me ust lukus ei hoiaks. #ohtlik
… on alati olnud hästi suur emmekas, aga armastab teisi pereliikmeid ka hästi palavalt ning näitab seda täiega välja. Kui ta kuuleb, et õdede ja issi tavalisel kojutulekuajal on auto häält kuulda, läheb ta täielikku ekstaasi ja jookseb neid käsi plaksutades uksele tervitama.

… ronib KOGUAEG ja pidurdamatu järjekindlusega köögilauale. Ja sajab sealt vahel alla ka.
… tuleb mulle e-poe toidukaupade saabudes appi ja lohistab kotid esikust kööki. Kotid, mis on suuremad kui ta ise! Ja siis peab ta muidugi ära proovima kõik, mis kätte hakkab. Haukama kurki, maitsma juustu, šmekkima pisut hapukoort… läbi pakendi, muidugi. Kui ma ostan kuus pakki võid, peavad ikka igas viimases kui ühes olema väikesed hambajäljed. Kust sa muidu tead, kas ikka igas võipakis on niisugune suurepärane või?
… puhub toidule ise peale kui see on kuum;
… ei tee enam nii agaralt #tantsutantsu nagu varem, aga Nublu taktis nõksutab peput iga jumala kord, kui mõni pala kõlaritest kõlab. Uusim ja kuumim tantsuliigutus on ümber oma telje pöörlemine, käed taeva poole. Samuti tantsib ta õdede järgi balletti – kui järjekordne tantsuetendus ettekandele tuleb, võib ka Väikevenda varbaid sirutamas ja piruette tegemas näha. Muljetavaldavalt graatsiliselt, kusjuures.
… sööb meisterlikult nii kahvli kui lusikaga ja joob ise klaasist, kusjuures ka võtab selle ja asetab tagasi üliettevaatlikult ning 99% kordadest edukalt.
… armastab üle kõige punaseid köögivilju ja nopib need alati esimesena endale toidu seest suhu;
… eelistab pallide, Barbiede ja rongidega mängimist kõigile teistele mänguasjadele;
… teeb palumise peale kalli-kalli;
… nuusutab igal võimalusel lilli ja küünlaid, sest… noh… on siin neid küünlaid valmistatamise käigus üksjagu nuusutatud ka viimasel ajal;
… sätib pea padjale ja tõmbab endale teki peale;
… kui meie juures magab, ärkab hommikul üles, ronib voodist välja ja paterdab õdede magamistuppa, ronib nari trepist üles ja poeb E’le kaissu. Vahel alustavadki nad hommikut kahekesi ja võivad pikalt-pikalt koos askeldada seni, kuni ülejäänud maja magab. Nad õudselt armastavad ja hoiavad teineteist.
… häbeneb võõraid, aga sulab, kui talle süüa pakkuda. Nii juhtus hiljuti ühe inimesega kes muidu võib-olla oli tema jaoks veidi kahtlane, aga et võõras valdas mandariinikoorimise kaunist kunsti, mida Väikevend ise veel omandanud pole, tehti kohemaid temaga sõprust. Võõralt ei oleks ju viisakas häälekalt ja kärsitult veel ja veel ja veel mandariini välja nõuda? Tark poiss. Ja vähemalt mingitki kasu!
… võtab ise paberi ja nuuskab;
… armastab raamatuid ja jagab puslepaneku- ja klotsidega ehitamise matsu.
… jumaldab veemänge. Ta lemmik on see, kui võtab endale vannimänguasjade korvist topsi, ronib kraanikausi äärde ja hakkab sealt vett topsiga põrandale kahvama. Ja muidugi itsitab sealjuures riukalikult;
… kui keegi kusagile minema hakkab, jookseb esikugarderoobi stange juurde, sikutab nõudlikult oma kombinesoonisäärt, skandeerib “seda, seda!” ja annab seega mõista, et on, mis on — tema tuleb kaasa!
… ütleb erinevaid talle eluks vajalikke sõnu ja sõnapaare, näiteks: aitäh, ta-taa (hüvastijätuks), ei, jah, anna, tõsta seda, see, see’n see, ta’an seda, emme, ässääää (issi), ‘lleh (vanema õe nimi), juua, suua (süüa), k’mmm (kuum), ‘ete (hoidjapreili nimi), kaka, k’ti-k’ti (kõdi-kõdi);
… teeb järgi erinevaid häälitsusi: mõmm, uhhuu, vuff-vuff (auh-auh), mjäu, viiu-viiu;
… aitab rõivastumisel kaasa – sirutab käed varrukasse, üritab riided välja otsida ja tõmbab ise mähkme üles.
… potil veel ei käi, aga on valmis harjutama, sest hoiatab nüüd sõnadega ette, kui potileminekuks põhjust on.
… kui vihastab, virutab misiganes käes oleva asja kõrge kaarega üle toa. Meie muidu nii tasane ja
… sööb nagu e-la-jas! Viimasel ajal on ta isu täiesti täitmatu! Väike preview sellesse hirmsasse teismeikka, kui poisid väidetavalt kapid tühjaks ja pere vaeseks sööma pidid? 😀

… läheb igal õhtul rõõmsameelsena issiga koos tuttu ja lehvitab teistele pereliikmetele magamistuppa suundudes reipalt “ta-taa!” Not expecting that to last long, aga tore, et praegugi vähemalt nii on. 😀 Meie pere lapsed magada teadupärast ei oska.

… aga tema oskab! Kui seda postitust kuu aega tagasi kirjutasin, ei teadnud ma veel, kui ilusasti poisu juba esimesest ööst peale omaenda voodis nii öö- kui lõunaunesid magama hakkab. Uskumatu laps! Ei taha nüüd ära sõnuda ja kurja karja kutsuda, aga niisugust asja pole meie majas küll seitsme aasta jooksul veel olnud, et ilma kisata vabatahtlikult magama minnakse. 😀
… võtab telefoni või mistahes seda meenutava eseme ja kukub jutustama. Veenva häälega hõikab “jaaaa!” ja noogutab ja imiteerib tähtsa telefonikõne pidamist. Naerame, et küllap Ukupesa ärikõned. 😀
… kuulab ülinormaalselt sõna juttu (mulle ei meeldi väljend “sõna kuulama” eriti, aga juttu võiks iga inimene osata kuulata) nagu tema õedki enne teda. Minu meelest jaotuvad kõik tegevused, millest võiks hoiduda, kahte leeri: asjad, mida mitte mingil juhul ei tohi teha, ja asjad, mida ei ole mõistlik teha, aga põhimõtteliselt tohib. Üsna lihtne on veenda teda neid esimesi mitte tegema. No näiteks, et laua peale ei ole soovituslik ronida, aga põhimõtteliselt andku minna, kuid ilaste näpukeste seinakontakti torkamine ei lähe samas kohe üldse mitte. Saab aru küll. 🙂

… on hullupööra meeldiv inimene. Tõesti selline, kellega kõigil pereliikmetel on äge koos aega veeta, sest pulli saab, hellust ja siirast tunnustust saab ja maailma asjadest rääkida saab ka. Mis need asjad on, millest ta räägib, me täna veel liiga täpselt aru ei saa, aga meeldiv (ja üllatavalt veenev) vestluskaaslane on ta igatahes. 🙂

Sa nagu oleks mu neli kuud vanemast preilist kirjutanud. Peaaegu kõigi punktide juures sain kaasa noogutada, v.a paraku magamise oma, see käib meil ohtra kisa ja võitluse saatel. Plaanime järgmine kuu talle ka suure tüdruku voodi osta, äkki see muudab midagi… #illusioonid Aga no koristamine, toidukottide lohistamine, võõrastega toidu nimel sõpruse sõlmimine, ulmelistes kogustes söömine, vihastades käesoleva asja kaarega loopimine jne jne… see ju mu laps. 😀 Nii äge on ikka, kui selline vahva kaaslane on täitsa omast käest võtta. Ikka veel vahepeal vaatan oma tütart ja mõtlen, et ei ole võimalik, et ma olen midagi niiiiiii imelist valmis meisterdanud! :’)
Ohh nii ãge on ta ikka teil ! 😍 Ma heameelega vaataks terve pãevapikkust Vlogi ja ainult Ukust ! 😁
Mina noogutasin ka kaasa: meil kodus juuni alguses sündinud poisslaps, ehk siis mõned kuud vanem kui teie Poisu. Ja kirjelduse järgi nii sarnased. 😀
Ooo see poiste söömine..
Kõigepealt on see osa mis sul on, kus söögiga saab ära osta.
Lasteaias võib tulla tõrge, kus toit peab olema apetiitne..
Aga üldjuhul pirtsutatakse.
Ja siis tuleb see puberteet, kus terve saiapäts tehakse võikudeks ja enamus vestlusi pöörleb toidu ümber ja kui tühi tema kõht on KOGUAEG.
😀 😀 😀 😀 😀 😀 simply can’t wait
Mul on kolm vanemat venda. Màletan kui ema umbes pesukausitäie kartuleid keetis ja need sekundiga kadusid, ent siis küsiti, et rohkem polegi või!? Hehe, sul küll (hetkel!) vaid üks, but still- you have been warned!
Ma juba värisen!!! Ilma naljata!!!
Väikesed lapsed vist tõesti nagu ühest vormist valatud 😀 Tundsin enda 3 kuud noorema poisi samuti selles kirjelduses ära 😀 Eriti see palav raamatute ja koristamise armastus.
Magamine muidugi päris nii ladusalt ei lähe ja sõnavara on veidi väiksem. Samas võib tema kaitseks öelda et pott on truu sõber ja päevasel ajal mähkmeid enam nagu ei kulugi 😀
St. magamine ise läheb ladusalt küll. Aga magama jääda ei taha üksi teps mitte 😀
Nii armas see kõik kirja panna, lapsel endalgi tulevikus tore lugeda. Ja millised ilmekad silmad on Ukul! Südametemurdja juba nüüd, mis siis veel edaspidi saab… 🙂
Kas oled kaalunud poisu puhul korduvakasutatavate mähkemete valimist? Mis no sinu kaalukausil korduvakasutatavate plussid ja just miinused, et ühekordseid oled kasutamas?
Sest ma olen rrrumal harjumuste ori ja ei ole osanud kuskilt alustada! Koguaeg närib, et peaks, ja nüüd selline lootusetu tunne, et mis sest enam, kui suurem kahju juba tehtud on…