Post sponsored by Bio4You // Postitust sponsoreeris Bio4You
As I’ve told you before, I developed pretty bad stretch marks a little more than a week before delivering Peach. I didn’t get any stretch marks when I was expecting Ladybug and I didn’t gain more weight or get bigger this time around. They just showed up out of the blue. I have to start by saying I never felt sad or unhappy about them – they’re there, it’s a fact, nothing I can do about it. When they first appeared, they were bright red and hurt as if my skin had just ripped and was about to burst open. After birth, my stomach had completely transformed – it was a little saggy (especially around the marks) and had red stripes all across it. I was sure they would fade on their own, but three months after Peach was born they still hadn’t started looking the least bit lighter (see “before” photo below). So I purchased a bottle of emu oil because I had heard of its healing qualities. Didn’t work. The shop clerk had recommended me to try snail slime next and I was sure I would – if it didn’t have any magical qualities, it would still be a cool product to at least have tried. Then, at some point, Bio4You offered me and my stretch marks a cooperation – they gave me a bottle of snail secretion to see if it could help me. And it did.
// Nagu ma teile varemgi rääkinud olen, tekkisid mu nahale nädalake enne Virsiku sündimist päris koledad venitusarmid. Kroonprintsessi oodates ei ilmunud mu kõhule venitusarmipojakestki ja sel korral ei võtnud ma ei kaalus rohkem juurde ega paisunud oluliselt suuremaks. Nad lihtsalt ilmusid kes-teab-kust, jumal-teab-miks. Ma pean alustuseks ütlema, et ma ei ole nende pärast kunagi ülearu kurvastanud – nad on seal, see on fakt, ma ei saa sinna midagi parata. Saabudes olid venitusarmid erkpunased ja valutasid nii, nagu oleks mu nahk rebenenud ja iga hetk pauguga lõhki minemas. Pärast sünnitust oli mu kõht täielikult digimuutunud – see oli välja veninud ja rippus (eriti venitusarmide ümbert) ning selle keskel ilutsesid suured tulipunased triibud. Ma olin päris kindel, et nad hakkavad ajapikku pisitasa heledamaks muutuma, aga kolme kuu möödudes (vt. “enne” pilte allpool) polnud nad veel vähimalgi määral seda nägu, et kavatseksid heledamaks muutuma hakata. Niisiis tõin ma looduspoest koju emuõli, sest olin kuulnud selle tervendavatest omadustest. Sellest polnud mingit kasu. Poemüüja rääkis mulle ka teolimast ning soovitas mul seda järgmisena proovida, kui emuõlist abi pole. Otsustasin, et proovin igaljuhul – isegi, kui sellel lubatud imeomadusi pole, on see ikkagi põnev asi, mida vähemalt proovida. Mingil hetkel võttiski Bio4You minuga ühendust ja pakkus mulle ja mu venitusarmidele sponsorlust – nad saatsid mulle teolima, et saaksin proovida, kas sellest võiks abi olla. Ja oligi!
Teosekreet-geel, puhas, 98%, 60ml, Helix Extra, 52.50€ (LINK)
Let’s be frank – I’m not a big fan of snails. They’re a little too similar to worms (I hate worms…) and something about them being slimy is extremely unappealing. You see the irony in me wanting to rub it all across my tummy, right? Well, I have to say I was a little very apprehensive and thought the product would be a little… yucky. Much to my surprise, it came out of the bottle as a silky gel and when it touched the skin, it became watery. The product is scented so it smells absolutely divine and nothing about it screams YOU’RE RUBBING SNAIL SLIME ALL OVER YOUR STOMACH, YOU WEIRDO!!! so that’s nice.
// Ütleme ausalt – ma ei ole just maailma suurim teofänn. Nad on natukene liiga ussikeste sarnased (ma vihkan ussikesi…) ja üleüldiselt on limased asjad ikka küllaltki ebaatraktiivsed. Nii on ka pisut irooniline, et ma seda oma kõhule määrida tahtsin, kas pole? Nojah, ma pean tunnistama, et ma olin enne toote proovimist parasjagu kahtlustav ja kartsin, et selle pealekandmine saab olema pisut… öka. Minu suureks üllatuseks tuli pudelist välja siidise tekstuuriga geel, mis nahaga kokku puutudes vesiseks muutus. Toode on lõhnastatud, mistõttu on sellel oivaline (ent mahe) aroom ja miski selle juures ei karju SA MÄÄRID OMA NAHALE TEOLIMA, VEIDRIK!!!, mis on minu meelest äärmiselt kena.
The photos aren’t great – I remember thinking that they looked much better in the “before” photo than they did in real life and the “after” photo looks a lot worse than the marks really do when I look in the mirror.
// Pildid ei ole suurepärased – ma mäletan, et “enne” pildil paistsid armid palju viisakamad, kui päriselus ja “pärast” piltidel on olukord jällegi oluliselt kehvem vaatest, mis praegu peeglisse vaadates avaneb.
Did the slime work? It did. Because the stretch marks would probably have faded a little anyway and because using the snail slime is a process, it’s hard to say what the actual the effects really are. I did however see results when I used it on a more regular basis so I am a 100% sure snail slime does possess healing and repairing qualities (it is said to be great for healing acne scarring – Madiken swears by this stuff!). This is where I screwed up the results though – I didn’t use it as regularly as I should have. The instructions on Bio4You’s home page suggest using it twice a day while I managed to remember applying it no more than once a day for a maximum three to four days in a row. I’m sure it would have worked better if I hadn’t been a bit of a moron. I’ll continue using it as one should and definitely recommend it to anyone who is looking for a way to heal their stretch marks – they probably won’t disappear, but they’ll even out and fade and the slime will improve skin quality like you wouldn’t believe.
If you don’t mind, I would like to finish this post off with a pep talk. I know how looking in the mirror and realizing you’ll never look quite the same as you did pre-pregnancy feels. It’s a little tragedy all on its own. My point is you aren’t the same person you were before and that’s kind of the point. It’s a cliché, but you are a tigress and you did earn those stripes. The next time you walk down the beach, strutting your stuff in a bikini, people probably won’t even notice you’re striped. Partly because you’ll have a tan and being tanned hides stretch marks (hehe), but mostly because noone else cares. Trust me. And if they do notice, they’ll just think “wow, she’s a MILF”. What’s so bad about that? That’s right – nothing. You’re fab. And you’ve made a little human being. Mad props, superwoman!
// Kas lima töötas? Töötas. Kuna venitusarmid oleksid ilmselt niisamagi pisut hajunud ja kuna lima kasutamine on protsess, on raske täpselt öelda, milline efekt sellel tegelikult oli. Regulaarsel kasutamisel oli paranemine silmaga nähtav, nii et olen 100% kindel, et teolimal on lubatud tervendavad omadused (näiteks kasutatakse seda aknearmide ravis ja ka Madiken on kinnitanud, et see on imeline toode). Mina muidugi keerasin tulemused natukene nässu – ma ei kasutanud seda nii korrapäraselt, nagu tegelikult pidanud oleks. Bio4You kodulehel olevate juhiste kohaselt tuleb teolima endale peale määrida kaks korda päevas, minul aga tuli meelde seda kasutada kord päevas ja maksimaalselt kolm-neli päeva järjest. Ma olen kindel, et see oleks veelgi paremini töötanud, kui ma natukene laisk ja loll ei oleks… Igatahes jätkan selle kasutamist nüüd vastavalt juhistele ja soovitan seda teha kõigil, kes oma venitusarme parandada soovivad – tõenäoliselt ei haihtu need küll täielikult, ent kindlasti aitab teolima neil ühtlustuda ja paraneda.
Kui te ei pahanda, lõpetaksin selle postituse paari julgustava sõnaga. Ma tean, mis tunne on peeglisse vaadata ja taibata, et sinu kõht ei hakka kunagi enam välja nägema selline, nagu enne sünnitust. Nii nõmedalt kui see ka ei kõlaks, on selle järelduseni jõudmine omaette tragöödia. Aga ma olen jõudnud järeldusele, et selles ju asja mõte ongi – sa ei olegi ega peagi olema sama inimene, kes sa enne sünnitust olid. See on küll klišee, aga sa o l e d k i tiigriema ja sa o l e d k i oma triibud välja teeninud. Järgmine kord, kui sa rannas ennast ebakindlalt tunned, sest kardad, et kõik sinu venitusarmilist kõhtu jõllitavad – unusta ära! Keegi peale sinu ei näe neid. Esiteks sellepärast, et oled päevitunud ja päevitus aitab venitusarme peita (hehe), kuid peamiselt sellepärast, et need ei lähe kellelegi teisele peale sinu karvavõrdki korda. Ausõna. Ja kui keegi panebki su arme tähele, mõtleb ta selle peale, et sa oled üks äärmiselt kuum MILF. Mis selles nii halba on? Mitte midagi, ütlen ma sulle. Sa oled imetabane! Ja sa oled enda sees terve inimese valmis küpsetanud. Müts maha, supernaine!
Hea on, et ma ülearu enda venitusarmide pärast ei muretse. Muidu vist jääksingi kreeme kokku ostma. 😀
Tegelikult on mul neid venitusarme heledamate triipude näol paras ports keha olnud juba ka enne rasedust. Kunagi pubekaajal kaal langes ja tõusis ja langes ja…. vahepeal tekkisid kurvid ka. Muidugi need, mis rasedusega tulid, on sellised punased nagu Sinu piltidelgi.
Päris hea hinnaga on muidugi see geel 🙂 Aga kui asi on testitud ja toimiv, siis pigem käia see summa välja kui igasugu erinevaid kreeme katsetada ja kokkuvõttes rohkem maksta ja palju pettuda. 🙂
mul on ka küljepekkidel natukene valgeid triipe, aga need, mis Virsiku kandmisest tekkisid, olid ikka monstrumid. 😀
toote hind on jah õudne kirves, aga eks seda ilmselt mõjutab ka tõsiasi, et see on looduslik ja teosõbralik. panen siia copy-paste toote valmimisprotsessi kirjeldusest, mis minu meelest on iiimearmas:
“Itaalias tegutsev firma Helix Extra, mis ongi spetsialiseerunud teolimast tehtud kosmeetikale, on välja töötanud humaanse ja produktiivse meetodi tigude kasvatamiseks ehk Helix Extra meetodi. Austades tigude elutsüklit, kasvatatakse neid kas päris avatud taeva all, kus tigusid korjatakse käsitis ja pannakse vahepeal võrkudele jalutama või spetsiaalsete varikatuste all neljakandilistel lavatsitel. Sellise lavatsi keskel asub riba päevalilli teobeebide toiduks, paremal ja vasakul äärtes on erinevad salati viljakas eas tigudele ja äärtes ristikheinaribad varju otsimiseks. Lisaks antakse tigudele süüa samas farmis toodetud juurvilju.
Kasvulavatsites asuvad ülipeened klaaskiust niisked võrguribad, millest üle minnes teo lima koguneb spetsiaalsetesse hoidikutesse. Võrgu peen struktuur garanteerib, et võrgu kiududest ei lähe läbi muld, mustus ja väljaheited.Võrgud puhastatakse iga päev ning kogunenud teolima filtreeritakse kahekordselt. Loomulikult on igal ettevõtjal tigude kasvatamiseks omad võtted, millest sageli konkurentsi kartes ei räägitagi.
Et jah, kuigi Eesti turul on saadaval ka teiste firmade teolimatooteid, näiteks see Korea Meon… siis sahinad käivad, et nö tavakasvatuses antakse tigudele pisikesi elektrilaenguid, et nad ehmuksid ja rohkem lima produtseeriksid.”
Ma pean hoopis tunnistama, et mu kõht näeb pärast JJ sündi parem välja kui enne 😀 mingeid arme ei saanud ka. Aga oht on, et näiteks järgmise lapsega see nii enam minna ei pruugi, hea teada, et pärast saab siis ennast teolimaga kokku määrida (mis hoolimata sellest Sinu poolt tõestatud mõjust tekitab esialgu siukse “iiiuuuuuu” tunde 😀 ).
mina olin ka pärast esimest rasedust ilusam, kui enne. ma ei tea, mis pärast teist juhtus 🙁
Äkki teisega see teema, et keha juba teba, mis tegema peab ja kuidas kasvada tuleb, aga nahk ei tule selle teadmise ja tegutsemisega nii kiiresti järgi.
ma ei kujuta ette jah, võib-olla lihtsalt ei ole enam nii elastne? igatahes tagantjärele tarkus on, et esimesel korral pääsemine ei tähenda, et võib rihma lõdvaks lasta 😀 peab kreemitama ja õlitama juba enne armide tulekut, et nahal paraneda aidata. vältida neid ei saa, aga leevendada ehk ikka…
Jaa, ma JJ-d oodates olin väga eeskujulik kreemitaja 🙂 See on tõesti tõsi, et ega siis järgmisega ei saa lõdvaks lasta, hea meeldetuletus.
Mul on naba ümber triibud, nagu oleks päike 😀 ja ma ei põe nende üle väga, aga samas oleks toredam kui neid poleks 😀
Minul ei ole kummagi rasedusega just erilisi venitusarme tekkinud (pisi-pisikesed peaaegu lumivalged vaid) ent teine rasedus keeras kõhu hoopis teistmoodi tuksi. Nimelt on mu kõht nüüd hoopiski viltu. Naba on keha keskjoonest märgatavalt paremal pool. Kellelegi ilmselgelt meeldis väga kõhu ühel poolel olla. Aga pole hullu, kes ei tea, ei pane tähelegi.
Väga äge, et lõpuks ka toode mis tõesti töötab ning veel looduslik.
Mul endal raseduse ajal kõhunahk meeletult kiskus ja tegi valu, kuid venitusarme ei saanud, määrisin erinevate looduslike õlidega mis leevendasid seda kiskumise tunnet.
Mina sain ka oma venitusarmid nädala enne sünnitust ja rahu nendega sõlmisin umbes kuu peale.
Järgmiseks korraks on mul õli igatahes välja vaadatud ja selle proovin kindlalt ära ka – BioOil!
PS! Ja see pep-talk on omal kohal lihtsalt super. Tiigriemmed rokivad!
BioOil on ju naftatoode 🙁 Nimi täiesti eksitav. Ostsin ja viskasin prügikasti, ma ei suutnud lihtsalt ühtegi kohta leiutada, mida naftaga tahaks määrida. Kunagi ammu aega tagasi tehti kohutav kära, et poes müüdi Biojogurti pähe jogurtit, millel ei olnud vastavat sertifikaati ja nüüd lähen ostan apteegist selle BioOil’i – olin ikka suht kuri 😀 Kui soovid kvaliteetset õli, mine osta jojobaõli, kookosõli või ükskõik milline looduslik õli ökopoest toiduriiulist kasvõi. Külmpress on võlusõna. Rafineeritud õlisid pole pointi osta, toitained sealt enamuses välja roogitud. Astelpajuõli saab apteegist, saialilleõli samuti. Ise venitusarmide kohta kahjuks sõna võtta ei oska, kolme lapse järel õnneks ikka sama kõik. Aga õlisid kasutan kogu aeg ja teolima geelid ka väga head 🙂 Lihtsalt tavakosmeetika asemel ja keha niisutamiseks 🙂
Ma olin ikka rasesuse ajal kergelt sinisilmne. Kreemitasin, kuna ausalt lootsin, et pääsen venitusarmidest. Kuu enne tähtaega tekkisidki armid. Miks sinisilmne? Sest mul on endal kintsul kasvuarmid teismeeast :D. No, hallloooo :D. Siiski ma leian, et kreemitamine oli tark otsus – nahk oli vast elastsem tänu sellele siiski.
Nüüd on muidugi armid alles. Heledad küll. Aga ausalt mind ei häiri. Rannas keeldun bikiine kandmast pigem lodeva kõhu pärast. Armidest on veidi väga ükskõik, kuna kintsudel olevatega ju tegelikul harjunud :D. Lodeva kõhuga peaks pigem midagi ette võtma, kuid hetkel see teatud põhjustel ei ole võimalik :).
Ma ei teagi ausalt mis mu jutu mõte oli. Võib-olla see, et minu puhul ei ole probleemiks armid. Oleksid nad punased, nagu sinu piltidel, oleks teine teema, aga peale sünnitust minul punasus kadus.
Ja no…teolima kõlab üpris jõledalt :D.
Miks sinisilmne? Mul on kintsud teismeeast üleni täis venitusarme, aga raseduse ajal ei tulnud, see ju täitsa võimalik. Pealegi need kintsuomad on niiii paljudel ja pmst märkamatud rannas, samas kõhu raseduse omad ikka rohkem märgatavad, enesekindlust kõigutavad jne.. Vb see on pseudo, aga mul jumala savi oma kintsu armidest, aga kõhtu elueest tahaks päästa 😀 Samas ma ise eriti ka ei usu, et kreemitamisega seotud.. Aga samas teismelisena kasutasin bodylotioni ja kui hoolikalt kintsule, no kes teab. Raseduse ajal aga kookosõli ja ikka hoolsalt. Ise püüan trenniga päästa, kuna kui kõhulihased (ja üldse lihased) piisavalt tugevad, ei pidanud sedasi järsku ette kummuma seda kõhtu. Ja toepoolest siiani viie kuuga olen kõhust pääsenud, sama nagu eelmine kord. Eks näis kuidas armidega läheb… Kui tulevad,siis õpin neist samamoodi mõtlema nagu kintsukatest – pohui, kes neid ikka näeb, parem kui pekk, parem kui lõikehaav, mõnel inimesel pole üldse jalgu jnejne 😀
irw kujutle nüüd seda horrorit – mul on nii pekk kui armid. vist aeg ojja viskuda…
Sae pekki 😀 Ma ei mõtle sellist ‘pekki’ nagu mul v sul vaid neid kes on päriselt pekkis ja hädas sellega 😀 aga ojasid on mul pakkuda mitu tk!
sa mõtled ülekaalu? no see on juba jama jah 😀 aga sul sellist ei ole nagu mul…
Nu paljudel ju tõuseb kaal R ajal ntx 30 kg, ntx üle 100 – see pole üldse ebatavaline isegi.. Siis diabeet plus iialgi ei saa endist keha tagasi, jääb ikka teistmoodi.meie puhul ma julgen öelda et va vb oma silmale, oleme siiski suht tavalises kaalus tavalised naised, samasugused nagu ennegi rasedust. Krt raudselt sõnan ära, kuna mu emal oli essa rasedus ok ja teisega läks hukka 😀
Mulle endale tundus kuidagi sinisilmne see lootus, et pääseb neist armidest. Aga tead. Minu arvates pole need ikkagi hullu midagi :). Minul need samamoodi heledad nagu kintsudel olevad. Raseduse ajal olid punased. Aga vot, kui punased oleksid, siis ikka häiriks tegelikult praegu ka vast. Kintsudel olevatest on mul ka täiesti ükskõik, aga kahjuks teismelisena ei olnud ja ujumistunnid olid teatud vanuseni piir. Vaevalt teised märkasid, aga ise põdesin küll väga jubedalt :D.
Aga jah. Mainin korra veel, et rannas on mul venitusarmidest täiesti suva, aga lodev kõht häirib ennast. Kuidagi ebamugav lihtsalt endal :D. Aga selle lodeva kõhuga ma ei saa siin ikka pea aasta midagi ette võtta taaskord :D.
Loodan, et pääsed neist armidest ;). Aga tead. Pole lugu ka ju samas. Õppisid ju kintsuarmidega elama, õpid ka nendega :D. Targemad lausa räägivad, et päevitama peab ja siis muutuvad ka vähem nähtavaks :D.
Küllap harjuksin jaa suht hästi, kuna kintsukaid ma esialgu ei pannud tähelegi et see on miskiz venitusarm – arvasin et kannikad ongi sellised kõigil vist 😀 ja nt mu elukaaslane on väga kõhna ja vormis ja pole ka kunagi teisiti olnud, aga tal ka need kintsudel. Ta ka ei teadnud, et need on venitusarmid ja arvad, et tavaline kanninahk 😀
ma just täna muuseas vaatasin et mul jäävad imetamisest rinnad seekord üleni valgetriibuliseks #yolo
Mul on rindadel ka juva teismelisest saadik. Ja rannas neid ei näita ja nt samas kas sa oled märganud, kuigi oled palju kordi mind paljana näinud? Pakun, et ei.. Sest tglt teised ei näegi ja sp ongi daipoh…
ma arvan, et pigem olen näinud, sest kui ma neid täna vaatasin, siis esimene mõte oli selline “ah kõigil ju on” sest ma olen neid paljudel sõbrannadel näinud. ei tea, kas ka sul, aga igatahes see on tõesti ilgelt tavaline. 😀
Mul on dekolteega ka naga, ei pea paljas olema. Aga nu need peenikesed nagu niidid võrreldes kintsukatega 😛
mul dekoltee peal praegu ainult Virsiku küünejälgi näha – kontrollisin 😀
Ma arvasin kunagi, et see on see kurikuulus tselluliit :D. Kui ema rääkis kasvuarmidest, vaidlesin vastu, et ei oleeeeeee :D.
Haha kuule mulle meenub nüüd ka mingi selline mõte 😀
Ok, mõttelisse katsikukinkide nimekirja teolima sisse – mul juba esimene venitusarm on endise nabaneedi juures ja tundub, et rinna alla tuleb vertikaalselt veel (vähemalt) üks. Lisaks on kuu aega võimalus kõikidel ülejäänud armidel tulla 😀
Sinu pilte vaadates ma aga mõtlesin, et selle tattooga on armid päris badass kombo 🙂
I love you peptalk.
I wonder if stretch marks just are something you need to get in your second pregnartc
Haha sa oleks pidanud teaduse nimel/inimkonna hüvanguks jätma vasaku poole armid ilma vms, et saaksime teada teolima efekti 😀 Kui endaga võrdlen: mul tekkis üks venitusarm, nabarõnga kahe augu vahele. Et suht väike asi, ei tea kas kõlbab võrdluseks. Kuid tõe huvides märgin siiski ära, et alguses see oli samasugune lilla, aga kui MK oli üheksakuune, selleks ajaks oli juba raudselt täiesti valge. Niiet vb sul oleks nad sama palju valgenenud..
Venitusarmid on kindlasti üks raskemaid armijuhuseid, aga juhuks kui keegi on hädas kergemate armidega siis mainin siia ära, et aknearmid (mul neid sügavamaid rõugearme meenutavaid variante pole, aga no tavalised vinnist mahajaanud plekid) kaotab teolima täielikult, nädalate küsimus!
ma ikka lausa nägin, kuidas paranes, kui järjest kasutasin, nii et mingi mõju kindlasti on. aga jah, kindlasti paranesid nad ka pelgalt ajaga, kuigi esimese kolme kuu jooksul oli muutus suur ümmargune null 🙁
Vb see kas ja kuidas valgeks lähevad ongi täiesti erinev..
mhmh muide mul see rasedusest tulnud nabaneediarm on ka täitsa valge 😀
Vb sest see õhem nahakiht! Nt need lillad võivad ju olla kes teab kui sügavale, aga nabas august sügavamale ikka pole..
mul need lillad ikka sitaks sügaval – ma räägin, nad VALUTASID kohutavalt enne ja pärast sünnitust ja ka mõni kuu pärast seda 🙁
Ei soovi 🙁
Mu kõht on praegu, kolm aastat pärast kaksikute keisrilõikega ilmaletulekut, sisuliselt selline: http://www.caesarean.org.uk/pictures/small35.jpg , naba ümbert on kõik kortsulisem, väljaveninud naha volt on veitsa suurema ja voldi all on keisriarm, mis on kogu kombost üks tühisemaid asju. Boonuseks sügavad lillakasvalged armid puusadel ja reite sisekülgedel. Ja ma tean, et mu kõht pole kaugeltki kõige hullem, saaks ikka veel palju koledamalt.
Samas ma ei loo endale illusioone, et mu kõht ei jää rannas teistele silma, ammugi ei ela ma kujutelmaga, et keegi leiab, et ma oleks sedasi kuum MILF 😀 Vbla mõni kahtlase fetišiga tegelane tegelikult isegi arvaks, kes teab.
Aga jah, oma säärase välimuse pärast põdevatele naistele ma soovitaks alustuseks vbla realismi, mulle tundub see kättesaadavam lähemine kui veenda end, et keegi midagi ei märka. Kui su kõht ikka silmatorkavalt pekkis on, siis teised märkavad seda küll, aga normaalsed inimesed ei tee sellest numbrit ja ebanormaalsete arvamusest on ju nagunii ükskõik.
Asjad tuleb enda jaoks pespektiivi panna, vähemasti mind on see aidanud. Me ootasime oma lapsi mitu aastat. Seega mis on hullem: kas lastetus või kole kõht? Kellel siin-seal paar meelehärmi tekitavat venitusarmi, saavad veel lihtsama võrdluse luua – mis on hullem: kas kaks kriipsu või selline kõht nagu mu lingitud fotol, mida on vaja ülejäänud elu trimmivate pükstega kokku tõmmata? 😀
seda ma ju mõtlengi, et normaalsed inimesed ei tee sellest numbrit ja see ei lähe neile korda. näiteks: ma võin näha, et inimene vaatab ühe silmaga kõõrdi, aga kas ma hindan ta siis inetuks inimeseks, kannan maha? ja selle kõrval tundub mulle kõht veel eriti mõttetu asi, mille pärast keegi maha kanda… selle juurde, et “kõht silmatorkavalt pekkis on” käib veel suur hulk omadusi, mis võivad inimese juures absoluutselt kaunid olla. ja nagu öeldud, on normaalsetel inimestel veninud kõhust savi.
“keegi ei pane tähele” all ei pidanud ma muuseas silmas seda, et kõik rannasviibijad jääksid ühtäkki pimedaks ega näeks, et mu kõhtu katavad pikad nimetissõrmejämedused triibud. näevad muidugi. point oli see, et täpselt nagu jõusaali minneski, kipuvad inimesed arvama, et kõik hakkavad neid jõllitama ja arvustama. tegelikkuses muretsevad inimesed iseendi pärast ja keskenduvad ainult omaenda välimusele.
minu meelest on täiesti absurdne öelda, et enese ilusaks või pandavaks pidamine on pettekujutelm ja et kui sul on kõhul armid ja veninud nahk, on sinuga kõik ja sellega tuleb leppida…
täpsustan: lameda, sileda, veatu kõhu olulisus tuleb enda jaoks ümber mõelda. see on täiesti mõttetult triviaalne väärtus ja mind ajab oksele see, kui mu võrdselt saledad ja siledad sõbrannad keerutavad peegli ees, näpistavad oma igasuguse pekikihita nahka ja virisevad, et kangesti oleks alla vaja võtta. see on mulle võõras. ma ei ole üldse sile (vastupidi – pigem armiline, karvane ja pekine) ja kui ma peaksin selle pärast päevad läbi halisema, oleksin ma üks ÄÄRMISELT õnnetu inimene. 😀
Oi, ma siit sain nüüd küll nii palju sõnu suhu, mida ma öelnud pole, et ma edasisest arutelust vist hetkel loobun 🙂 Eks mu kogemus teine ka, sest küsimus pole ainuüksi armides. Niipaljukest ehk siiski korrigeeriksin, et ma ei kirjutanud kusagil, et ma oleksin end maha kandnud või arvaksin, et ükski veninud kõhunahaga naine seda tegema peaks.
“Samas ma ei loo endale illusioone, et mu kõht ei jää rannas teistele silma, ammugi ei ela ma kujutelmaga, et keegi leiab, et ma oleks sedasi kuum MILF 😀 Vbla mõni kahtlase fetišiga tegelane tegelikult isegi arvaks, kes teab.”
see oli lõik, mis mind kurvastas ja käima tõmbas. tundus kuidagi väga full of self-loathing ja nukker, aga nõnda läbi teksti on väga raske aduda, mida keegi tegelikult öelda üritab. vabandus. muide – sinu kogemuse puhul, kui venimine on tõesti selline, et vajab korrigeerivat pesu, mõtleksin mina ilmselt kiiremas korras noa alla minemisest. nii et mis ma siin ikka preachin oma kehaga leppimisest, kui mul tegelikult tõesti ei ole nii väga, millega siin rahu teha? see peamine jauroloog mu kommentaaris ei käinudki niivõrd sinu olukorra kui just selliste… minusuguste virina peale, et kõht on nii õõõõudselt kole ja randa minna ei saa ja oih ja aih. 🙂
Su parandust märkasin nüüd alles. Jah, ma nii kirglikult ei väljenduks, aga mind ajavad naerma jällegi naised, kes mõnda üksikut venitusarmi pluusi alt paljastades ohkavad, et nende kõht on tänu rasedusele igaveseks moondunud. Minu meelest on see kõhuküsimus üldse tühine teema, aga kuna siin juba postitus oli armidest, siis mõtlesin oma kogemust jagada, et vbla aitab mõne kõhu pärast nukrutseja mõtteid korrastada, et alati saab hullemini ja et pikas perspektiivis on ka lötendav kõht tühine asi.
Vabandust, vahepeal vahetas kontot mul see siin miskipärast, see kraakon olen ka endiselt ma siiski.
eks ta ole perspektiiviküsimus ka selles mõttes, et muidugi ma sooviksin, et mu kõht oleks selline nagu ta praegu on, kui ma oleksin kandnud kaksikuid ja toonud nad ilmale keisriga ja seis oleks hullem. ja ega ma ei kurdagi – kui keegi ütleks, et ma peaks oma kõhu sinu omaga ära vahetama, et ma Virsiku endale saaks jätta – ega ma ei kõhkleks sekundiks ka. mul ongi kõhust savi. mul on vähem savi asjade pärast nagu tervis ja rasked haigused ja halvasti toitumisest tingitud ülekaal, mis inimese tervist kurnab ja koormab – neid ma ei õigusta, ülekaalulisust ma takka ei kiida ja paratamatuseks ei oska pidada. aga triipudest ja väljaveninud kõhunahast on mul hands down täiesti savi. muide, ma kirjutasin selle postituse armidest mitte sellepärast, et see oleks mingi Hästi Oluline Tõde mu jaoks, vaid sellepärast, et mind siin kiidetakse laitmatuks kaunitariks, kui mul riided seljas on (ja pildid valin ju muidugi seeria ilusamad, mitte koledamad) ja samas loen neistsamadest kommentaaridest, kui karmid naised iseendi välimuse vastu on, samas mind justkui piedestaalile tõstes. mulle tundus, et võib-olla mu triibud aitavad natukene perspektiivi luua. 🙂