Armastus käib kõhu kaudu: Munad (peaaegu) Benedicti moodi

Mulle idee sõbrapäevast (valentinipäevast) meeldib – õigupoolest meeldivad mulle igasugused säärased pidupäevad väga. Olgu nad kui kommertslikud tahes, ei kuule minu suust iialgi jauramist teemal, et armastust tuleks väljendada iga päev, võõraid pidupäevi omadeks pidamata. Tulebki! Aga see ei tähenda, et me teineteisele aeg-ajalt natukene lisatähelepanu pöörata ei võiks, kas pole?

Samas leian ma muidugi, et südamekujulised plastmassist “tähelepanuavaldused” võiksid olemata olla – keegi ei tunne ennast armastatuna, kui talle kingitakse pahna, mida ta hiljem ühelt riiuliservalt teisele tõstma ja lõpuks süümepiinu tundes prügikasti viskama peab. Valentinipäeval jäta mõttetu nänn poodi ja pühenda oma armastatule midagi sootuks väärtuslikumat – hoolt ja aega. Näiteks valmista talle sõbrapäevaks maailma kõige parem ja luksuslikum hommikusöök. Vähe sellest, et armastus kõhu kaudu käib – kui sinu armsam kuuleb, et oled tema õnne nimel kuklid võis kuldseks praadinud, mune uputanud ja nii muuseas ka oivalise Hollandaise’i kastme valmis visanud, niidab see žest ta jalust. Ta ei pea ju teadma, kui lihtne see vaatamata uhketele nimetustele tegelikult oli… Minu retseptis asendab klassikalistest benediktiini munades esinevat peekonit hoopiski külmsuitsulõhe – see versioon on klassikalisest pisut kergem ja luksuslikum, just nagu pidupäevale kohane.

Et endale ja oma kallimale hommikusöögiks Benedicti moodi mune valmistada, vajad sa:

3 munakollast
2 dl valge veini äädikat
1 tl valgeid või rohelisi piprateri
1 sl kuivatatud estragoni
näpuotsatäis tšillihelbeid
100g võid
sidrunimahla, soola, pipart

4 suurt muna
3 sl valge veini äädikat
1 kuklit (poolitatuna), paar sl võid praadimiseks
Tulitaku Taadi külmsuitsulõhet
garneeringuks maitserohelist

Tee ettevalmistused: löö kõik neli muna eraldi topsidesse lahti, viiluta lõhe, prae kuklid võis kummaltki poolt kuldseks, sulata või ja haki garneeringuks mõeldud maitseroheline. Seejärel sega väikeses potis kokku 2 dl äädikat, pipraterad, tšillihelbed ja estragon ning keeda tõmmist seni, kuni see on poole võrra “kokku keenud”. Siis kurna vedelik läbi peenikese sõela ning eralda 3 sl sellest kaussi, mis oleks piisavalt suur, et poti kohale sobida – meie kaste valmib nimelt vesivannil. Nüüd pošeeri munad – selleks vala väiksemapoolsesse kastrulisse u. kolm liitrit vett, lisa sellele 3 sl äädikat ning aja keema. Edasine on väga lõbus: kasuta lusika varrepoolset otsa, et tasaselt keevasse vette keeristorm tekitada ning vala sujuva liigutusega keerisesse üks neljast munast. Veekeeris kogub munavalge munakollase ümber kokku ning tulemuseks on ideaalse kujuga pošeeritud muna. Kui muna esimese korraga hästi kokku ei kogune, pole sellest midagi – tõenäoliselt jääb tulemus siiski maitsev ja iga järgneva katsega saad nipi paremini kätte. Pošeerimine kõlab küll aukartustäratavalt, ent on tegelikult kõige lihtsam viis mune valmistada – muna valmib ainult kahe minutiga (!) ja päriselt untsu minna ei saa miski.

Kui kõik neli muna on pošeeritud, on aeg valmistada Hollandaise. Ka see kõlab pisut hirmutavalt ja tõele au andes on siin ka õhkõrn võimalus, et keerad kastme pekki. Ära lase sellel hädisel tõenäosusel end heidutada – kes ei riski, see jumalikku hommikusööki ei söö! Aseta äädikatõmmisega kauss kuuma vee kohale ning lisa sellele pidevalt vispeldades ja ükshaaval munakollased. Kui muna äädikaga segunedes ühtlaselt koaguleerub, saad tulemuseks oivaliselt sametise kastmepõhja, mille uhke prantsuskeelne nimetus on sabayon, ent mis oma olemuselt on tegelikult lihtsalt… soe majonees. On, mis ta on – saad tema valmistamisega suurepäraselt hakkama, kui jälgid, et kaste kuumeneks ühtlaselt. Kui hüübimine toimub liiga kiiresti, võid kausi tulelt tõsta, et endale vispeldamiseks pisut aega juurde anda.
Kui munakollastest on vesivannil vispeldamise tulemusel saanud paks hele vaht (pildil), tõsta pott tulelt ning sega kastmepõhjale aeglaselt niristades ning pidevalt segades juurde sulavõi. Maitsesta valminud kaste supilusikatäie sidrunimahla, soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Tihtipeale lisatakse Hollandaise’ile ka näpuotsatäis cayenne’i – mina eelistan alguses tšillihelbeid lisada. Igatahes on siin kõige olulisem katset maitsta ning maitsete tasakaal vastavalt eelistustele parajaks timmida. Kui tundub, et äädika hapukus sattus liiga terav, võid seda natukese mee või suhkruga pisut tasakaalustada.
Lao kuldseks praetud kuklitele viilutatud külmsuitsulõhe, aseta selle peale pošeeritud munad, vala üle Hollandaise’iga, lisa garneeringuks värske maitseroheline ning jahvata kõigele krooniks pisut musta pipart. Ilmselt ei pea ma meelde tuletama, et söömisega tasuks algust teha kohe – suisa huvitav oleks näha inimest, kes sellisele taldrikutäiele vastu panna suudab. Head isu ja kaunist sõbrapäeva, armsad sõbrad!

(Postitus valmis koostöös Tulitaku Taadiga, kelle liialdamata oivalisele ja mahedamaitselisele külmsuitsulõhele pühendatud Facebookilehe leiate SIIT!)