Et seda postitust mitte liiga pikaks ajada, ei hakka ma siin välja tooma kõiki tõdemusi-kogemusi, mis mulle 50€ nädalamenüü eksperimendiga seoses osaks on saanud. Majandan küll enam-vähem mulle harjumuspärasel viisil, kuid “kitsikus” on mulle veelkord kinnitanud tõekspidamisi, millesse usun, aidanud kujundada uusi kasulikke harjumusi edaspidiseks ja lisaks ka (etteruttavalt öeldes) tõestanud, et 50€ eest nädalas toituda tõepoolest on võimalik. Panen enne alustamist lihtsalt kirja väikese proloogi, et mõned sotid enne möödunud nädala toidusedeliga lagedale tulemist selgeks klaarida.
Nagu ma eelmises postituses juba mainisin, ei ole minu eesmärk meie elustiili juures midagi muuta ja toidult ekstra kokku hoidma hakata. Ka meie tavapärane 100€/nädal on täiesti normaalne (vt ka: mõistlikult majandatud) eelarve ühele viieliikmelisele perele ning selle summa sisse mahub ka kõiksugu head-paremat ning külalisigi võõrustame päris tihti. Tahtsin lihtsalt teada saada, milline on meie eksistentsimiinimum – summa, mille piires enam-vähem endistviisi hakkama saame kui kellegagi meist midagi juhtuma ja sissetulekud ootamatult vähenema peaksid. Mulle tundub, et 50€ absoluutselt on see summa. Enne eksperimendiga alustamist kartsin hullult, et ei tule toime või juhtub kuidagi nii, et kasutan liiga palju juba kapis olemasolevaid asju ja et see viiskümmend eurot tegelikult lõpuks päriselt paika ei pea. Jätsin isegi 2€ esimese nädala eelarvest varuks ja soetasin kraami ainult 47,99€ eest. Tegelikult on praeguseks selgunud, et isegi selle 50€ juures saab jooksvalt varusid juurde soetada – nii tulid möödunud pooleteise nädala jooksul kappi juurde tatar ja riis, oliiviõli, sojakaste, tüümian, või, riivjuust ja kana bouillonette‘id, kaks pakki külmutatud köögiviljasegu, pakk seahakkliha, täisterapasta ja veel paar asja, millest praktiliselt kõik on praeguseni puutumatult kapis. Sellepärast ei higista ma enam nii väga kapis olemasolevate (sooduspakkumistega varuks soetatud) maitseainete jms kasutamise pärast eksperimendi käigus – nad mahuksid ilusti eelarvesse, kui soetaksin neid tasapisi lisaks. Aga enamus asju, mida menüüs kasutan, olen siiski juurde ostnud isegi kui nad mul tegelikult juba olemas on – et oleks aus. Panen toidupoe arved ka kusagile ekraanitõmmisega, et saaksite vaadata, täpselt mida ja kui palju ostetud sai. 🙂
Et meil on õhtusöögilaua ääres neli ja lõunalauas kaks sööjat + H, kes toidu karbiga tööle kaasa võtab, ei ole siin tegemist nädalamenüüga, millest jätkub ainult õhtusöökideks. Lisaks kuuluvad arvestusse ka hommikusöögid, milleks on enamasti kaerahelbepuder või, hapukoore või minu tehtud maasikamoosiga (ostsin suvel hirmodava hinnaga Polkasid ja keetsin moosiks, pole elus varem enesele ühegi otsuse eest nii tänulik olnud). Samuti vahepalad, milleks on enamasti lihtsalt mõni aedvili, puuvili vms. Ainsad kaks korda kui me sel nädalal toitu ära viskama pidime (sest kõik, mis kapis veel järgmisesse nädalasse alles jääb, ei plaani lähiajal rikneda) peab enda süüks võtma H. Ühel korral unustas ta lõunasöögi koju ja lillkapsa püreesupp ning kalkunipeekon, mis minu ega Virsiku kõhtu enam ei mahtunud, jäid lihtsalt üle ja rändasid prükki. Teine kord oli siis, kui ta õhtul köögikapi ääres coleslaw‘ga maiustas ja kausitäis salatit tal sõrmede vahelt põrandale pudenes. Krt, noh. See oli nii hea! Aga muus osas on raisatud toidu kogus põhimõtteliselt olematu. Ja see on absoluutselt eesmärk, mille poole ma püüdlen. Aga neist mõtetest ja järeldustest kirjutan pikemalt ja põhjalikumalt ükskord hiljem.
Meie Kogumispäeviku grupis tuleb tihti jutuks, et ühe või teise summaga juba enamaid pereliikmeid ära toidaks ja tõsi – meie lapsed söövad küll enda vanuse kohta nagu loomad, ent ei ole siiski teismelised noormehed, kellesuguste toitmisest ma pidevalt hirmu- ja naljajutte kuulen. Summa, millest iga pere jaoks täpselt piisab, on kindlasti erinev ja ma ei arva, et üks pere peaks toidueelarvet rangelt 50€ piires hoidma. On teisi, palju mõistlikumaid kohti, kust raha kokku hoida. Ent kui ollakse nuudli- ja kalapulgatoidul ning tuuakse ettekäändeks rahanappus, on see minu tagasihoidlikul hinnangul ikka ja ainult õõnes ettekääne. Siinkohal oleks paslik ära märkida, et 50€ toidueelarve ongi minu jaoks enam-vähem miinimum. See tähendab, et osta saab küll toidu, lastele puuvilju-kamapalle ja mõne küpsetisegi nädalas lauale panna, ent igasugune luksus nagu delikatessjuust ja head kohvioad (mille meie sel kuul majapidamiskuludeks defineerisime ja toidueelarvest välja jätsime – sama teeksime muidugi ka juhul, kui meil oleks valik, kas juua head kohvi või anda lastele täisväärtuslikku toitu ning puuvilju) või tervist laastav hobi nagu rämpsu söömine, alkoholi joomine ja suitsetamine, tuleb sellise eelarve juures heaga ära unustada. Ja kui ei suuda unustada, võib “me ei saa endale paremat toitu lubada” asemel olla enda ja teiste vastu aus ning eelistada väljendit “see ei ole meie jaoks prioriteet”. 🙂
Kuna esimese nädala 50€ ostukorvi sisu saabus kolmapäeval, tegin teise nädala tellimuse vaid poole nädala eelarve eest, et tänaseks seis nulli saada ja nädalat esmaspäeval alustada. Piltidel on tellimuse teine, 29€ maksnud osa. “Tavaelus” oleme viimasel ajal kanaliha vältinud ja eksperimendinädal sai minu maitsele pisut liiga… kanane. Maitselt ja olemuselt on ju road väga erinevad, aga et meil lihasöömine just ühe pereliikme rauavaeguse tõttu au sees on, eelistaksin, kui igasugune liha meie laual oleks pigem looma-. Samuti võiks menüüsse mahtuda kala ning minu igatsus värske salati vastu on väljakannatamatuks muutumas, nii et need vead püüan algaval nädalal ka parandada. Samas aga olid laual kaks minu maailma kõige lemmikumat toitu, nii et ma olen menüüga ikkagi hästi rahul. Ja end silmini täis söönud oleme me siin ka iga päev, nii et igati edukas toidunädal. Kas vaatame lähemalt?
ESMASPÄEV:
Lõunasöök: Pühapäevast järgi jäänud (esimese pooliku säästunädala kirjeldust saab lugeda minu Kogumispäeviku grupi teemast) karjase pirukas (veiseliha-köögiviljahautis kartulipüreekattega).
Õhtusöök: Ise tehtud India juust (2l täispiima, 1 sidrun) spinatikarris e. minu maailma lemmikuim Aasia toit paneer saag. Sibul, küüslauk, ingver, poolteist pakki külmutatud spinatit, paprika, tšillihelbed (sõbranna kasvatatud-kuivatatud, nii tõhus kraam on, et võtab nuusutades silma märjaks ja on enam kui noaotsaga lisades nii mõnegi roa “ära rikkunud”), vürtsid ja sorts koort. Kui seda rooga söönud pole, võib see pildilt vist veidi tülgastav paista, aga püha issssssand kui hea see on! Juustutegu on imelihtne – kuumutad täispiima keskmisel tulel keemiseni, aga ei keeda. Lisad segamise ajal 5-6 sl sidrunimahla kuni piimavalk kalgendub ja vadakust eraldub. Kui tundub, et protsess on lõppenud ja rohkem tahket kraami tulemas ei ole (vahel on vaja veidi rohkem sidrunimahla panna, ma kahjuks ei oska öelda, millal see hetk on, aga kui ikka tundub, et seda juustu tuleb sealt maruvähe, uha sidrunimahla juurde), valad kogu kupatuse marli või köögirätiga (mina kasutan viimast, lihtsam pesta) kaetud sõelale, loputad külma veega, keerad rätiku tihkelt kokku (kogud nurgad kokku ja keerutad rulli) ja pigistad juustu tilgatumaks. Siis vajutad pisut lapikumaks, paned ühes rätikuga kahe taldriku vahele, surud pisut ja paned siis külmikusse raskuse alla. Mina panin raskuseks suure lillkapsa. Poolteist tundi hiljem on sul India juust, mille eest sul poes raudselt kolm-neli euroraha võetud oleks. Lõika juust kuubikuteks, prae pannil väheses õlis kuldseks ja lisa karri sisse natukeseks küpsema. Eraldunud vadakut ära minema vala, see kogu kaussi, vala pudelisse ja säilita. Sul on säästunädal, sa ei viska toitu ära ja seega on sul väärtuslikku vadakut pühapäeval vaja. Spinatikarri retsepti leiad internetist otsingusõnade “paneer saag” järgi. Kõige lihtsam on seda valmistada maitse järgi – maitse kujundamiseks võid minna Toompuiesteel asuvasse Ginger Cafésse ja neilt seda rooga nõutada. Nad teevad kõige paremat, tegelt ka.
TEISIPÄEV:
Lõunasöök: Pidin sealiha-köögiviljapelmeene tegema lõunasöögiks ja külma tagavaraks, aga no ma lihtsalt ei viitsinud. H võttis tööle kaasa ülejäänud spinatikarri ja kodus söödi köögiviljadega juustuomletti.
Õhtusöök: Lillkapsa-püreesupp krõbeda kalkunipeekoniga. Kalkunipeekon oli hästi odav, aga koostiselt ikka täielik saast. Ahjus küpsetatuna hommikusöögi kõrvale üsna halb, krõbedana supil päris hea. Aga koostis – ärge ostke, noh, see ei kõlba. Supi kõrvale tegin kuivpärmiga kergitatud tatrajahufocaccia. Focaccia ei olnud tatrajahust päris sama hea (sest panin nisu 1/3 ja tatart 2/3 – viimane ei sisalda gluteeni ega kerki seega sama hästi kui nisujahu), aga siiski toitev ja supikõrvale megamõnus. Roheline sibul supil, muide, on üks eelmise nädala kuivanud sibul, mida ma ära visata ei raatsinud. Panin jalgupidi vette et voilà – värske garneering nigu maast leitud!
KOLMAPÄEV:
Lõunasöök: Sama, mis eelmine õhtusöök, kusjuures – nagu öeldud – üks suur ports läks raisku. Häbene, H! 🙂
Õhtusöök: Kanafilee-köögiviljawok (köögiviljad samanimelisest Härmavilja külmutatud segust, tõeline laisa looma arginipp) magushapus kastmes. Viimasesse panin ca pool pudelit sojakastet, mett, ingverit, küüslauku, tšillihelbeid, sibulat, väikese sortsu tomatipastat… igasugu asju. Kõrvale riis. Riis on ainus asi, mille kvaliteet säästukuu jooksul kannatada sai. See on mingi Tartu Milli pikateraline riis, millel korraliku kvaliteetse Basmati kõrval küll igasugune tekstuur ja maitse puudub. Aga see on tegelt pirtsutamine. Wokiroog oli väga-väga-väga maitsev ja riis selle kõrval täpselt õige lisand. Eriti, et osalesid need tšillihelbed (palavad tervitused hukatuslike helveste emale RMRO’le)… Aa ja et mismoodi? Saaremaa broilerifileed olid HÄSTI odava soodushinnaga. 😀
NELJAPÄEV:
Lõunasöök: Woki jagus ainult H’le töö juurde kaasa, mistõttu valmistasin mulle ja Virsikule mõnusa köögiviljapasta. Selles osalesid sibul, küüslauk, suvikõrvits, paprika, riivitud porgand, kuivatatud tüümian ja purustatud tomatid. Samuti peotäis riivjuustu. Lisaks valasin peale pisut dipikastet, mille Virsikule vahepala kõrvale tegin (vt. postituse viimane pilt) ja kõrvale valmistasin SUURE kausitäie porgandi-kaalikasalatit (kaalikas jäi järgi eelneva nädala ühepajatoidust, sest see oli röögatult suur ja mul oli pada sõna otseses mõttes kuhjaga täis). See oli vvväga maitsev. Väga!
Õhtusöök: Ahjukana (määrisin seekord seest ja väljast kokku kurkumi-paprikapulbri-tšilli-küüslaugu-soola-mee-pipra-muu sellise seguga) ahjuköögiviljade, külma jogurtikastme, coleslaw ja porgandi-kaalikasalatiga. Sõime kõik end täiesti silmini täis.
REEDE:
Lõunasöök: Mul oli plaanis neljapäevased pastajäägid H’le koos kanaga tööle kaasa panna, ent et neil on reedeti kontoris ühislõuna, ei läinud tal seda vaja ja meie saime selle hoopis kolmekesi (sest E on reedeti lasteaiast kodus) pintslisse pista. Mina ja E sõime kaks portsu ahjukanast jäänud kanafileed, aedvilju, kastet, salatit ja pastat…. ja ülejäänu läks koerale. Ma ei tea, kust see kõik tuli, aga kõige rohkem ikkagi pani mind imestama, kui palju isegi väga täpse eelarve juures ülejääke ja ülesöömist tekib. 😀
Õhtusöök: Minu lemmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmik! Mu suurim craving mõlema raseduse ajal! Kana-klimbisupp! Supileemeke tuli allesjäänud kanakarkassist (selle küljes oli veel paaalju lihakest ja leemeke tuli väga maitseküllane), herned ja pool pakki spinatit sügavkülmast. Klimbid tegin seekord kahest munast, kulbitäiest puljongist, killust võist ja pooleks nisu- ja tatrajahust ja IKKA oli neid liiga vähe ja järgmisel päeval käis, nagu alati, perekondlik rebimine klimpide pärast. Nii head. Lapsepõlves ma kartsin neid, aga täna armastan nii väga. Aaa.. ja tatrajahu passis neisse VÄGA hästi ja spinat tegi supi ilusaks ja ilmselt pisut toitvamaks ka. 🙂
Reedeõhtune kook sündis inspiratsioonist, mille Kogumispäeviku porganditeemast ammutasin. Kõik peale glasuuri (põhimõtteliselt ju õli, jahu, porgand) on ju porgandikoogis imeodav. Kuna mul toorjuustu ilmselgelt polnud, sulatasin koogi peale üksvahe Coopist tasuta (panid selle vabandamaks toomata jäänud toote eest) kogunenud valget šokolaadi 1 dl koores. Ja peale panin hakitud pähkleid. See pähklivärk on meil selline elustiiliküsimus. Kogumispäeviku grupis kirjutatakse palju, et õnneks maiustusi ostma ei pea – pühadest on mitu kilo. Meil, jällegi, pole pühadest ühtainsat kommi ka majas, aga pähkleid on maa ja ilm. Sest meile ei tooda komme, vaid pähkleid… ja see pole juhuslik. Igatahes kook oli võrratult hea ja kui seda šokolaadi polekski olnud, oleks ühe hariliku pumati ikka koogile teha saanud. Ega’s päris maiustamata pea elama, onju. 🙂
LAUPÄEV:
Hommikusöök: Munapuder, krõbe peekon, tomat-redis-salat. Mõnus.
Lõunasöök: Reedene kanasupp. Et laupäeva ennelõuna on tantsu- ja laulutundide päralt, on ikka ILGELT hea, kui kodus on söök ootamas. Vastasel korral läheb söögiaeg nihkesse, lõunauni venib, kõik lähevad tülli… nii hea. Nii-nii hea.
Õhtusöök: Kapsarullid (täidiseks hakkliha, porgand, sibul, küüslauk ja punased läätsed) pannil kuldseks praetud kartulite ja peedisalatiga. Rullid, muide, küpsesid ahjukanast ja köögiviljadest moodustunud puljongikallerdises. Nagu kodukootud Knorri bouillonette! Pannimahlad on puhas kuld, ei ole vaja neid ära visata ja puljongikuubikuid kasutada, vaid väärtuslik kraam kausikesse panna ja paariks päevaks oma aega ootama jätta. No ja ma ju ütlesin, et ma tegin seda porgandisalatit SUURE kausitäie…
Mul oli veel kaks pakki kuivpärmi, veidi jahu (saigi otsa, täna tuli uus) ja kange tahtmine laupäeva puhul kaneelirulle küpsetada, aga suhkur oli otsas. Kirjutasin naabrinaisele: naabrinaine, kas sul suhkrut on? Tema vastu, et on ikka, aga kas ma tahan tervet pakki või kindla koguse? Mina pakkusin, et kui tahab, võib tuua terve paki ja terve paki järgmisel päeval vastu saada (mul oli juba Coop tehtud) või 2 dl ja vastutasuks rullid. Ta valis rullid. 😀 Tegin siis Sandra Vungi IMETABASE vegan kaneelirulliretsepti (tõsiselt, kõige lihtsam-lollikindlam-odavam retsept ja NII kohevad saiad, LIIIIIINK) järgi taigna ja praadisin pannil kaneelisuhkruga karamelliseks veel mõned H memme-taadi talveõunad. Meil neid palju järel, jagub nosimiseks ja rulli vahele ka. Ja samal ajal kui mul kaneeli-õunarullid ahjust välja tulid, tulid ka ootamatud (ent äärmiselt teretulnud) külalised. Meil jäi üle ainult nuriseda, miks nad külakostiks kohvi ei toonud – siis oleks kohvioad ka “eelarvesse mahtunud”. 😀
PÜHAPÄEV:
Hommikusöök: Siin nüüd see vadak, millest varemalt juttu oli. Neljast munast ja vadakust ülepannikoogid banaani, õuna ja maasikamoosiga. Osalesid nii tatra- kui nisujahu.
Lõunasöök: Kapsarullid tatraga
Õhtusöök: Chili sin carne riisi ja hapukoorega. Valmib samamoodi nagu harilik chili (retseptivihikus on retsept), lihtsalt vahelduseks lihata. Ja jääb homseks ka. 🙂
Vahepalaks Sipstist blogikingituseks saadud bambuskandikuke (nii praktiline meisterdamiseks ka – pärlid jm pisividinad ei pane plehku ja saab anda kummalegi oma, ei lähe rüseluseks) jogurtist, kuivatatud ürtidest, meetilgast ja soolast dipikastme, kangideks lõigatud köögiviljade ja kamapallidega. Köögiviljad varieeruvad, enamasti osaleb porgand. Kui see porgand üldse kandikule jõuab, pidevalt käib mul köögikapi ääres mingi üles-alla hüplemine ja “tahan veeeeeeeel porgandiiiit!” inisemine. 😀
Kokkuvõtteks: tunnen, et nädal oli igatpidi edukas. Algava nädala toidukorvist osa (ca. 33€) tuli Coopist, ülejäänu viin turule ja vaatan, kas sealt saab täiendava kraami soodsamalt või mitte. Samuti ostsin eCoopist huvitavat külmutatud kala, mille kasutamine võib kas täielikuks nurjeks osutuda või hoopiski muudab toidulaua mitmekesisemaks ja on (loodetavasti) maitsev. Allahinnatud oli, noh, nii et proovime järgi, mis meil kaotada! Ongi ju õppimise ja arenemise kuu. Aa ja kui saaks midagi teisiti teha, siis võib-olla ei ostaks (peedisalati jaoks) Hellmannsi majoneesi, vaid teeks ise. Oleks märkimisväärselt odavam küll, naeruväärselt lihtne on ka. Eriti nüüd kui mul Kitchen Aid abiks on.
Möödunud kahe nädala toidukorvide (st. e-poe saatelehtede) ekraanitõmmiseid näed SIIN, SIIN ja SIIN.
Kuidas teil läheb? Olete ka Kogumispäevikus? Ei ole? Liiga rikkad? 😀
Mulle nii meeldib Su toidupostitusi lugeda. Olen ise veidi üle aastakese iseseisvat elu elanud ja pean kurbusega ütlema, et kui on valida söögi tegemise või näksimise/tühja kõhu vahel, siis valin viimase. Ja kui ka tuleb tuju midagi päris süüa teha, siis pigem midagi sellist, mis lapsepõlvest tuttav, sest uusi asju kardan – tavaliselt ei maitse ja läheb ära viskamisele. Häbi-häbi! Ja no, aru ma ei saa, millal ma õpin ära selle, et elan üksi ja EI OLE vaja nii palju süüa teha! Sellepärast ka heldimusega Su postitusi loen ja vahel salamisi unistan, et “oleks Miiu toit ka minu laual” või siis vana hea “kas Miiu ühte 22-aastast lapsendada ei tahaks” 🙊
Pai!
Kui üldse mõnda tahaks, siis sind 🙂
Hei! Olen Kogumispäevikus sel kuul pigem vaatleja ja ideede koguja. Sinu postitusest leitud kaneelirullide link oli küll ilus kingitus! Suur tänu jagamast! 😍
Rõõm! ☺️
mulle tegi üks tuttav indiast pärit noormees seda paneeri spinatikastmes. no oli küll ikka megahea, kuigi ma india toite väga ei armasta. ja need sandra vungi kaneelirullid on tõesti nagu jumala kingitus, nii lihtsad ja head!
ja kui juba toitude kiitmiseks läks, siis sinu boršisuppi teen ka umbes üle nädala, üks mu lemmiktoite kindlasti! 😀
ma ka algaval nädalal teen kindlasti boršikest! ülihea, odav, kodumaistest juurikatest = win!
Nonii, sel nädalal läheb siis paneer saagi tegemiseks. Kahju, et pole enne kuskile minna maitsega tutvuma 😀 Mis sul selle roa lisandiks on, riis? Ja kas ehk oskad viidata mingile retseptile, mida ise kasutad? Olen avastanud, et netis alati sadakümme erinevat varianti ja siis leiuta, mis see õige olla võiks :/ Veelkord aitäh su toidupostituste eest! Loodan, et need jätkuvad ka peale nn toidukuu lõppu, sest kust ma muidu inspi saan? 😀
Õudselt võtab aega selline nädalamenüü üles pildistamine. Isegi kui ma ei viitsi tegelt eriti sättida-lavastada ja pildistan jooksupealt kuidagi üles – meeles peab ikka olema jne. 😀 Aga ma püüan!
Vaatasin korra, mis googeldades üles tuleb ja https://www.jamieoliver.com/recipes/vegetables-recipes/saag-paneer/ Jamie oma tundub suht 1:1 nagu ma teen. Isegi ta juusturetsepti piimakogus on täpselt meie 1,5 l maapiima pakile sobiv. Nii et do it! 😀
Garam Masala on maitseainesegu, mis peaks olema igas poes Santa Maria letis saadaval, aga muud brändid teevad seda ka. Garam Masala maitsebki suht täpselt nii nagu Paneer Saag maitsema peab. Lihtsalt tasakaalu pead kõige vahel paika timmima, värske ingver ja küüslauk võiks olla jne. 🙂
Aitäh, aitäh, aitäh! Nende nippidega juba julgeb selle asja ette võtta 😀
Mis puutub nädalamenüü postitustesse, siis täitsa usun, et see on väga aeganõudev. Jumal, ma vaevlen juba menüü koostamisega terve igaviku 😂 Püsilugejana piisab mulle õnneks sellest ka, kui oma tavapostituste juures nii muuseas mainid, mida süüa tegite. Siis ma tavaliselt juba ahhetan, et miks,pagan, ma ise selle peale tulnud pole 😀
Superäge, aitäh, et sa kaasa räägid. Mul täitsa hing väriseb neid postitusi kirja pannes, et äkki on liiga igav või tavaline ja lugejad tunnevad, et no misasja ta siin targutab, see kõik on elementaarne! Oma ninaesine tundub ju nii argine ja mõttetult tavaline. 😀 Nii et suur tänu sulle!
Kas juustu tegemiseks täispiimana kõlbab ka poes müüdav nt Farmi täispiim (3,8-4,2%)?
Väga hästi! Mina sellest tegingi. 🙂
Nii lahe!!
ise selles eksperimendis ei osale, elustiil hoopis teistsugune, aga ma hull säästuhasart niisama, nii et põnev ikka lugeda ja inspireerib “koonerdama” haha
Mhm, see on veits tarbetult ekstreemne niikuinii, aga 10% oma elustiili juures vähendada (mis on tegelikult Kogumispäeviku üleskutse) saab vabalt igaüks. 🙂
jaaaa, Sandra Vungi kaneelikate retsept on parim! ja see on nii lollikindel, igal juhul alati õnnestub 🙂
mõnus nädalamenüü, sain inspi küll 🙂
Ma kogumispäevikut jälgin ja olebn püüdnud poes harvem käia ning teha ette menüüsid, senimaani isegi päris hästi hakkama saanud 🙂
Tere, Miiu!
Tänan mega huvitava postituse eest. Mul on jaanuarikuus nüüd kaks toidualast eesmärki: need Vungi kuklid ja see juust.
Sa tõestad hetkel 101%, et vähesema raha eest on võimalik süüa a) tervislikult, b) mitmekülgselt.
Minu nädal läks rahaliselt kahjuks üle, AGA see nädal võtan selle maha ja pean hakkama saama vähesema rahaga.
Ausalt öeldes hasart on. Et kas saan hakkama ja mis ma siis süüa teen. Hetkel küpsetan pannkooke, et siis tänaseks homseks täidetud pannkoogid valmis teha.
Selline menüü lahti kirjutamine ja pildistamine on nüri ja aeganõudev, aga paljudele suuuuuureks abiks.
Ma nimetaks sind enda söögiguuruks. 🙂
Aitäh, et leiad aega mind toidualaselt veel rohkem harida!
PS! Kuidas turul läks?
Ma pole veel käinud! Ega sulle vastanud, avastasin hommikul häbiga. Ma ei ole jõudnud! Aga ma kõike teen tänase jooksul, ma arvan.
Superaitäh hästi julgustava kommentaari eest, muide. Hakkab kergem küll. <3
Tänan sind selle postituse eest! Ma pole kunagi selle peale tulnud, et kanasupis võiks kasutada ahjukanast järgi jäänud kanakarkassi!
Rõõm. 🙂
Ma tavaliselt ei kipu kommenteerima, aga ma kohe pidin pärast selle postituse lugemist mainima, et sa oled üheks suureks inspiratsiooniks ja eeskujuks!
Olgugi, et ma olen päris rahul me toidulaua mitmekesisuse ja hinnaga, siis alati saab paremini. Sain siit päris mitu head õhtusöögi ideed, aitäh!
Toidu raiskuminemist on meil natuke rohkem, aga kuna meil on kanad, siis pole sellesmõttes hullu, jäägid lähevad neile või koertele.
Mulle meeldib vaadata Eesti toidukaupu ja no hinnad panevad ahhetama. 🙂 Elan Austraalias ja 5-liikmelise perega alla 300 AUD (umbes 200 EUR) ei tule nädalas kohe kuidagi toime ja seejuures kala saab vaid üle nädala, sest no nii kallis on (30 AUD (umbes 20 EUR) kilo on nt lõhe). Proovin ka kindlasti Su retsepte, kõik tundub nii maitsev!
Nädala palk ka vist sips teine kui siin 🙂
Tere! Paluksin magushapu kastme täpsemat retsepti („ca pool pudelit sojakastet, mett, ingverit, küüslauku, tšillihelbeid, sibulat, väikese sortsu tomatipastat… igasugu asju“ – kuidas see kõik kokku käib?) ja kas võiks soovitada, millist vokpanni osta? Olen pikalt mõelnud, et tahaks vokitama hakata ja tundub, et seda postitust lugedes tuli viimane tõuge. Samuti huvitaks porgandikoogi retsept. Ja kas porgandi ja kaalika salat kujutas lihtsalt riivitud porgandit ja kaalikat või läks sinna midagi lisandiks? Tundub, et nüüd olen ka mina üks neist, kes Sandra Vungi kaneelirullid ära peab proovima. Ja peaks samuti mõne sibula „hakkama panema“, seni mõtlesin, et äkki veel vara. Sain palju inspiratsiooni – aitäh!
Tsau! Mul spetsiaalset panni pole, ei ole nagu mõtet näinud. Wokimise juures põhiline on, et temp oleks kuum ja praadimise ajal pidevalt segad (muidu ju kõrbeb). Praadisin kana pruuniks (kindlasti mitte läbi, ainult pind kuldseks, ära kohe segama asu), viskasin sekka hakitud sibula ingveri küüslaugu ja tšillihelbed, praadisin läbi, siis valasin peale köögiviljad ja praadisin läbi. Külmutatud segu eraldab sulades nii palju niiskust, et päris õigesti seda justkui wokida ei saa, aga see on suva. Alandasin temperatuuri natuke, lisasin mee, segasin-praadisin, valasin peale soja, veidi tomatipastat ja siis… noh, peab maitsema, kuidas on. Selleks ajaks võiks juba päris maitsev olla, võib-olla mee/suhkru ja laimiga veidi timmida, ingverit või tšillit lisada… Tulemus võiks olla selline Teriyaki moodi kleepuv magus-soolane värk, aga tomatipasta lisamine teeb hapukaks ja meenutab magushaput kastet. Tegin puusalt nii et juhised vb veidi kehvad 🙁
Ma täna teen õhtuks selle retsepti järgi! Tundub niii-iii hea 🙂 aitäh!
Võiksid kirjutada ka oma pere teistest tarbimis ja säästmisharjumustest. Kas laste garderoobile on kulutused suured? Mis on need kohad kust te pigem kokku hoiate (söök, meelelahutus, riided, reisimine jne)
Meil jumala kehv ülevaade tegelt, sellepärast Kogumispäeviku projekti pakkumise vastu võtsin, et äkki õpin ise ka paremini majandama. Iga kuu tuleb uus teema, saan siin kõik ilusti lahti harutada. 🙂
Sinu nädala menüüst leidsin paar asja, mida isegi peaks proovima. Vahel on nii, et aju mitte ei suuda toite välja mõelda ja kui keegi teine teeb, siis kirud, et miks ise pole selle peale tulnud 🙂
Paar küsimust ka:
Kas teie peres on ka mõni söök, mis teile üldse ei meeldi?
Ja kas lapsed pirtsutavad ka vahel toiduga või süüakse kõik, mis ette antakse?
Prismas on minu meelest olnud soodsalt suuri kotte basmati- või jasmiiniriisi. Veski Mati tõesti ei anna mõõtu välja 🙂
Mhm, edaspidi mõtlengi, et tahaks kõiki selliseid igapäevaseid kuivaineid osta koguses: sitaks ja soodsamalt. Kuidagi tundub narr iga nädal muudkui uusi mõttetuid tillukesi pakendeid prükki visata ja uusi soetada :/
Okei. Ma kõlan nagu mingi freshgo usuhull aga ma ei saa märkimata jätta 😀 ja no kui sa juba selle hulgiostu mõtte õhku vidkasid – nimelt neil on xxl tooted ka olemas. Mitte just päris kõike aga näiteks on meil kodus nüüd 10 kilone kott kaerahelbeid, sest ma ei suutnud mitte tellimata jätta kuna seda sööme iga hommik. Nii odav kilohind oli. Ube ja oliive saab näiteks 3kg purkides osta jne.
Oh jessssssssssss! Pärast säästukuud vist on pigem asja sinna, eh?
Mirjam, kui sa juba toidu lainel oled, ega sul ei ole juhuslikult mõnda head retsepti tõeliselt maitsvate suus sulavate rootsipäraste lihapallide tarbeks? Mind täiega isutab praegu ja ma pole eluski teinud. Seega oleks tore, kui sa mõnda lihtsat ja maitsvat retsepti jagada viitsiksid. Google on aga täis pilte mingitest krobelistest moodustistest ja ma kindlasti ei taha rootsi kotletilaadseid saepurupalle teha.
Ilusat õhtut sulle!
Tsau! Rootslased jahvatavad (pigem blenderdavad) pallisegu hästi ühtlaseks, siis nad ei jää krobelised, vaid hästi ümarad. Retsept on sama, mis ikka – sibul, sool, pipar, muna(kollane), riivsai, piim või koor, hakkliha, mina panen ka veidi küüslauku ja muskaati. 🙂
Saag paneer ka meie pere lemmik!! Ise pole aga selle peale tulnudki, et seda ise teha! Tänks!! 🙂 Aga meie arvates on Tlna parim saag paneer Chakras. Wolt’ime seda üle nädala. 🙂 Vist jah liiga rikkad… Häbenen oma saamatust….
Tere! Proovisin ka neid kaneelirulle teha ja väga mõnusad õhulised ja pehmed said. Üks viga siiski oli ja need tundusid maitselt pisut vesised olevat. Kas sa paned täidist rohkem kui retseptis ette antud või kasutad õli asemel siiski võid?
Olen teinud üht- ja teistpidi ja mu meelest on õliga täiesti laitmatud tulnud. Aga ma täidise aineid vist tõesti ei mõõtnud, panin tunde järgi. Kas mõtled vesised nagu maitsetud?
Ma ei oskagi kirjeldada. Maitseb nagu midagi oleks puudu. Aga proovin täidist rohkem teha, ei anna alla 🙂
Kas sõtkud pärmitainast pigem kergelt või kuidas? Ma ei tea, mida ma alati pärmitaignaga valesti teen, aga kõik rullid mida elus olen katsetanud erinevate retseptidega on tulnud sellised, et ahjust võttes korra soojana on hea ja kohev aga nagu kuivavad väga kiiresti ja kõvaks või kuidagi. Ise mõtlen, et see tuleb kui panna ehk liiga palju jahu, samas olen just näpuga retsepte ajanud pärmitaigna asjade puhul. Sinu pilt paneb ila jooksma ja tahaks proovida, aga retsepti vaadates tundub see täiesti tavaline koguste suhe, mida olen ennegi samamoodi teinud. Mul on vist mingi needus peal selle pärmitaignaga… Kohevaid rulle muidugi tahaks, niiet pean vist ikka proovima Vungi oma ka.
Mida rohkem sõtkud, seda paremini kerkib. Ja mida rohkem kergitad, seda rohkem kerkib. Ma sõtkun korralikult läbi, panen kausiga 50C juurde kerkima ahju, siis rullin lahti, täidis, rullin kokku, panen ahjuplaadile ja kui viitsin, siis veel natukeseks 50C juurde (rätiga kaetult) 🙂 Kui ei viitsi, siis esimene laar otse ahju ja teine laar, olles seni toatemperatuuril oodates kerkinud, jääb alati kohevam. Ei ole sul pärmitaignaneedust, küll nad tulevad. Ma arvan, et pärmitainas haistab hirmu – kohe kui ma õppisin siiralt uskuma, et pärm on köki-möki, hakkasid välja tulema. 😀
Sinu toidupostitused on tõesti suureks inspiratsiooniks ja abiks vältimaks “mida-ma-õhtul-perele-süüa-teen” stressi. Sel nädalal kindlasti paneer saag, kaneelisaiad ja Lindströmi kotletid kavas! Panengi juba toidutellimust kokku:) Tunnen, et nii võib minust perenaisena veel asjagi saada:D Üks küsimus ka – milleks enamasti seda toortatra jahu kasutad?
Aitäh!:)
Olen üsna hiljuti tt-jahu enda jaoks avastanud ja kuna ta on maitselt mahedam kui täistera-nisujahu, sobib ta hästi igalepoole. Suurem toiteväärtus kui valgel nisul. 🙂
Tänud! Panen ka ostukorvi:)
Ma soovitan sul heita pilk ka Promo Cash and Carry poodi või näiteks Kaupmehe poodi. Neil ei ole küll e-teenust kuid hinnad on soodsamad kui Coopis või Prismas. Ja mis mulle eriti meeldib – saab osta hulgi s.t hiigelsuuri pakke putru, pastat, hoidiseid, kastmeid jne. Suuremad pakid on soodsamad ka.
Ma just sõidan turule ja tundub nii raske ikka see Ostmise pärast kodust väljumine. Täiesti ära hellitatud. Aga pärast seda Kogumispäeviku teemat eriti ma tunnen, et tahaks põhiasju osta vähem korraga, et oleks vähem pakendit ja parem planeerida! Nii et nipp kõrva taha pandud, aitäh!
kas need kogused, mis on välja tõstetud (piltidel näha) ongi kogu toidukord või tõstate juurde? need portsud on nii väiksed, et mu 4 ja 2a laps söövad 2x sellise portsu. postituse algusest lugesin, et nad pidid sööma nagu loomad – oleneb mis loom, hiir on ka loom 😛
seepärast ma ei saagi aru, milleks rääkida 5 liikmelisest perest, kui tegelikult on teil sööjaid ju 2,5 (need 2 last annavad 0,5 täiskasvanut kokku)
Oled teretulnud meie kausse üle mõõtma. Piltidel ei ole väikesed portsud. V.a. hommikusöögipildil, seal on haledalt vähe, siis ikka tõstsime munaputru juurde. Peekonit mitte, see on nii soolane ja mõttetu toitaineväärtusega, et sööme seda alati pere peale ühe paki.
Miks ma ütlen, et meie lapsed söövad nagu loomad – HÄSTI paljud lapsevanemad on kommenteerinud, et oi, kas nii palju tõstad ja ma ütleks, et nad söövad sisuliselt täiskasvanukoguseid. Kui neile eriti ei maitse, söövad selle, mis taldrikul on ja kui maitseb (mis on pigem viiel päeval seitsmest), tunneme meie vajadust üle küsida, kas nii palju ikka on vaja süüa. Ma ei kujuta ettegi, kui palju su lapsed söövad, aga kui kaks korda rohkem, siis see on ikka selgelt liiga palju.
Ja meil jääb toitu reaalselt üle. Nii et sa võid siit otsida konspiratsiooni ja pettust või inspiratsiooni, kuidas soovid, minul ei ole mitte mingit kavatsust kedagi ninapidi vedada. 🙂
Mul tekkis just vastupidine küsimus (eriti seda hommikusöögi pilti vaadates) et kas su väiksed tirtsud söövad tōesti nii palju? Lastel sama ports, mis täiskasvanud mehel; kuidas on, kas ühed on tōesti hea isuga vōi mees sööb vähe? 😀
See hommikusöögipilt on üldse imelik, sest ma panin toidu kõigile väikestele taldrikutele nagu mingi loll. Pärast siis tõstsime juurde. Aga jah, nad ikka söövad meil veits liiga palju, oleme viimasel ajal teadlikult koguseid vähendanud. 😀
Tegelt ma olen paari su retsepti katsetanud ja pole eriti imestada, et nii isukalt süüakse 😉
Lihtsalt vedasin kihla, et blogija on eneseimetleja(loe: vankumatud inspiratsiooniallikad) või või mitteja räägivad kaasa, kolmandat varianti ei ole. Näen kenasti konstruktiivsed märkused kustutatud, et tegelikult see 50 eur tähendab sinu kokkamis, mitte reaalset kulu söögile. Ja vbl reaalselt edaspidi vaatad, et pesupesemise majandus …elutoas ja pildil pole ok. Reaalselt ma näiteks ei lähe teist korda külla, kui pole lapsehoidjaks minek, kui pesumasin undab või satun pesukuivatus orgiale. ps kruttisin iva tahapoole ja …voodilina jõulusöömaaja laual:) Sry mul ei käi just iga nädal külalisi, aga laudlinu on igal perenaisel sama palju kui voodilinu JA NEED EI OLE SAMAD:)
Minu maailmas on mõistlikul perenaisel asju täpselt nii vähe kui võimalik, mitte sektsioonkappe täis tuba asju täis. Aga muidugi oled teretulnud oma õhtusöögilaudu minu omadega kõrvutama, kui on uhkemad ja ilusamad, saaks ehk mõne hea “pärisperenaise” nipi kõrva taha panna!
Misasi on kustutatud? Mitte midagi siin blogis mitte kuskilt ei kustutata. Ühtlasi on see vist ainus blogi blogimaastikul, kus lisaks tsensuuri puudumisele ilmuvad kommentaarid ka avaldamise hetkel, mitte ei käi enne blogipidaja silme alt läbi. Katsuks sellesse sõnavabadusse võõral õuel viisakalt suhtuda. 🙂
Ei ole ainus 😉
Ma oleks võinud vanduda, et sul läheb ka enne admini, aga okei, on kuidas on: mind konkreetselt süüdistati tsensuuris ja ma tõin välja, et siin, erinevalt valdavast enamusest teistest blogidest, kus kommentaarid avaldatakse parast üle vaatamist, on täpselt null. See ei olnud mõeldud puudutama kedagi teist. 🙂 Kaasvõitlejateleeee TERVIST!
Ja ausalt – mina mitte kunagi ei suhtu ühtegi inimesse oma elus nii väiklaselt ja vastikult, et olles saanud küllakutse privileegi, mõõdaksin nende kodust atmosfääri ja külalislahkust pesurestide vms järgi. See on isegi natukene kurb, et kuskil keegi käib inimestel külas ja niiviisi mõtleb…
ma ei saaks kedagi külla kutsuda, sest mul ka ikka pesu kuivab, siinseal vedelevad asjad, sest.. see on kodu ja mul on lapsed ja seal ei saa olla laitmatu olla.
Ma lugesin kiksi kommentaari mitu korda läbi ja ma päris ausalt ei saanud selle kommentaari mõttest aru. Mingid sõnad, aga sisu puudub 😀 tundub nagu oleks veiniga üle pingutatud ja tuldud siia “sappi pritsima”.
Sa polnud ainus, kes aru ei saanud 🙂
“Ühtlasi on see vist ainus blogi blogimaastikul, kus lisaks tsensuuri puudumisele ilmuvad kommentaarid ka avaldamise hetkel, mitte ei käi enne blogipidaja silme alt läbi.” – Ma võin öelda, et minul ka ei ole tsensuuri. Pole nii suurt hulka lugejaidki, et trollid end blogimaastiku sellisesse vaiksesse soppi kohale viitsiksid vedada. Miks ma siis tahan enne kommentaaride avaldamist need üle vaadata? Sest Monk. Originaalis jääb kommentaari tekst näiteks helehall ja see häirib mind ko-hu-ta-valt, sest postituste tekst on must. Nii muudan ükshaaval kõigil kommentaaridel värvi ära. Või siis näiteks osad inimesed kirjutavad õigekirja mõttes väga…omaloominguliselt. Ühesõnaga, ma lihtsalt tahan, et kõik oleks ühtlane ja selge ja puhas. Täiesti minu oma kiiks, aga kindlasti ei võrdu tsensuuriga, sest ühegi kommentaari sisu ei ole ma kunagi muutnud ega kärpinud, ühtegi kommentaari ei ole avaldamata jätnud. Lihtsalt pedant.
Kui ma juba siin olen, siis väike tagasiside su eksperimendile ka. Mulle tundub, et mõned inimesed on seda natuke liiga sõna-sõnalt võtnud 😀 “Mismõttes sööd iga hommik putru – MULLE küll ei maitse puder! See eksperiment ei ole reaalselt teostatav!” Sellised kommentaarid ajavad naerma. Või siis Delfis need puruvihased märkused, kuidas rahanappuse korral EI OLE vaja paljuneda ja nüüd virelegu oma 50€-ga! 😀
Aga selline eksperiment ise on tegelikult väga hea inspiratsiooni allikas. Lisaks, Kogumispäevikus kaasarääkijad on väga-väga häid nippe jaganud, kuidas igapäevaselt pealtnäha pisikeste muudatustega eelarve paremini ohjesse saada. Isegi kui sellel kõigel mitte näpuga järge ajada, siis kasvõi enda jaoks sobivaid killukesi kõrva taha pannes on võimalik aega ja raha säästa. Ma katsun mõne järgmise eksperimendiga ise ka liituda, siis on kasu kindlasti veel suurem.
Jaa, ma juba seda lauset kohmakalt sõnastades kartsin, et see kõlab nagu kriitika kaasvõitlejate suunas (tsensuuri eeldatavasti polegi vist mujal kui ühes-kahes blogis ja vähemalt ühes neist ka õigustatult) – ei ole! See oli nagu mõeldud väikse reaalsuskontrollina lugejale, et kui sulle on antud vaba voli otse-eetris kõneleda, kõnele siis natukegi väärikalt 🙂
Ma Delfis põhimotteliselt ei käi ja ega väga rõõmusta ka seal clickbaitiks olemise üle (aga on nagu on), aga tõesti, mu lapsed söövad eksperimendiväliselt supilusikaga kalamarja ja ka eksperimendi ajal tegelikult väga hästi – – I’m sure they’re fine. 😛 Ja nagu ma siin postituses funktsionaalse lugemisoskusega inimestele selgitasin – hea on teada, kuidas kitsikuses majandada suudaksin, et ei peaks õnnetuse korral Kodutunde ust kraapima minema…
Toimetan tänu Kogumispäevikust saadud inspiratsioonile ka säästulainel ja olen sihiks võtnud külmikusse ja kappidesse kogunenu sihikindla hävitamise 🙂 Huvitaval kombel on tekkimas tohutult vaba ruumi juurde…;) Aga üks “surkimine” ka – kusagil ei ole märganud (vabandan, kui oled maininud) kas Loore toit on ka sinna 50.- sisse arvestatud, mida tema sööb – temagi ju täisväärtuslik pereliige ja sööja 😀 ?
Ei ole tema toit arvestatud, see on ju nii kallis?! Ma tahaks üle rõhutada, et me ei hakka sedasi elama, lihtsalt eksperimenteerime, kas normaalne kodutoit on 50€ juures võimalik. On küll, aga tahaks juba kalamarja osta. :’D
Tere Miiu! Teen juba teist sinu imelihtsat retsepti järgi aga kahjuks mitte nii osavalt. Minu õlisai tuli nii kuiv et oli põhimõtteliselt nagu ilus tomati ja basiiliku piltidega kaetud lõikelaud 😀 ja nüüd india juustus kahtlen ka veidi. Kasutasin 1,5l täispiima ja 1 sidruni.. kas juustu peabki tulema selline pisike 200-250 grammine tükike mis peale kurnamist ja enne raskuste all istumist on selline siledama ricotta moega? Loodan, et homsed vadakuga tehtud pannkoogid tulevad välja 😀
Tsau! Õlisaia äkki võiks eelkergitada soojas ahjus kuni tundub, et võiks olla piisavalt kohev? 🙂
Juustu kirjeldus kõlab õigesti, sõltuvalt piimast tekib seda pisut rohkem või vähem, aga umbes 250 g võiks teda tulla jah. 🙂
Palun-palun jätka selliste nädalaülevaadete tegemist. Ma (ja ilmselt ka paljud teised oskamatud planeerijad) olen päris saamatu nädalamenüü ettevalmistamisel. Eriti on abiks see n.ö jääkide ärakasutamine. Ilmselt palju kõlblikku toidukraami visatakse ka oskamatusest ära. Näiteks vadaku kasutamine pannkookides. Samuti saab ju ka ära kasutada pannkookides hommikupudru jääke. Vot selliseid “vanaemade” säästunippe tuleks rohkem köögikobadele jagada 🙂!
Sa polnud ainus, kes aru ei saanud 🙂
Mul on hea meel, et selle blogi peale sattusin 🙂 toiduideid sain ka päris mitmeid 🙂